Huvitav saade jätkab nüüd meditsiiniajalooteemadega ja stuudios on Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor Ken calling. Eelmisel korral tuli veel juttu meil kirurgiast, aga seekord räägime eetrijoomisest. Eeter tegelikult küll. Meditsiinis oli kirurgias igati oluline aine ja, ja leidis oma kindla koha, aga aga seda võib tarvitada mitmed. See pidi just jah, et võib-olla ka väike kõrvalepõige sellisest peavoolu meditsiiniajaloost, kellel meeles, siis siis siis oli juttu sellest, kuidas mingi legend olla, aga, aga on siit ja sealt võib lugeda selle kohta kuidas arstid jõudsid eetri kasutamiseni operatsioonidel eesmärgiga siis panna patsient nii-öelda magama uinutada või siis seal vähendada valuga seotud aistinguid, see nii-öelda valu võitmine, legendid räägivad, et kõigepealt need samad arstid olid tarbinud seda eetrit, siis nii-öelda mõnuainena oli 19. sajandi esimesel poolel eriti kõrgseltskonnas kombeks saada siis mingit joovet eetrijoovet. Kas see täpselt nii oli, mine võta kinni, aga, aga see eetriteema temast võib-olla natukene võiks siin kõrvalepõikena kirurgia ajaloo siirdena rääkida, sest sest noh, kas või kas või sellepärast, et kui on muid Eesti kus sa, need on kultuurilugu, aga ütleme niimoodi rahvakombestikus mingi roll seal eetrijoomisel on ja ikkagi siiamaani inimesed teavad ja oskavad, oskavad selle üle siis mingit seisukohta võtta või, või mingit lugu pajatada, mis, mis sellega kaasas käib, selle harjumusega. Ja tulles alguse juurde, eks ole, Tseeter kergesti lenduv aine, et aidata vahtada, sünteesiti juba osati esimesed, kes teda valmistatud 13-l sajandil, Al keemikud tööstuslik tootmine, see tekib muidugi hiljem, ja see tööstuslik tootmine tähendab siis ka seda, et seeder, eks ole, saab olema odavam ja ühel hetkel siis ilmselt keegi kusagil lavastab, et tõepoolest selle eetritarbimisel, mis iganes kujul sisse hingates või sisse juues tekib mingi joobeefekt. Ja juba 18-st sajandist algavad siis need lood jällegi seda guugeldada või selle kohta nagu informatsiooni otsida, siis isegi leiab. Ja põhimõtteliselt kuidas see, et ta on nagu jala ukse vahele saab, sest noh, ütleme siin räägime ikkagi Euroopa kultuuriruumis, siis, siis eks ole, eeskätt kui on eesmärk joovet saada, siis, siis on siin meie kandis tarbitud alkoholi. Aga ühel hetkel jah, tuleb, tuleb eeter sinna kõrvale. Ja eetrieetriesilekerkimine, et siin on siis ühelt poolt on kindlasti jah mingid niuksed, meditsiinilised aspektid, sedasama alkohol ka ju tegelikult paarsada aastat tagasi. Karl Ernst von Baer kirjutab sellest, et noh, põhimõtteliselt annab mõista, et alkohol on teatavatel tingimustel teatavat Eluviisi viljelevat inimestel siin meie laiuskraadil elavatel inimestel noh, sisuliselt vajalik, eks ole, see annab energiat, annab elujõudu omaaegsed parased, arusaamised seal energiast ja selle salvestamisel ja nii edasi. Ja, ja samamoodi ühesõnaga, ja alkohol oli siis pigem ravim ja, ja ikkagi niimoodi arstipauna väga oluline komponent. Ja sama sama asi siis eetriga temagi põleb Temaski energiat temagi, eks ole, seal võib-olla tekitab mingi sellise tunde kellegi, tollel ajal meditsiin suuresti tõepoolest peaasjalikult põhiline vaenlane oli valu, ju ta siis seda valu vaigistab. Need eeter oli ka koos alkoholiga, nad olid arstikapis selline oluline tegur, mitte puhas eeter, võib-olla olid Hoffmanni tilgad näiteks, oli selline ravim kus siis oli mingi osa eetrit mingi osa alkoholi, mida siis igasuguse nõrkuse vastu soovitati pruukida. Et ühest küljest, kuidas seeder jõuab inimese kätte, inimesed teda tarbima õpivad, on see, et noh, sisuliselt meditsiin soovitab seal ravim. Aga teine asi misse leetri eetriloo juures oluline on, on see, et niisugune nagu võltsmoraal või jokk jokk süsteem, nagu me siin Eestis oleme harjunud ütlema ja teame kõik kohe, mida see tähendab. Asi oli nimelt siis selles, et alkohol ikkagi paljudes ühiskonnakihtides nagu, nagu võõristati kirik ei vaadanud alkoholi tarbimisele hästi tollel ajal Velnukest meditsiinilist karskusliikumist ja karskus teadmist jäänud tekkinud nendest asjadest võib-olla kunagi tulevikus. Aga jah, et olid, olid mingid ühiskonnarühmad naised, näiteks kelle puhul vaadati viltu, kui nad alkoholi tarbivad. Mõned inimesed vaatasid iseenda peale viltu, kui nad alkoholi tarbisid, näiteks usklikud inimesed. Aga samas teisest küljest, eks ole ju siis neilgi mingit lõõgastumist vaja ja nii tekibki olukord, kus need Need ühiskonnarühmad, kas siis, kellel siis teised keelavad või kes ise endale keelavad alkoholi tarbimist avastavad endale korraga mingi alternatiivse mõnuaine, JOKK süsteem, on see selles mõttes või nii olla? Kõik on korrektne, mõtteviisat tõepoolest alkoholiga tegemist ei ole, järelikult võiks seda tarbida. Ja selle eetri puhul ongi oluline see, et ta oli paljudes skulptuurides, mitte ainult siin, Eestis, mille juurde me kohe jõuame. Aga ta oligi selline näiteks just usklikud inimesed Bruckisid eetrit juba paarsada aastat tagasi siin ja seal maailmas karskusliikumine jõudis sellisesse faasi, et inimesed hakkasid andma nii-öelda karskusvandeid lubasid alkoholi mitte tarbida. Pahatihti siis silmad kahetsesid seda vannet jälle mingid konkreetsed loonud legendid olla, anekdoodid, aga aga räägitakse mingitest iiri arstidest näiteks. Ühel hetkel ütlevad riskile ei ja siis mõne aja pärast ikkagi eks ole, hakkavad midagi otsima, leiavad eetri. Nad, usklikud, inimesed ja naised ka naiste naiste puhul. Millegipärast meestekeskne ühiskond ei ole tahtnud meile kõike nagu lubada, mida mehed ise teevad, aga siis naistele, naistele, siis sai sellest eetris selline nende mõnuaine. Seltskonnale Street troika natukene kallim kui alkohol võib-olla kuidagi huvitavam, põnevam, eks ole, otsitakse uut nagu tänapäevalgi. Eeter hakkas elama, kui teda ka juba ammu kasutatud ravimina, nagu öeldud otseselt mitte valuvaigisti, aga ta elas sellist elu elumõnuainena. Ja see ei ole siin jah, jällegi, kes, kes teab neid lugusid eesti eetrioojatest eesti keedujoomisest, siis see ei ole, ei olnud paarsada aastat tagasi 100 aastat tagasi mingi eestikeskne nähtus. Et sellest kõigest on kirjutatud räägitud nii Suurbritannia kontekstis, Ameerika Ühendriikides on seda kunagi Peetrit joodud tarbitud mõnuainena Ameerikas, siis olite kuiva seaduse ajal Ida-Euroopas kõikvõimalikes vaestes piiriäärsetes segase ajalooga piirkondades Leedu-Poola näiteks. Ja üks Põhjamaades on ta olemas olnud täiesti tõsiselt, nagu probleem, ütleme, 19. sajandil ja siis kindlasti siin ka need, need eesti alad, kust on teada, et teda on juba, ma ei oskagi öelda, millal sa kumme siia tuleb, 19-l sajandil on see juba teada. Ja kestab siis tasapisi sureb välja, küll vist tundub, aga et kestab, kestab siis eriti just Kagu-Eestis. Kagu-Eestis tänapäevani. Aga kui seda arstimi tarvitatakse, Siimanni tarvitatakse kas või Kagu-Eestis, siis kui palju neid häid toimeid siis teada on, lisaks sellele, et seda tõepoolest võiks narkoosi kasutada Nüüd juhuslikult ma olen ise ka mingi mingi uurimuse kirjutanud, et tõepoolest sai siis Eesti Rahva Muuseumi kaudu korraldatud siis need Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide küsitlused, mis nad teavad, Nad teavad eetrijoomisest. Ja sealt tuli selle Eesti Eesti eetrijoomise kohta siis sellist päris palju päris palju informatsiooni. Ja noh, tuleb välja siis jah, noh, ikkagi Niukest kaks kaks poolust, kaks äärmust, et üks on üks on see, et sa teed, tarbitakse nii-öelda mõnuainena mehed võib-olla vähem võigu mehetada, tarbivad siis koos viinaga koos alkoholiga, aga naiste puhul siis sageli tõesti naised, naised viina ei võtnud, aga kui oli näiteks mingi mingi noh, eriti jälle räägime Kagu-Eestist seto maas, siis mingite seal suuremate pidude puhul ja nii edasi, et mingil hetkel siis erinevad sugupooled lahknevad erinevatesse ruumidesse ja naised siis kusagil tagaruumides manustavad seda. Et ühelt poolt on see mõnu teema, aga teiselt poolt temaga on kaasas palju sellist rahvameditsiini valdkonda kuuluvat teadmist. Suhtumist ja mõte on siis jah, kõigepealt see, et ta nii-öelda profülaktiline ennetav vahend tavaliselt oligi, nii et seal noh, saunapäeval näiteks terve teadus, et tal on väga kergesti lenduv aine, eks ole, otse saunalaval või kuskil kohe pärast saunas tulemust, kui keha on veel kuum, siis ei tohi teda nagu kas siis, eks ole, sa eetri aurustumine organismis on väga kiire ja tekivad kõikvõimalikud Õisusega gaasid ja nii edasi ja nii edasi, kõik need legendid, neid on ka palju, mis võib juhtuda, kui sa valesti eetrit jood, aga siis, eks ole, mingil hetkel peale mahajahtumist koos külma veega lihtsalt öelda profülaktilistel teda võetakse võib-olla korra nädalas, aga siis seal ikkagi teinekord ka juba mingite konkreetsete haiguste puhul, kui jällegi rahvameditsiin õpetavad, kui sul on palavik, siis ei maksa seda teha jällegi kõrgem kehatemperatuur ja seesama rahvameditsiin räägib ka seda siis tõepoolest natukese maa arstid või velskri või, või, või nende inimeste, kelle kaudu mina neid lugusid nagu korjasin mingeid arstidest tuttavad või sugulased, et nad ei ole seda ka nagu otseselt. No vähemalt selle küsimustiku käigus arstid on seda nagu tolereerinud või meditsiinipersonal. Noh, võib-olla nad on mõelnud, et omab oma mingit platseeboefekti väikestes kogustes perioodiliselt sel aine manustamine või noh, võib-olla lihtsalt, eks ole, aktsepteerivad seda mingit kultuuritaustatraditsiooni. Aga seda siis jah, mõnel pool Eestis siiamaani tehakse, aga kunagi kunagi ta oli kindlasti nagu Eestis levinum ja öelnud ainult väga väga kitsalt Kagu-Eesti komme veel 100 aastat tagasi Peipsi ääres, aga laialt levinud ka põhjarannikul, näiteks et just põhjaranniku kalurid, Peipsi kalurid Peipsi ääres, siis eeskätt siis venelased ja Kagu-Eestis siis setukesed Venemaal tundub, et seda kommet nagu vähemalt kui ma seda jällegi uurisin ja vaatasin, siis nagu ei hakanud silma, et seal oleks, seal oleks eetrit joodud, aga pigem pigem siit, et Eestist lõuna poole minna Leedu Leedu-Poola aladele minna, et sinuga võib küsida, et kus see, kus see komme tulijat üks võimalus ongi, et mingid mingid sellised rändurid, rändkaupmehed, harjuskid, et järsku siis tulid seda lõuna poolt, võib-olla juudid, eks ole, mingid niuksed, apteekide kaupade levitajad tõid selle kombe siis siia Eesti kagunurka kus see siis levima, kas ja, ja tõepoolest see ikkagi oli, mingil ajal oli see päris tõsine äri. Eks siin just natuke esimese Eesti vabariigi ajal me räägime salakaubandusest, kõik teevad seda põhjaranniku salakaubandust, viinaäri, Soomega, piirituseäri siis Lõuna-Eestis Läti piiri peal, kes siis samamoodi öö varjus ja eks ole oma tegevust varjates mingi mingi askeldamine, mingisse rehkendamine seisneb siis selles, et toodi Lätist eetrisse ja, ja eks see on niisugune väga selge, mingi niukene, kultuuri kontekstid, erinevus tuleb välja, tundub, et Lätisse eetri joomine nagu probleeme ei olnud Lätis seda üritatud takistada, Lätis võid vabalt saada, vaata ka Eestis, samas jällegi vaadeldi seda eetrijoomist niimoodi, kui, kui ikkagi tõsist Markoloogilist probleemi narkomaaniat tollel ajal ja koos alkoholivastase võitlusega ja kõigi nende piirangutega, mida, mida riik teeb alkoholi tarbimisele tegi alkoholi tarbimisele, siis ka tollel ajal üritati seda eetri eetrijoomist välja juurida, sest mõned omaaegsed eesti suurimad mõtlejad, et Juhan Luiga, teised Aado Lüüs meditsiini tervishoiu vallas nad ikkagi kirjutasid päris päris pikalt traktaate eetrijoomise vastu ja vaatasid seda eetrit kui niisugust ohtu rahvale alkoholigi. Aga noh, võib-olla seal mingid spetsiifilised komponendid, ühel tundusesse, eetriove ja eetrijoomine, see, see kuidagi eriti mõjutab ajukude ja teeb nendest inimestest mingid mingid niisugused noh, nagu Pika toimelisemad rumalamad hullikesemad millest, millest ka nagu räägiti ja noh, see võib olla ka muidugi niisugune, eks ole, päris Eesti pahatahtlik suhtumine stereotüüpseid setode kagueestlaste vastu, aga mingit mängid mingid niuksed, pinged, nagu õhus olid leedri joomise, vastasin siis Eestis on tõepoolest üritatud võidelda nii esimese vabariigi ajal tsaariajal kui ka nõukogude ajal, kus, kus tundub ikkagi jah, see jäi niisuguseks siin naaberpiirkondades tollel ajal seda enam seda eetritarbimist ei tundnud. Ja, ja seal nagu takistusi ei olnud. Seda, eetrit müüdi mis iganes põhjusel apteekides, veterinaarapteekides, Eestis need asjad olid nagu piiratud. Nii et suhteliselt samal pulgal ikkagi alkoholiga Oli jah, trooliselt juhatas ainukene eetrijoove, no sellest ka need korrespondendid, keda küsitletud sai, et nad, ma ei teagi, kas keegi on kunagi korraldanud küsitlust, et mismoodi on, eks ole, purjus olla ja kõikvõimalikke lugusid. Aga seal eetrioomisega kohta ja neid, neid nihukesi asju, neid neid ka siis toodi, et seal inimesed nad, aga miks, miks seda eetrit võib-olla eelistati ühest küljest, mis teeb pudru, ei ole ise proovinud. Aga, aga see mõju läheb ruttu üle. Nii et sa saad seda põhimõtteliselt, kui sa oled nii-öelda paadunud eetritarbija, siis noh, eks ole, vastavalt oludele võimalusele on mingi hetk vaba aega, siis saad oma selle kaifi kätte ja, ja siis ta läheb üle või edasi töötada mida iganes teha. See, see niisugune võib olla positiivne aspekt, eks ole, kui sa oled sellele teele läinud. Ja siis jah, kõiki neid hallutsinatsioone ja nägemusi siis nagu kirjeldati, et sageli sageli nad olid seal võib-olla siis tõesti mingit kes need õigeusklike puhul siis seotud mingite usuliste elamust, aga tõepoolest jällegi, et see on niisugune naiste või vanade naiste mõnuaine ja need jutud siis räägivad sellest, kuidas, kuidas siis tõesti, et kui sa, kui sa oled selles eetri joobes, siis korraga oled taevas ja näed seal oma ammu surnud meest ja kes istub seal kuskil aujärje peal ilusa laua taga, kus on värvitud munad ja nii edasi ja nii edasi. Aga neid niukse ju allukaid oli teistsuguse ka seal üks, üks üks mees nägi pidevalt oma kolhoosi võetud hobust ja tundis sellest nagu suurt rõõmu. See on niisugune mingi mingi selline ilmselt ilmselt ta tekitab siis jah, vastava soodumuse korral praktika ja nii edasi korral, eks ole mingeid mingeid nägemusi, mis võib-olla siis alkoholi puhul nagu neid ei ole ja võib-olla siis mingid inimesed otsivad ka seda. No ma loodan, et need eetripudelid, mis inimestel veel praegu on keldrites, et jäävad täna siiski suletuteks ja aitäh selleks korraks, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi meditsiinilektor Ken kalling