Avaliku arvamuse küsitluste tulemused ümbritsevad meid erinevate meediakanalite vahendusel pea iga päev. Üsna harva aga võtavad tulemuste avalikustavad vaevaks rahvale seletada, kuidas avaldatud protsenti autisi mõista. Elu on näidanud, et tihti jäävad numbrite tõlgendamisega jänni ka ajakirjanikud ise. Mis siis veel tavalugejast rääkida. Üheks selliseks uuringute valdkonnaks, mis alati suurt segadust ja vääritimõistmist tekitab, on valimiskäitumise uuringud ehk valijate toetus erakondadele. Käesoleval nädalal avaldasid andmed erakondade toetuse kohta EMOR, Turu-uuringute aktsiaselts ja Saar Poll. Ehkki Uuringukeskus Faktum selles eas pole, olen ka mina pidanud korduvalt kolleegide eest vastust andma. Kuidas on võimalik, et samal ajaperioodil tehtud uuringud annavad erinevaid tulemusi? Kiputakse väitma, et uuringufirmad kas lihtsalt valetavad või ei tunne oma tööd. Ent tegelikult, kui lähemalt vaadata, ei ole need tulemused nii erinevad ühtegi. Mida siis näitasid Eesti uuringufirmade küsitlustulemused aprillis EMOR andis suurima toetuse Reformierakonnale 18 protsenti järgnesid Res Publica ja Keskerakond 14 ja 13 protsendiga. Seejärel Rahvaliit, sotsiaaldemokraadid ja isamaaliit seitsme kaheksa protsendi tasemel. Turu-uuringute küsitlus andis võrdselt 13 protsenti keskerakonnale ja Res Publica-le, 12 reformile, seitse rahvaliidule, viis sotsiaaldemokraatidele ja neli Isamaaliidule. Ning täna Postimehes avaldatud Saar Polli küsitlus näitas Keskerakonna ülekaalu 16 protsendiga. Res Publica ja Reformierakonnale andsid oma eelistuse 11 rahvaliidule 10 sotsiaaldemokraatidele kaheksa, Isamaaliidule viis protsenti valijaist. Kui suur on siis Keskerakonna võimalik toetus eurovalimistel? Kas EMOR ja Turu-uuringute poolt pakutud 13 Võizarboli 16 protsenti. Kas Res Publica saab 14 13 või 11 protsendi valijate hääled? Kas rahvaliitu eelistab seitse või 10 protsenti? Kõige erinevamad andmed käivad Reformierakonna kohta, Saar Polli 11-st kuni EMORi 18 protsendini. Tahaksin esile tuua kolm olulist selgitust. Esiteks uuringu silmad ei vassinud. Olen kindel, et järgitakse kõiki uuringute läbiviimiseks ette nähtud reegleid. Ent neil, kes uuringu tulemusi teistele tutvustavad, tasuks avalikkusele öelda, mida täpselt inimestelt küsiti. Ajakirjanduse vahendusel kättesaadava info põhjal võin eeldada, et europarlamendi valimised olid uuringu objektiks vaid Saar Polli küsitlusest. Turu-uuringute poolt taheti teada saada, kelle poolt hääletaks valija. Kui eeloleval pühapäeval valitaks riigikogu midagi siis EMOR see jääb nagu sellele firmale tavaks saanud saladuslooriga kaetuks. Eestis hakatakse esimest korda europarlamenti valima ja minu arvates pole meil mingit põhjust eeldada, et inimeste eelistused peaksid kujunema sama loogika alusel nagu riigikogu valimistel. Selles mõttes võib kõige adekvaatsem maks pidada Saar Polli tulemust. Teiseks me elame maailmas, kus absoluutne täpsus jääb inimesele kättesaamatuks. Isegi täppismehaanikas on kõikidel detailidel lubatud viga, mille ulatuse nad võivad etteantud mõõtmetest erineda. Sotsiaaluuringutes võib selline viga olla küllaltki suur. Kui me peame otsustama miljoni inimese hoiakute üle 1000 inimese vastuste põhjal siis juhul, kui valim on tehtud kõiki statistika reegleid järgides võib eksimuse tõenäosus ulatuda pluss-miinus kolme protsendini. Rääkides nüüd EMORi poolt mõõdetud Keskerakonna 13 protsendilisest toetusest võib see toetus olla ka 15 ja pool või 11 ja pool protsenti. Reformierakonna kaheksateistprotsendine toetus aga asub vahemikus 15-st ja poolest kuni 20 ja poole protsendini. Nii et teatud eksimuste kokkusattumise korral võisid need 18 ja 13 protsenti olla tegelikult võrdsed 15 ja pool. Kui aga võrrelda erinevate uuringufirmade poolt saadud toetusi keskerakonnale 13 13 ja 16, Res Publical 11 13 ja 14 rahvaliidule seitse, kaheksa ja 10 siis on kõik need arvud statistilises mõttes võrdsed. Ainus veapiiridest väljaulatuv erinevus tuleb ilmsiks Reformierakonna puhul, millele EMOR pakub teistega võrreldes kuus protsenti kõrgemat toetust. Üks uuringute läbiviimise kuldreegel ütleb, et kui mõni tulemus tundub üllatav või mitte ootuspärane tasuks enne selle avaldamist üle kontrollida, kas pole mitte tegemist veaga. Nii et kui matemaatikas kehtib alati reegel, et 10 on suurem kaheksast siis sotsioloogias on 10 ja kaheksa protsenti peaaegu alati võrdsed. Kui me nüüd erakondade toetusprotsente, selle statistiliste teadmistega relvastatud pilguga vaatame, on selge, et europarlamendi valimistega seoses ei ole miski veel selge. Jõuan oma kolmanda järelduse juurde. Isegi kui me erakondade toetuste juures hoolega veapiiri arvesse võtame, ei saa me veel ikkagi teha ennustust Europarlamendi valimiste tõenäolise tulemuse kohta sest valimiseelistuste kujunemist mõjutab erakondade reiting vaid osaliselt. Otsustava maks on isikud ja ka erakonna rahakoti paksus, mis neil isikuid valijatele tutvustada aitab. Sellel teemal rääkisin pikemalt juba kahe nädala eest. Tuletan vaid tookordsest meelde mõned näited. Kui sotsiaal demokraatliku erakonna nimi jäi kogu märkimisväärsel hulgal toetajaid siis seevastu Toomas Hendrik Ilves on valijate selge soosik. Samas on näiteks reformierakonnal küll kõrge reiting, kuid ilma Kallase ja Ojulandi ta võib häältesaak kergesti oodatust väiksemaks jääda. Tõelisest valimistulemuste prognoosist saab rääkida alles siis, kui valijate eelistusi küsida. Juba kinnitatud valimisnimekirjade põhjal. Loodan, et sellise metoodika alusel saadud tulemusi saan raadiokuulajatele tutvustada juba meie järgmisel kohtumisel kahe nädala pärast. Seniks aga head suvist nädalavahetust teile ja kaunist emadepäeva kõigile emadele.