A. Täna. Me läheme kaugele tagasi Harri Vasara tuntuks saamise algusesse 1949.-st aastast kuni 1954. aastani, kus Harri vasar laulis, rammis raami kvartetis ja esines solistina ka aega, kus Harri vasar Tallinna muusikakoolis akadeemilist lauluharidust omandas. Eriti leiame sealt seda põhjust, miks Harri Vasara poolt lauldud laulud populaarseks said. Miks need laulud südameid võitsid? Yks olnud see põhjus peidus looduslikus, andes ainult talle omasel viisil. Ema süda, mida lauljaid nii väga ei laula või pelgavad repertuaari võtta, oli laul, mille sõnumit Harri Vasara poolt laulduna ikka ja jälle raadios kuulata sooviti. Aga see Harri vasar laul, ema süda on lauldud tundega, millest inimesena Harri vasar ilma on jäänud. Seesama sooja tämbriline tenorihääl sobis Estonia teatri laval printsi ja esimese armastaja laulmiseks kehastamiseks. Aga mida rohkem omaseks muutus lava, seda kirevamaks saime kui ballett, kus helesinise armastaja kõrvale tulid Harri Vasara kui mängumehe metsik Herman Roosma riist doktor Falk kena kiirest või siis kuningaloosist kuningas ja karjapoiss, kaksikroll ja paljud teised osad. Operetiteatris jättis küll mõneks ajaks kõrval harrastuseks nukumängud aga ometi oli Harri Vasara marionett hind nukuskulptor üle kolme aastakümne, valmistades sadu ilusaid nukke ja kirjutades unustamatuid nukunäidendeid, millest väikesed ja suured nukuteatrihuvilised igal aastal jõulupuu küünlavalguse ajal osa said. 1989. aastal jõudis Harri Vasara lumivalgeke ja seitse pöialpoissi ka rahvusvahelisele festivalile Helsingis. Möödunud jõulukuul süüdati Harri Vasara mälestusküünal ja tema pikast vaikimisest kõnekamaks saab nüüd kaasinimese mälestus. Harri Vasara elav muinasjutumaailm ja tema marionettnukk. Orm sõnu lennuki ju. Ma ka on see Veel. No. See see, see. Mu soosema moodi ilusa unelma Haasa. Ja Saaguusläiga siin oma maailma viiksid mind naasma. Saagu võski. Koos käidi ees kaasp kuus Launume sõnakeeld. Oo ka on see Seda Ibra. See. Luud. Kui aastate möödudes sai RAMi kvartetti esimesest stsenarist Harald Uibost koorijuht, siis asus tema asemele kvartetis Harri vasar. Kvartetis laulis ja rändas Harri vasar kuni 1954. aastani ja sellest räägib tema kvartett. Seal oli meie kvarteti koosseisus viis aastat. Me tegime tohutu suure töö segasära, sest vasar ja Gerretz sobisid väga hästi. Kvarteti lendab ansamblisse vasarale. Kõigepealt olid need väga ilusa pehme häälega ja ja haruldased omamoodi hääl, mis nagu väikses ansamblis hästi mõjule tuli. Peale selle me laulsime seal allilma võimenduseta suurtes saalides, ma ütlesin väga palju kontserte. Vasara kohta võin ma seda veel öelda? Teda oli peale selle, et tal oli väga ilus hääl ja ilus välimus. Ta lihtsalt võlus inimesed ära laval ja ükskord Riias tahtis meeskoli kontserdil laulda läti laul mehe valimistel ei olnud päris selge. Vesi tuli sellega toime, jään. Rässengisid tehas ja sai sealt kätte. Tal tuli tohutu võluv menu. Samasugune või juhus, tekkis ma räägin hästi, kiiresti. Tekkis meil ükskord põrus, kus Ta hakkas laulma kotti. Sellest elase vanu Aulis või mingi niisugune laul oli tal. Ja tal ei olnud see laul hästi selge. Ta tahtis laulda seda. Tähendab tal siis ma nägin seda, see mõni ei oleks iial sellega hakkama saanud. Workshop putkanud lavalt ära, Harry läinud ära. Äri jäi elavale. Kui Ramsay 10 aastaseks 1954 novembrikuu seas said nemad esimeseks teenelistes kunstnikeks RAMi lauljate hulgas nii vasar kui kelledz. Harri Vasara kolleeg ja hea sõber Valter Luts. Kui ma hakkan meenutama 46.-st aastast alates, see on juba 48 aastat, see on pikk aeg. See on noore inimese eluaeg. Ja sellest ajast peale ja minule on ta, nagu sa ütlesid, omaette olnud ka mõistatus, Harry sest see algas sellega, et ma Estonia teatri kõrvalt tegin Nõmme kultuurimajas seal näiteringiga näitejuhi tööd. Ja Päeval tuleb sinna Harri vasar, kaaslaseks blondi juustega naine, süli Viivika Osar. Ja mäletagi, kas nad olid siis juba abielus või olnud ja ütleb, et kas ei saaks siin selle kultuurimaja juures kuidagi nii nuku nukuteatrit hakata tegema, et temal on nukud valmis tehtud talle siis juba teatav osa valmis tehtud. Mina viisin ta direktori juurde, pikas oli direktor, siis väga tore mees seal ja see haaras kohe vaimustatud kinni sellest ideest mikspärast, mitte lastele pühapäeviti esineda. No näitlejaid ma ütlesin, aga see näitetrupp, mis seal olid, seal on kindlasti neid inimesi, kes, kes on huvitatud sellest. Ja nii Harry hakkaski seal tegema ja tema esimehel ikka lumivalgeke ja seitse pöialpoissi. Veera neelus laulis lumivalgekese lindi pealt, Harry laulis printsi. Ja sealt algaski ta minu arvates ta Tallinnasse nukuteatri tegemine seal mitu aastat ta tegi nõmmel ja lapsed võtsid selle täissaaliga nii vaimustatult vastu. Ses marionettnukk, see on teistkümnel käpikud, oleme harjunud vaatama ta siia, Taani oli meie vabariigis ikka saarlane. Jah, Draamateatri samal ajal kui mina veel väike poiss olin, oli Leo Kalmet, teil oli ka nukuteater, mis on nüüd ära kadunud. Kahjuks. Ja sellest ajast algas mul Harryga tutvus. Kas see nüüd oli sõprus või, aga igatahes no ja hea kontakt oli mul siiamaani temaga. Ja jääbki, tõesti ei ole mõtet mõelnud ka nüüd, et kumb ta siis nüüd rohkem oli laulumees? Sealt oli meeskooris, laulis solistina, laulis, meeskoorikvartetis laulis, aga sellest ajast peale nukud olid minu arust deval kõige kõige südamelähedasemad. Oleks oma lauljana rohkem võib-olla oma laulu peale pühendanud oleks ta ma usun, kindlasti rohkem teinud. Aga ta pühendas ennast nukkudele. Ta oli andekas looduse poolt, tur, kes tegi ise nukupead, valmistas nukud ise. Kui kassas ta poeg Aarne, siis hakkas see sellega koos tegema, sellele õpetas ka ära. Ja küllap Saarne salakunstnikuande saigi Harrilt. Ja siis tema nüüd elu viimastel aastatel kui ta, no ta ju pulga meie hulgast tegi, aga viimastel aastatel ta sai endale marionettnukuteater soli tehase kommunaar juures. Ennemalt esinesid kommunari klubis, seal saivad ja siis nad saivad uuele tänavale omad ruumid, see oli tore, ta oli õnnelik Arieli õnnelik, kas ta oli õnnelik, seal oli omaette paras saal, umbes 200 kohaga lava kõik. No igatahes tervikuna väike teater, aga siis tuli suur löök nagu meil nüüd on kõik errastamised ja kõik, mis käivad juures kommunaar kadus või mis ta ka juhtus, ma ei ole nii uurinud. Ja samuti võeti ära see marjunetise saal, kus nad esinesid ja nad on praegult siiamaani taeva all ja see oli suur suur löök Harryle. See on nagu tema elutöö. Ja teine löök tuli talle kohe Aarne-le tuli Aarne surm, see oli Harryle teiseks löögiks ja see elurõõmsa olemisega Harri vasar, kes, ega ta ei olnud kunagi nii suur huumor, mees, aga ta oli lustakas pulss oli hakkas nagu endasse tõmbolux jäi, ei, ei, ei, ei, ta võitles selle oma teatri eest, ta käis kõik kohad läbi ja ka ma imestan, ma imestan meie, Tallinna linnavolikogu ja seal on tuntud inimesed, on seal kultuuripeal ja jääd Talle tõesti käti sirutav Tarvasarale, sest see on unikaalne. Ja sellest Nõmme kultuurimaja nukkudest, kus ta hakkas peale, onju, nendel on juba lapsed ja mõnel on võib-olla lapselapsed, kes käisid seda vaatamas, seda Harri Vasara nukuetendusi. Ja tema mälestuseks tõesti kui Tallinna volikogu mõtleks selle peale, et Tallinnas kasvavad lapsed ja nendel on tarvis nii sealt kasvatame ilusaid toredaid südamlikke kultuuriinimesi ülesse. Jaa. Ega ma ei ole pidanud iga kohta nagu arvestust, aga ma on mul silmade ees getoogotte oli kus Harry nagu esimest korda astus, kena poiss, kena poisi ilus hääl, taastus lavale ja siis järgmine oli juba, kus nad Salloga tekivad vestlejaid FPS saidi, see oli meie teatri kooli üks niisugune lennu väga tore etendus, oli, kahju, et see jäi mängimata, poisid läksid sõjaväkke. Ja seal kahtlematult Harri vasar sai näitlejana päris tugevat kooli. Vello Rummo oli seal näitejuhiks ja leiad siis Tohvelman ainult tegi liikumist ka, kui näiti õhtu tahvel, mul oli minu õpetaja teatrikoolis. Ja Harry sai sealt tubega tubli kooli ja ma usun ka Sallo salluga koosnevad, esinesid, salgab ja sallugi sai. Hästi või oli neid vaadata, mina olin juba natuke rohkem kogemustega teatripoiss, lõpp, tulin teatrisse 46. aastal. Ja, ja ma vaatasin kuidagi soojaks läks süda vaadates neid kahte saast noort, toredat inimest laval, no rääkimata seal kõik sepikud ja pargid ja kõik, kes seal kaasa lõivad selle haruldane etendus, see kahju, et seda etendust oleks Altvideo peale võtta, ei olnud võimalusel talveks pääses sarnast etendust, maa pole enam. Andke mulle andeks kõik teised teatrikooli lennud ma pole näinud seal haruldane ja vot Harry on siiamaani mul silmade ees Kossalluga sellest etendusest. Meeli nüüd. Minu arvates jah, getoogoti oli see, kus ta kandelaki lavastas seda ja seal oli vaja saasta toredat noort. Ja sealt toodi Harri, vasar, kes teda kutsus sinna Watega skandelaki, tunne meie inimesi. Aga, aga nii nad teevad stsenaarium sinna ja tahvli lavaline kuju tal oli soojust. No Georg Otsa armastasid noored ja vanad kõik kokku jäävad, majutatakse Narva säärast samuti. Noored neiud saatsid talle lilli, aga vanad saatsid talle lilli ja kui meenutada seda palju-palju kordi. Minu vanemad on mullas juba hulga aastaid. Ja kui Harri vasar laulis ja paluti raadiost, kas ema südant tunned, sa? See oli väga ilus, see oli väga ilus Harry poolt ja ka nüüdki, vahetevahel ma olen kuulnud, kui raadiost tuleb see ja rahvas soovib seda ja kahtlematult staa sellega elab meie rahva hulgas edasi. Aga inimesena minule on alati jätvat tema niisuguse tunde, et kui tema kõrval käia ja kas või noh, kui kolleegi kõrval või, või olla temaga, istuda kohvikus või käia tänaval, tema on alati džentelmen, temal alati olin sihuke härra. Härra härrasmees ja seda ma ütlesin ka. Käisin nädal aega enne tema lahkumist, käisin haiglas. Ja ma mõtlesin, et kuidagi optimismi anda talle juurde nagu teadsin, et kaunis viletsas olukorras. Ma käisin seal ja ta oli, habe oli ajamata, mina huumoriga mõtlesin, et Harryt tuju tõsta üles, ütlesin, et kuule, sina oled ju eluaeg olnud härrasmees. Eks. Lapitantsed. Ei, ma, ma olen väsinud. See oli minu viimane kohtumine temaga tahes, ma olen väsinud, ma ei tea enam mitte midagi. Ma tulin ära ja ma mõtlesin see viimast korda, kus me kohtusime temaga. Aga härrasmeest oli alati talle korrektne ja ma ei teagi, et tema oleks kellelegi ja ta ei tahtnud tülisi. Ma tean ühte kolleegi sünnipäevateatris ja me olime seal kõik seal ja keegi hakkas seal nagu noorima ajal, noh, ikka juhtub neiks meediaatri inimeste hulgas oli igasuguseid inimesi ja varri lim Harrygation nagu sealsamas. Ars, lähme ära. Lähme teise lauda, tead, ma ei taha pahandus. Vaat see oli temaga päris mina, mina ei tea, tema oleks tülitse olnud. Äärmuslik, aga samas ütleksin metali siiski kinnine ja veel varjatud ei saanud veel kõige, kuigi eesriie läks palju kordi hariese lahti, jäi siiski mingi ees riieveerijaks kinni, ma arvan. Leidis oli olnud alati temale võta oma jäänud, et kuidas teda naerma ajab. Linda Rummo, et et Linda rumalale midagi alati varuks midagi teistmoodi, vaid viimane jutuajamine, mis meil oli see, et nii tore oli temaga laval olla, et tal oli ele mingi sürr briis ja siis üpris muidugi siis tekitas nii oota seda, mille ta nüüd saaks tõeliselt naerma, pahvatab. Ja vat seal EL-is rääkisid väga rummust ja seal oli Harryl jälle üks väga ilus osali Fredi projekti. Ma ma ütleksin, et ta paljudega inimestega ma rääkisin, ta tuletas väga palju meelde, et ega ta ei olnud nagu mõni üks ütles mulle isegi, et ta polnud halvem kui filmis. Ta oli tõesti tore, Fredi oli sarnane. Magus ja aus ja, ja siiralt suhtuvad seme Elaisasse. See oli tore, osadel. Maati naasmine. Aga? Ei midagi, ma veedan suurema osa ajast. Ainult palun naerge, aga just Viilma. Et ma olen tänamatus ja sõidame tuunitud Aga mida sa võiksid ühte niimodi uskuda, te ju teate, mida ma tunnet pole teile saatnud kaks, kolm kirjapäevaseid sellest teile kirjutada. Terved paberipoognad. Iga kord on mul niisugune tunne kui teatrist, Harry on kaua ära juba siis kui läheb niisugune inimene omale teele, tähendab, teisele poole on niisugune tunne, et mitte inimene üksinda, vaid teatrist nagu rebitakse kogu aeg ära selliseid väga väärtuslikke tükke. Teatrid, rebitud. Teatrid rebitakse ja eks Estonia teater nüüd viimastel aastatel ei ole saanud seda tunda krooniga rebitud ühte ja teist tükki ära. See on kurb ja kahju. Eks need narmendavad otsad natuke annavad alaidana tükk aega tunda.