Meie tänases lastetoa saates oleme lastetoas kahekesi koos Teet Kallasega muidugi tema lastetoas, ma olen sinna külla tulnud. Ja ma tahtsin ütelda aitäh kutsumast, aga nüüd ma kutsun siin, me oleme. Mina olen kuidagi märkamatult jõudnud jah, sellesse ikka, kus juba üha sagedamini nakad niuksed üle õla pilke heitma. Kui sa mulle helistasid ja selle ettepaneku tegid, ma olin ühte või kahte saadet ka enne kuulnud siis ma sisimas natuke isegi vabatlasin, siis ma parajasti istusin pooliku jutu kallal, kus ma vist päris esmakordselt elus püüan mõtestada natukene seda atmosfääriainet ja mis ümbritses minu lapsepõlvel erinevalt teistest paljudest heakaaslastest, kellel olid siiski üsna selgelt määratletavad lapsepõlved linnalaps või maalaps, Väguly laps, mul pööraselt ebatüüpiline, ma olen sündinud küll. Noh, tallinna põline tallinlane, mitmendat põlve emaliinis ja lillekülas sündinud, aga, aga lillekülas naha mul ainult mõned väga kaootilised mälestused. Neljandast kolmandast eluaastast oli Mairu poiss ja mitte niisama erupoiss. See oli kõige veidram maid foone lapsepõlvele, Iru vanadekodusõjajärgne. Mis esimene mälestus, mis meelde tuleb, siis endast? Kõige esimene on, teda on püüdnud vaidlustada, ma peaaegu noh, olen nõus, et vaidlustage siis kui tahate, aga mulle tundub, et ma mäletan märtsipommitamist, kuigi mõjult siis aasta mingit kuma, mingit hirmu, mingit mingit raginat ja kolinat. Muuseas, Tallinna lastel, kes sellel ajal olid väga väikesed lapsed, on see valdavalt esimene mälestus üldse kaasa arvatud. Mul endal on esimene mälestus seotud märtsipommitamise ka ja ma kujutan, et see pidi olema midagi eriliselt vapustavat. Me elasime lilleküla selja, küla sai ka kõvasti ja, ja ilmselt ta ikka kuskil alateadvusse või sinna väga klammerdus. Hirm. Ma ütlesin ta, mingi värv, niukene leevikese kõhupunane ja teda on palju. Vot seda ma ei oska ütelda, et kas mul oli kuum või külm või ma ei osanud ülek. Ja muidugi, aga midagi konkreetsemat, see siis läheb juba kuhugi sinna, kolmandasse, neljandasse aastasse. Jah, ja mingist episoodid sealtsamast lillekülast hipodroomi lähedasest minu isa oli nagu Maat hakkab, vist, olen kohanud Nabki hipodroomil ja, ja see oli üks väheseid hasartmänguvõimalusi ja minul oli vist meeldis, hobused mulle väga meeldis, lapsepõlves ja elus olid nad mul lausa sõbrad hiljem. Ja mäletan, kui, kui püüdlik maalin, et saaks ka seal on hea poiss, siis neid niisuguseid episoode ja neid püüdis ka mu ema vaidlustada, et sa ei saa ju mäletada, aga, aga siis ma paiskas endale välja ühe detaili, mida sain, tõesti, mäletan mina ja seda uskuma, noh, see oli niuke lihtsalt tähelepanek, et naabritüdruk, kelle riided minu juures vahetati füüsiliselt väljadest, kui mina olin siis kahene, võib-olla. Et nähtavasti mingit mälukillud ja imelikult sealt ajast on mul rohkem mäletamise kui hilisematest algklassidest, mis on kuidagi. Mäletan palju, aga ma ei oska paigutada täpsesse, aastasse või esimesse või kolmandasse klassi. Et siis see oli see aeg, kui oli talv ja kolis huvisid, need kõik olid väga selged asjad. Nii et siis selline erandlik paik vanadekodu väikese poisina Jah, Irus noh, ma siin nimetasin eelnevalt isaga need lisaga umbes seejärel ka tihedam lõvi, mõned lõppes, me oleme ju kõik isadeta põlvkond mitmel põhjusel meie pere siis või noh, oma vanema vennaga, see oli siis niuke triviaalne juhtum, lohutus või õieti lahkuminek, ametlikult nad ei lahutanudki. Ja nagu ma hiljem olen enda jaoks mõtestanud siru vanadekodu ei olnud need varjupaika ainult vanadele, vaid see oli ka üks ajutiseks peetud paljude jaoks pagemis paik ja väga mitmel põhjusel seal olid siis enamasti sattusid olema üksikud naisterahvad või siis inimesed, kellel mingeid kartusi ja probleeme noh, lausa selle totalitaarse riigi ees pärast selguski, et üks mu lapsepõlvesõbra perekond elas vale nimega ja viidigi nad ikka õige nimega Siberisse ja sama selle rõhuvalt naiste seltskonnas, lapsed olid poisid, paar-kolm tüdrukut üldse oli, poiss, oli vähemalt tosinkond täna enam-vähem üheealised. Nii et see poistekamp oli ka minu ümber stuubi. Tore, aga need olid siis kõik vanadega töötajate lapsi ja noh, ja siis samas seal ümbruskonda niuksed, regionaalsed jaguneb hamba vaid, noh kogu administratiivjaotuse, Iru vanadekodu oli nagu üks arusaamatu kiil keset juba harjumatu, sest tol ajal oli ka Tallinnas kaugel, väljas oli 10 kilomeetrit südalinnas, nüüd Tallinna osa. Aga ta oli administratiivselt Tallinn-Narva maantee 156, kõik ümberringi oli Harjumaa ja, ja siis need maasuhted maapoistega Iru valla poistega ja, ja siis veel Nehatu poistega ja need olid küllalt keerulised. Kuidas oma peresuhted olid ema vend? Vaata huvitav ma selle peale olen mitmed korrad mõtelnud, vanaema siis ka mind põlve peal jõudnud hoida, aga mina neid ei mäleta. Aga siis üks vanaemadest isa ema oli nähtavasti Saaremaalt mingisuguses kandis, kus nad usuasjad läksid õite maruliseks. Noh, arvatavasti nii vastumeelseks läinud religiooni minu võrdlemisi huvitava saatusega poeemi kalduvustega raamatupidajast isa oli põhimõttena ateist, mis, mis tol ajal oli omaette, ise väärtustatud hoiak. Nii et tema ei ristinud ka 29. aastal, mu vanemad on toolil mari mena tõstimata tol ajal teistel põhjustel mu nüüd vana inimesena hakkab üht ja need asjad ära klaarinud. Aga tähendab, see kuidagi kandus tema perekonda, kus hoidute isegi kuidagi kramplikult jumala asjadest rääkimast, aga samas emamaailm ta ise seda teadmata. Tema moraal ja maailmavaade ja oli täiesti kristlik. Ta oli isegi niukene kuivavõitu ja, ja mina näiteks noh, siiani mäletan, kui kaua püsis minus aukartus sõna ausõna ees täiesti alati liistule sellega tõmmata, poiss teeb pahandusi, tahab Luisatega nagu multikas viimastadenute ausõna, siis Ülarile. See kestis totrus kaua, kuskil peaaegu häälemurde, nagu niimoodi väldin siiani seda sõna ülemäära pruukimast. Tähendab säärased, mõistad, et noh, sellest ei tohi võtta ja, ja mis on paha ja need olid kõik need 10 käsku, mida talle ei meeldinud, need kantsestajatele öeldakse, nende luges oma lastele. Vennaga oli teine asi, tema, meil on suur ja vahe, tema oli juba siis täismehe eest sõja järel ja pidi rasket tööd tegema igasugust ja, ja eluajal tal olid juba siis hoopiski sõjaväelased, mured ja huvid ja ja arvatavasti esimesed tõsised lapstorid ja. Karna, ma mõtlesin endast, ost suitsetas palju, luges Smuuli peegli ees kõva häälega aeg mis oli aeg kalme, midagi, midagi sellist ja temast sai õige pea karika turista joonistas ka siis hästi, aga aga tol ajal ta veel näitustele lehtedes ei pääsenud juhatavateliga läänelikuks. Ja noh, mis rooli ja roolikoht, kus oli üks tuba, Britiga Tobaks oli su kindluse varjupaik siis sai mingi eani ära oodatud, kui mitu aastat siis oodata, kui kadakad vilistati läbilõikavalt? Ta ise ei läinud ennast pakkuma. Siis kutsutakse teda. Ma ei tea, kas teine kamba elu, aga siis see foon, ma olen seda ka mõtelnud. Ma ei ole iialgi suutnud teda rahuldavalt seletada endale. Aga minu meelest see nagu Kafka, Jagor ja, ja kõigi nende põnevate kirjanikena atmosfäärides segu siiani olema ühe enda poolt endale Teduktiivsel meetodil lahendatud legendi küüsis. Et näiteks mulle tundub, et, et mina olen vist väheseid praeguse põlvkonna kirjanikke, kes vestlevad Karl August Hindrey. Tema oli seal ja siis ma tükk aega vaatasin, ajaliselt midagi ei klapi ja siis ma sain jaole. See oli ilmselt siis, kui ema otsis seda töökohta, siis hinda veel elas ja, ja mina pidin kontoris ootama, see puudub ka kindel stuugasse. Nimelt. Mainisin kolm venelane olla kui minu kohal kõrgustest ikka minu meelest labidas, habe oli, aga selles suhtes, sest ma ei ole eriti täpne. Aga mul on väga meelde jäänud üks vanahärra kõnetas mind tegelikult nelja-aastase kohtulugu kosmose Teduktiivsel meetodil, mulle tundub, et see pidi olema see vanahärra hakkas äärmiselt pikalt ja tõsiselt seletama hiirest midagi ja halba ja kriitilist. Mina muidugi ta sealt põlluhiir, aga, aga jutul järmeerest ja, ja teades kirjandusloost, et neil 100 kirjas oli, on vist jooksis aastaid jooksis väga, väga kurikähmlus siis sedapidi ilmselt olema, aga ma räägin just ütles, et ei, see ei olnud ainus. See oli see aeg, kus eesti niuke keskklassil või sellest tekkis, et ka lapsi täiutata ja seal oli veel üks, üks mees, kes ei olnud olemas, oli üks, üks endine talunik ja noh, ma ei tea, kas tuli kolhoosnik pärast või kes ta oli. Ta oliiv, mitte see ajalooline. Kuna endal ei olnud vanaema ja vanaisa, need head hinged olid juba kuskil kaugel-kaugel. Kas nende hoolealuste seast ei kujunenud välja mõni selline tore taat või memm, kes oleksid natukene seda paika või platsi täitnud? Ja, ja neid oli, oli kohe mitmeid ja mitmes funktsioonis pime vanatädi käis mind hoidmas, nimi ka meelest tädi pess pesner, ma ei tea, kuidas ta kirjutatakse nõrga B käest. Ja, ja tema oli sügavalt usklik inimene ja näed, ühesõnaga üks esimesi Piiblihariduse sõima tema käest. Ja eks seal aastate vältel oli ju neid läbimisi ja suhtlemise õige paljudega. Ja arvatavasti tänu sellele, et tol ajal olin ma veel hea kuulaja, parem kuule, kui praegu, tähendab mäletan sääraseid äärmusi, et mõni endine miljonär nii ma vähemalt foonina kuulsin võib-olla liialdustest, päris miljonärid olid Siberis, aga noh, mingisugune päike Vabligat kindlasti hilisemal ajal küll, kui juba ise mõtestasid maailma rohkem, oli seal ka endised lausa teatri supertäht, üks oli elu sinna paisanud, aga oli ka niuksed toredaid, lihtsaid tradikese onukesi. Mõni ei tarvitsenud väga vana olla, ma ei teagi täpselt, mis, mis põhjusel nad sinna sattusid halba elu tõttu. Või halva tervise tõttu, kes kellel oli niisama inimlikku elutarkust palju ja oli vigast kaabakaid kah kõike oli nende äratada tabamine ja mõtestamine ilmnes aega, siis mingis eas natukese häbenenud seda keskkondarite niukses tundeliseks muutu seas ei julgenud hästi oma klassikaaslasi kutsuda. Tähendab Ma ei olegi kindel, kas ma kunagi oskan päriselt sellest midagi väga selgelt ja täpselt kirjutas ma olen natukene näppima minna, mul on ammu soovitada, et sul on nii unikaalne materjal taskus, miks sa ei kirjuta? Ei oska, ei saa aru. Väga sageli vanemad inimesed ju laulavad igasuguseid laule ja viivad omamoodi kuulaja muusika juurde. Et nüüd on noor inimene juba nii varakult muusika kütkes sõna otseses mõttes, kuidas tollal oli suhe muusikaga? Oli küll, noh, muidugi mina olin nihuke ilmselt varakult avaldatud kallakut, puudustajad tugevate külgedega, lapsuke, ma hakkasin vara lugema ja söönud, neelamine, silmade rikkumine, eakas, kuvas pihta. Valikute kõike ja muusikat algul toas ei olnud, raadio oli tol ajal loksusena, vaesel perel oli see emapalk, oli, arvan, et 280 rubla selle enne enne seda rahareformi ja raadiot seal raadio tekkis meie majja dramaatiliste traagilistel asjaoludel. Ühel hommikul läksin kõige toredamat lapsepõlvesõpra vaatama, mida kätte võtta, uhked Tiit oli ta nimi. Ja Tiidu pere viidi Siberisse loomikul. Nemad olidki need, kes elasid vale nime all sa üht tema ema, tema tädi vennas ja täitsid oma raadiumetlas Moskvitš pisikene raadiot. Ja sealt tuli igasuguseid asju küll see oli huvitav algul ja tal pärast kurnav. Väga kaua põdesin niuke sümfoonilise muusika ülekülluse või selle selle all ilmselt vene klassika, sealt tuli maha, ma arvan, elavat muusikat lõuaškaarite suvetis, mäletan eksimist, pime mees, pime maali kõrtsmik olnud kunagi Eesti ajal. Üldse sosistatakse pimedust olnud niisama vaid pattude karistuseks. Tema istus, jalad sirgu, sirge sellega niuke tammel süles. Kandle saatel laulis niuksed lorilaule kuulnud ennem ei ole isegi kuskil tekste kohanud, ka. Kirbu kasvas käikudest lutika juurde ja tundub, et ta improviseerida. Ja ta võis niimoodi tundide kaupa panna, mõnikord mõlemad sobikonnas ümber, kuni siis mõni mõni ontlik ema med laiali ajas. Nad seal ei olnud ühtegi kõlvatud sõna, aga ilmselt seal midagi oli, mis, mis väga kütkestas. Ta oli surmtõsine selle juures, aga suunurk natukene natuke ylesse ja ta tajus, et publikut tantsis, ta läks elevile raadio juurde tagasi. Tähendab, sealt tuli palju, mis, mis meelde jäi ja mis õues järele tehtud. Aga mind kui füüsilised märka tol ajal agendast, olin raamatu hullu poisikest, võib-olla võlusid just niuksed, vastandid, tugevad mehised hääled. Arvatavasti lummas tol ajal kõige enam pool Robson, ütlen nime, mida meie põlvkond väga hästi peaks mäletama, aga ma ei teagi, kui kadusse, vägev pass. Ta politiseeritud Nõukogude Liidu ropult ära ja ta pandi vene keeles laulma širaka strana, maja radnaja. Aga mul on rohkem Mississippi ja veekandja sellised asjad läinud, ma võisin lõputult kuulda mingi maraton tulvas midagi sisse, midagi suurt ja vägevat. Neegerlaulja poolt. Eesti raadio arhiivist õnnestus mul leida mõned laulud pool Robson esituses ja nõnda saab Teet Kallas kuulata meenutada oma lapsepõlve lemmiklauljat. ERJK. Läheme oma lapsepõlvejutuga nüüd edasi ja räägime sellest poiste seltskonnast või poistekambast või sellest omaealiste mängumaailmast ja mängumaast. Ma arvan, et ta oli mõnes mõttes väga tüüpiline tolle poistekamp ja siiski oma spetsiifika, kuna tuli Iru poistekamp arvatavasti isadeta, poisteprotsent oli suurem kui mujal. Aga arvatavasti see teatav territooriumi erinevus meie liikumismaa oli teatanud piiratatusi, suur jõesilm ümber ümber vanadekodu, aga siiski ka teise poole Iru linnus imekaunis ja ja siis need Harju valla täiesti tühjad alad, mis on nüüd täiselektrijaamu, see oli kõik Meyeralt ja tooni andsid seal väga tihti, oleneb Estonia, annab eetilised postid. Nad ei teadnud täna eetilised kaks vända vanad toomingad, kelle ja nendel oli isa ja nende isa, oli meil suur autoriteet, seal vanade autojuht, meie mäe autoriteedid olid mootori mehede tol kaheksa nolk, mütside teadsid, ütlesid karburaator ja radiaatori kõik, kõik see poistega palju tehnikahull, kõik eesti poisid ja ka täiskasvanud tollal motohullude ringrada ei olnud kuigi kaugel lapsepõlve elu hirmus pikk päev on ju kohutavalt ekesena mahu kõrmus, pall kõike olla, kindlat koos ujuma käin tagaajamismängud ja konfliktid ka omavahel, isegi mõnikord teistega midagi oli seal hoopis ka, kes, mida ma ei ole mujalt kuulnud näiteks nüüd ma tean, et ühestki neist poisist ei ole saanud eriti nihukest humanitaarala inimest ja isegi mitte eriti suur osa neist on haridusteel liiga kaugele jõudnud. Tiple kellelegi nimi, eriti võiks ta lehes mingil juhtival tööl, aga nestorit, korralikud inimesed kõigist. Ja seal oli üks kummaline asi, meid tabasid kollektsiooni kirjad mootorratta juurde ja ajalehe väljalõiked, mis läksid teinekord liiale, mina sain, võib vastu näppe, siis maksa ajakirjades, klopiti väljade rihmal hambad. Aga see kamp koguska kirjalik, et mis, mis praegu on võimatu, kleepisid kõik Klepist ja kellel rohkem Absarqawa ja Richard Roht ja ja see oli siis ärriti õnnega koos, kes Osvald Toominga Tooming lõigati 50. aastal teatmeteostest välja igal pool, kes rahvuste järel ja ma ei ole kuulnud, et keegi poisid, 10 12 või veel nooremad poisid koguksid kirjalikke fotosid kuskil mujal jalgu. Kirjutamine ise tuli ju ka, mitte need muidugi nii väga väikeses lapsepõlves, aga ma ei oska öeldagi. Või näiteks üsna Jon suuna küll, aga ei teadnudki, et tõsiselt läheb arvata, kuskil neljandast viiendast siiski süvenes pigem Raua tänava koolis, ma käisin esimesed neli klassi, hoopis vaidlus koolis ei ole elu, aga see oli hoopis teine maa. Kilomeeter eemal Viru algkool seda hoonet enam ei ole. Peterburi maan silla juures, kus teisel pool on ehatuks kuuseheki vahel ja, ja siin ma ei oska muud ütelda, et lugege Oskar Lutsu kevadet seal nihuke Poola kaks klassiruumi ja esimene ja kolmas oli koos ja teine, neljas ja ja sinna minu õppimisharjumus kadus, jäigi, sest mul ei olnud seal koolis mitte tuhkagi teha, ma kõike seda enne teadsin, oskasin lugeda, arvutada ja nii edasi, teise klassi poisina pandi mind vahetevahel tegema etteütlust, neljandale klassile oli sõjajärgne aeg ja seal mõnedki 16 aastased kolmandas klassis, kellel oli katki jäänud külapoisid, ei saanud mujal käia ja taoli selline kool ja, ja kui ma siis hiljem Raua tänaval tulid, ma sain aru, täiesti harjumatu või see oli mulle kibe, kibe avastus seal mu ninas täiesti. Aga ma mõtlen seda, et koolinoorte vabariiklikul kirjandusvõistlusel auhind, see toob rõõmusõnum ja seal tõesti napi eduga sünkureerisime, aga see selleks, ma mõtlen just et esimene koht läks ikkagi Teet Kallasele ja ma mäletan just tol ajal, et see teema oli ju täpselt ka Iru noh, väljakaevamised ja väga hästi antud laste maailm ka peaaegu et ju ka lapse pilgu läbi. Tol ajal mina olin kõige noorem jah, seal väljakaevamistel nendel patuga pooleks vormistada passiga 40 sinna ma rikkusin väga ammu see väljakaevamised jõe, need olid magnet pärast, saan aru selle Artur Vassori lummav isikus, tema oli ka minuga Enders tuge. Kuna ei olnud isa, siis ma leidsin alateadlikud mehi, kes olid nõus mulle mingeid teadmisi edastama. Ma arvan, et ma kuskil viieselt algusest saadik käisid nende aukude ääres seismas arheoloogilist lahmimist. Isegi koolitee katki, aga ma plaanisin minna kirjandust, võib veel oleks hakata vaid just nimelt aja loolasekse, nimelt arheoloogilis oli mul kaua aega selline soov, see oli ka sama tõsine, sügav nagu autosportlaseks saada, kõiksugu soove on olnud. Ja Ma ei oska mootorrattaga sõit, võib-olla oskan ka natuke. Pigem eeldati, et must saab kunstniku selle venna ees. Joonistasin võrdlemisi äratuntavalt inimesi, samas ma vist natuke praegugi karikatuure, venda ja midagi, ma kirjutasin küll seal viru ajal ka kirjandid, aga siis Iru-algkooli ajal, tähendab, ma pean silmas. Aga jah, tõsiseks läks lugu vist Raua tänava koolis, nii et kui 158. aasta see oli noh, tõepoolest juba loogiline jätk sündmustele kooli kirjandusvõistluse Monika sädemest ka mõned korrad juba avaldunud mujal lihtsalt peeti liiga nooreks. Karikatuur oli vist ka mujal, aga see ei ole muidugi kindel stuube sealse Jackson looduse kutsele, ütleme niimoodi. Stage Napoli virisega. Mul muidugi vedas. Kuule, sattusid niuksed, head nõuandjad ja tulevikus ise õppima, siis ma veel ei teadnud mu niuke saatus, tulemus ei osanud kibedust tunda, et ilmselt ma oskasin ahmida täpseid nõuandeid ja õigel ajal meelde jätta. Arvatavasti oma nende väikeste tubadega ja selle veidi mureliku kartliku maailmaga. Maailm ja siis selle Kafka korki ja kõige selle seguga veel kõrval ja laste muretu laps on alati muretu õnnelik, selles ma olen sel aastal ta ei tohigi liiga kurvaks muutus, siis ta läheb katki ülehüppena, kui ma viiendast klassist tulin samasse lähedale Raua tänava kooli. Ja see oli mulle suur šokk. Esiteks veenduda, et ma ei ole mingisugune asfaid, lausa peaaegu viimane kõigi oma teadmiste ja, ja ma ei osanud kaua käituda. Ma ei tundnud südalinnatänavail tundnud oma kodulinna üldse, aga juba teise veerandi lõpus on mul ka kahjuks meelde jäänud, ütles üks armastusväärne õpetaja, lauluõpetaja kaadeietades, muide mis tol ajal oli kaks kindlas tube märke ilmselt ja kes oli mind jälgimas. Kallas, teil on Arno Tali nägu ja Joosep Tootsi teod. Mida Teet Kallas arvab ise, et on saanud kaasoma lastetoast oma lapsepõlvest niisugust, mis on just vorminud täiskasvanud Teet Kallas. Ma arvan seda, et sellised mõned mul ei ole kuskil kirjas ja ma ei ole neid kuskil skandeerima, aga arvates sellised põhimõtted, mis melu ja lastetuba mulle vennas andnud ära tee teistele seda, mida sa endale ei taha, kui vähegi saad, ärata teisele halvasti või, või kui sa teinud õppima vabanda, see ei ole ka homme ja kõik nad ju viitavad neile 10-le käsule, mida mõju eriti hoolega üldse eid tol ajal enda meelest jälgi, mida ma olen ka väga palju rikkunud elus, aga ma olen püüdnud neid täita ja üldjoontes on see mind kuidagi tasakaalus hoidnud. Ja see olekski kõik. Ja kui ma olen kusagil ütelda, et ega ma oma noorust eriti taga ei kahetse, siis ma mõtlen, et oma vaese lapsepõlve peale vaatan ma täiesti kaubakliku pilguga bändi õigetele rööbastele. Lastetoas ajasid juttu Teet Kallas ja Reet Made. Kuni järgmise saateni laulab veel pool rapsal. No kui ka Me