Eesti muusika Vargamäe Andres, nõnda on meie tänase saatekülalist kutsutud on öeldud, et tema muusika on fenomenaalne nähtus, mis olemuselt kuulub kõrgkultuuri. On ka kättesaadav rahvakultuuri tasandil. Et tal on sügav huvi rahvamuusika ja traditsioonilise regilaulu vastu, aga ta säilitab rahvaviisi eheduses ja tema töökohta, öeldakse nõnda tasasele Maal kasvanud tõsise mehe töö. Täna Läheme, head kuulajad, teiega, nelja Tormise lastetuppa. Kui te viljatornis praegusel hetkel need mõtlete, lapsepõlv, mis tuleb kõigepealt kohe meelde. Esimene mõte. Siin kõlas vargamäe nimi ja see viiski minu mõte kohe sellele, et minu sünnikoha nimi oli kõrveaia. Seal kuusel keeruliseks niisugune talu arukülas kus ma sündisin ja väga palju seda, millest kirjutab Tammsaare. Vargamäe lugudes on küll lapsepõlvest, kuidas öelda niimoodi ja jalataldade kaudu tuttav. Ja samuti see kasteheinas jooksmine on mul sünnitarust tuttav. Muidugi sageli ma olen tähele pannud, et nii-öelda lapsepõlve muljed ja mälestused segunevad hilisemate ümber jutustustega, mida vanemad on rääkinud, vanemad mis laps on teinud väiksest peast ja ta ise siis pärast mäletab meile kohe mälestusi, kuigi tegelikult nüüd enam olla ei saa näiteks selle jutu kohta niisugune mälestus minu esimene olla olnud müüa või, ja mis siis tähendab kirjakeeles vurr-vurr? Ega ma seda ise ei saa ju mäletada, kui see mu esimene sõna oli, see oli meierei, rihmarataste võll, mis üleval meierei ruumides ringles. Ma ei saa nimelt emapoolne oli meier ja me viibisime väga sageli tema juures seal, sealt minu sünnitalust kõrveaialt, Arukülast, paar kilomeetrit teemal kursi külas ka Kuusalus. Vot see on minu esimene lapsepõlvetegu, millest on mälestusi. Aga selle minu meelest see on, ei ole ju. Aga kui selline kahtlus on, siis võib-olla, et valime need mälust ühe sellise hetke mille kohta te võite öelda, et see oli tõepoolest minu enda esimene mälestus. Ega ma niimoodi konkreetsed ei saagi öelda, minu mälus on tõesti mingi õuemuru mingi vinnaga kaev, sealsamas. See pilt, mis avanes meie õues, minul lapsena eks esimesed õueskäigud olid ju seal. Nojah, seal muru peal, eks me kakerdusi kindlasti varemgi on pilt olemas, aastasena istun trepi peal ja ma siis trepist alla sain ikka nuusata õuest on meeles, et seal olid kanad. Jälle teiste jutustatud lugu on, ma olen seda varemgi rääkinud juba sest see teeb mulle endale nalja, kui ma siiski kippusin tänu taga ajama väikse poisina, aga kukk sai selle peale pahaseks, tuli juurde ja tegi mulle tankisti, vat saiti ja pärast sugulased, kui sa ei usu, siis vaata peeglisse, Madsay, siis seal on kõiki augukesi, see siiamaani. Seda ma isegi ei mäleta, kukkuma tulnud. See esimene lapsepõlvekodu Se kõrvemaa veerel, nii nagu te olete öelnud, et sealt algasid need suured Aegviidu metsad peale. See metsade ümbrus, see on kindlasti väga lummav ja nüüd te olete valinud ja suvekoduks küll ka Kuusalu valla, aga mereranna ja päris mere läheduse. Ma tean, et need inimesed, kelle kodu on olnud mets, nad on natukene merd nagu peljanud ja vastupidi. Jah, no meie kodukant oli merest küllaltki kaugel, see oli Kuusalu kihelkonna lõunapoolses otsas, mõtlesin vahel nagu öeldud ja ja merega meile otse ka kokkupuutumisi meie perel küll ei olnud, nii et merdulema alguses tõesti võib-olla peljanud. Aga hilisemas elus ma olen temaga kokku puutunud. Ja esimesed merevaated, mis ma nägin, olid meie teisest kodukohast, kuhu me kolisime siis, kui mina umbes viieaastane olin ja see oli nimelt pühajõe. Toilas. Lossi lähedal, mille kõrgelt pankrannikult paekaldalt avaneb suur suurepärane vaade merele ja see on esimene minu mere mulje. Ja ma mäletan veel Toila rannakiviklibu niisugust pinda. Ja seal ma siis puutusin esimest korda merega kokku ja hiljem nagu juba öeldud, jah, tõepoolest, praegune minu maakodu on Kolga lahe kaldal 40 meetrit veepiirist. Nii et praegu ma kuulen nii talvel veel eriti just talvel mere meremürinat kõvasti. Ja tegelikult, eks meri ja mets mõlemad ju mühisevad. Ja nii see on, jah. Merje Mets, kuidagi. On kaks poolust, mille vahel ma seal siis elada. See ehe loodus, nii mets kui meri, kui kõik need karjamaa, talumad ja kõik, et need on teie sees olemas. Loomultzi. Nojah, kui nii võtta, eks muidugi jah. Mul on valanud pärast mingi tung merestiihia muusikas ka kujutada ja no mul on väga palju teoseid, kus meri on mingi kujundina olemas, kas väikese vihjena ainult või siis tervenisti merele pühendatud lood nagu laine veereb või, või muistse mere laulud või või tormise mere loits sellised teosed, mis täielikult merele peale nüüd on ka päris mitu. Ja muidugi niisugune ilutseb suuteline loodusesse. On ka ja see on ka kirjandusest pärit, võib olla. Aga tegelikult ma olen ju möödusega seotud olnud ka praktiliselt, sest meil oli ju talukoht. Minu isa oli, pärines talupoegadest ja kuigi ta hiljem õppis endale uue ameti köstriameti nimelt oli siis peajõel, millest, nagu ma nimetasin, oli selle selle töö peal ja siis mõni aasta hiljem Vigalas seal me puutusime talutööga kokku, nii et selle loodusega oli meil puhtalt praktiline, nii töösuhe, mitte mingi looduse nautimine või ilutsema selle juures. Räägime nüüd natukene Kuusalu kandist veel sellest esimesest kodust, sünnikodust seal metsade veerel ja sellest elust, mida siis väike vilja elas siis, kui ta oli täiesti veel selline päris pisipoiss. Jah, seda põngerja põlve meeles muidugi. Meie talu oli üks väike väiketalumaja rehielamu kus oli kaks kambrit ja siis rehetuba. Suurem kamber kuulus meie perele väikses kambris ema, isapoolne vanaema, siis see oli minu isatalu ja isa sünnikoht, vanaisa oli surnud juba enne minu sündimist, nii et ma mäletan ja ei ma sealt kulusid. Ja majalist. Roosi tädi oli. Seda mäletan väga hästi, sest temaga on seotud just need mullide mälestused metsast ja heinamaast armastas seenel ja marjul käia ja mõnikord olin mina tema sabas seal metsas ka tema oli ka meil kange moosikeetja. Ja ma mäletan neid moosilõhnu maasikamoosilõhna ja murakamoosi maitset mäletan ja sealt sellest ajast seal üldse igasugu lõhnad, mis on seotud selle majaga, näiteks sahvris oli leivaastja võttis sees ja millel oli oma spetsiifiline lõhn, mida ma mäletan Nonii. Ja sealt ma juba tunnen neid metsamarju ja seeni. Ilmselt olid nad metsad küllaltki marjarohked. Ja no seal lähedal on tõepoolest need koitjärve metsad sealsamas kõrval muidugi, mina kaugemale väikse poisina ei saanud ja aga vähemalt metsasaadusi ma nägin oma kodus kõik. Kes väikese poisi maailmas olid kõige lähedasemad inimesed? Noh, ema, isa muidugi, aga vanaema ja ja kõik need kodakondsed seal pere, et kui suur oli meie oma pere oli alguses seal neljaliikmeline, sest pärast mind sündis teine vend. No meie vahet on poolteist aastat ja seal me elasime siis selles koosseisus viis aastat umbes meie peres tuli hiljem veel õde, jõekene, see sündis püha. Lisanduvad veel hilisemad mulje, et kui me oleme ju käinud pidevalt ka hiljem vanaemal seal külas ja mõnikord ka abiks heina tegemas ja juba koolipoisina ja veel hiljemgi. Ja kuigi teie lapsepõlvekodud on olnud ju õige mitmes erinevas paigas, tundub, et see Kuusalu oma esimese kodupaigale on jäänud teile siiski väga südamelähedaseks. Jah, ta on kuidagi uuesti südamelähedaseks Tutanud mälestustes eriti just, sest sellest ajast on ju palju-palju muutunud ka ümbruse talle muutunud. Mujal Eestis, aga ka seal on kõik kinni kasvanud kõik endine heinamaal, praegu mets endine karjamaa, samuti kõrge paks, tihe kuusik, kusi lehmi, mahul läbigi minema. Ja selline kogu Eesti praegu nii-öelda võssa kasvanud. Ja sellepärast, et enam ei ole seda vikatiga niitvat perele. See ei ole kraavikaldad, kasvavad kõik ümber. Nii et see praegune kui pilt seal on natuke teine maja on muidugi sama ja seal maja juures on veel üks minule kallis asi, see on üks suur kuusk, mis kasvab seal maja nurga juures. Nüüd juba siis 71 ja üle selle vastad. See kuus nimelt istutati väikese väikese taimena väikese kuusena sinna minu vanemate pulmapäeval, 29. aastal. Ja see on alles mina teda lapsepõlvest mäletad, ta oli väike ja aga siis juba hiljem, kui me hakkasime seal vanaemal külas käimasid, märkasin seda kuuske. Ja see oli niisugune sümboolne, tähendusrikas kuusk, mis oli meie pere kokkuhoidmise sümbol. Niimoodi ma mäletan, ema suri siis, see oli juba hiljem Vigalas, siis siis me vanaema teisele kuuse küljest oksi tema mälestuseks tema hauale. Jah, see kuuske alles, kuigi ma ise ei ole enam meie pere valdusesse, on ainult võõraste kätte. Kuusalu olema selline muusikalembene paik olnud idi põlisest ajast saadik ja seal on olnud elav laulukoorielu ja, ja rahvatantsijaid isegi rahvariideid, nii huvitav, kui see ei ole, on seal õige mitut sorti. Ja see võib olla andiski ja siis teatava tõuke, et niisugune muusika jõudis nende metsade ja karjamaade kaudu taludesse ja kodudesse ja. No see muusika, mis Kuusalus nüüd tehti, Kuusalus alevisse, ma mõtlen, või kirikus see minuni seal ei jõudnud sel ajal, sest ega lapsi palju sinna sinna kaugele alevisse viie kilomeetri ei veetud muuseumi, seda muusikat seestpoolt ja mismoodi minu isa seal koori vaatama ja teda kutsuti naaberkülla Hirvlisse sealse rahvaraamatukogu seltsi segakoori juhatama ja selles kooris laulis, mu ema, laulsid ema vend Nad ja samuti isa vend laulis seal need terve suguselts laulis seal neid tolleaegseid segakoorilaule. See oli 30.-te aastate algus, järelikult need olid 1933. aasta laulupeo laulud. Ja neid laule ma kuulsin kodus, ema laulis mulle neid lauludena. Ta ise laulis küllalti kooris, aga aga isa samuti. Ma mäletan ja laulmas neid neid tolleaegsed koorilaule, näiteks tuleb meelde Artur Kapi seades üles üles hellad vennad. See on mu lapsepõlvest tuttav motiiv ja palju palju teisi selleaegseid laule. Et kodus lauldi kohe päris sellestki. Jah, aga need olid tõesti koorilaul, aga siis vanaema laulis ka teisi tolleaegseid populaarseid laule, nagu lilla, istus vangitornis ja ja oma noore lapsepõlves ja noore lapsepõlves kaisa õlgu. No ma ei mäleta see Joosepi lugu, kuidas Joosep Egiptusesse vangi müüdi, igal juhul olid nad põnevad ja natukene kurvad lood. Väikesele poisile oli huvitav kuulata ja tulid, mõnede võiks olla eriti kurb veel, selle laul oli. Liisu Elvira ketra, kõik minu luud ja lihahaige Fildise kohtadel peale. Vanaema ja vahel ketras ise ka, eks ole, vana ja muidugi ja tädi Roosi ja nemad seal ketrasin kangaspuud seal rehetoas. Nüüd see olustik oli kõik täitsa olemas. Kus siis tuli ära minna oma esimesest kodust, oli see kuidagi natukene nukker ka või oli vastupidi, põnev, et uued paiga uued kohad jäänud merid oli ju päris koduõue. Eli mainiti riist, kurbus selle sellega seoses küll ei mäleta, maname salati, tahab, et oleks põnevust, oligi põnevus, esimene põnevus, räng, millega sinna püha siis sõideti. Ja ühest rongisõidust on mul niisugune detail meeles. Kas jälle nüüd ümberjutustusest või, või oli see kohapeal vähemalt mingi nihuke? Mul oli, et ma seda asja mäletan. Kas oli seekord, kui ma esimest korda läksin, või mõni teine kord, kui Tartus käisime rongiga? Aegviidust läksime peale. Ema, mina ja vend ja isa jäi sinna maha, aga unustas, ongi piletit oma rinnataskusse. Ärevus, mis sellega seoses oli, seda ma mäletan nüüd nii ümbritsevate kaudu, tõenäoliselt kontroll tuleb peale. Seal vist kuidagi nii organiseeriti, et isa sai sealt vaksalist helistada järgmisse jaama ja teatada seal ametivõimud, ametimehed teatasid siis edasi ja fikseerisid need ära ja siis sai ikka sõita maha pikk rongi pealt ei võetud. Aga Rõng oli põnev asi, muidugi. Rongimotiiv. Kordub hiljem veel minu poisipõlvekirjades ja mitte kirjeldused joonistuste sisust tädile ja meil oli nimelt ema õde, tädi helda, nende pere kõlas. Alguses sai vihjamisi öeldud, et nad elasid, teine vanaisa elas kursil meiereis ja seal meieriks. Ja nendel oli siis minu ema kaks venda vaid ka nendega seal noores põlves. Aga hiljem nad läksid linna elama Tartusse ja Tallinnasse mitmele poole. Ja siis ma hakkasin tädile kirjutama, kui ma juba oskasin juba enne kooli. Esimeste saadetiste seas olid joonistused rongist. Kuidas see jutt praegu keeras sinna peale? Nimelt see tädi helda, ema õde, kes oli ka ühtlasi minu ristiema, temaga on mul eluaeg olnud väga-väga südamlik ja lähedane suhe. Temale hakkasin saatma joonistusi ja tema jättis need kõik kuskile alles kogus kõik kokku, kõike lõõtsutasid alates üheaastase poisi kristlastest kuni siis 20. eluaastani ja kinkis mulle 20.-ks sünnipäevaks albumi. See on siin on olemas ja kui me saaksime praegu oma jutuajamise asendada nende kirjadega, mis tema on alles hoidnud, terve minu lapsepõlv on seal kirjas. Ma muidugi juba sellest ajast, kui ma kirjutada oskasin, et alguses manitsused, mis isa ja ema kommentaaridega või juurdekirjutustega, siis temale saadeti. Aga alates umbes kaheksandast eluaastast saatsime talle juba ise kirju ja kirjutasin aadressid ümbrikule ise, need on alles. Aga võtame, vaatame siis natukene võib-olla mõnda kirja natukene saaks ette lugeda. Siin on üks mingi sellega või paberi peale pehme paberi seal tohutu suur, üle meetri pikk ja neli korda olete veeretatud. Üks rong, mis sõidab eri metsa, jah, ja seal tõepoolest pikk range puusad on peet palistamas, sale ja ema käega kirjutatud. Tartu rong sõidab läbi metsa. Nimelt seal pühajõelt, kus me elasime, siis me sõitsime Tartusse onudele-tädidele külla. Kas teil lapsi ka oli? Ei olnud, ta oli hulk aega vallaline ja pärast tal ei olnud lapsi, sellepärast ta võib-olla poja jaoks ennast pühendas midagi ja, ja teiste lasteaia heaks ka. Aga viinud meie peresse üldse. Vaata, siin on esimesed minu vintsutused. Nimetasin Albert Henno veljo, talvine meie nimed. Henno Alberta minu suunadest. Ristiisa oli. Muutudes on 36, no sinna juba kirjastiilis kirjutanud oma nime ja venna ja õe nime 36. Ja kas kuskilt tulebki mõni auto tekst, mina õpin, sinel tal taimamma ja alguses meie peres hüvitisi saab, papa ja mamma vanaemapoolset vanemaid talvi juba hakkab kõndima. Siis see pidi olema 36. aasta, talv oli kolme seitsmes aasta, Talvi vastane, mina õppi, jõuluks laulusid terviseid kõigile. Veljo, et noh, see on minu käega kirjutatud ja seal on trükitähtedega veel. Siin oleks mingi salm, kiriku salm, oh minu käed nüüd võta. Alati armas issand, saada otsani. Seal muidugi seoses minu isaametiga oli ju ka seal, eks ole, ja küljed on juba Vigalas saadetud, meie kolmandast ma vaatan, et siin oli isegi näidatud, et kuidasmoodi koolitarkusel hakkab tasapisi tulema siis pluss viis, 10, kaks pluss viis all seitse. Jutt viibe tiiba Vigalasse, sest need kirjad on enamasti kirjutatud kirjad on juba Vigalast pärit Vigalas me kolisime siis kui ma olin seitsmeaastane. Üks hetk, ma mõtlen, Seitsmenda aasta jaanuar, ma olin kuueaastane ja sain suvel seitsmes, eks ja siis aasta hiljem läksin seal kooli, siis sellest ajast pärinevad need kirjad. Aga siis enne seda me olime ju kaks aastat, elan pühajõel. Ja seal täitsa vedanud nende kohta, kus ma olen nooruspõlves, enam mitte väga palju, neid ei olnud kolm, ainult, aga et igaüks on väga iseloomulikult see Kuusalu metsadega. Ja selline väiketalukoht siis püha köstri ja väikese kiriku juures sealsamas lähedal oru loss. Sealsamas lähedal, Toila rand, pankrannik ja pühajõe sügav org, see on mul väga selgelt meeles pühajõe orusugune väljanägemine ja kaasseal kiriku juures laskus alla jõe äärde. Maastiku ilu hakkas seal taluma, mind ja hiljemgi on mulle see ju tähtis olnud. Seal meil talupidamist nagu ei olnud. Tõenäoliselt oli seal laudas küll üks lehm ja mõned kanad vist. Kanad pidid olema, sest ma mäletan tuhkru jahti. Seal oli niisugune kole lugu, tõukur murdis kanad ära ja siis püüti tuhkru rinny muia. Meie õde Talvi sündiski seal. Kuidas 36. aasta jaanuaris vahetasime muuseas perekonnanime. Õige jah, seda ma tahtsingi küsida, tegelikult teil oli ju perekonna, selle teine nimi oli mina sündmus, turm. Ja samuti mu vend. Aga Talvi on minu teada juba. Ainult tormis on, ma võin muidugi eksida nendes kuu päevades. Ta sündis 36. aasta jaanuaris, siis me olime just kolme 506. aasta elasime seal, püha oli sel ajal sel ajal vahetati nimesid ja meie pere ütles ehk siis selle, mis meil praegu on. Ja teised sugulased, ka lähedased olid samuti emapoolsed, sugulased vahetasid oma nime, nendel oli, enne oli saksa päranemi undrits, aga nad vahetasid selle uuema nime vastava Alari või undriste. Ja nii edasi, isegi mu ema ja isa vaatasid ka eesnimed ära, isa oli Richards, tema, tema sai Riho Oks enali Johanna ja sai anneks. Aga nüüd, lehitsedes neidsamu kirjusi tähele pannud, et tema kirjutas ka hiljem, panime ikka Johanna mätaste, see oli talle nii omane. See vana vana nimi, mis praegusel ajal on uuesti moes. Väga moes ja kas tollal kutsuti ema siis pereringis anne vä? Ei kutsutud, see on lihtsalt nii võetud nimi nendest nimeraamatutest, mis tol ajal ilmusid. Ja ka meie nimed ju välja ja Henno on ilmselt nendest tolleaegse eestistumise lainega kaasas käinud nimeraamatust, mis tol ajal ilmusid 30. aastal. Ma just kuskilt hiljuti fikseerisime, et 30. aasta alguses on ilmunud üks nimeraamat kahjuks autorid ei mäleta praegu sellest, et kui ma ei eksi ajakirjas akadeemia see artikkel oli. Ja, ja seal oli ära toodud see nime löönud ajakirjas akadeemia ja sealt ma leidsin oma koju venna nime just nii soovitatava nimedele uuesti loodud nimedele. Lapsepõlv on olnud huvitav ja mitmekesine nii oma kodupaikade kui ka ümbritsevate lähedaste inimeste poolest aga teie puhul ei saa kuidagiviisi teisiti, kui tuleme kohe päris kindlalt muusika juurde, sest et te olite ju väga väike poiss, kui te hakkasite juba. Orkestrimaja ja selles oli kunagi olnud köstrikool. Selles köstrikoolis oli kõdu, orel, orelit, vanasti olid külameistri tehtud, see oli päris tugeva kõlaga orel viie registriga. Ja seoses oreliga. Ise asutas Vigalas kirikukoori see oli temal Kuusalust tuttav tegevusala siis seal ta oli ka kirikukooris laulnud ja palju osa võtnud seal nende kiriku kuriüritustest samuti olnud häbi koorijuhiks seal hirm, mis, nagu ma nimetasin, hirmud ja koorijuht olnud ja seal kasutades kirikukoori ja see kirikukoor hakkas käima meil köstrimajas koos proovidel. Lasteaed, kus on proovid iga nädal, võib-olla töö? Nädal toimuda aga, aga ma mäletan ka suviseid proove seal, kus noored inimesed olid meil õues seal ja marjapõõsaste vahel ja ja niisugune tore seltskond olime, ma olin sõbras Nende kõigiga. Ja see hajutas meie köstrimajas pikkade pinkide vääristasid igal häälel pikk pink, seal umbes nii kuus kuni kaheksa lauljat igas rühmas muidugi mehi oli muidugi vähem. Aga, aga mina istusin oma ema kõrval pingiotsa peal altide juures. Ja, ja sealse muusika hakkas minusse teadlikumalt juba tulema. Kõigepealt nende koorilaulude kaudu, mis seal harjutati, need olid poolenisti olid need kirikulaulud vaimulik repertuaar, mis tol ajal muusika sekretäriaat välja andis ja ja kirikutele laiali saatis. Ja teine pool oli jällegi laulupeo repertuaar. 30.-te aastate lõpus oli ju see viimane Eesti vabariigilaulupidu 1009 38. aastal. Neid laule seal harjutati ja see koor käis laulupeol. Ma ei teadnud, kas need kõik need laulupeol oli, ta igatahes seal oli, hakkame mehed minema sealt tuttav ja samuti Sireli, kas mul õnne ja Jaan läheb jaanitulele? Riho Pätsi laulja? Ei tule kõiki nimesid praegu mõeldagi. Olid 30.-te aastate lõpu sellised poplaulud kooridele nii ja siis hakkasin tasakesi orelit proovima, muidugi. Kodus oli mingi muusika algõpetus, kus ma sain iseõppimise teel teada, kus. Ja edasi siis ivad, kus ja nii edasi isa ei näidanudki, eks ta natuke kindlasti näitas, aga tema on niisugune pedagooge ei olnud eriti ise, ta oli rohkem noores põlves olnud viiulimängija. Õppinud rea aastaid oma noores põlves viiulit ja mängis päris hästi. Esines viiuliga veel Vigalaski kirikukontsertidel näiteks kodus midagi mängis ka. Ta õpetas puurige sageli viiuli abil, üksikud häälepartiisid näiteks. Aga orel oli meil ka olemas, orel Saisad kooli tuvast ümber ümber toodud saali suuremasse tuppa selles majas, kus nad proovid, toimusid. Kõrbema, siis tasakesi hakkasin neid näete proovima. Sellise muusika algõpetuse järgi, hiljem hakkas siis Rahli laule proovima seal. Kui me nüüd uuesti vaatame neid kirju, millest me siin rääkisime siis ma lähen tädile kirjutanud uhkusega. Ja see oli 38. aasta juunis, nagu selgub postitemplist siin ümbrikul, mille, mis on ka minu käega adresseeritud preili helda laarile. Ja see kiri lõpeb sellise lausega, mina oskan juba orelil mängida nelja häälega. Ütlesime klassi poiss, siis õppisin nii palju mängimata, nelja häälega Stahli mängida. Ma mäletan, et ma olin tollal ka noorkotkas juba, vähemalt teises klassis küll. Jaa, jaa. Taheti mulle isegi vastav tunnusmärk anda varrukal õmblemiseks, et ma olen muusikamees. Kuna ma oskan juba mängida orelil ja koolis ka, proovisin seal harmoonia Mil natuke mängida. Kas kirikusse ka lubati mängiva suut arelik? No seal oli veidi hiljem. Esiteks muidugi isa ei tahtnud riskida, mata mängima kirikus, pealegi see kiriku oreli raskema klaviatuuriga, mis biilsed poisi sõrmed ei jõudnud lõpetadagi läks paar aastat mööda ma seda nüüd tõesti ei mäleta, seda. Ma ei ole nii põhjalikult neid kirju nüüd uurinud, kas tüdruk kuskil, mille ma kirikus esimest korda mängisin, ma usun, et see võis olla ütleme, Teist 10 11 aastased võib-olla vist oli nii, et isa alguses mõne koraali mängida. Aga et meil vahemängijaid mitte aga siis umbes 12 aastased arvas isa, et nüüd ei aita midagi muusikat õppima ja siis muretseti mulle klaverimängu õpetused. Sellest on siin kirjas kuskil juttu, siis ma olin vaste üheteistaastane või kaheteistaastane. Ja siis ma hakkasin Riho Pätsi klaveri nagu õpetuse järgi, kuivõrd harjutama. Et siis õppima minna kuhugi konservatooriumi muidugi. Muidu see tavaline koolis käimine, see oli siis Vigalas Vigala koolis. See oli Vigalas, seal oli üks väike raba algkool, neljaklassiline kool, mis praegu on juba suletud, see ühendati teistega kuulidega ja praegu on selle järel selle selle kooli pärijaks. Kivi-Vigala põhikoolist on see nüüd seal Kivi-Vigala alist kaks kilovatt. Meie kodust oli umbes kaks kilomeetrit ja natuke rohkem. Seda vahet sai tantsitud siis sügisest kevadeni kõikide ilmadega. Ja masin tädile sellest käega korduvalt olen kirjutanud, kuidas läbi pori tuli minna ja kuidas läbi lume ja mõnikord sai jalg märjaks ja kõiki juhtus arves kirjas kaebab seal, et poiss, tulijad, püksid põriseb linna koolide läks, siis oli isegi niimoodi, et et 1942. aastal, kui ma olin 12 aastaseks saanud siis saatis isa mu linna. Ja ma hakkasin õppima siis eraviisiliselt professor kaugus Stockmanni juures orelit ja eraviisiliselt klaverit. Me käisime linna, see tähendab siis Tallinna, Tallinna ja elamiskoha, saime oma onu Albert Undiste juures, kes oli ka minu istiga ühtlasi. Sinna tuli ka ema Vigalast emapoolne vanavanaema. Mul jäi mainimata, et meiega käisid kaasas igal pool nii pühajõel kui ka Vigalas emapoolsed vanavanemad, siis. Ja vanaema tuli meile sinna siis perenaiseks oma pojale, Alberti liia, minule, 12 aastasele poisile. Nii, mõne aasta siis see oli saksa okupatsiooniaeg, eks ole. Elasin seal onu onu juures, tema ametikorteris Kadriorus. See maja on praegu alles seal, Peeter esimese maja vastaseks puumaja ühekorruseline, see oli kunagi kunstnikemaja. Seal on paljud tuntud kunstnikud, skulptorid elanud ja töötanud seal ateljeed ja ja tema onu oli aiaarhitekt või, või kunstaednik. Tema oli Kadrioru pargi ülevaatlik või kuidas seda nimetatakse, oli see, kes projekteeris sinna neid vöökirja lillepeenraid ja kiviktaimla kõlakoja ümbrust ja kirdetiigi, kust te neid asju ma kõike mäletan? Sest tal olid need joonised, joonised kõik kodus ja ma nägin, et sööd, pakkus suurt huvi, tegelikult. Nii elasin siis seal Kadriorus ja sealt käisin koolis. Kooliharidust ma jätkasin 20 esimeses alg koolis Raua tänaval ja lõpetasin kahe aasta pärast siis algkooli ja siis veel aasta pärast mittetäieliku keskkooli ja siis alles läksin reaalkooli edasi. Sealt käisin koolis ja konservatooriumi majas, käisin professor Stockmanni juures orelit mängimas ja harjutamas ja peale selle oli mul õpetaja klaveri alal. Ja samuti suunas Stockmann mind solfedžotundi konservatooriumi rühma, nii et sealt sai niisuguse ettevalmistuse professionaalseks õppimiseks edasi. Ja järgmisel aastal siis, kui ma olen 13. aastane, siis astusin ma Tallinna konservatooriumi oreliklassi erandkorras, kuna vastuvõtu lubati ainult alates 15.-st eluaastast. Nähtavasti sellepärast nooremate inimeste jalad ei ulata pedaalile veel. Eks ta vist nii oligi. Ega ega ma 13 aastat hästi üllatanud oli, aga juba ikka ikkagi harjutasin seda nii et pedaali töö oli mulle juba siis tuttav. Noh, sinna lapse põldu lõpebki mulle, eks ole. No väga ruttu tahate ära lõpetada juba kolmeteistaastaselt, kuigi sõna konservatoorium see hilisemalt nii mõttemaailmaga käidu kokku juba selle õpinguga, mida inimesed alustasid pärast keskkooli või gümnaasiumi õpingut. Ja minul sattusid need asjad paralleelselt tulema tola, konservatoorium, nii-öelda nii kõrgõppeasutust, nagu ta praegu on, isegi õpilasi nimetati õpilasteks, mitte üliõpilasteks. Ja ta haaras nii-öelda haridust pikemas ulatuses ka eelharidust. Ta haaras hägusaid muusikakoole endasse, nii et et kui ma hiljem juba vene ajal edasi õppisin, siis ma osutusin olema Tallinna muusikakooli õpilane. Veel mõneks aastaks. No teie kooliõpingute aeg Tallinnas mõni ju sõja ajal ja kindlasti need aastad vot nii rahulikud ja ilusad, kõik, nii nagu siit jutust tuleb, et muusikaõpingud ja eratunnid ja konservatoorium ja ja nii edasi, olid ju pommitamised, oli ju muret ja kõike, mida sõda endaga kaasa tõi. Jah, seda muidugi ega väike poissi saanudki, võib-olla sellest täpselt aru, teda seal pole ju põnev isegi käia vaatamas, kulgurid, pommid kukkunud ja nii edasi, aga ma kujutan ette, mida tundis mu ema sealmaal kes kuulis Smitamisest ja olime meie pärast mures, seal. Seal kaugel. Nii palju on olnud selliseid väga südamlikke ja häid inimesi, kes teid on ümbritsenud ja on võtnud, tõid just nagu päris oma lapseks, aga kes kõikidest nendest lähedastest inimestest siiski kõige lähedasem oli? No ma vist juba nimetasin oma tädi tiheldad kes oli pärast siis minu Juba jätkasin siin Tallinnas õpinguid ja minu onu oli läinud, oli ära põgenenud sõja eest venelaste eest, kuidas teise onuga ära Saksamaale ja hiljem Ameerikasse. Nii et Tallinnasse jäi mul veel üks isa, kaugem sugulane, kelle juures sain ühe aasta või kaks aastat olla korteris, aga tema suri siis ja oli vist 47., sest kui me jäime koos vennaga nii-öelda ilma hoolitsuseta ja siis tuli meie juurde seesama tädi helda tuli meie juurde elama ja see koht, kus me elasime laulupeo tänaval, selle isa, isa, kunagisi sugulase korter, tähendusrikas nimilaulupeo. Ja kas muusikaõpingud ja üldse muusikamaailm, kas see oli ainukene selline huviala, millega lapsepõlves Veljo Tormis tegeles? Kes, kes need poisikeste tegemisi mäletab, nüüd? Ega, ega midagi olulist küll ei olnud, selle selle kõrval me pidime talutööd tegema ja ega seisan hõbi olla. Tallinnas õppimine, et siis kui see oli, ütleme, niisugune keskkoolipoiss või kuidas siis nimetati keskkool, gümnaasium. 44.-st aastast ma juba olin reaalkoolis, tähendab, tolleaegse nimega Tallinna teises keskkoolis sest reaalkooli nime ei olnud lubatud. Samuti kui olnud lubatud reaalkoolivormi tunnused, müts ja sõrmus ja nii edasi, aga me meil kõigil need olid. Alguses ma ei tea, kuidas hiljem ka ema olid. Võib-olla jah. Ega mul erilisi huvisid ei saanudki olla ju aeg kulus tõesti ainult muusikaõpingute peale sel ajal, kui seal vene ajal 40.-te aastate teises pooles ma õppisin muusikakoolis ja hiljem ka konservatooriumis uuesti selle nimega. Ja samal ajal ka keskkoolis, eks ole. Ja tol ajal oli koolides iga kevadel palju eksameid. Ja ma mäletan aastaid, kus oli mõlemas koolis kümmekond eksamit. Aineid oli palju ja nii keskkooli iga klassi järel olid eksamid muuseas mitte nii nagu praegu valikuliselt kümmekond eksam, tõesti, aasta õppisin paralleelselt siis keskkoolis ja õppisin oreliklassis Tallinna muusikakoolis. Selle järgi astusin konservatooriumi 47. aastal, ühe aasta õppisin seal orelit konservatooriumi üliõpilasena pärast keskkooli õpilane, sain ühe ühe klassi läbiv kursuse siis bändi järel, kas kinni? Mul on üks aasta vahet, siis õppisin koorijuhtimist muusikakoolis uuesti. Ja siis saime lõpuks keskkooli lõpetatud. Aga ma olin juba olnud vahepeal konservatooriumis ja tegelikult juba ammugi konservatoorium ja, ja mitmes kord jah, ja siis lõpuks oma loomingualale jõudsin, siis oli mul keskkooliga tõesti lõpetatud, nii et ma oma praeguse elukutsele jõudsime alles umbes umbes ütleme 20 aasta vanusena, kuigi mal katsetusega teinud juba aastat, nii et esimesed laulukesed on 17 18 kirjutatud. Kas oli ka kooli ajal niisugust lõbu ja lusti, kas pidusid peeti ja ma olen kusagilt lugenud, et tutvusite oma abikaasaga juba keskkooli päevil? Jah, aga mitte peol lausa meie suhteliselt suhteliselt alguses. Minul oli vaja laulu teksti, sel ajal ma just hakkasin kirjutama laulukesi oma topeltkvartetile, mis mul keskkoolis oli. Mida ma juhendasin ja ise klaveri saatsin. Oli vaja selleaegsed massilaule, nagu neid nimetati tol ajal rahvalikke laule, tekste ja siis mulle vaadati, et näe, see tüdruk seal, tema teeb tekste, et tema oskab. Aga ta pidi olema. Seal teises, mitte teises keskkoolis, teine keskkool oli tollal vist veel poiste kool. Muidugi olid igasugused lassi, klassipeod ja, ja tütar koolidega sellised koos peod koos kohtumisõhtud jah, tütarlastekoolidega klasside kaupa nii. Oma tulevase abikaasaga tutvusin siiski individuaalselt ja just nimelt töö töökorras kuna minule soovitada teda kui, kui noort luuletajat tegelikult oli temaga nii, et ta oli kirjutanud mõnikord koolis tavaliste kurikirjade tasemel luuletusi sest talle tundub see asi lihtsam. Tema isa oli ka luuletaja talle. Meil on väga tuttav abikaasa isa Paul Rummo abikaasa isa Paul Rummol, luuletaja. Mulle tundus, et see on palju lihtsam ja ju ta siis oligi lihtsam luuletust teha kommenda kirjandit ja sealt tema klassijuhataja saatis selle mõne sellise luuletuse koolinoorte olümpiaadil ja seal sai see preemia ja siis siis tuligi välja, et noor luuletaja, ise ta muidugi naerab sellele praegu. Aga noh, see sai meie tutvuse põhjaks ja ta tegi mulle tõesti ja tekste ja neid laudist tolleaegses koolinoorte seltskonnas ette näiteks seal meie muusikaringides. Temal oli seitsmenda keskkooli õpilane. Seitsmes keskkool oli sel ajal segakool, kui ma ei eksi. Ja seal oli näiteks selline poiss nagu Heino Pedusaar, kes laulis mu laulud ilusti. Mina saatsin klaveril. Need olid tolleaegse koolinoorte muusikasõprade ühingu üritused. Kui te nüüd ise katsute väga lühidalt kokku võtta, mida te arvate, et te olete oma lapsepõlvest ja oma lastetoast täiskasvanu ellu kaasa võtnud? Selle kõige olulisema? Eks selline hingelisus ja ausameelsus muidugi on sealt pärit. See teeb mulle tänaseni veel teevad need asjad haiged, mis, mis, mis on halvasti läinud või? Kui sa milleski süüdi On olnud ja ma elan neid asju raskesti rängalt üle. Nii et kas see on hea või halb, küllap ta ikka hea on. Südametunnistus sealt pärit. Oma lapsepõlvest jutustas Veljo Tormis. Temaga ajas juttu reetmade