Raadio seitse tere õhtust. Kaunist kolmekuningapäeva õhtut teie kodudesse. Küllap põlevat viimast päeva nende jõulude aegu teie kodudes. Kuusel küünlad. Kuulete jõululaule olete käinud kirikus ja ka koos saanud Usaduses laulda kõiki armsaks saanud jõululaule. Tänases saates kõlavad need jõululaulud, tuletame neid meelde, sest läheb veel palju aega aega, enne kui taasvõime laulda neid laule kui anud kuued. Jõulud. Täna õhtul laulavad meile Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel marjakeeri Eesti Raadio laste laulustuudio Heidi Kruuse juhatusel. Ansambel karavan ja võib-olla ehk veel keegi, nii, kuidas saateaeg seda lubab? Kolmekuningapäev Me palume valgusta neid, kellele sa tundmata neid oma karja juurde vii, et õndsaks saaksid nemadki. Nad saagu vabaks sinu väes, kes vangis vale usu sees ja keda tühjad mõtted veel on eksitamas usuteel. Kes sõgedad neid valgusta, kes kahtlejad, neid kinnita. Kes lahkunud meist too tagasi ja kogu neid, kes laiali. Siis saavad nemad meiega siin maa peal ju ja taevas ka nüüd praegu ja siis igavest sind kiita sinu armu eest. Suriigist tunnistavat kolm tarka Seeba maalt. Sind Nemad kummardavad kui oma kuningat Su juurde meidki saadab tähtkirjasõnaga. Sest suu ja süda kiidab sind issand, rõõmuga. Nagu ütlesin, on täna kolmekuningapäev. Kolmekuningapäev lõpetab jõulud. Miks just see päev lõpetab jõulud ja missugune on kolmekuningapäeva tähendus. Pastor Jüri Raudsep? Võib-olla algselt loeksime natukene Matteuse evangeeliumis, kus, Kolmekuningalugu nagu te ütlesite, sisaldub Matteuse evangeelium teisest, siis alates on kirjas nii kui Jeesus oli sündinud Petlemmas Juudamaal, kuningas Heroodes ajal, vaata siis tulid targad hommikumaalt Jeruusalemma ja ütlesid, kus on see sündinud juutide kuningas, sest me oleme näinud tema tähte hommikumad ning oleme tulnud teda kummardama. Ühest tähte said nad üliväga rõõmsaks ja nad läksid sinna kotta ning nägid lapsukest ühes maadega tema emaga heitsid maha ning kummardasid teda ja avasid oma varandused ning tõid temale ande, kulda ja viirukit ja mürri. Aga nii Nagu me kuulsime, nüüd on aga kaks sõna, ühelt poolt oli juttu kolmest kuningast, aga siit Matteuse evangeeliumist. Me lugesime Olid targad, siis tulid targad hommikumaalt Jeruusalemma ja kui me vaatame algkeeles kreeka keeles, siis seal on tõesti nimetus. Maagois on siis mitmus sõnast maago start. Ja neid oli tol ajal Kaldjas pabiloonias Nad tundsid väga hästi täheteadust, nad olid suurepärased astronoomid ja olid ühtlasi ka tegevat vaimulike preestrit enam. Aga prohvet Jesaja raamatus on jälle juttu kuningatest prohvet kirjutab, et ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad, paistuse, juute, mis sinust kumab. Nii et on nimetatud nii ja on nimetatud ka teisiti. Kui me võtame tõesti otsese tõlk, nii nagu matavuses originaal kreekakeelses tekstis on, siis peaksime rääkima, nagu oli ka tekstist. Tulevad targad, kes olid siis näinud tähte, me võime nüüd küsida, mis täht see ikkagi oli, aga see oli niisugune täht. Astronoomid on juba Ketlev ja arutanud ja mõtlesid, et see oli võib-olla üks uuesti süttinud täht, nagu me neid nimetame ja tunneme noovadena. Aga asi sai selgemaks 1925. aastal siis dešifreerida üks endisest muistsest Sippari tähetoonist Eufrati ääres leitud savi tahvlikke, milles on tookordse taevakaart ütleme põhiliselt just planeetide osas kirjeldatud ja nagu ma ütlesin, 25. aastal, siis õnnestus see välja lugeda. Ja leiti siis, et oli juttu kahest planeedist sattuunisse, jupiterist, mis teineteisele väga lähenesid. Ja nagu silmaga vaadates nende heleduselt kokku sulasid ja siis moodustasid ühe suure tähe, kuigi oli tegemist kahe planeediga ja nad asusid need planeedid kalade tähtkujus ja tookordsed, tähed targad, siis nemad teadsid seda, et Jupita tähendas maailmavalitsejat planeet Jupiter, planeet Saturn aga Süüriat, seega siis muistsete juutide maad ja kalade tähtkuju tähendas siis lõpuaega. Ja kas siis lugesid välja teade, et juutidel on lõpuajal sündinud suur kuningas. Ja huvitav on see, et seal Jeesuse sünniaasta on need planeedid nagu tegid kolm niisugust kohtumist või sõlme esimest korda siis maikuus, siis juuni keskel ja lõpuks kõige heledamalt siis detsembris. Ja nüüd need targad otsustasid siis teele asuda ka Jeruusalemma suunas ta siis nagu paistis ja arvatakse, et kuskil nad siis juulis asusid teele, sest 1200 kilomeetrit oli see teekond pikk, ilmselt üle pal müüre ja Damaskuse siis Jeruusalemma. Ja muidugi hilisem Vahva tarkus, kes ei taha või ütleme, ka folkloristika on nendele isegi nimed pannud, sest siin piiblis küll mingeid nimesid ei ole. Ja nad on nagu siis. Nimetatud vastavalt nagu kolme elu esindajatena Melchior oli siis üks vanamees ja Balthazar siis kesk-eas olev mees või tark ja kasvasid. No mul on siin üks Ungari kristlikust muuseumist vanameistri 1004 60 maal, kus siis on kujutatud nüüd need kolm Systarkasin ka nagu siis Melchior on habemega siin. Jeesus-lapsel hoiab käest kinni ja siis on keskeas Balthasar siin andmekus on annid ühes kastikeses ja kõige taga on siis noor nooruk paar ja me teame, et nad tõid siis mürli Jeesuse lapsele ja kulda ja viirukit ka nüüd. Need olid annid, omal ajal tõlgendati nii, et müür on siis üks healõhnaline niukene. Kummivaip vanadest taimedest saadud see siis oina kohver või ainult inimesele sellega siis toonitati Jeesus-laps, inimlikku loomust ja kuld siis oli ainult kuningatele kuningate metall. Sellega siis toonitati Jeesuse kui juutide kuninga. Osa ja viiruk oli siis jälle üks taime lõhnaaine, mida suitsutatis jumalateenistus oli siis ainult jumalale. Ja kuna Melchior Balthasar Kaspar esindasid siis kõike inimese elueastmeid ja siis halvati, niiet Nad põlvnevad kolmest noapojast, et Melchior siis seemist. Balthasar Jahvetisse Kaspar haamist, noh, see on kõik, ma ütlen veelkord niukene folkolistlik, aga ta näitab seda, et siis Jeesus tuli kõigepealt kummardama, esiteks väga targad mehed, sest esimesed kummardad olid ju kaarjas, et need olid väga lihtsa elukutse esindajad, aga nüüd tulid siis kõige targemad inimesed, targad kõik kolm elukutset, nii noored, keskealised kui ka vanad mehed. Ja siis ühesõnaga siis seal peaks olema ainsuses, oli esindaja siis iga keskiga vana iga ja siis kõik rahvad, sest me teame piibiagi kolmest noapojast, siis on kõik maailma rahvad nagu võrsunud. Ja siis me võime näiteks üldistuse teha, et kolmekuningapäev tähendabki teiste sõnadega Jeesuse ilmumist, ilmumispäev või epifaania tähendab Jeesuse ilmumine siis kõikidele rahvastele, eeskätt siis paganarahvastele. Et need targad olid, nad ei olnud ju juudid, Nad ei olnud ju judaismi usku, vaid nad olid oma usuga säält kust nad tulid, ilmselt siis kalde Pablooniast. Tulidki kumatama Jeesus, ühesõnaga kui Kristus, kui lunastajat. Nii see siis tähendab, et ega kristus ei ole antud siis ainult teatud eale, noh, nagu me oleme harjunud kirikus nägema vanemaid inimesi eeskätt nüüd ka meie Maal siin Eestis. Ma põhiliselt nagu naisi, vaid ta on kõikidele nii noortele kui keskealistele, vana tele ja ka muidugi meestele, nii nagu need kolm tarka olid. Ja teisalt on ka kõikidele rahvastele mitte ainult ütleme ühele rahvale, vaid nii nagu ka juba tõotuse saab raha, mille öeldi ja tema poja Liisab kulla ja tema pojale siis nahku pilet kõikidele kõikidele rahvastele on antud õnnistus nende esiisade kaudu ja siis nende kaudu ju Kristus Taaveti soost kõikidele rahvastele päästjaks ja lunastajaks. Nii et kui ei oleks jumal seda lepingut niimoodi teinud, et ta on ainult nagu juutidel määratud õnnistegija, siis me ei oleks sellest kahtlemata osa saanud, aga targad olid siis esimesed, kes nagu selle tee avasid, et Jeesus-laps Jeesus Kristus on siis õnnistaja jaks sündinud kõikidele rahvastele kõikidele inimestele, kõikidele vanusastmetele ja hoolimata nende arvutuslikust seisvusest, ka tarkadele. Ja ma tahaks just seda toonitada siin meil Eestis, kus me just intelligents on väga tagasihoidlik, eks ole, selles osas, et ometi omal ajal need olid targemad inimesed, kes ääretult pika ja raske teekonna võtsid ette. Meil muidugi niisugust rasket teekonda ei tule ette võtta, aga ma olen ütelnud kirikus niimoodi, et Meie teekond ei ole nii raske, nagu oli nendel tarkadel läbi kõrbe ja mitmeid mitmeid kuid siiski tundub mulle nii, et inimese kõige raskem teekond on tulla ja jumala püha altari, et nad võivad käia ära Austraalias ja Aafrikas ja Indias ja sonis Kilimanjaro tippu ja. On käinud planeedi tipus alpides ja aga kõige raskem on inimeselt need sammud teha kiriku uksest kuni Baltarini. Kolmekuningapäev kolm tarka tarkuse kiituseks tahame ka tänast raadio seitsme programmidi seada. Eile algas Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse instituudis pedagoogilise osakonna üldise teoloogia neljanda õpperühma õppekursus, mis kestab kaks aastat. Ja see kursus on avatud kõikidele konfessioonidele. Et tegu on pedagoogilise osakonna ettevõtmisega, siis loomulikult on sinna kursustele oodatud antud eelkõige pedagoogid, kas siis usuõpetajad koolides või ka ajalookunsti- ja muusikaõpetajad, kes teatud põhjustel loomulikult kunagi oma haridust omandades just sellest haridusest ilma jäid. Ja niiviisi siin tänasel päeval suurt ka tunnetavad. Niiet usuteaduse instituut avas oma uksed eile aasta alguse esimesele õppe kursusele. Esmaspäevast alustavad tööd tulevased kirikuõpetajad. Tänases saates tahame sügavuti veelgi tähelepanu pöörata Ta kirikule usuelule ja õppimisvõimalustele Eestis nüüd veidi aega tagasi ja kaugemas minevikus. Ning palun siinjuures intervjuud vana testamendi professorilt Eevalt saagilt, kes on ise õppejõuna töötanud aastaid usuteaduse instituudis, aga mujalgi sellest siis kõigest lähemalt tema intervjuus. Muusika vahele pakun ka mitmesuguseid uudiseid ja reklaami. Ning loomulikult nii nagu saate alguses juba ütlesin tänasel päeval tänasel kaunil õhtul kaunist jõulumuusikat veel kord jõulude lõpetuseks sellel aastal. Nüüd Glavlaki meerikeri. Jõululaule esitas marjakeri, nagu ütleb laulusalm, aita siis, et armastuses ning ka usus kasvame kurja ilma pimeduses valvame ja võitleme. Kes siin võitleb, usub, loodab teda võidukroon, seal ootab sära, kui siin sinu selgus, kui mu hingel pime käes, vaigista, kui sinu valgus südant kõigis tormides. Kas ma rõõmustan või nutan sinu valgusele, rutta? Raadio seitse reklaamihetk. Pühapäeval, kaheksandal jaanuaril kell 10 hommikul ja kell kuus õhtul Eesti Kristliku Nelipühi kirikus Sakala keskuses. Musitseerib, kel Samarsson koos oma sõpradega kuuleme kantri, Kasplit. Kelsama just Sonia sõbrad musitseerivad Eesti Kristliku Nelipühi kirikus Sakala keskuses pühapäeval, kaheksandal jaanuaril kell 10 hommikul ja kell kuus õhtul kell 10 hommikul ja kell kuus õhtul. Mingem kuulama. Nagu ütlesin, tänases saates mitu korda juba on kolmekuningapäev omamoodi nagu tarkusepäev ja seepärast tõepoolest on tänases saates mitmeid viiteid õppimisvõimalustele ja tarkuseväärtusele. Et eile algas seminar usuteaduse instituudis Pedagoogilise lõppe rühmale, millest võtavad osa ligi 30 erinevat teistest paikadest tulnud inimest üle Eestimaa kaugemalt ja lähemalt. Kes peaasjalikult on õpetajad, aga mitte ainult. Nad huvituvad üldisest bioloogiast tahavad saada targemaks. Aga see seminar on mõeldud kõigile neile, kes tulevikus näiteks võiksid hakata andma usuõpetust koolides või keskkoolides, õpetavad eesti keelt, kirjandust, laulmist, kunstiõpetust, et nad võiksid saada targemaks näiteks niisugusteli kee teemadel, mis puudutab püha maa ajalugu ja saatust. Seminari esimesed päevad ongi pühendatud vanale Testamendile ja loenguid annab austatud vana testamendi teadlane Elme Johannes. Ja et meie saadetes on väga sagedane külaline olnud ka vana testamendi uurija professor Evald Saag siis tänases saates tänase saate teema juurde pöördusin tema poole niisuguste küsimustega, et kuidas on usuõpetuse olukord olnud Eestis varasematel aegadel. Kuidas on praegu, millise hinnangu ta annab, sellele, mis teda rõõmustab, mis teeb muret, milliseid uusi mõtteid ta seoses usuõpetusega meile omalt poolt anda tahaks. Nii et pilk hetkeseisule ja tagasivaade ja tulevikuvisioone. Enne aga üks tillukene laul, Eesti Raadio laste laulu stuudialt. Aasta alguses oleks mõttekas nõutada väike ülevaade usuteaduse ja kirikute seisust Eestis. Praegu ja minevikus. Usuteadus, mis on usuteadus, tähendab seda tegevust ja õpetust, kuidas peaksime olema, kuidas peaksime elama, kuidas saame aru jumalast ja inimesest ja iseendast. Kirik tähendaks seda, kuidas me tegelikult elame ja toimime. Jumala palganud usuteaduse oleks siis põhimõtet kirik, tegelik eluterve on see inimene, see rahvas, kes sööb omal maal kasvatatud leib. Igal maal oma eriomane leib ei ole ülemaailmset leiba. Võidakse öelda, et usuteadus ja kirik peab olema ülemaailmne, kuid tegelikult on oma maine. Laialdane. Kiriku on olnud Eestis 800 aastat. Oma usuteaduskond on olnud Tartu üli koolis 463 aastat. 1009 40. aastal see suleti vene okupatsiooni poolt. Kuid meil läks korda seda teaduskonda säilitada Tallinnas usuteaduse instituudi nime all. Selle kavaga selle programmiga, mis sellel teaduskonnal oli olnud Eesti esimese vabariigi ajal. Samal ajal suleti Tallinas konservatooriumis oreli ja heliloominguosakond. Ja Meil läks korda, see avaldab kohe päevapealt usuteaduse instituudi juures. Õpetama jäid endised professorit, muusika alal, tegutsesid tugevasti, hakkasid kirikule muusikuid ettevalmistama Topmann võrk ja karjus. Mõned teisedki abistasid näiteks kasvõi näiteks Mart Saar, alul hiljem. Ja Tartu Ülikooli osas hakkasid meil instilise õpetama usuteaduskonna professorid, välja arvatud Sigrid Haaslava uue testamendi professor kes ei saanud riskida meile tulekuga. Lisaks tuli Jüri Kimmel, August Pähn ja teised. Kar ortodoks ja professor Martinson seda õigeusu professor. Tema oli olnud eelmise vabariigi ajal usuteaduskonna. Sekretär ja nii muutus, või sai edasi elada kirikute vahelisel joonel. Usuteaduse Instituudi usuteaduskond, Ta koosnenud ikka luterlasest ja ortodoksi idest. Teised konfessioonid kõrge haridus ja poole 1944. aga juba ka 1940. ei pürginud meeli, olnud lootusi, et nad saavad oma õppeasutusi alles hoida. Juhatasin instituuti palju aastaid, ajasin rektori ja usuteaduskonna dekaani asju usuteadust. Kond ja kirikumuusika osakond olid kõigiti rahvuslikult ja seisid kõigiti Euroopa kõrgkoolide tasemel. Väljaspoolt aitasid meile kaasa eestlastest Harri Moora, Villem Alttoa, Joann Voldemar Veski, Jaan Sarv, Artur Vahter ja teised. Usuteaduse instituudi lõpetajad ja üliõpilased ongi praegu Eesti kirikuõpetaja. Praegus, sest Tartu Ülikooli usuteaduskonnast mis mõni aeg tagasi avati, oja ei ole veel jõudnud keegi kirikuid. Tartus lõpetanuist kes õppisid kodanliku vabariigi ajal elavat mõne ja töötavat Felgi, kus Elmar Salumaa, Otto, Tallinn, Valter Vaasa haarata ammu ma töötan ja Konrad veegaa omal kombel veel Rootsis töötab. Töötab ja siis on praegused lõpetajad ja üliõpilased, need töötavad ka praegu. Need minevikumehed on olnud usklikud, Jaando rahvuslased olla. Nad on eesti usuleiba söönud. Ja seda leiba, mis on kasvanud Eesti pinnal. Silmapaistvamad Nende hulgas olid kirikuõpetajad ja teadlased Jüri Kimmel ja Harri Haamer. Okupatsiooniaja esimesel poolel oli ajavahemik, kus usuteadust võisid õppida ainult need, kes olid nõukogude ühiskonnast välja heidetud. Suur osa nendest hakkas õppima usuteadust ja nii sai kirik palju tublisid õpetajaid. Nendest elab veel kõrges vanuses üksainus mees 94 aastane Karl Karlsson, kes oli olnud koli direktor. Praegu on neli kõrgemat teoloogia õppeasutust. Justkui mõnel suurel maal. Tartu Ülikooli usuteaduskond. Usuteaduse instituut Tallinnas, Tartu teoloogia akadeemia. See on selgesti konfessioonidevahelise hoiakuga õppeasutus. Ta on kõigiti Euroopa ülikoolide usuteaduskondade tasemel. Ja siis tuleb juure Eesti humanitaarinstituudi teoloogia kateeder. Need on konfessioonide vahelised kõrgemad usuteaduse õppeasutused. Prae muidu muide sõnasõja ja vene okupatsiooni ajal 1940 kuni 60 oli ainult üks kõrgem õppeasutus. Õieti kuni aastani 1909 küll kus valmistati kõrgema haridusega usuteadlasi arendati edasi Tartu Ülikooli usulist valima. Tartu Ülikoolis oli usuteaduskond olnud esimene teaduskond. Praegu ollakse sellest üsna kaugel. Tunnen neid õppeasutusi, õpetamist ja vaimu hästi sest tunneb paljusid Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilasi ja professoreid, samuti üliõpilasi, kes seal õpivad hästi. Professorite enamasti on olnud minu üliõpilased või kolleegid ise õpetan kolmes karkooliks usuteaduse instituudis olema vana testamendi Ševi keelte professor, Tartu teoloogia akadeemias olev uue testamendi kreeka keele professor humanitaarinstituudis, piibliteaduste ja vanade keelte professor ja kateedri juhataja ja nii edasi ja nii edasi. Nii et tööd jätkuks ja ometi on Eesti luterlaste kirikul praegu puudub kõrgema haridusega kirikuõpetajatest. Kirikuõpetajatena töötavad peaaegu enamuses need, kellel on ülikool, lõpetamata. Koolide usu õpetajatest ei maksa rääkida. Neid valmistab ette ainult Tartu teoloogia akadeemia. Seal on kooliõpetajate usuõpetajate jaoks omaette osakond ja omaette programm. Ja neid rakendatakse ka juba tööle. Millal on võimalik, et esimesest kuni 12. klassini tuleb käiku usuõpetus üle Eestimaa? Sellele ei oska praegu vastata. Haridusministeerium ilmselt ei oleks selle rakendamisega omal tasemel. Tema koosseisus ei ole lihtsalt inimesi, kes asja tunnevad. Selleks on Tartu teoloogia akadeemia all õppekavad ja õpetamine üsna järjel. Ta võiks olla teistele eeskujuks ja teised võiksid hakata valmistama ette kooliõpetajaid ja pühapäevakooliga õpetajat. Kuidas kirik tegi teoks eestlaste lootusi usuteadlaste mõtteid vabariigi ajal 1918 kuni nelik? Sellele küsimusele peaksime vastama ka tookord alati pääle peaaegu mitte millestki. Kõige tähtsam sündmus vana vabariigi ajal oli 1000 923. aastal rahvahääletus kus usuõpetus toodi koolidesse. Selleks tegid palju Johan Kõpp, tolleaegne ülikooli prorektor ja rektor. Hiljem ja tegeliku usuteaduse professor ja professor Peeter põld oli tol ajal Tartu ülikooli kuraator ja määras kohale professorid. Usuõpetus, 10 ai silumis. Ja usuline kasvatus kodudes. Lõi vana vabariigiga eeldus, et et sai asuda usuteadust õppima Ülikoolis nõnda, et mingid ettevalmistavat kursust või aastat ei olnud vaja. Kes sinna tulid, oli leeris käinud, olid usuliselt saanud haridust üksteistkümmend aastat kaks tundi nädalas. Olen tundnud kõiki, kes eelmise ennesõjaaegse usuteaduskonna lõpetas. Kirikus, nad töötasid ja lõpetasid eelmise vabariigi ajal oma õpingut. Ka palk, paljud baltisakslased, Eesti- ja Liivi naat Nad olid siirad usklikud ja haridusega. Üldse oli kiriku õpetajaskond siin üksmeelsem ja haritum kui mujal Euroopas. Mujal olid. Sest olud olid väga erinevad. 11 välistavad usuteaduse koolkonnad. Kirikud olid suhteliselt lõhenenud enne teist maailmasõda. Kirikud põdesid esimese maailmasõjaaegseid haavu, kus kirikuid oli kasutatud naabermaa vastu selle naabermaa vastu, iga kord, kellega sõditi ja kes kellega ei sõdinudki esimeses maailmasõjas. Se on imelik, nad sõdisid peaaegu igaüks kellegi teise vastu. Ja see jättis sünged jäljed. Meil olid silmapaistvamad kirikuõpetajat vana vabariigi ajal haarat põld, Jaak Varik, Johan Kõpp, ta oli Tartu ülikooli juurest. Johannes Oskar Lauri hilisem peapiiskop Rootsis Johannes Hiiemets, kirikukirjanik Anton Eilart. Kuulub praeguse kuulsa Jaan Eilarti sugukonda Aleksandr täheväli Tallinna Jaani kirikust, Arnold Kerem maa kogudusest ja teised. Nad täitsid rahva lootusi kirikutöötajatena. Vanemast põlvest tuleb nimetada Raplast Joosep Liivi ja Hageri praost konstatiin Tomsoni, noorematest Albert soosaart, siis emissiooni tolleaegseid sisemine õpetajat. Tublide meestena juhtisid kirikut piiskopid, Jakob Kukk, Hugo Bernhard Rahamägi ja Johan. Eesti kiriku- ja kultuurilukku jääb püsima suurmehena nendest Juhan, ka. Teda oleks vaja eraldi tutvustada meie saadetes praegusele põlvkonnale eraldi ja pikemas saatesarjas juba lähemal ajal sest tema tegevus Eestis jäi teise maailmasõja varju. Hellest juba paar viimast põlvkonda ei tea midagi, mis olid tema ettevõtmised ja võidud. Eraldi tutvustamist vajavad ka Theodor Tallmeister, Voldemar kuljus, Enn Unt, August Anton Eilart, Artur Soomre, Kaarli koguduse õpetaja. Nendel aegadel oli 100-st inimesest 83 luteri kiriku liige. Samuti tuleks taastada ortodokskiriku ja Rooma katoliku kiriku liikmeskond. Muidu me ei saa suhelda maailma kirikute nõukoguga. Nad esinevad seal ortodoks, kirik kindla hääleõigusega ja roomakatoliku kirik vaatlejana. Aga nad on maailma kaalukamad ristiusukonfessiooni. Peab ütlema, et roomakatoliku kirikusse kuulub enamus kristlasi maailmas üldse. Ja ortodoks kirikul on oma sõna öelda eestlaste juureks, eriti Saaremaal. Kaleni. Nonii lugu okupatsiooni ajal järgsetel aastatel. Tegelikult alustasime 1989. aastal, siis ilmus uus testament uues tõlkes eesti keeles. Rahva huvi kirikuga liituda on kasvamas. Eriti tähelepandav on see, et usust huvitatud koolieelsed lapsed ja esimeste klasside lapsed nad nõuavad, et nad ristitakse. Nad nõuavad ka oma vanemaid kirikuteele. Pühapäev koolidel on praegu suur tähtsus. Kirik vajab õpetajat. Hädasti. Kirik vajab pühapäevakooli, õpetajaid, usuliste õpetust, noorte töötegijatele, misjoni, diakoonia ja sõjaväealadel. Seda vajadust püüab rahu tada, nagu ma juba eespool nimetasin. Eino kaameri juhitav Tartu teoloogia akadeemia. See on eraülikool. Ja see on. Rahvusvahelise tunnustusega. Nii Ühendriikides, Kanadas kui ka Lääne-Euroopas. Eesti vabast rahvakirikust on kirjutanud omal ajal Rootsis praegu juba vanaduse puhkusel olev peapiiskop Konrad v raamatu Eesti vaba rahvakirik. See on ilmunud 1988. aastal Stockholmis ja on meie raamatukauplustes ja ka luterlaste konsistooriumi saad. Ja teine mees, kes nendes asjades sõna on võtnud. Pilistvere koguduse õpetaja Vello Salum. Mis on usuteadlaste ja kirikutegelaste ja üliõpilaste läheb ülesse? Uue aasta alul vaatame ettepoole. Tuleb kätt käsi külge panna Uku Masingu usuteadusliku pärandi korrastamisele ja avaldamisele. Räägitakse küll, et Uku Maasing Mitmekülgne teadlane, aga veel praegu puudu meie rahva all ja selleks sündi muidugi ajalehed ja raadio, televisioon. Ei teata, et ta olnud kõigepealt usuteadlane. Midagi on juba teoksil. Elmi pata vanema põlvkonna teadlane, õpetaja Ove Sander Vastseliinas üliõpilane Anders Vesper töötavad nende asjade juures. Pesper rakendab oma töösse kompuutri liiki masinaid. Soovin nendele töötajatele ja masinatele jumala õnnistust. Soovin eesti usuteadlastele õnne nende töö. Eriti Rander task mutile, kes juhib Tallinna usuteaduse Instituudi tegevust Eino kaamerile. Aado Altmetsale, kes on tulnud humanitaarinstituudi juurde mulle appi Tartu ülikoolist Kalle Kasemaale ja kunstiülikoolijuhtidele kes on oma Ülikoolis juba mõnda aastat rakendanud. Usuteaduslikku informatsiooni ja ma töötan seal praegu vähese koormusega kaks tundi nädalas. Tahaksin oma sõpradele, kunstnikudele ja professoritele otsingule ja roosvatile soovida uueks aastaks jumala õnnistust. Nad teevad silmale nähtavat tööd. Kunstnikutöö on silmale nähtav. Nad ei plaanitse, ainult nad teevad oma töö. Selles seisus oleme meie praegu siin Eestimaal. Eestlaste usuelu kirikuelu ja. Ka usu õpetamise asjas. Muidugi peame arvestama. Ja see on tänuväärne, et me saame seda praegu ütelda. Väiksemate konfessioonide tegevusega. Nad on suhteliselt aktiivsed, aga me sooviksime rohkem ja rohkem, et nad kõik tugevasti koonduksid. Kirikute nõukogu ümber ei ole hea killustada Eesti oludes ja ei ole hea lasta käest võimalusi, mis meil praegu usuliseks ühistööks olemas on. Selle selles mõttes selle sooviga. Võta kirikurahvale usu rahvale ühistööd, nii teaduse kui ka. Kiriku ja palvemaade praktikaalal selle sooviga. Palun Nendele ja meile kõikidele õnnistatud uut aastat. Raadio seitse kolmekuningapäeva programm on pühendatud tarkuse valgusele. Meie stuudiokülaline on vana testamendi professor Evald Saag. Meie jutuajamised jätkuvad temaga enne veel aga üks väikene jõululaul, esitajaks Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Missugune nendest kõrgematest usuteaduse õppimise vormidest koolidest on tänasel päeval kõige noorem Eestis? Kõige noorem on see, mida ma nii möödaminnes nimetasin, visioon. Baptisti kirikukõrgkool Tartus, nüüd alles alanud, on küll ettevalmistusi teinud, aga teisedki ole ettevalmistusi teinud, enne kui nad lippu üles tõstsid. Ja vahest juure veel metodisti ide kool Pärnus. Nii et siis kuus. Kui vanad või kui noored on need inimesed, kes õpivad nendes kõikides kuues koolis. 18-st eluaastast kuni tegelikult mõnel läheb õppimine töö kõrvalt pikemalt 26. eluaastani. See on rõhuv enamus. Kas nad ise on kuidagiviisi juba seotud ka kirikutööga? Nad on seotud igaüks oma kirikutööga oma konfessiooniga väga tugevasti, nii et nagu jõuda olijad, õppimise jaoks olijad peaaegu et ei ole, olgu siis, et vahest Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Seal võib mõni üliõpilane olla, kes kuidagi. Aga nemad on seotud ka leivateenimisega, sest üliõpilane, praegu vaene Kuidas sulle tundub, missugune huvi selle õppimisvõimaluse vastu üldse on kõikides nendes usuteaduse kõrgkoolides kuidas on huvi, kui palju on õpilasi ja millest see huvi võib olla sõltuv? Asi on imelik. Kui vastuvõtueksamid välja kuulutatakse, siis on ühele kohale kaks ja kolm soovijat. See on üsna tugev pilke ja humanitaarinstituudis saab usuteadust õppima 10-st sooviavaldaja arsti üks. Nii raske on Eestis siiski usuteadust õppida. Teine asi on ei need kirikut, kes küll paljusõnaliselt räägivad, et neil on tööjõudu tarvis. Eineid kirikut pole osanud ka üliõpilasi aidata. Nad võtavad valmisprodukti häälega vastu hooliku üliõpilase oma tööle ja maksavad siis töö järele. Palk aga kuidas inimene õpib, see on tema oma asi. Millised teadmised on need, mis määravad seda kas inimene osutub vääriliseks õppima usuteaduse instituudis või ülikoolis või akadeemias? Seal on niisugune mäng, kui sa sinna õppima tuleb, siis peab olema kiriku poolt selle konfessiooni poolt, selle koguduse poolt, kus ta liige on. Soovitus, ilma soovituseta ei võeta kedagi. See Tartu ülikooli usuteaduskonna, kedagi vastu ei lasta sisseastumiseksamitele. Nii et see on esimene filter ja üsna tugev filter. Ja selle tõttu meie noh, nii-ütelda, vigaseid inimesi ei saagi õppima. Me saame neid, kes on hästi viisa. Kui näiteks humanitaarinstituudi saab 10-st üks õppima siis me peame ütlema, et seesugust filtrit ei ole maailmas kuskil ülikooli. Nii tugevatel Ma küsiksin niimoodi, et kas see on väga suur väärtus, et meil usuteadust nii mitmeteni, erinevalt erinevates koolides kõrgkoolides õppida võimalik on, kas see on väärtus või oleksime tugevamad, kui oleksime kõik koos, sest ma kardan, et niiviisi lahus olles me võime ikkagi inimese pinda pidi kapselduda igaüks oma liini ja mitte mõtelda seda, mis on kõige selle töö tegemise ja õppimise juures kõige olulisem. See on usuline elamise viis mis meid kõiki ühteviisi koos hoidma peaks sõltumatult kirikuste konfessioonist. Sellel asjal on muidugi kaks külge. Põhiliselt on sul õigus. Kui sa tahaksid, näe näha ühte õppeasutust. Aga meil on lootusetu päris pääsutuseid juurde tagasi tulla. Küll Tartu Ülikooli usuteaduskond, küll usuteaduse instituut Toompeal. Nagu kõlavad kokku ja on võimelised koos töötama. Aga mul on väga raske ette kujutada, kuidas saaks oma ülipõilased tuua ühisesse kooli. Baptisti, kirik ja. Metodisti kirik. Meil on tugev nelipühi, kiriku liikumine. Kuigi arvuliselt üsna väike kirik Eestis. Aga ta mõjub, Ta üldist arusaamist ristiusust. Ja temal ei oletyotas ristiusus, onju kätte jõudnud aeg, mida on ennustanud Jeesus ise. Kui ta on ütelnud, et tema ootab aega, mil on üks kari ja üks karjane. Me oleme selle poole teel. Näeme juba, et väga paljud jõed jooksevad kokku ja koos murravad teed igavese elumere poole. Ma võib-olla ei olekski hea väga konfessiooni rõhutada. Võõra pilguga vaadates olen püüdnud vaadata asjadele jaapallase ja hiiglase pilguga paistavad kõik kristlased ühetaoliselt olevat. Nende meelest meie Ehini pilts ainult meie ettekujutus. Meie rumal mõte, et me erineme oleme kuidagi väga erinevad. Meil on vastuolusid ja vaadake, kuhu viis esimese ja teise maailma sõjaline sõjavaheline vastuolu kirikute vahel. Seal raskused. Inglise kirik oli õnnistanud neid, kes sõdisid sakslaste vastu, prantsuse kirik. Ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui veel kohalikke kirikuid vaadelda ka teise maailmasõja eelõhtuks, oli ka Saksamaakirik tugevasti lõhenenud. Oli tõsisem. Ta võib nimetada tunnistus kirikuks ja oli ametlik kirik. Ja nii on see kõik, ka Rooma katoliku kirik suurim ristiusu kirik maailmas ei ole sugugi ühtne. Praegu on roomakatoliku kirikul Euroopa aeg õieti öelda Poola aeg. Poolast pärit olev preester on praegu roomakatoliku kirikupea ja see on roomakatoliku kirikuga meile lähedale toonud. Me saame nendega koos töötada nagu vendadega. Nad mõtlegi Eestis seda, et suur hulk inimesi astuks. Teistest kirikutest välja ja liituks rooma kirikuga. Nad tahavad oma sõna meile ütelda oma Rooma kirikus sõna ja see satub meil valmis pinnale selle tõttu, et see Rooma kiriku sõna on omandanud poola kiriku mõte mis on üsna meie naaber, üleaegne ja meile lähedane ja hästi mõisteta. Ulon Poolas sugulasi ja nende juures viibides nende juures vastu võttes suurt reedet või jõulupühi ei tunne peaaegu vahet. Et olen Eestist ja Poolast. Ja need, kes on palju Roomas käinud, on ka tunda, tundma hakanud, et ei ole vahet. Toomas ei heidetud kivi enam näiteks baptisti kirikule, metodisti kirikule ja Nelipühi kirikule. Iseasi on, kuidas need kirikud ise Roomast mõtlevat. Oleks hea, kui me saaksime üksmeelsemad olla, kui senini oleme ka meie vähemate konfessioonide poole. Meie Eesti oludes peaksime küll väga tõsiselt kokku hoidma sest muidu libiseb ka see lapsepõlv ja noorus kuhu kuuluvad need, kes praegu kirikusse suu suubuvad. Muidu kuluks nendega Burjalemiseks ja linlikus toomine aina süveneb. Tahaksime teha issanda tööd, nagu tema on soovinud rahus ja üksteise mõistmises. Jeesus. Seal oli ju terav liikumine, mis Jeesuse enesekirikut Iisraeli kirikut eitas. See oli kumbraani liikumine surnumere ääres. Juhtiv klooster. Sealt oli pärit ka muide ristija Johannes. Kuule Jeesuse suust ühtegi arvustavat sõna. Kui Jeesus arvustab teinekord näiteks Näiteks ütleme valise, siis rõõmustab neid selle liigse inimlikkuse pärast, mis neil on, et nad püüavad usklikku rohkem ütelda, kui usklikud olla. Et nad otsivad, keda kuulutada oma ligimiseks ja keda aidata. Mitte et nad näeksid ligimese Digimisena, seda, kes nende veel vastu tuleb või tee ääres on peaaegu tapetud ja keda saaks veel päästa. See on Jeesuse poleemika suund ja meie ei tohiks temast kaugemale minna. Hakkasime erapoolikult oma piiblitundides Venemaa just Jeesuse mõttekäiku ja sellele otsima rakendust. Tänapäeva eestimaad. Johannese evangeeliumis on kirjas see, et enne äraminekut ütles Jeesus, et ta jätab meile oma tröösti ja vaimu. Mida ta sellega mõtles? Ta jättis kaks asja välja. Sellele ajavaimu õieti öelda tuleks seda tõlkida. Advokaat seegis kohtuks saaks olla meie advokaat, meie kaitsja kop. On tõotanud pääle selle veel. Ma lähen küll ära. Ma tulen teie juurde tagasi olles teie keskel ise. Ta on ise tõotanud meie keskel olla ja meil ongi vaja nüüd ilma, et Jeesust näha meie keskel. Jeesus, kui ta siin maailmas oli, esines inimesena. Me peame teraselt vaatama iga vastutulijat iimest. Kas see ei olegi ees, kas tema ei esinda Jeesust? Mitte ainult erilised hädalised. Ma isiklikult oma perekonnaelus olen viimastel aastatel pidanud vastu võtma palju aps. Haiget on vaja süstida teda vaja pesta, hoolitseda, tõsta. Mida üks inimene jõuab? Need, inimesed on tulnud endastmõistetavalt, nad ei ütle, et olnud, et nad väga pagat. Et nad tunnevad, et nad nii teevad issanda tööd. Nad tulevad nii nagu tuttavat, kes lähevad teise inimese häda ja vaeva ja tulevad appi. Aga kõige suurem abi on see, kui tullakse appi puht usulises küsimuses kus seal just möödas, otsid ust. Ja üksi ei suuda leida. Ja varsti keegi hüüab. Vaata siit, tule siia, siin uks. Siit on edasiminek. Sest usuelu ei ole ju nähtus, mis tohiks paigal seista. Nii nagu me paigale seisma jääme. Nii, meie usuelu hävib seal nagu lühis. Korp põleb läbi. Pimedus jätkub ja süveneb. Me tahaksime saada valgemasse. Ei saa ütelda, et me Eesti elu-olustik on väga valge ja valguse käes. Oleme tõesti nagu pimedas kobajat. Need valitsevad rühmitused, kes praegu valitsevat, kes jagavat väärtusi ümber, nagu nad ise ütlevad ütlevad küll, et ega meil kiriku vastu midagi kombel usu vastu midagi ei ole. Aga kui vaatlema hakata, siis me ei leia neid ühegi kiriku üha palvela imegi seast. 85 protsenti eestlasi ei kuulu ühtegi usutunnistus. See on kurb loomus ja sinna võime takerduda ja sinna võime lasta aja mööda minna. On nagu tšetšeenid ja lugu, et kui. Häda käes on, kui suur häda käes on suur ülekohus hakkab toimima. Et siis appi tulijat, kes teoreetiliselt on tõotanud appi tulla, jäävadki hiljaks. Ja enne juba tuhandet kümned ja sajad tuhanded surnud tapetud. Me ei tahaks, et meie juures see näe, korduks. Näite tšetšeenide sellepärast et mõned usuteadlased maailmas on ütelnudki, et baltlaste asemel kannatavad nüüd tšetšeenid. Kui Jeesust. Pandi kohtu alla. Tal oli võimalus ellu jääda. Sest Pilatuse õieti soovis. Et pääle Kaher röövli veel üks kurjategija löödaks risti. Ja ta oli selleks vali nutt. Bar kelle kohta ja seal on öeldud talirööve. Aga tuleb välja nii, et Jeesus Barr, raba asemel hästi on ilukirjanduses seda asja käsitanud. George Branso oma teostes, ta on ikka tulnud sellele mõttele tagasi. Meie asemel varrava asemel on surnud. Jeesus jaan meid punastab. Me vajame seda lunastust. Vajame seda võib-olla lähemal ajal konkreetseteks, asjadeks. Ega kummagagi liitudes ei oota meid mingid hääd. Me peame ikkagi millestki loobuma. Ühinenud Euroopa tahabki millestki elada ka meist ja meie tööst. Ja me ei ole enam nii töökat, nagu me olime vana vabariigi ajas. Ja me ei oska ka nõnda töötada. Me kanname suuri kaotusi sinna liitudes baasi teed meil uskmatute juurde ka ei ole. Et me seisame nagu kahemüüri vahel. Ja seepärast ootame küll suurt üksmeelt, suurt omavahelist üksteisemõistmist kõikide kristlaste poolt ja ka nende poolt kes küll ütlevad, et neil ei ole usu vastu midagi, kuid kes ei ole veel selleks väikest sõrmegi liigutanud ainult keelt liigutavat. Me arvame, me loodame jumala abile et tema pöörab. Sagedasti on arvamine, eriti väikestel konfessioonidel, et usklik inimene pöörab pagana ristiusku. Tegelikult on piibli vaatekoht see, et pöördumisele paneb inimese ainult jumalad. Ikka Teie ei ole valinud mind. Mina olen valinud teid. Raadio seitse meie stuudiokülaline oli vana testamendi professor Evald Saag. Nüüd enne saate lõppu veel mõned teated, üheksandal jaanuaril, see on siis esmaspäeval kella 10-st neljani päeval toimub konsistooriumi hoovimajas kiriku plats kolm kiriku plats kolm Toompeal. Kolmas Eesti Evangeelse luterliku kiriku noorsootöö keskuse välja anud tud aasta teema, esimese vihiku aukartus elu ees, esitlemine ja müü. Seal on võimalus kohtuda koostajatega võimalus esitada küsimusi ja esimesel päeval on vihiku hind 16 krooni. Noorsootöö keskuse telefon on neli, viis viis 301 neli-viis viis 301. Sellel telefonil võite saada igat laadi informatsiooni noorsootöö keskuse kohta. Nüüd aga kindlasti huvitab teid ka teada saada, mis toimub, millal toimub Raadio seitsme saatekavas, küllap olete märganud, et meie saateaeg on lühenenud. Me oleme eetris vaid kella 23-st üheni öösel. Läbi nädala, kaasa arvatud ka pühapäev, mil enne olid meil pikad programmid. Nii et raadio seitse töötab õhtuti kella 23-st. Postiaadress on sama e-null null, 90 Tallinn, postkast 33 96 EEK null null 90, Tallinn, postkast 33 96. Küll aga on muutumas meie stuudiotelefonide numbrid, sest Me kolime ühest paigastest teise. Loodetavasti on valmis saamas meie oma stuudioruumid ja küll me siis anname märku ka nendest uutest telefonidest, mis meie käsutuses on. Nüüd aga meie saadetest lähemalt. Homset õhtut toimetab Haldi leinas. On kavas uudistetund ja muudki laupäevast. Pühapäevane saatejuht on Ene Pilliroog, stuudiokülaline Jüri Raudsepp. Me räägime hingamispäevast, sest eesti keeles on kaunist sõna pühapäev, missugune võiks olla see pühapäev iga meie pere elus. Aga doktor, pastor Jüri Raudsepaga on meil kavas ka kolmas saade sarjast piiblimeditsiin. Ning seekord on teema küllap kõiki meid väga sügavasti puudutav emotsioon, emotsionaalsus, stress ja kõik see, mis kaasneb emotsioonidega. Nii et pühapäeva õhtul oleme koos juristi rikku õpetaja, pastor Jüri Raudsepaga, esmaspäevane saatepäev, saatejuht ja toimetaja Helle. Siin on mitmeid saateid kavas targu kodust talita. Toomas Jüri jääda, kes on looduse kuningas. Kordame saadet Peeteli kirikust ja küllap muudki veel. Teisipäeval on stuudios reid tõllassepp ja Ülo Niinemägi uudiseid hetke raamatuga ja gospel maailmas. Kolmapäeval kordame Helle Ani saadet Viljandimaa praost Joel Luhametsaga neljapäeva toimetad Urme lillepruunneljapäevad saavad olema meil noortele mõeldud programmid. Ootame, mida seekord Urmas Lillepruun meile varuks seab. Reede õhtu saatejuht Ene Pilliroog. Ja reedel on meil niisugune programm kavas, et stuudios on avatud telefoni. Me ootame teie küsimusi. Vastamas on kaks kirikuõpetajat Olav Pärnamets ja Emmanuel Kirss. Teid. Huvitavaid küsimusi ootame aadressil praadio seitsme aadressil, mille ma teile enne juba andsin, see on siis null null 90, Tallinn, postkast 33 96. Aga küsimusi saate esitada tol reede õhtul ka otsestuudiosse. Meil on avatud telefon ja kõnesid ootame kuni kella üheni öösel. Küll aga on peale südaööd kavas ka piiblistaari professor Evald saagiga. Ja samal ajal on teil võimalik esitada isiklikke küsimusi Olav Pärnametsale ja Emmanuel Kirsile teemadel, mis teid ennast huvitavad või mis teil südame peal on ja millest te ei taha rääkida kõikide kuuldes. Nii et kirikuõpetajat ootavatele küsimusi kella üheni öösel, järgmisel reedel, seega siis 13. jaanuaril. Laupäeval on taas Haldi Leinose laupäeva programm ja pühapäeval on saatejuht Toomas Siitan. Selline on raadio seitsme järgnevate päevadega kava ja ütlen siis veel, eks me oleme eetris igal õhtul, 23-st üheni öösel. Tänast päeva aga tahaksime lõpetada väikese palvega. Valisin selleks Mikkalkvisti palve, mida loeb Meelis Holsting. Jõulud tähendavad jumalat, kes tuleb inimestele vastu inimeste juurde. Jõulud tähendavad saavutamatut, tundmatut jumalat, kes saab inimeseks ning tuleb inimeste kätt suruma inimeste nägusid, suudlema, inimestega kõnelema, inimesi armastama, inimeste eest surema. Ükski ei ole jumalat iialgi näinud. Ainusündinud poeg, kes on isa süles andamast kõnelenud. Ja sõna sai lihaks elas meie keskel. Ja me nägime tema aupüha, Johannes väriseb veel üleni sellest lämmatavast kohtumisest kui ta kirjutab oma esimeses kirjas. Mis alguses oli, mis me oleme kuulnud. Mis me oma silmaga oleme näinud, mida me oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud. Seda me räägime elu sõnast. Ja elu ilmus. Ja me oleme näinud ja tunnistame ja kuulutame teile seda igavest, mis oli isa juures ja ilmus meile. Mida me oleme kuulnud ja näinud, seda me kuulutame teile, teilgi oleks osadus meiega. Ja meie osadus on isaga ja tema pojaga Jeesuse Kristusega. Ja seda me kirjutame teile, et rõõm oleks täieline. Jumal sai inimeseks kogu inimkonna pärast. Järelikult ka minu pärast. Ta tuli vaatama mind, kõnelema minuga, sõlmima sõprussidemeid minuga päästma mind. Olen puudutatud isiklikult. Paljud kristlased on tegelikult vaid paganad. Nad usuvad iilolitesse paljudandeistid nad usuvad, maailmale loonud ning seda nüüd käigus hoidvasse jumalasse. Ristiusk tähendab uskuda Jeesusesse Kristusesse teda usaldada, olla koos temaga ja tema sees kirikus ütelda tema isa riigi ehitamisel. Teatud kristlased rahade ümberkasvatamist eriti need, kelle religioosne tunnetus ning selle teostamine on sotsioloogiline kuid kes ei tunne oma jumalat, neil tuleb uuesti avastada, kes on allikas ja elu. Jeesus Kristus. Jumal on meile andnud igavese elu. Ja see elu on tema pojas. Kellel aeg, sellel on elu. Kellel jumala poega ei ole. Sellel ei ole elu. Kes tunnistab, et Jeesus on jumala poeg, poeg, sellesse jääb jumal. Ning tema jumalasse. Miks oleme me ennemini kristlased kui budistid muhameedlased ja nii edasi? Sellepärast et me usaldame Jeesust Kristust ning mitte Budatu Muhamedi. Miks kuuluma Me kirikusse, mitte kusagile mujale? Sellepärast et Jeesus Kristus ise rajas oma kiriku ning üksnes Me kannatame oma inimliku näopuudulikkuse pärast kuid me tunneme end selles solidaarseina. Iialgi ei võime nõustuda ühegi sekti rajamisega kiriku kõrvale. Ent Me töötame tema puhastamisel puhastades iseennast, et iga päev eneses teostada issanda Jeesuse kavatsus tema suhtes. Meile valmistab palju vaeva nähtavate märkide all. Kas akramentide märgid tunda ära sügavat tõelikust Jeesust Kristust, armu tõttu neil kalduvus teha midagi, mis vastu võetaks? Üteldakse. Ma palun jumalalt armu. Armon Kristuse elu meis, tema armastus, mis meid päästab ning meid muudab kuni meie olemise juurteni. Jumal on saanud inimeseks selleks, et inimene saaks jumalaks jumalik, kustuks Jeesuses Kristuses. Niisiis kristlik usk ei ole, ma usun jumalat, olemasollu, see pole ka mitte üksi. Ma usun isikulist jumalat, kedagi, kes on tulnud inimese juurde vaid ma usun Jeesusesse Kristusesse kes mind armastab ja mind lunastab. Raadio seitse lõpetab tänane saatejuht ja toimetaja oli Ene Pilliroog. Kõike head teile.