Vikerraadio kavas on jälle saade kirjutamata memuaare. Teie saate toimetaja ei ole tavaliselt pidanud mälestuste vahendaja rolli nii tähtsaks, et teatada saate algul oma nime. Kuna mälestuste rääkija kannab seekord sama perekonna nimel Lauri tuli seda siiski teha, et vältida küsimust, kas olete sugulased? Ei ole. Oli lihtsalt soov emadepäeva eel meenutada kunagist kohtumist ühe vahva eesti naisega. Helma Helena Lauri oli meie esimesel ja kahjuks ka viimaseks jäänud. Kohtumisel. No mees oli mul väga hea mees, oli Pärnus elasime päris kenasti, aga ja siis läksime hõissa. See on määratleda sinna kodumajanduse, selle Oisu mõisajuhatajaks. Ja õõnsused läks maavalitsusse. Viljandi maavalitsus pess viis tema ärad Viljandisse ja oli Viljandi maavanem. Ja sealt ta sai ju nii kaugele. Ta oli Tartu maavanem ja ta oli üle Eesti maakondade liidu esimees. See on möödas, kõik. Miks teid Viljandist Tartusse üle toodi? 100 päts määras. Tartus oli ju Tõnissoniga jäntju, see postimehe värk oli siis valulaps, et Tõnissoni nii palju võlga oli. 35 miljonit. 35 miljonäri õlga. Kuidas saab Tõnissoni aidata? Mitte kuidagi ei saa. Nii suur mees ja nii tähtis mees. Tõnisson oli sel ajal kõva mees. Päts ja Tõnisson olid rivaalid, natuurilt, võistlejad. No ja noh, olid jah, aga no täitsa on nüüd ka teadlik inimene, aga ega sellest minu mees ei rääkinud, tema ei armastanud üldse mina, naine, kuulsin jälle, presidendiproua ikka mulle, rääkis naised, rääkisid. Tuleb välja, et teie mees poliitikat teiega suurte rääkinud ega tooma poliitikast. Maavanema tööpäevad olid pikad. Tema organiseeris jo põllumeeste seltsi ja kaitseliitu ja see oli kõik tema vastutaval teed, seal oli ju abilisi igat sorti ja ja tema Olyseesiga jooni, kes ikka pidas korras ja nendel oli kerge töötajad, kindral roomamees oli. Ja nii et päts päts oli Viljandis, oli mul ükskord lõunal? Ei, see oli ikka Pollis ja mina, Vena, võlusin ta ära. Ja kuidas ma võlusid, seda ei maksa rääkida, see naiste värk, jaja, mina ütlesin täna põled, nüüd Karksi-Nuias pole miteeringaid ka saada, siis oli igavene kriis oli, et mis seal laua peal paned isaldel sääse, mina lähen ja võtan, laseme järve maha, saame sealt suured haugid ja tee üks suur täidetud Autma, ütlesin, ja see läheb küll täidetud haug, jaagu, majonees softiga, mina oskan seda teha kõik Marju Tampere taluvuskooli lõpetanud ja ja ennekõike teinud pidu, laudi jaja. Et see on hea küll, et seda võib küll teha, tema oli siis me ei olnud president, vaid tegi omale kihutustööd ja tema sai siin, minu mehel oli hea sõidu kasuk ja meil olid ju head hobused Polli mõisas ja siis oli ta pidasid kõne koos Karksi Karksi-Nuias ja ja siis õhta tulid sinna, me ei leia, et see on siis president talihari. Ta oli naljanumber ja kõik ja No kuidas see vastuvõtt õnnestus, siis Augiga täidetud? No vaata, mina tegin ikka majoneesiga haugi ja külma haugi ja see oli maitsev karedust. Aga peale see teema tegin ühe soojapudingu, ise tegin nuudleid, mina ütlesin, teeniel madin, selle vormi ei tea, kas keegi sööb ka seda, nad söövad ja kindlasti kõik seda kanneli tüda, haugi külm, au, keeruline. Aga päts istus lauaääri ja võttis seda vormi ette ja ükskord saab ka süüa, ütles. Aitäh härra Päts, kuidas seda see on siis? Meil ei ole kodus muudkui sünklareerinud sõitja heeringas sõi selle vormi peaaegu üksinda ja siis vaat nii, sinu õhtusöök oli, tema seisis ainult vormirooga ja, ja, ja alati saatis, defiksid mulle. Teie mees oli siis Pätsi usaldusmees. Ja eluaegne, seda ma kinnitan, kõlli, see pole häbi. Ega tema ei hüpanud siia-sinna kellegi tühje vaatega, mehed, täielik põllumeedik. Jah, aga kuidas Tartu elu teile meeldis? Tartus Tartus ma ütlen otsekohe. Tõnissoni vaim oli seal kaunis kõva. Otse ja rohkem pole vaja rääkida sellest. Kas selle tartu vaimu pärast päts määraski teie abikaasa nalja auri Tartu? Nojah, ei saanud ju, muidu on midagi tehtud, lauri kõva sõnaga mees ikka ja, ja tema mees ja ta usaldas teda ja. Täitsa usaldusmees ikka ja ja kõik, ja vaata, mis oli, kui Vanemuises oli, ju tehti, ehituse tehti ümber teadlikud ja siis tehti, olime siis Vanemuises. Ja siis päts tuli avama seda, päike tuli sinna, me olime eesreas, oli esimene rida, mina olin siin, oli minu mehe plats, oli ka siin siin taga olid ka need meie naised ikka kes seal tegelinskid olid. Ja siis teises oli siis esimeses toolis istus Tõnisson ja tema kõrval proua Tõnis ja päts tuli siis seda avama, seda vanemaist. Ja mina vaatan, siis hakkavad tulema sealt ülevalt poolt tulevaid minu mees ja päts ja tulevad sealt ja me tõusime kõik püsti, kõik, aga kes teist ei tõusnud seal Tõnisson oma naisega? Ärge pange pahaks, aga ma olen kõik läbi elanud. Kus te Tartus elasite, kus teie kodu oli Tartus? Maavalitsuses maavalitsuse majas kohe üleval ja kohe otsekohe Barclay patsid ja ausammas oli seal lähedal ja oli ilus korter ka. Meil oli piklik korteri ja meil oli viis tuba, oli. Ostsin kardinad ette ja kõik oli ilus ja hea oli vaadata. Ja rõdu oli ka meil olemas, mul on pilte ka, oli seal seda, aga ma ei tea, kus need pillid. Me oleme nüüd nii palju rännanud ja meid on nii tagaaetud ja ja kus need kellegi käes on olnud? Ega ma pole aru saanud püsti, sest ma olin ju kõik see aeg Venemaal vangis. Kaua te saite selles ilusas kodus elada 40. aastani? Ja siis siis tartust ära lõpetelt, siis kolisime ära. Klaveri viisime kohe ära, et mul oli Heabestein klaver. Muusikat oli meie majas alati ja raadio oli meil ja kõik ja, ja lapsed õppisid monia. Ja siis siis läksin, tulin ära Viljandisse ja tulime tallu. Hakkasime talu pidama, seal ta viidi ära Venemaale ja kuus kuud elas ja suri ära. Kuidas mehele järele tuldi? Olite kodus? Kodus ja me hakkasime lõunat sööma. Hakkasime lõunat sööma, tulid meie Viljandi kaks meest tulid järele, niuksed kommunisti poega olid, üks oli kingsepp ja müüjad olid, need tulid sinna jää ja me tahtsime lõunat süüa, meil vill, värske supp. Ja ütles meele tararreteerid. Ja meie töölenevana maiste oli veel seal, kes meil alati aiast tegi, see vana, mis pidi ta seda nägemise nuttis ka minu mees suudles teda, viljad ennast, ilusad eestia. Minul hakkasid käed värisema, kui ma nägin, need seisavad ja tuleb ära minna. Mavis ütleb, et ma olen lõunat söömata ja laske mind natukene süüa. Istus tagasi, tema oli täismees ja ei oska öelda ja võttis ilusti suppi ja kaks tarbedasid suppi, sõi ära. Ja siis tõusis püsti, jättis minuga jumalaga ja ja, ja ega ma siis ei rääkinud mitte sõna, vaid ma olen nyyd värisesin kõigest käest ja siis temas õige kõhu täis ilusti ta teadis, et see viimane söök oli kodus ja siis läksime siis ist uksest välja ja jättis jumalaga ja siis ma karjusin kar kõvasti. Ta jättis jumalaga ja läks, istus nende kahe mehe vahel. Mis õigusega ja autoga vedru hobusega hobusega reede oli ja free töös oli siis talvel ja talvel ja ja, ja siis ei koti teda enam ei näinud pärast sõda ei näinud. Ma pidasin tema Patkema käiga aasta otsa, mul oli Padida, kus ta magas. Ma käisin nutmas seal padja peal. Aga kuidas teie elu siis edasi läks? Oi, jumal hoidku, ma pidasin viis aastat talu komees ära, viidi viisasid. Ega mul lehmad lüpsid ja moleilt kära ja ma hakkasin võlad ära, kõik ikka Lilliamisime ja meil olid kõik korras. Ostsin veel masinat reas, külvimasinaid, ise külvasin, viljad, ma hakkasin tegutsema kohe. Te ütlesite, et te pidasite viis aastat talu, aga kuidas teie viimine oli, millal see oli pärast sõda, nüüd. Jajah, ikka, siis võeti ju kõigel tarud käest ära ja kuidas oli, lapsi on kordusi ja poeg oli, poeg läks hommikul tööle ja ja pärast tuldi mulle järele, kaks meest olid linnast hobusega ja mind pandi taha istuma, ega kõrvale ei pandud, kist aga istus. Mul oli mehe pilt oli veel kaasas, ma viskasin selle katki, pole teil vaja meest ka näha, siis viidi mind vanglasse ja siis siis hakati mind lahti koorima riidest, mis teil kaasas on. Siis ma olin ju siin vanglas, olin aasta otsa Viljandi vanglas jaajaa, miks? Joorised? Asju oli ju nii palju tarvis ära jagada, nagu sa said siis. Ja perearst siis ükskord tuli sügisel, kui ma olin juba talve läbi ära olnud, siis tuli ütles, et teie talu on üle võetud, et ma annan teile ametlikult teada, et ei talu on täiesti. Kas Viljandi vanglas üle ka kuulati teid? Paar korda jah, kuulati, aga iseäralikku polnud midagi seal üht. Muidu kirjutati ära 10 aastat ja kõik öeldi ka, mille eest. Ootan ameeriklasi, mina ütlesin ju. Mäe oota nüüd ameeriklasega kuskil tänu abi ei tule mujalt. Ameerikast. Nii rääkis elatud elust 94 aastane Helma Helena Lauri ja sellest jutuajamisest on möödunud 15 aastat jätkab tema tütar Eevi. Ema oli 96, kus oli. Aeg lendab nii kiiresti. Õudne. Teie emal oli palju. Eesnimesid mitu eesnime. Elma, Olga, Katarina ema, Leena, Volgaga tärina neli. Ja seal on kõikidel on need palju nimesid. Üheks õde oli neid, üks on Mihkel Lüdigi abikaasa, üks nendest õdedest on selle. Noh, mis on see kiirenic päästel saal, sajevigas, emad, sendid iga Pärnus, aga Saaremaal käis ta koolis sellepärast, et üks õde läks, see abiellus Kuressaarde. See vabrik oli köie pioneerivabrikuid, mina olen seal suve olnud ja ma ei tea tema perse Bergiga sakslasega ka nendel on omaette sai niisugune vapsik ja emalik siis õde kutsus ema sinna, millegipärast ta nii palju see oli ja ja siis sule seal olnud, nii et ma olen siis nii, Eva käis Saaremaal ka koolis, emal käinud. Sellega ühes koolis, noh, me suur. Seminar Kingissepa teises koes. Ja ja ühes kooris aga Kingissepa isada tundis, hästi, ütlesite, istutasin köögi, istus seal ja nuttis etendus pärast võttis seal Victer nii hulluks läinud jää nisu, niisuguse häbematu kakasaated. Ta käis Leningradis rehiste, hakkasite nihelistide nii lähemalt tutvuma, sõnaga jäi, nüüd oli need lendlehed ja nüüd oli, neil oli üks täiteid, tütar oli, suri noorelt ära ja nüüd peidab end lehes selle õe hauda. Et see oli ikka häbematuse tipp, mis Victor teeb. Vaat nii palju võid vilets titel rääkida. Jah, isa nuttis seal dikterani häbematult läinud juba. Et niukseid asju, aga, ja siis näe, lõpuks läks jah. Leningradi ja seal hakkas eriti nende tegelema ja siis oligi kõik. Pulse ikka nihelistid, ma ei tea kuidagi mikspärast niheliste ei erine suurtest, ma ei tea, kahtetsed, Agemasse tihelistiteetes, ema, niimoodi kõik töötajad. Aga ma räägin del saaremad, et lugu. Kas te teate, et Saaremaal oli üks mäss kunagi sele mäss algas peale teate sellest kupa külast. Kupa külas tulid hakkasse mäss peale. Tülide tulid ja siis ema ütles, et õe näidgavuse nöödeleb Tallinna natukene päris viinast natukene oli lina ääres, ühesõnaga seal, kus nad olid. Jäikses punane lipp oli sellele, et võtad ühe kiriku altari sellep vältel veetud. Ja vaat mitte midagi ei ole teha, ei ole kuidagi abi, nii ei ole midagi. Siis oli tulnud sinna ühte niimoodi mütsi saa helistada, selle naine on siin, helistan kohed, jääte sellele pikale. Pikk abikaasa, tema ei rootslanna, ja tema siis oli, helistad üldse sellest teisest aru, mis keeles ta räägib eesti lehtedest, siin on niisugune mässaja vahetatud abi vaja siis miks sa satud sinna häbi? Abi. Spikka saatis Eesti sõdureid. Seal olid sinna ja siis üks üks suur metsatuppa veidi olema, enne seda kuule seal tema ütles, et siis seal tegid puhta töö nendega. Jah, seal ju vabadussõja ajal. Jah, ja siis ei olnud muud abi, ühtset eesti keeles saavad kõik abi, et see niisugune sõnakat naisele naisena mehedki labi minna läksid, rootsi keeles oli siis pikad ja abikaasa helistas rootsi keeles, palus abi. Siis eesti keeles isand, keegi helistada kuulatakse pealt ja teatakse kohe, et see on niisugune asi on aga siis rootsi keeles. Vaat niisugused vahvad lähedal, jah, need olid seal. Need osa teie lapsepõlvest veetsite ka siis Saaremaal. Oi, ma olin seal aasta vallika pilvised Viljandis ma igal viljendani. Teie vanemad on elanud Saaremaal, Pärnus, Viljandis, Pollis, Tartus. Mina, mina olin isegi naaskel tina, kõigi, iga igal pool olevat n. Mul ei olnud endeli muusik, viiulimängija tähtis muusika seljas, aga mina olen iga iga pool ise veel kaasa võtnud ja mina olen igal pool näinud, kõik need põll, seltsijagamised ja tead, kõik need värgid, nii et mul on kõik tuttavad kõigimis kuskil toimis, mina teen igal pool ninapidi juures. Muuseas, kui see Nad läksid, üleskäik oli Tartusse, siis tulid nemad sinna mingisugused luurajatega niisugust asja ei olnud kuskil. Päev läbi käidi igatsuses niukseid asju vaatamas ja siis ta oli seal põllu. Sellessen. Maverick kolmandal korrusel, niisugune suur koosolekuruum oli sinna eesti aeg tehti niisugune väga ilusaid Tartwartidega, kõik toolide niisugune oli ja siis minapildiga ukse vahelt nägema. Vaatasin ukse vahel joodise shampust. Aga mina imestasin väga, et laudeledvel muud midagi ei olnud, ühtegi söögivahendit, kui ainult shampuseklaaside keerama piin ära nägema. Kas see oli 1939? 39 Vanemuise avamine oli sel õhtul juba ta käis siis oli veel sele sild, see, mis sild su uusil tehti? Luunja jah, seal sild. Tookord oli ka näituse avamine näituseväljakul. Ega te seal ei käinud? Ei kindlasti olen käinud, aga ei, ma ei oska seda, mida ma olen Viljandi kõigil näituse avamisel nina on alati kaasas käinud, mina lähedki, kärnid selluspike sellest, kui lähvad tekkega. Ega te Tartus vist väga kaua elada ei saanud, sest siis hakkasid tulema kurjad ajad. Kui nad tulid Riia mäest, tulid alla venelased, kui nad tulid sealt ülevalt alla. Me sõitsime isaga söögituba akna juures isasse. Ta nüid kuule kõik, mis ma räägin sulle, et vaata, see on nüüd Eesti rahva, Eesti vabariigi lõpp. Eriti siis, kui need tulid sealt mäest alla. Jutt oli juunikuu 21.-st päevast 1940. Ja siis me läksime sinna ja siis need tulid ära ja esid raekoja platsile, raekoja platsil oli suur see, kuidas öeldakse, noh, leping ja, ja me läksime isaga ise tuli minuga kaasa, kan, see nurgapealne maja seisab vasakut kätt, enne kui platsile lähete, on mina seisin, tähendab selle platsi poole küljes ja isa seisis sellega seal võidu tänaval, ta ei tulnud sinna. Nii tuli siis pidas seal kõne, täpi kestsid pea kaks, üks p, mees pidas kõnes, tema naine oli ka, mõlemad olid. Aga minu Mulleri tiksakse meeles. Aga nüüd on ära läinud meelest, kui te kuskil artiklites tuleb meelde. Ja temal oli käes nisugune portfell. Mustla korter, isesed, vaata eelmise portfelli. Ma ütlesin, et jah, see on kaks põhjale, ühtsed, enne kui ma siia tulin, helistas mulle. Pangadirektor helistas mulle, et oli tulnud sinna ei läinud, selle laod olid nende, see peab korralikult raheteispendama ja see on tallid seal pangas pandud raha, et ise ise jääb kõnekkel ehitusele rahaga portfelliga. Minister ise ütles, et vahetasin tal vähe, teised käis seal nõudis kohe oli üteld, et olgu läheteis pandud, mul Need kolm või neli päeva elust meeldigi hästi ära kolida sealt ehk see on selge kõik ja ise, mis meid ära järgmine päev pisaramaale meid kuskil ei tuttavate juurde ja ütles, et mul hakkavad siin ja isal oli selge. Aga siis teda kohe seal ei, erudeeritud isa Valen Teder oleks pidanud summad, alustasime, läksime. Jaa, jaa. Siis hakkasin mina kirevedajaks kätekeele vahet oma isa. Ja kes oli, kes oli siis? Noh, prillidega. Jumal hoidku, ma ei saa nüüd öeldud. Kesta ameti poolest oli Tartus Tallinnas. Tätte Tartus, Tartus tähendab nüüd keegi ära veel elas selle Maarja kiriku taga kohe viigi tänaval esimene suur maja, neljakorruseline puumaja hoovist läksin sisse ja Jaan. Oli ta poliitikategelane, postu, kikka, tulud, kalad muidugi uluvad. Onu vetsus käisin, jääksid näidanud minna, et mul saba taha, et ollagi enam, sina pead neid kive viima ja siis bensiin sinus selle kirja siis jälle sain vastusesti tahmavahetuse lähedal. See oli suvel 1940 See oli siis, kui põnesid sees olid kõik siis ja mis isal kirjutas, seda ma ei tea, aga. Ega Sulot saatis vastuse ka vä? Jajaa ikka, mina vedasin kiire edasi-tagasi. Isa, siis mina ei saa minna, minul on saba järel muidugi kohe. Ega need kirjad säilinud ei ole, hauale ja uluotsal õnnestus end varjata ju 40. 41. aastal, nii et teda ei saadud kätte. Mina pidin minema kooli, mul viimane eelviimane klassi pidin minema. Viljandis, meil oli kelleformaal sees ja nalise suures toas ise helistab ja teate mis see mees ütles, kes elekter oli? Ühtset teie tütrele meie koolis kohta ei ole ja mindi võetud kooli ja isasse Kiidjaid, midagi ei viitsinud, et tartu lähed sinnasamasse kassett, paberit, Tseeseid küll sind kooli veetakse. Läksingi käisingi silmimise klassi, käisin mina Tartus, seal oli küüditamine, oli ka. Sel aastal ju kolis nedelin, üks kord tulime Tartus tüline Werneris, kus me olime jäät, tulime särke, mina lähen, vaatan, ikka tuleb Riia mäest tahutud. Niisugused seal ja sõdurid ka ja maatilikule siin on imelik lugu, et see küll õige lugu ei ole. Risk kõva rahvas hakkas rääkima, et küüditamine on. Ja, ja siis mina ei julgenud koju minna. Ma tähe tänaval elasin üks õpetaja juures. Kelby juures. Jah, ja siis ma ei julgenud sinna minna ja ka mul oli, meil oli üks niisugune koht, kus meie olime, mina olin Kasporteni koolis olin mina väikest kasvu me servi ja ja siis. Ja siis me käisime kõik seal sellesse spordinaise. Seal kõik see käisime ja mul olid siis niuksed tuttava hakkad lugema. Ilmar Kullam. Ehk sätik võitjate kuskuss. Mees käis koos ja siis mängisime kaarti seal kõik seal aga venditsime vaatega kogu korralikult, vanasti olime, mängisime meeleldi vaha, mängisime tikkudega, tuletikkude kalme mängitud ja olime seal, oleks siis kõik juba teadsid, et küsitlemine ei julge välja minna. Ja, ja siis juba vaata Tomisse kätte me ikka seal istume, istume ja ütleb ilma niimoodi, et kuule, mina tean, kus lähme, lähme Vanemuisesse. Et mul on öelnud täna kihluspidu kätte, see algus oli see mitte söökla, vaid paari sõnaga. Läks suhtlust ja siis istusime, maganud inimesi oli jää, jäi nii maininud, esimesis selle küüditamise hommikul, olen mina olnud selles ja teate, mis ma olen arenenud, mina olen näinud ära, kui hirv tuli sinna alla. Yld oli siis juba küüditamise ära teinud ja niimoodi pühkis käsi ja üldse Saise praht ära viidud. Ütles nii sihukese lause. Jubenees oli täi täi kõvasti punast värvi. No vat ja nii siis järgmine päev me kodu ei näinudki üldse enam, kus me elasime, elasin kahe vanainimese juures ja läksime, hakkasime ära minema, siis ma läksime, jääte sealt siis ma olin sõitnud hariaamerit, teate Kirki. Kadi oli abielus, Viljandi linnapea marama tütrega maimuga ja, ja siis mära maapoiss oli, õppis ülikooli, siis kastani tänaval ja siis läksime kampa kõik sinna ja ja Kalevit niimoodi, see, ma arvan, põgesime, kuule, põrutame nüüd ära. Nii et siin on niisugune olukord, et lähme ära, teatsin Tiidule marama. Venn, ta oli kuskil kutsu politsei lõpetaja, neil oli suvila, beebi ja siis rongiga põrutasime selle kambaga kõik ära ja me olime kõik väljas, vaatasin, kui venelased tulid Elvast ja siis lasid kõik, mis need raudtee silla jõe kohalgi oli midagi. Siis neid lasti erist õhku. Siis igavene madin käis terve eelnev, vaatasin seda siis, kui nad mööda raudteed tulid. Ja siis sinna vasakule poole läksid. Tädi järgmine päev võitis, oli siis me niimoodi sele muidugi organiseeris, Harry, ma ei tea, kus ühel kus kord tema jalgrattasai ja meelesimiale läksime Rannule ja ma ei tea, kuidas tema sai ühe purjeka Võrtsjärve ääres umbeski, üheksakümne-aegne päike tõusis, hakkasime minema üle selle Võrtsjärve. Siis ma ütlen teile, sellesse hoius seal oli, olid suitsuti, käisid alles mürsud. Õhtuks jõudsime pool 11 jõudsime meie siis oli imekäik oli jala muidugi Sist autosid ei olnud. Ei, läksime magama, Maia maramaaloni uuenski teel on suur majalisel, läksime sinna. Aga siis ei ma koju üldse ei saanud õhtul sellepärast, et üks ära marame, tütar oli kodusel siis seal, kes pidu seal olid, saksid juba sellist tantsupidu, mängis heliplaadimängija ja siis panime seal pidu ja siis ma helistasin ainult emale koju, mõtlesin, et ema, siis ma tulin ära, et ma olen elus ja terved emad õhtu küll tulema hakka, mõtlesin ma tulen hommikul. Või tehke niimoodi eleminer, seiklejad sellega. Aga isa oli selleks ajaks juba ära viidud. Isa oli ära viidud ja ise viidi ära, pärlid, viiekümned sünnipäev, isa oli 50 aastat sai vanaks, siis ma käisin isa sünnipäeval isale õnne soovimas. Ja käisin seal siis järgmine hommiku isa viimast korda nägi teda, isa saatis mind Tartu bussi peale, sest mina sõitsin, tar. Isa tuli, siis saatis tema mind, hoidis kah viimse sekundini nii-öelda. Me olime kahekesi, lahutamatud tüübid, olime jah, jään. Ja siis jah, ja siis oli sööda siis tuli üks, tulime mäletatulgi, kes tulid klassi sihuksed. Tüdrukud tulid. Ööl vastu tänast 1946 lendas Tallinnasse mürtsuga õhku punaarmeelastele püstitatud sambake Tõnismäel. Selle korraldas kaks Tallinna koolitüdrukut mõttekaaslaste toel, mõistagi Ageeta Paavel ja Aili Jürgenson hilisema nimega jõgi. Aga muidugi, ega ta sellel ajal see ausammas ei olnud ju selline, nagu ta praegu on, see oli selline puidus puidust punaseks värvitud, millel oli siis keskele seatud suur viisnurk üleval üleval ja, ja noaga põhiline muidugi see oli see, et meie vastas oli see kindralite maja nagu nimetati. Ja siis nende hoov oli vastu meie kooli. Seal oli relvastatud valve, Algune seal Jakobson, see uurimisosakonna juhataja ja kõik niukesed tegelased, elasid, keri kuulusid ja, ja, ja siis oli juttu tuli ka nende sõduritega ja siis ma nende käest küsisin, kes sinna on maetud. Ja need rääkisid mulle niisugust juttu, et kolm sõdurit olid läinud kortereid röövima ja korteri röövimise pealt lasti maha. Tähendab, kui ma seda juttu räägin, siis keegi ei usu, et punaarmee sõdurid röövimise pealt maha lasta, eks, et see oli täiesti loomulik nähtus nägu. Aga nähtavasti nad läksid nisukest korterit röövima, mida ei tohtinud röövida. See maja oli juba risti üle võetud kindralite jaoks ja läks vist sinna. Ja siis lasti nad maha ja aeti seal sammas auku. Minu arusaamine on see, et see on siiamaani sümboliseerib okupatsiooni tähendab ausammas kui niisugune ilus kui Tales kangelaskalmistul ma võiksin ise ka lilli sinna viia, ta on vale koha peal, selles on probleem. Probleem on selles, et selle koha peal ta sümboliseerib seda, et igaüks võib kortereid röövida kõike, te toote sinna lilli ka veel nende haua peale. Peale oli jutt ikka sellele, et see ausammas püstitati nagu Tallinna vabastamise tähistamise noja. Aga kes sinna maetud, seda me ei tea, sellepärast et tegelikult Ta oli ju seitsmeteistkümnendast septembrist Tallinnas juba sõjaolukord ja sakslased lahkusid nende veel, et nad said Tallinna kätte täiesti ilma ühegi lasuta, eks ole, kus saavad siis Holland need Tallinna vabastajad, eks ole, nii et, et see on jällegi üks niisugune selline vane moment, eks ole, mis näitab jällegi, et, et lihtsalt see ausammas sümboliseeris seal valet, eks ole ju. Ja meile täiesti vastuvõtmatu võtmatut, okupatsiooni, eks ole. Ja see oli siis põhjus, miks pärast ma siis hakkasime mõtlema, et kuidas seda kõrvaldada. Kui, kui väheste või kui paljudega koolis teil omavahel juttu oli, sellest? Tegelikult meil oli oma väike salaorganisatsioon, meid oli seal üks, 11 12 õpilast, kes mitte, kõik tüdrukud, osali reaalkoolipoiss oli kassal ja ühesõnaga meil oli selline väike salaorganisatsioon, mille Abime, püüdsime, ühesõnaga venelaste okupatsiooni vastu töötada. Muidugi. Ta arvas, et me olime kõik väga noored. Et mida me siis nii väga oskasime teha, eks nuputasime siis igasuguseid asju välja. Levitasime seal lendlehti, käisime siis seal Bliss sõjavangilaagris selles sõduritele süüa viimas, sest et sellel ajal oli ju vaesus, eks ole, toitu ei olnud, korjasime toidu kokku, kus me saime, küsisime ühest teisest, viisime nendele sinna ja no vot niimoodi me siis tegutsesime vähehaaval. Aga see jah, see ausamba õhkulaskmine tuli ikkagi sellest, et nad olid meie meieni need ausambad kõik õhku lasknud juba ja ja meil oli lihtsalt viha nende peale. Kas teie organisatsioonile oli nimi? Meie organisatsioon, no meil oli siiski selline nimi kirjalikult paberil ei olnud aga, aga siis lendlehtedele kirjutasime alla me Eesti vabaduse eest või liit Eesti vabaduse eest Eesti vabaduse eest oli meie organism saani nimi nagu. Ja siis noh, selle nimel me siis tegutsesime, eks ole ju. Paljud ei tuli ega kindlat nimekirja ei olnudki. Ei, no nimekirja ei olnud ja ei saanudki olla, aga nägi ühte, teine tegi täis ja nagu jäigi, sai? Jah, just nimelt nii, et mida, mida keegi sai, eks ole ju teha, siis siis tegime niimoodi, aga noh, see valimiseelne vastupropaganda, see oli siis meil ka ikka päris päris tugev selles mõttes, et et me ikka jõudsin meile niisugused kummitähed ja nende kummitähtedega, siis koostasime selliseid väikeseid lendlehti, niisugusi, lipikuid ja sisse loopisime neid siis postkastidesse. Aga suusamõtlesin lendlehed, mis sõitsid nagu rohkem aega, mida me siis kirjutasime masinaga, neid me siis panime, lihtsalt linnas levitasime neid panime siis seinte peale, kutsusime muidugi okei siis üles, eks ole ju vastu vanaema ja ühesõnaga nõukogude võimule ja mitte lootust kaotama ka lootma Eesti vabadusele ja vot niisugused mõtted olid meil siis sellel ajal peas. Noorte inimeste optimistlikud. Ja ja need optimistlikud mõtted, et eks need ikkagi kõik need nüüd hilisemad aastad hoidsid meediku jäämas. Aga kuidas tuli mõte seda ausammast kõrvaldama hakata? Poisid tavaliselt ju sõja ajal on alati poisse leidub, kes korjavad igasugu lõhkeaineid ja niisuguseid asju, nojah, nihukest asja oli lihtne tol korral saada. Lähedal vedeles igal pool. Mul vedeles nii, et õhku lasta oleks võinud ju muidugi seal puu loputiks, seda oleks võinud bensiiniga üle kallata ja põlema panna. Aga me paragrahvi vahet ei tea, ei teinud. Ja teine asi see, et noh, et ikka žestiga seda asja teha, uhke. Ja nojah, ja muidugi me saavutasime ka, sest tegelikult kindral ikka kõhu kõvasti täis ikka. Aga kuidas teoks tehti? Teoks tihti niimoodi, et ühesõnaga poisid muretsesid meile selle lõhkeaine ja tooli tooli pakseli, pisike pakk, tegelikult kaks tükk 2200 ja, ja siis sinna sisse, siis me panime selle sütiku, saime, saime siis selle süütenööri, panime sinna külge ja läksime siis kahekesi. Õhtul ma ei tea, kui hiljasesi sonis kahekesi Aili-i ja mina kahekesi ja ja siis siis otsustasime, et vaata, et nüüd me proovime siis selle õhku lastud, kas tuleväljaga poisid täpselt juhendasid meid, kuidas see asi käib, eks ole? Aga selle tee võtsid öösi. Kõhtu ja mitte väga siis mina ei tohtinud hilja kodunt ära ja see oleks kohe siis olnud niukene kisa, kodused. Pärast sõda oli rahvast vähem liikvel. Jaa, jaa, aga tegelikult selle selle lause on, pall oli valve ka sellel miilitsa valve juures kogu aeg. Aga see sein momendil meie passisime momenti, kui meie miilitsat ei näinud ja siis läksime ligi ja noh, eks valven, nagu ta igal pool oli see miilitsa valve jalutas seal ringi ja läks kuskile ja ja, ja ega see palju aega ei võtnudki, tegelikult need toolipakid ja sissesütik sinna sisse ja tuli otsa ja ise kiiresti jalgadele valu, eks ole, poole koju poole ikka ikka ikka kodu poole pea Kaarli kiriku poole ikka panime siis kah ajama. Ja, ja siis saime jah ja oligi ja siis me ikka kõmakat kuulsime ka, eks ole ju. Nii et me olime ikka veendunud, et ta ikka tõesti jutu õhku läksime vaatama? Ei, seal vaadata oli seal ei olnud midagi vaadata, sel momendil me ikka targad olime me tagasi. Tegelikult jah, kui nii võtta, siis ma olin ikka väga-väga noored ja rumalad, aga aga jah, ega me tagasi täiesti juhuslik. Nii, ja mis edasi sai kool kõlises järgmisel hommikul? Ei noh, mitte üksi kool, vaid see oli küllaltki kõmukas lugu, nii et, et kogu linn kõmises kõik rääkisid, et ausammas on õhku lastud. Kui palju sina kuulsid sellest? Ega te kodus, et sellest ei teadnud? Kõne allagi kodused muidugi ei oleks lubanud meil midagi niisugust tehasest, et see 41. aasta lugu oli kõigil väga hästi meeles, eks ole, kuidas inimesi täitsa süütuid inimesi saadeti välja ja selles hirmus ju elati kogu aeg, eks ole, seal olid ju täitsa pakitud kohvrid ja seljakotid valmis, et kui tullakse järele, siis eks ole sellises õhkkonnas lihtsalt kodus, et täiskasvanud inimesed ei saanud sellist asja lubada ja kodused ei teadnud ka. Kodused ei teadnud isegi isegi seal pagari, need uurijad olid veendunud, et kodused ei teadnud sellepärast. No niukseid asju, ikkagi täiskasvanud inimesed, see on ju selge, et ei lubanud, tol korral aga kar jah, aga tegelikult pagariuurijad ei uskunud, et seda võisid teha ainult lapsed. Tegelikult pagari tänavani uurimiseni läks vist veel aega. Kohe. Jah, no asi oli selles, et me olime täiesti kindlad, et meikuna kinni võetakse, sellepärast et juba talvel. Me käisime keedaga patareid väljastpoolt vahetamas, et seestpoolt näeme niikuiniisiis teadme vähemalt, mis muidu ta välja näeb, et huvitav, mina seda ei mäleta. Keda ei mäleta, mida ma olen tõesti, Suur-Patarei tänavalt läksime veel ja ja see seal oli lage otsene plats oli ja ja läksime vahetasime seal. Et nojah, et niisugune ta siis on. Aga tookord käisite siis päevast päeva koolis edasi? Ja ja me hakkasime, levitasime oma lendlehti ja niimoodi see asi käis. No kui nii, siis marssali, siis mai keskpaik, kui siis näiteks minu koju tuli siis 16 minu koju tuli siis jah, ja mai keskpaiku tuli üks selline noor küllaltki noor neiu ja palus, et tema tahab minuga juttu rääkida. Ja palus, et ma läheksin kodust välja. Ma elasin sellel ajal laial tänaval ja siis mina muidugi tõmbasin jaki üle ja läksin siis tema kahe sõnaga kaasa ja küsin, et mis jutt see on, ta ütleb, et noh, et oodata, kes siis ikka veel, et et räägime veel ja nii edasi ja ikka venitas seda asja, kuni me jõudsime siis sinna selle pagari tänava, selle väikese ukseni, ütleb, et teiega tahetakse siin sees rääkida. Kui me täna või ka homme võtame kätte Eesti vabariigi riigikantselei välja antud raamatu Eesti tänab leiame sealt nimed, keeda Paavel ja Aili Jõgi. Kotkaristi saanute nimekirjas.