Harva möödub nüüd mõni uudistesaade sõnumita sõjavangide väärkohtlemisest. Selleteemalist infotulva jälgides jääb mulje, nagu oleks tegu millegi ennekuulmatu enneolematuga. Saatesarja kirjutamata memuaare toimetajana võin silme ette manada terve leegioni eesti mehi kes teadsid rääkida sõjavangide kohtlemisest mõndagi sõja lõpul siinsamas Euroopas kel tuli läbida mõnitamise alandamise sandistamise kadalipp ja mis sellele järgnes. Aastakümneid kestnud vaikimine. On muidugi hea, kui maailm oleks muutunud õiglasemaks. Mälestusi rääkinu oli üks Eesti lennuüksuse noori lendureid, kellest tehti jalamees. Kui sõja lõpul võeti eestlastelt luba lennata. Aga noored poisid, minuaegsed, need läksid Blacki Taani, kus nad läksid laiali, aga mina ei lennuki edasi. Me pidime parandama neid, mis vigastada sai, mis ja pärast ära korjama neid lennukisse tõmmutati. Siis mul oli oma meeskond, siis ma käisin neid ära toomas ja nii ma siis tükk aega töötasin seal. Ja no lõppude lõpuks oli Kalitud ligemale venestus teiselt poolt ligemale ja, ja Evely kahepeale kokku surutud ja lõpuks oli, et igaüks teeb, mis tahab. Aga kus kohas oli siis see asukoht oli teate Leipzigis mitte kaugel lääne poole leipzigi ligidal Krimma ja mis seal linna toit, Ottervisi küla ja mis nad olid? Ma täpselt ei mäleta, siis minule pärast üks väike traater laviin ühte lennukit kuskile ära viia ja sleppinud traktori ja mul oli neli või viis, poiss oli kaasas. Ma olin nende ülemi juhtsalt. Sõitsime siiga ameeriklaste poole, paugud kostsid seitse pool ja viskasime siis sinna metsa Kuustida la öösi valangud käisid ja hommiku Aviduid kohal. Läksime, andsime käed üles, amised havi toitsid ja mul oli pudel seljakotis söögiõli. Nii kui seda pudelitammi nägi, pani suubel, mõtlesin jooted verd, õli all. Me naersime küll, ega meil see väär ja vihjet või asjad kõik maa gravi haldakse, täid ja meid viidi ühte küüni ja seal küünis oli saksa keegi vangi sõjavägi sees ja muidugi kõige küünivad ainult ükse seljale pandi ja siis mu sõber, kes elab praegu Chicagos kirjutatud. Kas sa mäletad jätkuks, Ameerika seersant tahtis meie peale oma revolver proovida, tahtsin maha kõmmutada Põdina, kui te ega aveel need põlesid kaupu ega lehmakarjuste keelt ei saa kindlalt otsa. Neetud karjased, tead küll, mingisugust normaalset meid ei ole, kauboid, tobud, kaubatjad, sõber ja siis viidi mütsile ruumi kinni ja siis üks havi juut ütles selles mägi, kütiled, võta saapad, neljal naelutatud, tal olid maksud, saapad täitsa aga head, võta saapad jalast ära, võtsin saapa jalast ära, hakkas teist võtma saapaninast kinni ja andis kontsakonnaga Barakida eeskujuks vajalikud save niisut, vennad, need amiid, on ta siis oh siis süüesans viidi meid edasi ja kogu aeg lageda taeva all. Meid ei pannud kunagi nad kuskil hoolima hoovis kivide peal magasime seal ja väljad välja pealt. Okastraat kerali ümber seal ööd kui päevad, need suured silbid lasid ringi ja üks meest meeldaks hullus. Vilu kaotas närvid, tahtsid põgeneda nagu pudrukuulid, ma jätsin oma kolm päevasel meid meil hirmuks sees. Nii et. Ja pori oli siiapoole säärest saadik, need kraapisime lauatükiga saada, kui oma istutab. Ja Järu oli meistri abi, küsis Anius aedade viisi laateti. Kõik malatsed havi küsisid, kestab töötjanovinskilt natuke pulstunud kull, mina kohe välja, ise sõi need poisid, kaua eesti poisid kaasa, tulge, läheb hästi või sellised. Meid oli alul väe, ei teadnud, kõik olime laiali. No meid oli üks, 10 12. Oli jah, et lähme tööle näril ja vööri seed, kandsime vett. Serikaanide katkenud hiirtelt. Need aedadesse ja suurisune bassein, presidendist oli Visu jobu kas või siis 10 meetrit läbimatu olla. See toodi suurt suurt ank autode täise, sealt tassime vett igasse aeda. Need on nii ilusad, et pakkusin sõrmused ja kellasid natuke hu. Mõtlesin, et ei, oodake natuke päev otsa tassinud Vetneleja ja lõpuks siis saime ka natuke süüa. Tahvel šokolaadi ja siis kutsuti meid vele. Need pakilised kassisid toidupatsi maa laadima. Seal jaam oli. Töötasime kõvasti seal, seal käsi Eldur, aga esimest korda olime ju peaaegu kolm päeva puhata, mitte midagi saada. Ja palusin kõige riiedee mantliga 52 kilo. Kristi tõussil vestlejaid puhtaks. Nii et ma seal ühest laagrist teise ühtlaseks teisi ja viimane koosseis oli, oli Reini kaldal siin seltsiga siia-sinna viidi meid seal pagana olukord jälle söögiga vilets. Ja, ja Preini on Rein, on see, et kui spill küljest tuleb see, see avaldus ära ele, keerame ringi säärasel viiva pori sees kogu aeg. Ja siis oli, et hakata lahti laskma ja hakati lahti laskma, kõigepealt sakslased said laadi, neil olid kodud, mina andsin Kadmulaatrisson olemas, kas te mängisite sakslast või andsite lihtsalt saksa aadressi? Ma oleks tahad salvest mängida, et lahti saada, sest muidu lahti ei saa. Ja siis said ikka aru, et seega õige mees ei ole ja, ja meid baltlasi ja poolakad ja ungarlased koondade kihvt laied Peevee kinni ja siis olime kinnipära siis Amid andsid meid prantslastele. Et nüüd lähete prantslased üles ehitama ja andsid kolm päeva söögi, prantslasele. No siis oli meil jälle jälle omadega läbi, süüa ei olnud isegi prantslased käisid ise sakslasi tsiviilid süüa, toitained korjamas ja ütlesid, tsiviilid kude süüa ei anna, surevad velge, ükstaskõik see veel korda ei lähe. Esimesel septembril tulime üle piiri Strasbourgi 45 telgis ei, ja siis säält viidi edasi taadioid viia. Ja vahepeal asi, et muudkui prantslased paugutasid püsinud ja metsa oli, lasi tungi, jätsid seisma ja, ja veel üks lätlane mootorist, ütlesin. Tahtsin asjade lüpasidel, tohib, ma võtsin püssi, lasi põlvedest läbi elatud sõda läbi ja siis läksime sinna Ruani ja praktiliselt nutku pauslasidega püksivöösid ja siis tuli kohale issand, mis laskmispaugutamise siin on, siis nägid meie olukorda, meie mehed olid nõrked vagun omadega täitsa läbi, need süüa ei olnud juua ka ei olnud midagi olnud. Ja siis daamid tõid terved, mitu autotäit tõid meile toitu, Avi haige toitusena, üks toiduvagun sinna sisse, aga ujumise prantslased tegid tartlased kellade Sermuste vastaksid siis andmekõik biskviidi jagama, seda mina sain ka üks peodes niuke biskviit, mul oli üks nelja väri sulepea, sellesse pistriitik ja veed nõrkesid ära seal nukust ära ja pärast viidi meid sinna trepi keppis palli jala, läksime sinna. Avi neegrid olid, kes mööda läksime neegritest nüüd amineeritud need, kes meile, sigaret, viskist, kõik juba. Aga, ja, ja siis on seal varemetes. Losu kloostri varemetes olime seal katust peal, ei olnud ju midagi ja siis olime seal midagi süüa. Supp oli vesi üks tükk leiba, siis oli veel 20-l, tulime jandiga. Porgandid. Seda anti joomingu võidi Avingeid, politsei, Melidel, politsei käis omale võtta tööklubid teetegi, temalt tööl käisid mina, Niili kõik, kes seal tööl kuskil või siis üks mees oligi grupiste naismina poissi pealt Madule töö, see ootasingi, kruvisin autosid ja sain autosse ja siis oli nii, et iga käisid köögitööl, vaatasid käed läbi puuted, korras käike boa ja lisaksime seal kartuleid koorides asju ja, ja millel on iseasi, kui nad lõunat sõid, siis sulisele. Metallist sulg ilulisenaga. Ja selle solgi, ühesõnaga viisime sõprade, kes olid laagris tseesar ja tagasi tuli, poisid hüüdsid mind jõuluvanaks. Svipsis solkisin solgi sees ja kõik ja siis sigaretti, otse korjasin ka üles. Need olid väga tähtsinis suitsumeestele. Et nüüd oli jõuluvana ja siis tuli järsku jälle viidi, uurisin teise kohta soli servurg Viide sinna seal ei olnud midagi, telgid riidest telki telkide all, seal jälle süües nälginud mul siis tulid need punane rist, teise süüa, viskes leib, ülal lätleminetlaste, mõned teist üks nagu loomakari selle peale, aga meie, eestlased, oleme 12 või 13 poissi meilegi. Olime ikka loomad, nii madal nagu olgugi. Saime sealt koera biskviit ja porgandi, toored porgandid ja sile kõrvale, meie kõrval oli koe ameeriklaste suur sõjavangilaager ja need käisid siis sadamas töös töökomandod. Kuid tursked, mehed üks ameerika söögi peal ja siis meiega laagri kae laagri, nii mans land, Ööboli vorst, terve põlv, prantslane kellelegi maailma ja, ja, ja siis need saksa, need sakslased seal vaikselt sööd meedia, toit, ülikõvasti, nad koorisid suured kartulikotid, et toitu leiba. 15 üle oma traataia niimaslandi ja seal oli siis suure ameerika neeger, see viis selle mee kätte. Nüüd mõtlesin, et istu ja mis lugu ja siis Loiemisel ma ei mäleta, kui kaua me seal olime ja ma sain jälle uue kuvandu, see kuskilt komando sõitsid ja olin nüüd parasjagu aega juba ja otsesel käes. Järsku jälle tead, minek, kus kohta renni rennis, mis olime neli, ainult neli eestlast. Me ei tea, mis lahti oli, viidi sinna erarongiga kõik ja jumal kaasas ja renni ja siis teine päev seal soov oli kasarmu hoovi taoline üks valeme prantslasele, kui oluline tuli sinna ette ja ütles, et teie, mina seda keegi ei olnud üks aktsionust tõlgiksid, eks. Et ma kutsusin teid siia, et hakkate minu autod korda panema. No oligi spetsiaal tema auto jaoks see tase, üks auto, midagi. Üks minu sõber võiks Austraalia tema sealses akude laadimisjaama üles ja kõik prantslased, autod käima ja siis toodi teisi sõjaväelased juures, nii et ja lõbuks toodi sakslasi juuri ja paisus päris suureks parandusvõras seal ja mina siis tegin. Ma tegin jälle väiksed moskiitomudeli puust. Eala viskas mind garaazist välja. Ei saa. Läksin väljaga mulle mulle sakslaste sots ees, kõik see direktsioon pani see, et ma saksa prantslased seal ei olnud saksa omase poiskis, seal väljas oli. Ütlesid noh, kuule Sa lähed homme tood ühe selle masin ära, mida seal parandasid. Mida me bussigi sinna prantselejana. Ja ma Põldi oli autosõit üldse pulbrit juuli, midagi tahtsin välja saada, oli sõitnud seal hoovis mõned ringi, see oli kõik minu sõiduoskus Roc, midagi eestrinud, sinna autosse veo suur ameegiovi vasid. Tunivest kõrval läksime suriaatrici vedama. Küll vaev tuli, barakid vereni linna vahel lasin, tead ikka, teie esimene käik, tellige. Suur vasid. Pudu libest karjus kõrvalt ära. Ja aga kõige hullem, see täna arvul ameeriklasi. Vasakul pool Koboli Aveelse Englas tova barbar, poolmuidu on selle projektiga veel vahetage kätt kogu aeg öelnud teisipäeval, ega see lihtne ei olnud. Ja lõbus oli, mul oli siis ühe prantsuse sõjaväearsti eriautojuht põsu olid, see oli paksul prantslaslik, istus ta istmel terve istuli täis ja vedrudele läbi kolks ja kolks. Saaliku sõitsid. Autojuhiks ja pidasin seda värki seal toitained kõik siis tehke lekkinud kartuleid niukseid ostma tooma ja mina ei saanud sellest aru. Sõitsime tiivale tunnides kõrval ja järsku kõik pead kolonn kinni pidanud, meie Auduse praktiliselt läks, tuli välja ja pidasime koldeid lõbule, vaatasin praktiliselt kõik pommitajad. Teine päev ütleme, kui sa sõitsid Kirsten postikustesse pagas. Aga siis oli see juhus, mul ühe inimese Sursaseid oma tunnime. Kive toomas Vidamas, sest ehitajad ja prantsuse ohvitseridele uued majad, sakslased ehitasid ja me lasime materjali, kohe. Laadsid ta niivõrd palju seda kive, päevi, et esimesed rattad enam ei, ei võtnud, teed õieti ja oli vaest ülese minekerniga kurve tulid ja hakkasid nibud, kõik rattake mas lahti keeranud Küllo käideldakse, otseb, läks otse niimoodi viltu kraavid ja mul oli see noor araablane kõrval, selle oli ilmne, hakkas söödik uksele, alati ma tahtsin Klautoli Wildudasini kinni rabada, kõige bussige hüppasel sitles kraavist kallas ülesse, ta kukkus sülle, kukkus, oli ratta tõhusad, oligi valmis rukis ja see oli lops vulgaar, mis sa teed? See on minu süü ja no ju siis oli seal ja siis hakati lahti laskma sõjavangist ja ma sain laagi valitsusega hästi läbi, kõik sakslased oma poisid seal. Ja, ja kõigepealt lasti lahti põllumehe matši tuli tööle. No mina ja siis pärast hakati võtma tehnilist koosseis ka siis tulirelvad, kes tahab välja minna otsekohe ja kes oli tulnud ükse konsid tuli vabriku omanik, Marveli vabrik tuli sinna, tema tahab saada mehaanikuid. Kes siis ja oligi nii, tema viis meid välja. Meil on kaks, üks teine eestlane, veel kaks sakslast ja see oli britannias renni linnast oli 36 kilomeeter. No aasta oli seal väike küla, Taulil oli midagi seal teha ei olnud pühabelayst väljutki, tänavaid, ühik täna siia küll ei jää. Nagu aasta lõppes ära, siis ma sain juba teada, et Pariis on eestlasi rohkem seltsingu paksuga, kohvre tuli Pariisi ja teine poisi sinna maandusid Pariisis ja, ja siis ma andsin, see mul üks elu ees oli ees juba ees, seal ja tema kaudu sain siis Pariisi ja tema hotell oli seal Volkari platsi liigist piidinotellu, seal oli üks väike tuba, noh ütleme nii. Kolm meetrit pikk ja poolteist meetrit lai, voodi mahtus sisse kapjevice, tuul seal kõik. Ja selle sain veel, nii et ma sain kuumaks uga sest muidu oli päävamaks palju kallim. Kuule see eesti poiss, minu kaaslendur, kas mootorist? Tema oli niivõrd tore mees ja vanamuti väga meeldis. Ja siis see teine poiss leidis, kõrvaldatakse eestlannal üleval ja nad panid leivad ühte kotti ühte kappi. Tema näeksid, abiellus, läks üles ja tema tugevamaks küsitud, mul sõber tuli. Kas sa ütlesid, kui mees, sina kutse kohe? Jätame siinkohal jutustaja Pariisi, et järgmises loos jõuda Pärnusse otse linnatänaval, autokabiinis olemegi juttu kuulamas. Autoroolis oli jutustajaga sõja lõpukuudel Saksamaal. Ehk siis oli Kerli Ford. Gerli Wordiga sai sellega saksa või selle Saise mööda. Tähendab riiki ringi sõidetud igal pool, välja arvatud Bonn ja kõll ja vasel neist trehvanud. Aga Hamburgis sai käia, Hamburg oli kümnendat maatasa jah, kastist nägin ikka kilomeetrite viisi ümberringi ääred olid midagi. Aga kui suured need olid, vot seda ma ei oska ütelda, selline kohta aga. Ja läbisõiduks mõned teed puhastati. Jevgeniga, Berliin. Päev läks hullemaks. Masinad seisid Grünwaldis. See on üks mets. Nimetatakse krüptwaldiks ja, ja sellega siis tähendab tihtipeale kuskil pidajad jalats, kraavid, kadakaid vaatustetel, kui tulid 11 näitud, läheksid ikke grupid 35 36 ja 36 läksid Berliini poole. Alguses oli kadedalt laskmist ka nende pihta suunas. Aga kui juba need esimesed grupid ära läksid, siis hilivate peale enam ei tuli. Tulistamist ei olnud. Sest et need langesid ohvriks. Kohe asuvasse Hamburgis tulekuga jahvad arv Hamburgist Berliini uuesti tuletaks värv kuue või seitsme kassidega viie kuuega ei mäleta, kes arvuna ja aga nende kiivritega sõitsid piirides kiirtuld, te teate, mis on küll jah, seal väike hiiresilm, ei ta riba ainult ideed. Kiiver oli porilaua peal, Oridaval Lapressid alt ja kaitsjale peale midagi leida. Ja küllaltki täto, sellega pidi küllaltki lähedalt sõitma. Ja ühe korraga kõigi huvitav siiralt süüteviitega fordile läbi rooli muidu ei saa. Ja korra, kes tuli mul ka silme eest läbida, lennuk tulistasid, tulistasid tulistatud kuulid, jah, nii kuulidega nendegi kahe hiiri, mis meil nüüd on selleks, et kirjeldada, aga pole ju ta võitis kahe auto vahelt kahe automaat automaatselt. Kuidas? Seda ma olen hiljem mõelnud, et kuidas me selle süüte välja keerasin, kõik masin, kõik kõikjal vakka. Jaa, Cesisest klassid läksid edasi, tabati veel sõda, aga teised tagantkäe seisma ja ja need nägid, toibus kohe autost välja, siis jäid välja, lõidumakse, võib ütelda nii. Aga see lihtsalt ekstad, seal oli jah, liikused, hävitajad, hävitajad lõikuse seal päevade viisi ringi juhtusele nägema, üheksas katsel oma õnne, oma täpsust. Kaubandus, Okovee käsutuses olla, okkava käsutuses sain olla teisest veebruarist kuni lõpuni kuni lõpuni kuni lõpuni tähendab, teise paini, teise maini 14. aprillil, ennem seda 12.-st, kuni päev varem hakkasid juba autosid laadima, ega need meie autod olid seal seal igasugused, need oli kasti ja kõiksugust värki, mis selle peale pandi ja ja ma arvan, et isegi arhiiv läksime peale. Ja siis läks sõiduks Neljateistkümnenda hommiku läks sõiduks lõuna poole tähendab Baieri poole. Ja noh, sealt siis münti Augsburgi ja mis kuradi sündmusel, mis seal ette jäid ja no ei hakka keegi ei ole meeleski enam. Ja roosa laimi, Marge sõidusiht oli sõidu siht-ini orgu jäime me kuskil 10 masinaga, aga ega kõik ei tulnud see n kõiki tunutsen. Kus nad kõik vajusid, ei tea. Minul ei olnud sokkis kuradi viruri rohkem, sest toidukraam siis oleks leitnant perega tähendab, no sorry, seal noor poiss alles vist abielludes imikule gaasiibikalisi kõrval meelise tagasi, seal oli likööri, oli seal peal ja siis siirupit ja, ja kuradi kaupade ja majanduse kaupa ebavarustusse. Ja sellega me läksime natuke pahuksisse käsel. Nimelt sellepärast, et Mulle tänapäevanegi ei oskanud rõhku panna, et sõna inimene, mets. Kuidas see käib, ükskord jäin vahele, tekkis kohe ja küsivasse läheb võimule, tulid päris ajakirjanik transpordist. Noh, ja siis rääkisid ära ja aga sakslased on ju selline, kes tagab Saksamaalt väljas käinud, ei ole, tema ei tea sest rohkem, mida te eestlastega rohkem tõdevand, ostland, tema eestlane ei tea, vastanud, et tal oligi Oslo ja Läti, Leedu Valge köik köik ostud ja oligi vot seesama, teise, teise kuu. Ta vist ei hakka v oli, ma arvan, et mõni päev hiljem, sest et selle teise kuskil koolimajja paju majutati niiti laga, koolimaja, riided vabalt, kõik asjad kapid lahti, siis ma seal uurisid neid kuradi asju seal vähe. Ja ma ei näinud seal, räägin atlase kõike, põhiliselt Saksamaa. Tead, väljaspool Saksamaad ei olnud mitte midagi. Pole oluline, pole huvitav, ei olnud hullu midagi, täpselt nii. Aga sõjakaardid need küllaltki täpselt mäletan, üks taskupandav seesamune, selle ma sain kätte. Juhuslikult jäi ja see oli paberi peal ja nüüd need kohad, mis ma siit teadsin, täpselt, külakohad, isegi väiksed rajad teha. Niivõrd täpselt taota umbes selline tasku panna pärast ja terve eluga. See teise teisel May, olime seal ühes küünis, mis mis medalis 10 15 tükki olid seal. Ja mina teisel mail kaheksa kahekesi. Tee vaikus. Ja me ainult kahekesi ossa diaküljes, aga see küünal, porise koha võrdada, autod, mis sealjuures on autodest selle kõrvalises tee peal asjade seal ja ja lähen vaatan, kus need on, need kadunud. Mul oli kummidest, võitsin ära saaksime selle kummi järgi venemadel. Läksime ühte külla, saime välja naa paar kilomeetrit, võib-olla kolistada vahend või polnud sedagi. Saime enne välja, jah, see auto oli koridori seal ukselise ESL laiali ukse ära lõhutud. Ja just esimesel mail vahetasin rooli ära. Lihtsalt teavad pidajad looduses, aga võib-olla ei oska tegureeridega teoriiba pahed särada. Ja rasedat autoga venna. Ja siis sellest külaslassib läbi, tuli uuesti tee peale välja sedasama ini jõe ääres Insbrucki tee peale. Ja sealse 100 p, kes tulid vastu ja suunasid meid ikka selle roosa räimi poole, tulid maanteel, maanteel ja täht käisid seal, pidasid kinni, ei pidanud nad midagi ette, et vorm, mis oli e-pidanud jääbud, kui meiega. Edasi tuli ära ja This Rose näidist automaani autobanyersaalisse laager ja padi v sidembergiga, neid oli seal palju seal sees, ei mingit läbiotsimist, ei absoluutselt mitte midagi sihukestesse pirukale, toibuda, võimet meiega. Ja läksime siis teistele punti ja. Ja ei, ei mingisugust segamist ega veterinaar- ja säärele teekolmnurk. Ja üks püssigulisele tule sisse aetud pehme maha, sest seal noh, peaaegu põrumus saadik, masin veomasid suu püsides seitsme tonnine suured jurakas ja ma käisin seejuures seal. Vennad, ausalt, mulle mitte sõna, panin ta käima, säilivad sekstöötajate käik, palju kutse poissegi katsub välja ajada, laabidide, värgid, kõik tööriistad olemas. Vastus olemas, aga ta oli nii sügavseemned, kummid kapitaalse sees? Ei, need ei julgenud tulla ja ma käisin kaks korda seal need ameeriklaste Tiid välitingimustes kus sa käid või ei käi. No eks sealt siis läks edasi. Minu meelest oli järgmine järgmine koht, kus Wiederi, Stuttgart sukatele kassaga lagelagede peal laager kas viidi või olid ikka veel ise roolis. Ei siis oli juba oli ikka vangi juba Roorisi olnud. Aga seal autopaanil Perno autobaniste olime kõrval 250 meetrit või sea sõitsid igasuguseid autosid lippudega. Mõtlesin sellele, et näiteks masside kätestatakseisse tipuga saad, oleks kuradi huvitav sõita ja ma tean, et mul oli puuklotse säält käega sealt sõitudega ringi muidugi lisaks on lubatud see asjast väljagi täitunud. Eks see püsikule sama mõtte välja arvatud lippu ei ole. Aga noh, see asi langes ära. Kärist kaardist veel küla peal, kui teispool näiteks ühes laagris siis saatsin maini äärde maits ja seal oli siis ameeriklaste puhas selline laager kus tähendab juba olis sorteerimise laager ja seek oli koer nädal hoia keelanud esisvalu case'is pidada, kippus väheks jääma, aga see läks kergelt läbi, ega see pidama jäänud, teise nädala jäi juba pidama ja kolmanda nädalameistrid seda ära kolm nädalat oli, ei söödapoolelt poole portsud sõber, lihtsalt pakuti sigari siia, kõik olid siis juba vangid olid ja ei vaagida sigaretiga sõjaväe Seeweeguusiga see asi 10 päevadel, kaamelid, seesnivelliteed, Ameerika sigaretti. Juba kümneselt päeva peale. Aga iga oomika oli seal, noh, ütleme saksa põhimõttelist žanretnigadel siis tekkis, kui oli küsimus, kes tahab siia jääda, palun jääge siia, kes mitte. Et võivad ära koju minna tööle, et see suka oblik. Kas Tallinnast kaks poissi need jäidki sinna kohe esimestel esimeste küsimuste järgi. Ja pärast oli ka seal mõni üksik, jäi, mina jään sellelaadsed, lisa seened. Isa oli ka, Saksa väes võeti 44. aastal veel. Ja ta oli jah surma saanud. Riia all ja millega ta oli hakkama saad üks meestest, Olühesed, ta oli võtnud, oli postil olnud ja ja tõmbad nina täis ja ta oli nagu sakslaste peale natukene ei olnud päris äärest sellega püssi pähe puruks. Päeval peeti kinni ja siis liivane kohtumisel teada olnut. Temal sellel mehel pliidi ära salas pilsi. Nojah, aga rohkem ma temast käivad ja see langes mul siiski ära teha, siis tekkis küll sellist tohutu lördid. Keegi selle asja peale, et miks ma pidin ikka tulema ja olema ja aga teha polnud enam midagi. Vabalt jääda. Räägiti pehmeks või kui ei räägitud, lihtsalt soovitati, kuidas soovid. Sihukesed solid, soovitajad, ameeriklasi, ameeriklast ja seal ta ligikaudu köitis esiVene ohvitseri. Ei, seal ei olnud veel ja ühesõnaga see oli oma vabavallik tulla. Täpselt vaba valik, seal ei olnud midagi, et noh, ega siis oligi, mina tulin ära, ekselt tulite, paljud eakesilvesis potti, üks Tartu mees, üks võru poissi, Kõre võistlused, vaata nimede nagu verest leitud. Tulime ära ja, ja üle piiri toodi siia protsesse tüvedest peos. Siis viidi preestri alla kusagil preestrist, mitte väga kaugele lõksuga. Kolmepäevane laager pidi olema. Aga seal oli läksimisena, siis mõtlesin, et ei registreeri ennast, vaadatakse, on kolm päeva, muutud. Ja. Peitsime ära härrast kas väljumine nägid ja kolm päevase täis ja ja hakkas väljevine šveitsi pära. Ja nüüd hakkas uued sisse tulema, siis ilmus ja muidugi ka enestele ja jälle kolme päeva pärast välja. Aga see oli kuskil juba enne jaanipäeva, mis sealt välja saime. Ja aetidet lipakas just isur, kõik kirjeli peal, pitsat puudus, allkirjad olemas ja liige sellega üks 20 kilomeetrit käia seal punkt sealsete pitsati peale. Vaba võite minna üks taat, nõks veel aastased ka viis, kuus kilomeetrit. Teine case ekstreid, mine tüdruk, meie anter lihtsalt hellaks, kurat raudteejaam, päike, ilus, selge, kaardid olemas kell käe, kelneri komposi teatsedele, usa oho, rong, lapsiitud kose. Päikeseseal seal Berliin, mis asja, järve rong tuli jälle üks siukseid peale. Tartu mees ei maha, tema vanem mees natuke tuli Berliini, tuli välja. Vedas. Paneme korra Rostocki peale või kuskilt. Arno välja rongiga Pärnu bee, PPP ka Pärnu, mitte muude kõik Saimsena väljad, poolakad ees, aga poole võttis kõik seal kordsestas saksa Raju. Tuli tagasi Berliini, kus nüüd põrutame hakkasukestriini peale soomlast, aga seal oli küll tohutut tööd tehtud ja seal oli iga 10 meetri peal oli vene kolm Genteedis talk eetripats roostiga läbi põrutada, aga tangitud korral nahka rida viis. Aga siis tulid üle ja seal olid nagu sakslastelt Ärareid, küla tühjad. Päeva paariakeldrites oli võtta midagi ja võtsin sealt kaasa ka siis verega tõlgesse veel segamas, küll see siis võttis kuradike arstid ära ja. Me olime juba teda Belgia sõjaväevormis mitte uued nooritud, parandatud ja, ja saapad ka ameerika saapad jalga, see olime juba selles vormis. Päris need vennad ei tundnud siga vormi, muidu oleks võinud jumal teadmegi sketituleerida spioonideks, kes milleks, aga need ei tundnud, aga siis Stad sorisid asju. Keeld jäi mul alles. Ma selle ära nagu liigume kelle jänes ja teise poisi kolmanda poisi kella ära see kuradi atas, see läks mul minema siis terad ja muidu lubasid edasi minna. Ei nad, ei seda jah, ei noh, üks võru poissi kõva vene keelde mõistjaid, tema siis selle asja klaari sealt välja, kõik see sai seal telgis ega tulime Saksamaalt, oli minu arvel. Ja tähendab Poolas ei tohtinud kumbagi rääkida saksa Evete kumbagi olevaka. Ja, ja siis võõrast hoorast katsuvad vii kähkuselt läbi saada, ainuke riik oli rongid. Vaata started Kell ja kui päike oli ja siis tead, kus poole kuskil kuskil vales suunas ei lähe. Ja selle pääseb Ida-Preisimaale Königsbergi ja siis seal tagaotsas vaatasime seal ringi, mis teha sõjaväeosa juurde seemne ja tema poiss oli hea jutuga. Ehkki seal ja Stava korra leibade saates aga üks tonni osalised seal kuskil välja august alla keldrisse ja viskasin need alla ja saime kolmekesi jahis igal öeldes, et vormileivad kolm tükki. Aga siis me olime kõvad poisid, aga läksime jaama ja jaamas ühe poisi kott läks minema, kurat üks neli-viis tükki puitvarrega võtlemised. Väelased vormis olid, jää, tore päev juttu ja teine tõmbab ühe kuradid, naisohvitserid läksid ka seda tõmbama, aga see nägi ära ja siis ta igavest värv ja noh, seal saksad need varjualused ka sellised vaid just oli palju koheselt varjulist läbidud üles ja siis hakkas seal igavene sagimises püüdisel paar-kolm tükki kinni ja ja eks seal mõni minema, ega sa ei mäleta, aga üks nii kange poiss võttis käterätid, vahvlid Mihklites tehtud ideed varjuvuse postitas ja võttis sealsest liivade kinni, peksis ennast kohe täitsa sogaksite eest. Ikka venelane, venelane. Aga ega ei aita vedajad, vaid sealt küljest kriitiline. Nii oksele. Siis sai jah, natuke lahtise tulime terve selle, palju seal rongidega liikuda sai, mingil määral sai, tead, eks seal sees ja. Aga üksainuke saksa pere lehvastada panevad inimesed. Muidu oli kõik majad tühjad, ärge mänge. Lõppenud saates kuulsite Aleksander siiani ja Aleksander Soosalu mälestusi.