Raadio seitse alustab oma pühapäeva programmi tänane saatejuht Ene Pilliroog ja meie stuudiokülaline Jüri kirikuõpetaja Jüri Raudsep. Tänaseks suureks teemaks on kolmas saade sarjast piiblimeditsiin. Millest räägime? Räägime sellest, kuidas meie sisemine maailm võib mõjutada meie välisilmet emotsioonide mõjust meie kehalistele, avaldustele, emotsionaalsest stressist ja eksami, teadagi seda, mis on psühhosomaatiline meditsiin. Mida see mõiste tähendab? Täna on pühapäev, missugune on tänase päeva sõna, sest sina pead pühapäeva pühitsema. Kõik, keda iganes jumala vaim juhib, on jumala lapsed. Raadio seitse õpetaja Jüri Raudsepp, millest räägib tänane pühapäeva sõna, millest rääkisite hommikul kirikus? Tänaseks on meile antud Sõnaks Johannese evangeeliumi esimesest peatükist 29.-st kuni 34. Salmini Järgmine tekst. Järgmisel päeval näeb Johannes Jeesuse tulevat tema juurde ja ta ütleb. Vaata, see on jumala tall, kes võtab ära maailma patu. See on, kellest ma ütlesin pärast mind tuleb mees, kes on olnud enne mind. Sest ta oli enne, kui mina. Ja mina ei tundnud teda. Kuid selleks, et ta saaks ilmsiks Iisraelile, olen mina tulnud veega ristima. Johannes tunnistab ning ütles. Ma nägin vaimu taevast alla, laskuvad nagu tuvi ja ta jäi tema peale. Ja mina ei tundnud teda mitte. A, kes mind läkitas veega ristima, ütles mulle, kelle peale sa näed, Vaimu alla laskuvad ja tema peale jäävat. See on, kes ristiti püha vaimuga. Ja mina olen näinud ja tunnistanud, et see siin on jumala poeg. Aamen. Nii oleks siis see tekst, mis esimesel pilgul tundub võib-olla inimestele, kes ei ole jumala sõna ka eriti tuttavat. Esmakordsel kuulamisel võrdlemisi mittemidagiütlev ana, kuid siin on mõningased kesksed mõisted. Kõigepealt Peame silmas pidama seda, et siin on tegemist ristija Johannese tunnistusega Jeesusest Kristusest, see tähendab siis tema isikliku veendumusega. Ja see veendumus rajaneb tema isiklikul kogemusel siin tema osutada Ta ju Jeesusele, kui viimane tuleb tema juurde. Nende kuulsate sõnadega öeldes, vaata, see on jumala tall, kes võtab ära maailma patu. Mul silme ees küünevad kuulus altarimaaling, kus tõesti on ristija Johannes osutamas näpuga Kristusele neid sõnu ütlemas ka huvitav ja neid on ka teised kunstnikud taolise süžeega maale loonud. Kas meile midagi ütleb? Kahtlane, sest meie inimesed võib-olla ei mõista praegu täpselt siin paari asja, esiteks jumala talle mõista. Ise on küllaltki tuhmunud ja teiseks maailma patu mõista, sest iga inimene tahab ju näida paremana tegelikult kui tema on. Kuid evangeeliumis, meie teame kindlalt, et Jeesus oli ainuke, kes oli patuta, ta ütles, kes võib mind süüdistada kus ja selle keskse tunnistuse, et just Jeesus oli see, kes maailma patu lunastas jumala tallena kui jumala ohvri tallena. See mõte on selles kirjasõnas keskne ja tunnistus sellest, et ta oli mitte üksnes jumala tall, vaid ka oli jumala poeg. Enne seda kirjakohta on ju Johannes ülekuulamine, tajute saadeti Jeruusalemma preestrite poolt. Saadikud, kes küsisid, kes sa oled ja Johannes mõistis, nende tagamõtet ütles, ma ei ole kristus. Ja siis küsisid, kes sa oled. Oled sa Eelija, sest Malacyc ja kirjas on ju prohvetitunnistus Malakia viimaseid prohveteid. Siis oli ju neljas aastane vaikimisaeg kus on öeldud, et tuleb siis enne. Neid viimseid sündmusi. Ma läkitanud prohvet Eelija enne kui tuleb Jehoova päev suur ja kardetav ja nüüd juudid seda teadsid ja eeldasid, et võib-olla siis on Johannes, aga Johannes ütles, ei ole ka tema. Ja siis nad küüsid, et oled sina see prohvet. Ei, see oli lühike vastus. Vaat millisest puhvetist siis siin jutt, Ta võis olla, siin oli juttu Mooses viiendas raamatus 18. peatüki 15. kuulus lause, kus jumal Moosesele ütles, et Jehoova, su jumala äratab sulle sinu keskelt su vendade hulgast prohveti, minu sarnase teda, te peate kuulama, see tähendab siis seda, et jumala sarnasel ja edasi ütleb veel, naeratan neile ühe prohveti, nende vendade keskelt niisuguse nagu sina ja ma panen oma sõnatu suu ja ta räägib neile kõik, mis mina teda käsin ja kesi. Kuula mu sõnu, mis ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru. Siin on teisalt viidatud moose selle, et see on ka niisugune nagu oli muuseas, ühesõnaga siin on selle prohveti kohta antud kaks kvaliteet, eks ta on kui jumal. Aga teisalt on kui inimene nagu oli muuseas ja väga karm otsus on need, kes ei kuula tema sõnu, mida ta on minu nimel jumala nimel, räägib, sellelt nõuan mina ise aru, tähendab jumal isiklikult nõuab aru. Ja nüüd juudid seda just tahtsid teada, et oled siis sina see prohvet. Kes pidi tulema ja muidugi vastased. Ta ei ole teda ei olnud. Ja lõppeksis ütles, kui teda ikkagi edasi küsitleti, et kes sa siis oled, et ma olen hüüdja hääl kõrbes kes teeb issanda teed tasaseks. Ja nüüd on siin üks huvitav moment selles, et Johannes ütleb. Ta, et tema risti ainult veega. Aga. Tuleb tuleb see. Vägevam minust, kellede jalatsite paela ma ei ole kõlvaline lahti päästma tema ristitud püha vaimu ja tulega. Nii pesaga. Teisel on öeldud ka, et püha vaimu ja veega, nii et siis Jeesus risti kvalitatiivselt erinevalt on juurde tulnud püha vaim, mida Johannese ristimisest ei ole. Ja kui me nüüd paneme tähele seda, kuidas Johannes sellesse kõigesse suhtub et tuleb vägevam, kelle jalatsite paelu 100-le lahti päästma, sest see oli orjade töös, oli kõige alandama töö. Ja Johannes alandab siis ennast isegi allapoole, ühesõnaga orjakohustusi. Ja nüüd on nii, et kui Jeesus ristis, siis tulid. Tema pealekaebajat Johannes juurde, kes oli karistimas ja hakkasid siis ütlema Johannes sele, kaevates, et rabi, see, kes oli sinuga sealpool Jordanit, kelle sina tunnistasid, vaatas ristid ja kõik lähevad tema juurde. Johannes vastas rahulikult, et inimene ei või midagi võtta, kui see temale antud jumalast. Ja siis ta ütles niimoodi. Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema. Vaadake, siin on nüüd üks oluline moment, mis iseloomustab. Usu inimese suhtumist, nii-öelda konkurenti ja tavalise maailma suhtumist konkurenti. Kui on tegemist jumalike asjadega siis jääb ära igasugune endast tugevama vōi andekama või edasi jõudma väljapaistvama halvustamine. Sellel ei ole mingisugust kohta usuelus, see pärineb maailmast, vaat siin on hoopis teisiti, no näiteks poliitikas siin on ju see, et mida rohkem me saame alustada. Presidentide valimised, saadikute valimised, siin on oluline see, et saaks koguda endale nii-ütelda plusspunkt ja vastasele miinuspunkte. See on kardinaalselt erinev. See on väga drastiline näide sellest, kuidas on kõik teisiti siis, kui jumal ajab inimestega asju ja nii me tunneme ära need inimesed, kes on jumala poolt valitud asju ajama, kes on nii-ütelda selles maises asjaajamises jumala saadikud, jumala läkitatud jumala ülesandel, nii nagu oli ka Johannes siis nad võivad niimoodi ütelda, et vot tema on vägevam ja mina ei vääri teda ja isegi ta jalatsipaelu lahti päästma ja, ja tema peab kasvama ja mina pean kahanema, tähendab hoopis vastupidiselt sellele, mis toimub maailma inimeste keskel. Ja siis te saate ise aru, et see välistab igasugused konfliktid, igasugused pahandused, igasugused kuriteod. Sest kui inimene nii alandlikult suhtub nagu Johannes suhtus Jeesus Kristuses, kes oli ju tema otsene konkurent, sest tema hakkas ju ka ristima Johannes ristis ja rahvas läks kõik tema juurest ära. Seda ütles rahulikult, et inimene ei midagi võt tagus ja temal ei ole antud taevast armsate see on kuidagi praegusel ajal ääretult suur ja paneb mõtlema meie käitumisele meie suhtumisele teistesse, kes tõesti on andekamad. Kui palju me näeme? No ütleme, andekate inimeste juures olgu nad ooperilauljad või filmistaarid või ka teadusasutustes, kui palju on Kadetsemist, kui palju on teise omast andekama inimese mahategemist, isegi laimu, klatši, kui palju tohutuid inte õige on ütleme, Hollywoodis või ka teaduslikes instituutides, mida nimetatud intriigide pesadeks, vaat see on kõik sellest et ei suudeta olla, nagu oli Johannes, et kui on tõesti üks andekam inimene, siis tuleb teda igati soodustada, tuleb teda talle nii-ütelda nagu Johannes valmistada, teed kõrbes tasaseks teha künkad alandada ja orud täita. Et see, kes on tõesti väärikam ja Ander ikka, et see võiks edasi minna, aga mitte niimoodi nagu toimimisest. Kui teist meie Mustamäe ja igati alavääristame, siis see on kvaliteet ja siin on mängus hoopis selle teise isanda käsi ja tegevus. Aga antud juhul, kui nii toimitakse, no kui Johannes, siis me selle järgi tunneme ära, et jumal on tegevuses ja annaks tõesti jumal, et ka meie elus me hakkaksime rohkem vaatama ja Hannes selle ja veel enam sellele, kellele Johannes näpuga näitab. Vaata, see on jumala tall, kes võtab maa. Ära maailma patu, see on siis Jeesus Kristus, meie lunastaja. Vana testamendi prohvetite läbi on meieni tulnud sõnum messia-ootusest. Johannes oli see, kes tundis ära tema ta tuleku, tema tema väärilises olekus. Ma olen ammu isekeskis mõelnud taastulemise küsimusele. Ja ma tahaksin tänases öös teile selle esitada sellel viisil, et kirjutatud ju on. Mina olen seesama eile täna ja homme. Ma lähen ära. Aga ma jätan teile oma tröösti ja vaimu. Ma lähen ära. Aga vaata, ma olen iga päev igav. Teiega teiega. Kes te olete, minu viinapuu oksad, keda aednik ei ole pidanud kui kuiva, kui kasutut, kui mürgist maha raiuma. Ja kui teie olete minu viinapuu oksad ja teie olete Teie jäänud jääte minusse siis mina olen teiega. Täna ja kogu aeg. Nüüd. Mida meil tuleks mõista taastulemise all mida on mõeldud selle välja? Videol. Seda on mõeldud mitmeti. On arvamusi, et. See on juba nagu sündinud vaimsel kujul. Ja sünnib siis, kui inimene saab tõesti Kristusesse usklikuks või nagu oli Jeesuse ilmumine jüngritele, kui ta tuli Jeruusalemmas läbi lukustatud uste. Need jõud ütles rahu olgu teile. Ja näitas neile oma käsi ja külge. Ja ütles siis veelkord rahu, olgu teile nõnda nagu mina, isa on mind läkitanud ta läkitanud kaminateid. Ja kuidas seal ütelnud Puusta nende peale ütles, võtke vastu püha vaim. Et siin me võime ütelda ka, et teatud mõttes oli see nagu Jeesuse taastulek, sest ta tuli hoopis teises olukorras. Ta tuli esiteks ju läbi uste, Taali tuli ülestõusuna. Mida ta andis nendele, ta andis nendele mida ta lubas, enne kui ta oli risti löödud, kui ta veel elas tõesti ja püha vaimu ja ütles, võtke vastu püha vaim. Kelledele te iganes patud andeks annad, neile annad andeks antud kelledele iganes patud, kinnitate, neil on need kinnitavat, andis neile võtmete meelevalla, tähendab, siin oli nüüd me võime seda nimetada nii nagu kuulsime alguses ka ristimiseks püha vaimuga, et neid tõesti ristiti püha vaimuga. Nüüd jaa, sellest hetkest alates, need jüngrid olid hoopis midagi muud. Nad kardinaalselt, nemad muutusid, tähendab, nendel oli nüüd antud võime anda inimestele andeks nende eksimusi, nende patte. Ja oli ka teisalt võime anda nende kinnita neid kinnitada. Aga nüüd teisiti veel mõistame Jeesuse taastulekut, vot selles mõttes, mis toimub siis, kui selle maailma ajastu lõpeb. Nii nagu apostlite tegude raamatus ju ka on. Kui Jeesus tõsteti üles Maast ja siis oli kui jüngrid vaatasid taeva poole, üksisilmi sisse isendi juures, kaks meest valges riides ja need ütlesid Galilea mehed, miks te seisate, vaatad üles taeva poole, see Jeesus, kes teid üles võeti taevasse, tuleb samal kombel, kui te nägite teda taevasse minevat, vaat see on tagasitulek teist korda ja see on nüüd Tagasitulek viimseks kohtuks. See on üks olulise nii-ütelda viimsete aegade või Essatoloogisi sündmusi kus mõistetakse kohut ju kõige oleva üleni Soonutega elamata üle, seda Mägordami usutunnistuses ka igal pühapäeval loen apostliku usutunnistust kohut mõistma elavate ja surnute üle. Tähendab, sellega on haaratud kõik. Sellega on haaratud nii need, kes enam ei ela kui ka need, kes tol hetkel elavad, sest sellest nõndanimetatud viimsest kohtust ei pääse ju mitte keegi. Sellest on väga ilmekalt juttu Matteuse evangeeliumi lõpus Su kohtupäev Matteus 25 31, kus on selgelt öeldud, aga kui inimese poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga siis täis, istub oma aujärjele ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, pange tähele, kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest nagu karjane eraldab lambad sikudest ja ta asetab lambad oma paremale käele Kasikud vasakule käele. Ja siis kuningas ütleb neile, kes on ta paremal käel, tulge siia, minu isa, õnnistatud Darlikke kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest. Ja siis hakkavad need kuulsad laused, et mul oli nälg ja te andsite mulle süüa ja maal oli jäänud, ei otsita mind võõraste, võtsite mind vastu, olin alastid, õietasite mind, olin haige, te tulite mind vaatama ja nii edasi. Ja nendele muidugi, kes on siis vasemal pool? Nendele ta ütleb, et mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa janu ja jootnud mind võõrast ei tundnud mind vaatama. Ja ütleb siis nendele ka nende otsused. Et. Igavesse karistus aga õiged igavesse, elusse. Sest mida iganes ei ole teinud ühele nende väiksemates ja seda ei ole minule teinud, nii mõistis issand seda enda söötmist, jootmist ja katmist. Need on kohustused. Väga huvitavalt on Jeesus ütelnud, et mitte tema ei tule kohut mõistma, aga tema sõna mõistab kohut. Selle üle maksab mõtelda, sest sees sõna evangeelium, mille Jeesus on meile pärandanud, see mõistab kohut, tähendab kas meie selle järele enam või meie selle järele ei ela. Ja kui me selle ei ole elanud, olen elanud nii, nagu meie oleme tahtnud. See tähendab siis niimoodi nagu siin ka selles sissejuhatavas jutluses olijat. Me, aga teistest üle tõukame nad eemale, tähtis on, meie oleksime. Ma ütlesin eelmine kord, et maa Moosese raamatu esimesest raamatust kaugemale mitte kuidagi ei saa. Ja tänama pean galatama esimese masse raamatu üheteistkümnendat peatükki, Paabeli torni luku, kus on öeldud inimeste poolt, kes Baabüloni ehitanud, tulge, ehitage meestel nii nädal, mille tipp oleks taevas ja tehkem enestele nimi. Vaadake see ei meeldinud jumalale, et seda ehitus tehti oma nime jaoks nad ei ehitanud, ei tuletorni, ei veetorni, noh, ütleme nii, tollal seda muidugi ei olnud, aga tähendab, ma tahan ütelda seda, et sellel toonil ei olnud mingisugust inimestele kasulikku otstarvet, lihtsalt selleks ehitati endale nimi teha. Ja vaadake, nii on meiega alga lugusid maailmas, kui palju pahandusi ja sekeldusi ja tragöödiaid on tingitud sellest, et meie, meie seast keegi on endale elu eesmärgiks seadnud iga hinna eest endale nime tegemisel enda jäädvustamist ajaloos, ükskõik kuidas, kas siis positiivses või negatiivses mõttes nii, kuidas ta see korda läheb. Ja seejuures arvestamata teisi. Nüüd võib muidugi küsida, et kas siis on keelatud piiblis igasugune ütleme, positsiooni ja väljapaistvuse saavutamine, muidugi see ei ole nii. See on siis, kui see tuleb inimesed, töö või elu kõrvalproduktina ja kui ta ei ole eesmärgiks omaette, no ütleme näiteks seal. Keegi teeb väga hästi, on kasvõi paga näiteks, ja suurepäraselt tuleb toime oma küpset tamisega. Inimesed hakkavad külastama tema ettevõtet, sest kõik on väga maitsev, teenindamine korralik, laitmatult puhas, ta võib-olla magab seal viis tundi, sel ajal kui teised kaheksa ja rohkem, nii teeb tööd. Ja tema eesmärk on teenida inimesi igapäevase leivaga. Ta ei mõtle üldse oma kuulsusel, aga ta võib saada väga tuntuks ja võib-olla isegi jäädvustab oma nime mingisuguse. Retseptina, mille ta on kasutusele võtnud. Aga see ei olnud tema eesmärk, nii et ma tahan sellest näitas ütelda seda, et kui inimene teeb oma tööd ja kaupleb selle talendiga, mille jumal talle on andnud, olgu siis neid üks või kaks. Viis Ta saavutab sellega teist nii palju, lisaks ei mata seda talenti maha ja ei hakka ka. Toimima nii nagu nud tigedad aednikud, kes pärija, pojad välja viskasite surmasid vaid on Kuustav sulane, kes ootab, millal tuleb koju tema isand, kes pulmas ootab oma isanda. Ja siis loomulikult tema nimi tuleb kui selle ustavuse, ustava teenimise ja ustava töö kõrvalproduktina ja selles suhtes ta ei ole nime tegemine Paabeli torni ehitamise mõttes ja jumal ei paista tema torni ümber, sest laulude ajal meie lugesime, mida me lugesime jõulude ajal kirikus. Nüüd me loeme ka seda Maarja ülistuslaulu nõndanimetatud magnifikaati ja siin on ju öeldud maania poolt väga ilusasti. Sest jumal on vaadanud oma alanduse peale alanduse peale jumalanna oma käsivarrega teinud võimsat tampi lutt on need, kes on suurelised oma südamel tõepoolest, standugad maha vägevad aujärjed ülendatud alandlikult sest alandus on see uus kvaliteet, alandus on vastanud kuratlikule ülbuse kõrkuse kvaliteedile. Me tunneme alati ära elus, kus on üks või teine seda ääretult kerge kindlaks teha, kus on meie elus kuratlikult kvaliteedid ja kus on jumalikud, jumalikud on alati seal, kus on tegemist alandlikkusega. Ja jumal vaatab eranditult nende peale, kes selliselt toimivad siis Jeesus Kristus, oli see ju alandus, eeskuju, sest ta sündis ju ütlemas sõimes, ta ei sündinud kuskil kuningapalees. Kõige. Alandatumal viisil, mis oli mõeldav ja ristisurm, samuti oli ju kõige alandavam Tooba setest Tulma viisidest peale selle veel kahe röövli vahel. Nii et siin jumal seadis just nimelt alanduse vastu selle maailma uhkusele kõrkusel ülbusele, mida peetakse ju pärispatuks pattude, õigemini patud emaks. Ja selles mõttes tõstas Johannes osutamine temale kui jumala tallele, kes võidab maa ära maailma patu, sündis just selles alanduse teel, nii et tulles tagasi selle küsimuse juurde, Jeesuse taas tulemises, on ühelt poolt õnnistus ja ooteaja täitumine nendele, kes on püüdnud elada Jeesuse järgides alanduses ja selle tõttu ka tagasihoidlikust loobumisest. Aga see on väga raske katsumus muidugi nendele, kes ei ole Jeesuse sõna millekski pidanud sest see sõna mõistab siis nende üle kohut, nii et tagasituleku mõiste on tegelikult see pöördepunkt, kus otsustatakse meie igavene saatus, nii nagu meil saates rääkisime, kas meie läheme edasi? Kas meie areng läheb edasi, kas me jõuame sinna nagu Paulus ütles sellesse, mida meie siin oma usus näeme, kui tuhmi kujutus peeglis ja siis ta muutub nägemiseks kus me saame uuesti tagasi osaduse jumalaga, nii nagu see algselt oli. Võimeie seda ei saa. Sest midagi, mis on mittepüha, ei saa ju näha jumalat, kes on püha, see on täiesti loomulik ja see piir, viimne kohus ongi selle piiri tõmbamine. Ja tolles olukorras nagu sai ka räägitud, ei ole nüüd enam mingisugused haigused, ei ole nakkushaigused, ei ole psühhosomaatilisi haiguseid mida me tahaks täna vaadelda, ei ole ka. Õnnetusi ei ole ka draamasid, neid lihtsalt ei ole ja loomulikult suur magajale. Nii et ärgem siis olgem suurelised oma südame poolest ja olge õnnelikud, kui te tunnete, et olete jumala viinapuu oksad, sest tema on teid valinud, mitte teie teda. Ja hoidkem oma usku, hoidkem oma sõna tugevust sest meie lampe ei saa sellisel juhul vaenlane kustutada, mitte. Kuulsime viimast osa Mozarti reekviem-ist, Raadio seitse jätkab. Meie stuudiokülaline on Jüri kirikuõpetaja Jüri Raudsepp. Aga nüüd me ütleme ka, et doktor Jüri Raudsep meditsiinikandidaat sest arstiaastad on jäänud küll aastate taha, aga nad ometi on olemas ja huvi meditsiini vastu on üha kasvav. Võiksin niimoodi kõrvalt teadustöid jälgides vaadata. Kolmas saade sarjast piiblimeditsiin, millest täna alustada võib-olla sellest, mis eelmisel korral pooleli jäi ja õhku jäi. See oli see paik, kus hakkasime rääkima emotsioonide mõjust inimesele, inimese kehaliste lahva avaldustele, emotsionaalsest stressist, sellest, et kristlastena me ei tohiks teisele rusikaga virutada, kui väga südamest, kui ma seda ka tahaksime. Ja et me seda ei tee. Kui see hobivajadus ka südames meil on, et me seda ei tee. Mida me selle mahasurumisega enese organismile teeme, kuidas see meile mõjub, see meie äkkviha või, või kuidas seda väljendada. Meil kõigil on see tunne ja kindlasti tuttav. Mul ka. Ja enne ma muidugi väga tänan selle komplimendi eest minu endise meditsiinikutsa suhtes. Siin sai ju öeldud, et see nagu kasvab, aga ma tahaks ütelda, ega Johannese sõnadega nii nagu alguses oli, tema tähendab, see kristus peab kasvama ja mina pean kahanema, ühesõnaga see kõik, see, mis on olnud ka, ütleme, see meditsiiniosa selle teise kasvu nüüd foonil, aga hästi olgu ta nii, aga nüüd selle vastusele siis või küsimusele andestust konkreetsemalt, et mis me siis ikkagi peaksime tegema, kui me oleme sellises olukorras, kus meie nagu öeldakse, emotsioonid on keema läinud ja isegi ülekeevad Ma ütleksin pühakirja sõnadega, sest et ma usun, see on õigem. Arvestades sinu praegust kutset. Ja siin on kirjas Efeslastele apostel Paulus neljandas peatükis 26 ütelnud, nii et vihastuge, aga ärge tehke pattu, nii et ega meil vihastamine ei ole keelatud. See saab täiesti valesti aru. Ja ei ole pühakirja lugenud, kes mõtleb nii ja näitab näpuga, et mõtlen, et ta on usuinimene, käib kirikus ja ta vihastus. Seda noh, niisugust olukorda ei ole võimalik. Jeesus ka vihastus, keska vihastus, seda me loeme, mitte patus ja juudid ärritasid teda ja võttis piitsa. Punus peksis, täielik märul oli ju seal Jeruusalemma templis ta nüpeldanud läbi tõukas lauad ümber, ajas nad välja, öeldes, et te olete minu isakojast mida peab palvegaks nimetama teinud röövli koop. Nii, see oli ju, Jeesus oli täiesti endast väljas nagu vihane inimene neid. Et. See on ja seda on lubatud, aga mis ei ole, mis ei ole nüüd lubatud, rusika patu tegemine ei ole, vat see patu tegemine ei ole, tähendab me peame nüüd natuke seda analüüsima, et me saaksime selgeks. Kui palju siis see vihastamine on vihastamine ja kus nüüd algab, ütleme see sellega kaasnev pat. Sest apostel Paulus ütleb nüüd siin veel edasi, et ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle tähendab sinusse ära määratud meie vihastamise kestus. See on päeva loojakuni. Kes tahab nüüd jonni ajada, siis hakake hommiku peale ja vaata, kui kalendrist viskel päike loojub. Ja siis olgu selleks ajaks lepitus tehtud. Sest kui üle selle on, siis on juba tegemist. Siis on asi kurjast tegemist patuga. Et abielupooltele ka, kui te tahate jonni ajada ja kiusu ja palun vaadake hommiku, millal päike tõuseb ja päikseloojanguni siis, aga siis olgu õhtul ajal Ekitud. Ja nii palju on pühagi järele lubatud. Sest kui hakkab, läheb kaugemale ja läheb, jutame juba intriigiks välja ja kui tuleb pahandus, pahandus otsa ja Line laimu otsa ja ei, ei näi enam olevat lõpu, me nimetame seda isolatsiooniks. Ja siis on, vaat siis hakkab see, et hakatakse üle astuma, ärge tehke pattu. Üldiselt on niimoodi, et me võime vihastuda usu inimesi täna siis kui on tegemist otseselt Meie usu alustamisega ülekohtuga usu vastu jumala solvamisega, teotamisega kõige sellega, mis on meie jaoks teha. Ja siis on meil tõesti õigus jastamiseks ka. Aga näiteks kui me isiklikud asjad seal, kus tuleb, ütleme, nagu me rääkisime alguses meie oma, mina uhkus kus meie tunneme, et meie eneseuhkust meie kõrki meelsust on puudutatud, teine kuidagi on meile tõtt ütelnud ja see tõde on ääretult valus ja me ei taha seda kuulda ja siis läheme endast välja. Vaadake, see on nüüd juba vihastamine, kus me teeme pattu, sest selleks ei ole meil mingit põhjust, meil on, tõtt-öelda inimene on õigust rääkinud ja me ei oleks tahtnud, et oleks valetanud, lipitsenud meiega varjanud tõde, eks ole, nii et me peame niimoodi olukorra ära analüüsima, et millega siin ikkagi on tegemist ja kui on tegemist tõesti seismisega tõe ja õiguse eest ja püha tõe ja õiguse eest jumala tõe ja õiguse eest no siis võib ka rusikaga lauale juurutada, nagu te ütlesite, eks ole, ja seda Martin Luther on ka teinud, ta oli ju, milline koleerik ta oli ja kuidas ta seal tagas omakohus, kogudusega läbi sõimata, sest neid lausa seal, ma ei hakka neid kordama ja nad läksid sealt kirikust välja ja nii et tema vot niimoodi toimis. Niimoodi toimis, kas see meile meeldib või ei, muidugi ma ei soovitaks, ega ta ju ilus ei ole, sest me oleme ikkagi me hindame tasakaalukat, inimest, olgu ta siis tavaline inimene või olgu ta vaimulik inimene, vaimulik eriti. Aga ma ütleksin nüüd veel edasi vastust sellele, et mis siis ikkagi see emotsioon teeb, kui meie, nii ütleme kõik alla neelame, teeb seda, et, et löögi alla satub kogu meie siseelundkond tähendab see löök, mis muidu noh, oleks realiseeritud ütleme, selle neid raevu ajanud isiku pihta kas siis sõnade valinguna või siis halvemal juhul ka füüsilise Tege usena oleks maandatud see laev siis ütleme selle adressaadi pihta, kui see jääb ära ja me neelame, oleme sunnitud neelama, eks alla solvangu, no ütleme, kõrda ülemus teeb meile kõva peapesu, siis me peame olema ikkagi väga-väga peetud ja aga see ei lähe niisama, ta löögi alla satub meie süda. Satuvad sapiteed, satub. Soolkond vegetatiivne närvisüsteem, samuti ka kõrgem närvisüsteem ja vastavalt nüüd inimesele, mis temal see nõrgem koht on, nagu me ütleme, igal inimesel on teatud nõrgem koht seal ladina keeles, me nimetame seal lookus Minooris residents ja tähendab see kõige nõrgem või vähema vastupanukohtu, noh mõnel on võib-olla ka pärilikult näiteks niisugune väga labiin mao-seedetrakti tegevus siis kuigi selle tulemuseks, kui niisugused asjad on nüüd kroonilised võivat sugeneda näiteks haavandtõbi, see on ju psühhosomaatiline haigus, klassikaline psühhosomaatiline haigus, no lugenud seal Chicagos näiteks dispetšeri lennujaamas kuskil 35 protsenti maa haavatud, ma nüüd suvel meil oli seal aega, lennuk hilines, jälgida seda lennujaamani läbi akna ja seal vaatasime, loendasime seal 45 sekundi ja minuti järel tuleb lennuk maha, ühesõnaga nagu dessant, üks on maandumas, teine tuleb, onn hakkab maanduma, kolmas tuleb pilvedest välja. Ja sa pead, nendele tuleb kogu aeg tagada, aga siis kui on hilinenud mõned lennud, sest see peab kõik paika panna, seal ei ole enam mitte midagi teha, sest reaktiivlennuk tuleb. Tal peab olema rada, tal peab olema koht. Ja kujutlege nüüd äkki seda asja kogu aeg käib niisugune. Ja see on niisugune tohutu pinge, kujutlematu pinge, sest need vastutavad absoluutselt, seal on ikkagi sadade inimeludega tegemist ja kui seal mingisugune väänatus antaks, ütleme, valekoridor või mingisugune seal ei tohi absoluutselt mingisugust eksitust olla, seal võivad olla ka ilmastikuolud, läbilvitusse. Seda on, on lihtsalt raske, seda peab nägema ja nende inimeste rolli elama. Vaat siis me saame. Siis me hakkame mõistma, mis tähendab tsivilisatsiooni. Nii et emotsioonid mõjutavad kõige otsesemalt ja kas kõige rohkem kõike seda, mis jääb nii-öelda peidetuna siis nahast sissepoole. Ütlesite just nimelt, noh, siis pole, sest meie nahk on zombi. Noh, me räägime riigi piiridest, aga meie nahk on ka piir. Ja meie nahk on barjääriks täiesti täiesti hoopis teise maailma vahel. See maailm, mis jääb väljaspoole nahka, see on kõik, see on hoopis midagi muud. Ta on, see on igatipidi meie suhtes küllaltki vaenulik ja, ja on maailm, mida me võib-olla ei tunnetagi, selles on ju filosoofilised koolkonnad ja kui, kui palju vaidlusi juba ja vanast ajast alates. Et mida me siis ikkagi tunnetame sellest maailmasse, kuidas nii, et kui ma vaatan oma sõrmi oma nahka siis ja kompame, siis pidagem seda silmas, et see on piir meie sisemaailma ja välismaailma vahel, siis kust algab kõik kõik muu. Ja noh, ma lugesin kas töös, kus on, et selles välismaailmas on jah, seal on temperatuur ja rõhud ja on lainepikkused ja ei ole värve, vaid on lainepikkused, nii nagu tuleb see Täis sünteesitakse siis värvid ja üldse, see on ikkagi füüsikaline, täiesti. Oletame, kui meil on siis nüüd midagi viga, otseselt süda või, või võim, Maku võim või, või mis tahes siseelund. Kust me peaksime oma elus midagi redigeerima, midagi, mida me peame enesest läbi vaatama, ümber korraldama, lahti mõtlema. Lihtne on tablette sisse süüa, tablettidesse uskuda, aga võib-olla tugevam usk on millessegi muusse uskuda. Nuusutakse tablettidest tabletti, usk on ka olemas, nii nagu arstiusk on usk teadusse, et need on kõik, mida me usume ja vastavalt sellele ka inimene muidugi vastavalt oma usule, tema toimib ja, ja vannid ja. Kes usub jumalasse, siis see loodab jumala abile ja nagu me ka eelmistes saadetes oleme viidanud nii esimeses kui teises teises saates sai tsiteeritud isegi geneetilise koodi. Vastad kritki, et. Palve on, toimib nii et ega selles nüüd ei ole midagi, kui nüüd mõni inimene usub kangesti tabletisse, sest nõndanimetatud platseebo efekt, mida me nimetame, et kui me anname ka tabletti, mis talgist koosneb ja ütleme, et see on ravim ja inimene usub sellesse, siis ta võib saada abi. Tähendab, peavalu võib ära minna. Kuigi ta võttis talki, siis neid katseid on tehtud ja see on teada, nii et muidugi ta ei ole alati ei toimi, aga, aga siin on tõesti määrab ikkagi usu suurus. Vot just see usu suurus, mida meie muidugi mõõta ei saa, s on küllaltki subjektiivne. Aga kui inimesel on ääretult tugev usk ja tema on veendunud, ütleme nii-ütelda nagu kaljukindel usk, et see aitab teda siis ta selle usuga muidugi selle efekti võib saavutada, kuigi ravim, ravimid, nagu ma ütlesin, seal ei ole. Teie arstina kindlasti oskab inimeses märgata juba, kui ta uksest sisse tuleb missugune on tema emotsionaalne seisund, kuidas ta ise suudab kaitsta ennast ennast hoida kogu tema olemises mõtlemises ja silmade näo hoiakus, kehahoiakus liigutustes peegeldub ju see, kes tema on. Isegi tõekspidamisi võiks ju niimoodi osata ära lugeda ja tähele panna. Ja see kuivõrd ta suudab ennast maandada missugune on tema selgroog, vaim, selgroog, kas teil on see olemas, kas ta juhib ennast, missugune on tema juhtimiskeskus? 1050 küsimust, aga mulle tundub, et kas doktor vaatab ja, ja suhtleb niiviisi esmapilgul kohe oma patsiendiga. Jah, ma ütleks võib-olla nii palju, et apostel Paulus ütles ka, et kellel on antud mitmesugused võimed, kellele õpetamisvõime ja kellele siis see sõna tõlgendamine, kellele jälle vaimude äratundmine. Ühesõnaga, on ju niisuguseid ka vaimulikke, kes nagu te ütlesite siin nüüd selle arsti kohta, aga kes inimeste väga hästi tunnevad, ütleme, võivad ütelda kohe, näevad teda nii-ütelda läbi, et kas ta siis on headus või on temas kurjust. Nii on arstidega ka, kes on iga vilunud oma ala inimesed, ma olen ise ühte saksa keele käsiraamatut näinud, seal mul endal ka olemas. Niukene, distants diagnostikat juba sisse tulles haige, eks ole, tuleb, ja sel ajal, kui tema juba toolile istub ja seal esimesed sõnad, nii et võib juba üht-teist järeldada. Kogenud arstid võivad järeldada ja kui nad siis seal veel mõned asjad, mõned vaatlused teevad küsitlused, siis on juba diagnoos, võib olla langetatud. Nii et niisugune, see, et meie niisugune see emotsionaalne foon mõjub inimese Välimusel, ütleme tema siis ökonoomia alla, nagu me ütleme seda tema ilmele ja hoiakule ja kui see on, ütleme, ka haiguse poolt muserdatud siis ütleme, need, Kannatused see kõik peegeldub tema välises olekus, tema ilmnes Minule endale ongi jätnud. Erakordselt suure mulje just. Need kogemused, mis ma olen saanud või mitte niivõrd nüüd ütleme arstina, aga natuke laiemalt vaadeldes kuulsate teadlaste ja kunstnike ja vaimulike pilt Olen mõelnud, et kuidas ikkagi need niisugused ilmed on kujunenud? Noh, siia ei olnud mõtet kaasa võtta ühte monograafiat, üks Kööde biograafia on mul olemas, kus on tema fotod ja maalid. Tollal fotograafiat ei olnud, aga maalid põhiselt tema arengust juba noorest kuni hilisema ja ilmselt vist ma ei eksi tol ajal ei olnud ja ja seal on väga huvitavalt nähe, siis, kuidas ta on, on kujunenud see tema siis ökonoomia, kui ta siis juba kõrges eas oli küpseks, oli saanud, milline laup ja milline ilm on kujunenud, see on nagu kunstiteos. Ja samuti saksa kuulus ajaloolane, deodonoomsem ja ajaloolane ranke ja nende fotod, vabaduste maalingud on mul olemas ja maalid või siis on ka neid joonistatud ja need ilmed on lihtsalt meelesööbivad. Me võime ütelda, et seal on tegemist vaimugigantidega, no mul on, ma võtsin kaasa ühe omal ajal ilmunud raamatu. Sven autos on eestikeelne tõlge, bit of üheksa koolid Armeeniasse. Kunagi oli võimalus seal ja selleski templis, millest ta siin kirjutab, ta on näinud seal ühte vana vaimulikku ja siis ta kirjutab, et ta istus laua taga ja vaatas raamatut. Ja ta oli hämmastavalt Ilus Kotka profiil, kõrge ava, Laub Hallik, loogid, kõhetu, õrna naha kahvatus. Ah kui kidurate sõnad võrreldes kanoonilise, täiusliku ürgse iluga see vanamees pannud ei, näitlejalikega illustratiivsed ilus, ta oli niisama ülevideaan absoluutselt ilus nagu Kegatki. Ühesõnaga, see kuulus kaljukoobastempel kaljutempel. Ja siis noh, see on avaldanud nendele mõju jahiaegu. Mul õnnestus. Soli laagommotsioone Itaaliast, kus näitas siis ka vist võid nad Francis Khani mungad seal mediteerima, seda, millised võrratud, võrratud ilmed, lihtsalt oota, ma tahan ütelda seda, et kui niisuguse ilmega inimene tuleb tänaval ka pimedas vastu, siis mingisugust hirmu ei ole. Ja mis, eks ole, me võime küsida, mis see siis ikkagi on, mis siis ikkagi kujundate, eks ole, avaldab mõju meie seal täiesti. Ühesõnaga anatoomilise substraadis on ikkagi meie meie vaimne tegevus, meie hingeline emotsionaalne tegevus. Öeldakse ju niimoodi, et inimene võib ennast kauniks mõtelda. Seega see ei ole vale. Tähendab, meie võime ennast mõtelda ilusaks, kauniks näinud neid inimesi, kes on säravat ta iseloomud on, nad on eranditult, nad on väga jumekas ja väga veetlevad inimesed ka välimuselt. Nii et ja teie igaühe enda käes, kui meie teate viriseme ja oleme murest murtud kogu aeg, siis oleme me varsti kipras ja meie välimus muutub vastavalt. Sellepärast Jeesus ütles. Ärge muretsege, tähendab, milleks meie ignoreerime seda, mis Jeesus on ütelnud, ta ütles, et vaadake, kui ta lilli väljas ja linnud käsi taeva all ja et annab muretsemine teile midagi. Eks ole. Kui jumal juba nende eest hoolitseb. Ilusamini riietatud Saalomon oma uhkuses nõnda kaunistatud nii. Ja ta ütles, et ärge, ärge ärge muretsege, mida süüa või millega ennast riietada, tähendab see igapäevane inimese mure. Vaadake, see on nüüd siin avaldubki nüüd Jeesuse, kui võiksime ütelda nüüd tänapäevases mõistes tõesti psühhosomaatilisi meditsiini profülaktika roll, et ta lõikas ära ühe inimest kõige enamuse tavama. Emotsioonid on mure, mure Sulle öeldakse, mure, muserdab mure, murrab nii, murrab maha inimesed, aga analüüsime nüüd, mida annab see mure, mida ta annab, mitte midagi, ja see on täiesti õige. Tolligi me võitleme, lisada seal, mitte midagi ta ei anna, Me lihtsalt muretseme, soium hädalda, viriseme, teeb, sai meie elu paremaks, ei tee ainult halvemaks meie muutumine, et selles suhtes tasuks neid sõnu väga tõsiselt võtta. Huvitav on see, et ka usuinimesed väga muretsevad, jah, ei, ma olen seda märganud, kogenud kuidagi meie ei suuda olla nii, nagu Jeesus on õpetanud ja meile soovitanud. See on üks kõige üks suuremaid probleeme ka kristlikes kogudustes ikka, vot mul on selline mure ja, ja selline mure võime küsima. No mis mure nüüd on südamel ja ei tohiks olla? Ei tohiks olla, tähendab, usu inimestena meil ei tohiks olla, me peaksime olema, kui me oleme tõelised usuinimesed, siis me peaks olema vabad. Sest noh, mis eeskuju. Me saame võtalegi anda, kui ütleme, seal ta tuleb, kirikusse on, ütleme, murest murtud või, või ütleme, läheb kirikusse. Ja tuleb sealt tagasi samasugusena, eks ole, nii et noh, ei saa ju mitte midagi kasu seal niisama nagu arsti juurde minek tuledal hullemate valudega tagasi hullema hädaga. Ma olen pannud tähele seda, et mure ja vaev paneb inimesed nagu kinni, lukustad temas midagi sõna otseses mõttes suleb tema mingid vabad energia ja tegutsemise hood selle asemel, et oodata, et ennast vabaks lasta. Jah, meil on kõigil absoluutselt kõigil on mure ja neid muresid on kogu aeg olnud sellel ajal ja eelmisel ajal ja küllap ka tulevastel aegadel. Aga me peame endale aru andma, et me võiksime ise olla oma elu ja murede peremehed selles mõttes, et mitte lasta ennast sellel murel meid kinni lukustada. Mesi toimi, mitte midagi, kui me nutame, kui me ahastame, kui me oleme endast väljas, ei saa magada ja mõtlen, et mis küll saab homme mul kas kroonikotis ja nii edasi, lapsed tahavad süüa ja, ja on tarvis uusi jalanõusid ja riideid ja raha ei ole ja tööd ei ole ja ja üleüldse ja kogu sellest murest ma ju kukun pidevalt, üha kaugemale ja kaugemale sellest vabadusest teha. Selle murega ma panen ennast ise kinni, absoluutselt. Mul on niisugune tunne, et see suleb meis midagi. Kusagil selles raamatute raamatus on niisugune kirjakoht talentidest, et kuidas oli, kui palju neid talente kellelegi ant, eks ole, kolm sulast oli või palju neid, seal oli. Palju neid talente, keegi saia, kes midagi tegi ja üks hoidis seda oma talente ikka nii kaua, kui see ülemust tagasi tuleb, et oodata, ütelda, mida ma selle talendiga teha võin, aga need teised ju kõik panid oma talendid, mäng. Ja, ja kõigil kasvas. Ka murega on niisugune asi, et see hetk, kui sa oled mures või kui sa vihastad, kas sa tunned, et sa kinni oled ja küll tule sellest välja, tee midagi või, või vastupidi, oota hetkeks midagi, et sa vabaned, sulle tuleb mõte, idee, sinu talent avaneb, uks läheb lahti ja sa leiad endale töö ja raha ja kahele kroonile tuleb juurde kaks krooni ja nii edasi pikkamööda, samm-sammult ei tohi taeva pärast ennast kinni panna, mure sisse. Okei, ma saan aru praegu mõni, kes on tõesti puuduses ja kuulab seda juttu, see võib noh, nagu me enne rääkisime vihasta taga ja, või rusikaga põrutada, kahvel raadio kinni keerata, kuidas, vastavalt tema nüüd käitub asi selles, et Jeesus on midagi veel ütelnud, ega Jeesus, vaadake kui me vaatame tema õpetust, siis see ei ole kunagi nii, et ainult tema keelab, et ütleme, et Alex negativistlik, ära tee seda ärade, kolmandat, ütleme ära muretseja. Alati on ka positiivne osa, selles, see on ja see on ääretult tähtis, sest kui tema ütles, et, et ärge siis muretsege Taevaisa teab kõike, mida te vajate, et otsige esiti jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile, pealegi teda, kõike muud, mida te vajate, antakse vaadake, siin on tingimused ja selles ongi piibel ja eriti uhke saanud väga huvitav raamat, et. Me peame teatud tingimust täitma, muidu tulemust ei ole. Vaat selles ongi see asi. Kui meie nüüd võtame selle esimese osad, ärge muretsege ja, ja piirdume sellega siis siis meie ei saa midagi. Eks ole, siis on ainult pool sellest, aga me peame otsima. Me peame otsima jumalariik, ehkki tema õigus, tähendab, see on meie ülesanne. Kui me seda teeme, siis saab jumal meid anda, aidata, meie muretseme selles, mis meil vaja on. Ta ütleb, Jeesus, ärge olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb eneste eest igale päevasel küllalt omast vaevast. Mul on. Räägid ja ma olen kuulnud inimestest ja olen lugenud, kes tõesti on nii-ütelda olnud täiesti lootusetus olu korras. Ma ei usu, et nad nüüd valetavad aga nad on kõik oma lootuse pannud jumalale ja siis nad räägivad, kuidas täitsa ootamatult on nemad saanud abi täiesti uskumatult. No nii, et. Sedaviisi ainult jumal üksi on teadnud, kuidas tema aitab. Sest ega me ei tohi niimoodi mõelda nüüd, et kuidagi seal lauake, kata endi. Nagu muinasjutus oli. Peame ikka seda silmas pidama, et jumal aitab meid ikkagi. Teiste inimeste kaudu. Ma olen ise ütelnud niimoodi, et ega see inglite ilmumise või nende abistamise aeg ei ole sugugi mööda, see ei olnud ainult vana testamendi, on. Teatud inimesed on nagu ingliteenistuses, kes jumala poolt saadetakse meie ellu meid aitama. Vot selles ongi kogu küsimus. Ja jumal saab neid kasutada sellisel juhul, kui tee selle abivajajani on avatud selle abi vaja poolt. Kui ta on tõkestatud, tähendab, ja tõkestatakse sellega, noh nagu te ütlesite väga ilusasti, et inimene nagu keerab ennast lukku, eks ole, ta keerab. Ta küll, ütleb ta jah, muretseda ma ei pea, löön käega ja ei muretse, aga lukustab ennast kuidagi ja lukustab. Ennast sellega, et ta ei tee seda teist, ta ei otsi jumala riiki ja tema õigust, tähendab, tal ei ole mingisugust pöördumistega Talvet. Jumala poole. Noh, me oleme ju kuulnud, et kogu Eesti rahvas ju Estonia õnnetusest ja nendest pääsenutest, eks ole, televisioonis oli üks mees näitas Soome televisioonis varistile, mis ta kaelas oli, eks ole, see teda päästis ja siis me nägime, kuulsime ühte ju ühte Rootsi neiut, kes veel evangeliseeris viimasel hetkel, eks ole, ja ütles ja üks kuidas ta seal jumalata nimega appi kutsus ta imelikult sügavusest üles vee peale tulija parv oli tal ees ja tähendab, need, need kogemused on nii kuidas, kuidas seal, kuidas seal hoiti, eks ole, sest osa oli nii, noh, neid oli ka, kes olid lõbutsenud ja purjustad, jaganud millestki, aga osa oli isegi evangeliseeris, eks ole, kuulutas viimasel hetkel jumala sõna. Et vaadake, need asjad ega niisukestest traagilistest olukordades on, see on ääretult oluline. No mulle rääkis üks, üks abikaasad, õpetajad, mees, kes ütles niinimetatud tema oli läbi jää vajunud. Ja ainuke mõte, mis tal tuli, ta oli karjunud, et jumal, aita mind. Ta ütles ise täie täielikult viimses Ahasus ja hädas ja ja ütles, et ma ei tea, kuidas mina jääserval oli. No nagu ma eelmises saates polaaruurija sinna lennuki tiivale sai, kui jääkaru oli tal seilata, eks ole. Tähendab, oli seal ja oli tema, pääsed, tähendab nisukesed, me nimetame neid muidugi niisugusteks müstifikatsiooni teksvõimelisteks juhtumisteks, aga no need leiavad lihtsalt aset inimeste elus, eks ole. Ja nendega tuleks arvestada. Ja siin on meie tohutu reservid allikas tähendab pida, praktiliselt meie ei kasuta, ei arstiteadusega ka inimesed, see, mis on kätketud siia piibli raamatut. See on tohutu tervisereservuaar läbi aegade olnud ja kõige huvitavam on selles, et ta on efektiivne, ta toimib, aga meie ei kasuta, ta on täiesti odav ja tasutu, meile tuleb maksta sellest mitte midagi. Jumal annab selle kõik tasud, ta nõuab ainult meilt vastavat suhtumiste vastavat tegutsemist, selles on kogu küsimus meie andumust, meie usku. Et meie jälgiksime seda mis meile nagu alguses ütlesime. Jeesus ütles, et minu sõna mõistab, eks ole, teie üle kohut. Sellest on vähe, ma veel kord rõhutan, et me ainult ei muretse, aga me peame aktiivselt tähendab aktiivselt kogu oma olemusega otsima jumala riiki ja tema õigust, selles on kogu küsimus. Kui meie kogu meie elu kogu meie päevad ongi sellega täidetud, eks ole, see on meie elu sisu. Vaadake kapp, siis saab jumal meid aidata. See naiivsus ja lapsikus, kui öeldakse, et noh, miks siis jumal laseb kõigel sellel kurjusel sündida ja miks tema ei aidanud, ta ei ole, võib-olla ei oska meie isa palvet ega ei ole ta kunagi jumalat ütleme arma tunnistanudki, rääkimata nüüd tema armastamisest, eks loomulikult ei saa, jumal tõstan ise sulgenud, vat ütlesid enne Gustanud eks ukse lukustanud. Jeesus tuli Hingritele muidugi läbi, lukustatud ustega. Aga aga. Mis tema ütles, mis ta ütles, võtame selle maa siin piiblist korraks ta peaksin olema. Kohe mulge juures, vabandan, ma ostsin selle. Et tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise, noh, see on mul peas muidugi iga pühapäevane pihilise kutsume selle sõnadega ja nii, et see on tema kutse, eks ole, tema, tulge kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud, aga kas nad tulevad? Selles on küsimus, me ju näeme. Ma ju näen kirikus igal pühapäeva, kes need tulijad on. Need on ühed ja samad inimesed põhiliselt eks ole tõesti usklikud, aga üle jäänud ülejäänud kelledele kõikidele siin oli ju Johannes, osutas ta kõik maailma, ta eks ole, katab, katab kogu maailma pat, kõik, kõik jutt on alati kõiges, tähendab, kõik on kutsutud. Aga kus on need kõik, kus on need kõik, need ei ole. Ja ma väga loodan, et need kõik ei ole ometigi need kes tunnevad, et kui ilus on jõululaupäeval minna kirikusse nii ilusad laulud ja küünlad põlevad, tuled säravad. Ja, ja siis panen selle vorstilaua peale ja kapsad on tehtud ja võib-olla ka hani ahjus ikka väga maitsva retseptuuri järgi, et, et minu jumalatunnetus seda rada pidi käib. Et see jumalatunnetus võiks ikka vaimurada möödakäija. Vaat see on see suletus ja avatus, mida ma tahtsin ennem ütelda. Jaa, juhtuleme jõuludest tuleme ja nüüd jumal lubab, siis ootame jälle järgmisi jõulusid, nii käib see elu ja ega me ei ole, muidugi on meil väga hea meel, kui me näeme palju rahvast kirikus, aga muidugi nad jumalat ei pruugi leida. Võib palju olla, selleks on kahjuks ma ütlen tõesti seda, ega ma ei varja, ma pean ikka õigust rääkima, et. Ma ei tea, mina ei saa jõululaupäeval nendest teenistustest, mida ma saan vahel reede õhtul kirikus olles õhtupalvusel, kui ma olen seal, on ka täiesti üksi. Varasematel aegadel ja kui mul on kaks-kolm inimest, see on, see on täiesti aastate jooksul olen ma seda asja kogenud. Sest vaadake jõuludega, me oleme suutnud selle püha õhtu väga noh. Ma ei taha halvasti ütelda, aga ma ei leia lihtsalt teist sõna väga butafooseks teinud. Väga palju butafooriat on tulnud. Maailm on kord selline, paneme tähele kõik, mis on püha, ta püüab seda. Seda pühadust ära võtta ja kuidagi nagu oma huvides kasutada. Selles on Sonsontaktika, see on juba, see on juba kord nii. Ja kahju on tõesti selles, et. Et enamus inimesi muidugi nii ütleksime sellele liinile läheb ka ja siis tema saab tõesti, mida ta kirikust saab ja see ongi hea, kui tema saab. Tema saab teatud halda emotsiooni, see on emotsioon, otse ongi emotsioon. Muidugi ta on positiivne emotsioon, ega me seda Ta ei eita, aga aga asi selles ongi, et ega usk ei ole. Usk, ei ole emotsioon, usk on enamat. Ja sellest tasemest tuleks nagu muidugi üle üle kasvada, välja kasvada. Ma usun, et küllap me kõik saaksime pisutki leevendust oma emotsionaalsele stressile, kui see on kasvõi sellegagi, et me tõepoolest pühapäeva peaksime. Pühapäeva pühitseksime pühapäeva, peaksime, et see päev oleks meil teistsugune päev päevade reas ja eesti keel jällegi järjekordselt on nii kaunis püha keel, sest meil on nii ilus sõna selle päeva jaoks ei midagi muud kui kokkukirjutatuna pühapäev ja lahku kirjutatuna pühapäev. Pühapäeva pühitsemist võiks aga üks kirikuõpetaja kindlasti meile väga pikalt rääkida selle pühitsemise stele vajadusest. Aga kuulaksime vahepeal muusikat ja seejärel räägime ära ka, mis siis ikkagi on psühhosomaatiline meditsiin? Uusi laule otrettypsaltrist laulis otreti kirikukooli koor Lisette Berti juhatusel. Raadio seitse jätkab. Meie stuudiokülaline on Jüri kirikuõpetaja Jüri Raudsepp ja meil on täna kavas kolmas saade sarjast piiblimeditsiin ning ennist jäime pooleli selle koha peale, kus pärisin, kuidas ikkagi peaks inimese elus olema pühapäeva pühitsemine. Ja missugune pühapäev see meile kõigile võiks olla. Pühapäev on selles mõttes huvitav päev, et nagu me teame ja peame jälle tagasi minema esimese Moosese raamatu juurde kohe algusesse, jumala loomistöö juurde, kus tema siis seitsmendad päeva õnnistas ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis jumal õues olid teinud, nii et sellele päevale see on erakordne päev selles mõttes. Seitsmes päev, mida meie nüüd pühapäevana peame juudid siis laupäeval sabatina ette. Jumal on seda nagu välja valinud teiste päevade hulgast on talle andnud õnnistuse pühitsuse tähendab mõlemat. Pühitsuse selles mõttes, et nagu eesti keeles, Te, ütlesite ennist, et on väga ilus jälle järjekordne eestikeelne sõna, mis seda päev isal, pühapäev tähendab ta on kõik, mida need pühitseme, see tähendab jumalale eraldamist. Ja jumal on selle pühapäeva eraldanud teiste päevade hulgast endale. Ja teisest on teda õnnistanud, see tähendab seda, et kui meie seda päeva ka peame pühaks, siis on meil ka õnnistused. Jumala õnnistused saavad osaks. Sest kui me vaatame nüüd jumala poolt antud käske teisest Moosese raamatust, siis on huvitav see, et. Pühapäeval on peatatud pikemalt. Ma loeksin selle, et nii ütleb jumal siis selle kolmanda käsu kohta pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema kuus päeva, tee tööd ja toimeta kõikama talitusi, aga seitsmes päevani haava sinu jumala hingamispäev, siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust. Ei sa ise ega su poeg ja tütar ega su sulane, julma ta ega su loojusa võõraske su väravas on. Taevaga Johaadigi, taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on. Ta hingas seitsmendal päevasel rebase, õnnistas hingamist päeva ja pühitses selle. Vaadake mõne kohta on siin öeldud ainult lihtsalt lühidalt näiteks noh, sa ei tohi tappa, sai ta abielu rikkuda ja nii on mingit uut, lähevad kommentaari. Aga siin on antud, et keegi ei tohi tööd teha, isegi loomad, isegi sulased, orjad, võõrad, ükskõik sam kategooria, tähendab, see on üldine keeld inimesest, kuni tema valdson hoiusteni välja. Sest ta on pühapäev, oli see-le käsu rikkumine oli Iisraelis surmaga karistatav. Pühapäev on üks nendest päevadest nendest nimetustest Khanis säilus huvitaval kombel meie kalendrites sellise nimetuse all. Sel ajal, kui meil igasugune sõna püha oli väga vastukarva oleks ju võinud keerutada kalendris puhkepäev, seda kasutati nii ka teise väljendina, aga imelikul kombel jäi nendes kalendrites ikka vähemalt nii palju, kui mina neid kasutasin, oli ikkagi see nimetus pühapäev, mis viitas sellele, et seal pidi olema püha, mitte siis küsisite, et mis siis sellel päeval teha või kuidas seda püüdsid anomaatil Luterma katekismuse on öelnud, et me peame nagu jumala sõna. Pidama ja hea meelega teda kuulama, ühesõnaga peaksime siis nagu olema jumala sõna juures muidugi kogu päeva, aga teatud osa siis sellest päevast kindlasti, sellepärast on ka siis kirikut tegevuses just pühapäeval ja seda hea meelega mitte nii et kuidagi vastumeelselt, et nad mul oleks kodus nii palju teha, aga noh, pean jälle kirikusse minema ja see ei ole õige käsu täitmine, aga meil peab olema tõesti sisemine tahtmine sinna minna. Nagu ma ütlesin, juutidele on selleks vaks siis laupäev mida nemad nimetavad siis sabatipäevaks ja kuidas nad seda püüdsevat või peavad, ma loeks ühe kirja, et mis on saadetud ühele saksa koolitüdrukul, Jeruusalemmast standateeritud siis 10. jaanuar, 89, nii et sobib, me oleme praegu jaanuaris, kuigi mitte nüüd kümnendas avasti. Ta algab, nii Moody kallis Monica täna taas jutustada, kuidas meie sabad toimub. Reede ennelõunal teeb ema nädalalõpu sisseostud, kuna juba lõuna paiku suletakse poed. See on mõneti sarnane teie laupäevale. Sabat algab Õhtul pimeduse saabudes ja lõpeb laupäeva õhtul. Sellel ajavahemikul on igasugune töö keelatud. Sabati ajal ei sõida autobussid, poed, restoranid, teatrid ja kinod on Jeruusalemmas suletud. Ka tule tegemine on keelatud. Pärast keedab ema toidu varem valmis ja hoiab seda soojana väikesel leegil. Reede õhtul on tavaks väike pidusöök enamuses koosnedes praetud kanast või kalast. Pärastlõunal tulevad meile külla vanavanemad ja mõnikord ka teised sugulased, et sabati õhtut koos meiega veeta pimeduse saabudes lähedal Meie vanaisa koosis Aga sünagoogi jumalateenistusele. Vahepeal kaetakse kodus laud, sabati lauale kuulub suur karikas punase veiniga ja kaks valget saia mis on asetatud hõbedat ta selle taldrikule jaan kaetud tikitud rätikuga. Samuti on laual kaks kuldset küünlajalga küünaldega. Need süütab ema pimeduse saabudes ja lausa õnnistussõnad. Kiidetud oled sina, meie igavene jumal, kes meid oma käskude läbi oled õitsenud ja oled käskinud sabati küünlad süüdata. Hiljem, kui teised on sünagoogis tagasi tulnud, ütleb isa veinile ja leivale õnnistussõnad. Seejärel kõik söövad. No vot ja lauldakse. Seejärel algab tõeline söömaaeg mis on alati rõõmus sündmus. Vanaisa jutustab sel ajal juhtumisi oma elust meiega jutustame, mis meile nädala jooksul. Järgmisel hommikul, seega laupäeva hommikul on jällegi jumalateenistus. Aga meie võtame sellest osa. Tavaliselt võtame me ühiselt midagi, et läheme jalutama või mängime koos. Televisiooni vaatamine ei ole lubatud. Sabati ajal on meie isad ja emad meiega, neil on aega meie jaoks sabat on meie perepäev, iga sabad, pan, tõeline pidupäev. Kas see on nii ka teie pühapäevaga? Tamul palju tervitusi ja salong, sinu Saara, no nii, siin on nüüd väga huvitav selles mõttes, et on ära toodud siis olulisem, kuidas seda pühitsetakse, nii, kuidas tema niimoodi käsuõpetuses on, et nagu me kuulsime, igasugune töö on siis keelatud. Ja teiseks see positiivne osa, et vanematel on aega oma laste jaoks ja vanavanemad tulevad nende jaoks on aega siis pereliikmetel ja see on perepäev, rääkisime veel, oli pere, aastaja kus meie perepäevad siis on, kas meie pere on kah kodus? Minu isiklik seisukoht on niisugune, et kui meie oskaksime pühapäeva pidada nii nagu täiesti jumal südamas kolmandas käsus soovi siis me võiksime kulutusi meditsiinile oluliselt kärpida, meil ei oleks vaja võib-olla nii palju doteerida, pole nii palju kallist aparatuuri osta ja nii edasi ja nii edasi. Sest vaadake, et inimene ikkagi on loodud, nii et ta peab ka puhkama, isegi jumalal oli see vajalik, nagu kuulsime. Ja kui me seda peaksime, siis nii nagu seda käsk nõuab, et me pühendaksin selle päeva jumalale, tähendab, läheksime kirikusse hea meel, mis kirikus siis toimuks, kirikus toimuks lõõgastumine, toimuks jumala õnnistuse vastuvõtmine. Ma kunagi ütlesin ühele Ameerika reporteril oli Piiblasest ja see trükiti ka ära. See on küllaltki suure kolme tiraažiga ajakiri, ütlesin niimoodi, et tead Kõige suurem stressi emotsionaalsest sassi Atsopent. Ja nii tema on läbi aegade olnud. Kirikus just nimelt inimene vabanes ja lõõgastus, vaat meie rääkides emotsionaalsest stressist peame silmas pidama seda, et see on niisugune olukord, kus meie hinge elu on välja viidud tasakaaluseisundist kas siis mingisuguse sotsiaalse konflikti või mingisuguse isikliku konflikti mure tõttu. Ja kus põhjustamisest fessor, kas siis ühekordselt akuutselt või krooniliselt pidevalt toimib ja meile mõju avaldab meid nii-ütelda muse tades. Ja vaadake, kui inimene nüüd läheb oma, ütleme süütundega näiteks Tal on teatud pat, mis teda vaevab ja millest ta ei saa lahti, mis mõjub kogu aeg, stressorina läheb äpyhip, võtab osa pihist siis ta vabaneb sellest, mul on räägitud või ma lugesin ühest arstist, kes, kui haige tuli tema juurde, ta oli vist üks psühhoterapeute. Ja siis ta ütles niimoodi, et millal käisite viimati pihil ja armulaual. Ja siis, kui haige vastased väga ammu või ei käinud, siis ta soovitas, et ma soovitaksin enne minna kirikusse pihile ja armulaual ja, ja siis, kui te ei saa sealt abi, siis tulge vaatame siis, kuidas on. Nii et need asjad on teate väga tõsised. Sest omal ajal ju me teame, ei olnud niisugust meditsiini ja. Ta läks teraapiat, aga oli kirik läbi aegade, kus inimesed said leevendust oma psühhoemotsionaalsest stressist, ühesõnaga see absorpeeritise läbi. Pühapäev, kui ta käis läbi kiriku, oli armulaual sisse Atsoberiti nii-ütelda, jäätisin Kristuse jalgadeta tema risti alla ja inimene vabanes oma koormast. See on tõesti nii. Aga nüüd tema kasutab siis tubakat, alkoholi, psühhaa, troopseid, vahendeid, leeniumi, seal laseb paania palju teisi. Nii, need on kõik niisugused taktikalised vahendid, nad on ainult ajutise toimega, neid peab kogu aeg tarvis. Mida ma selleks on ka see alko-ist, ta muutub, Iiemm lõppeks krooniliseks ja muserdab inimesega füüsiliselt. Selle taga ja tulemuseks on langus. Et me võiksime kasutada ju seda, mis on jumala poolt meile antud stressiga võitlemiseks. Ja selleks on ta andnud oma sõna, ta on andnud oma pühad sakramendid Annanud kiriku institutsiooni. Ja me teame niikaua, kui neid kasutati inimesed, et olid. Võimelised Me ju teame oma eesti peredest, siin oli seitse last, oli 10, kuidas elati, nelistest mugavustest, ei olnud jälgegi. Küsigem, kuidas meie emad tuli toime selle lastekarjaga Meidule nüüd ühel kahe lapsega kuidagi toime, soe vesi tuleb kraanist ja kõik, kõik meil on elektrivalgus. Ja kõik muu. Aga Nad olid kirikuga seotud, nad käisid, maandasid, neil olid ka muret, nad maandasid selle kirikut, kus nad said kergendust, ega nad ei oleks seal käinud neid sinna piitsaga ja et, et see oli ikkagi vabatahtlik akt. Muidugi, mehed jõid tihti kõrtsis ja kasutasid teist moodust, sest nagu me teame nad olid lähestikku ja. Kristlikus ühiskonnas, kus põhiusklik on, ta on ikkagi naised, Ati islamis on vastupidi, seal on mehed ju. Eks ole, usklikud valdavalt ja seda tasuks muidugi meil silmas pidada. Nii et siit soovitus, ükspäev-pühapäev peaks olema täielik töövaba päev, sest ma olen oma kogemustest näinud omal ajal, kui ma arstina töötasin. Ja nüüd, kui ma olen pidanud inimesi matma neid juhtumeid, kus on rügatud tööd kõik päevad, ilma puhkused ja tulemus on see, et siis kui on see majakene valmis ehitatud, siis on inimene seal saanud väga vähe elada või ei olegi saanud. Nii et, et ei ole õnnistust andnud. Jumal ei anna oma õnnistust, kui me tema käskude vastu toimime. Nii et see oleks minul nii ka tänase pühapäeva osas nagu olla lõpetuseks, et me mõtleksime, et see eriline päev, see ilus sõna pühapäev meil tuleb seda nii kasutada nagu jumal seda meilt nõuab. Nii et nende Eesti inimeste jaoks, kes kirikutee leiavad üles vaid jõululaupäeval peaks siis nüüd lahti rääkima psühhosomaatilisi meditsiini mõista, sest nad ilmselt on valinud teise tee ja, ja loodavad millegi muu peale. No kui nad loodavad muidugi ainult jõululaupäeval ühele päevale aastas kergendus, sest seda päeva ei ole nagu käsuõpetuses mainitud, et, et see oleks päev, mille jumal eriliselt pühitses ja õnnistas, seda ei ole, see, oleme meie ise teinud selle päeva, aga pühapäev on olemas, see on jumala erilise õnnistuse pühitsuse all. Ja nüüd sellest nii nagu öeldakse, et, Niisugune tähtsam kokkuvõttet Ta on tihtipeale lõpus, siis ma loodan, raadiokuulajad andestavad mõnesuguse niisukesega minupoolse heitlikkuse, sest ega see meie jutuajamine siin ei ole ju mingi akadeemia loeng, lõppude lõpuks on ikkagi meie vaba vestlus ja ma usun, et raadiokuulajad seda mõistavad, kui meie korraldame neid mõningaid oma lõikevastavalt nüüd oma äranägemisele ja võib-olla see, mille ma oleks pidanud paist alguses ütlema, seda võib ütelda ka lõpus. Sest oluline on see, et ta saab ära öeldud. Psühhosomaatiline meditsiin, see võõrkeelne sõna ei ole mingisugune viimase aja nagu me ütleme nüüd niukene vool, sest see termin on ju küllaltki vana saksa psühhiaater. Heinrot võttis ta esimest korda kasutusele 1800 18. aastal, nii et näete siis ise üle 100 aasta on termin vana ja Ameerikas ta alles selle sajandi kolmekümnendail aastail 1031. Colombia ülikooli meditsiinikolledžis töötav Helen Lanbar kirjutas raamatu emotsioonid ja muutused meie kehas, nii et siis sellega nagu avati psühhosomaatiline meditsiiniajajärk ja tema mõiste, mis tähendab siis seda, et see asi teaduse ala tegeleb niisuguste inimese haiguslikke seisunditega eeskätt tema kehaliste häirete ja haigustega, milliseid käsitletakse kas siis praeguste varasemate emotsionaalsete konfliktide tagajärjel, ühesõnaga nagu sõnagi siis ütleb, et psühhov see on siis vaimne ja somaatilisi siis kehaline, nii et need häired, mis on siis tingitud meie Vaimset elu tabanud. Konfliktidest nagu me varem rääkisime, siis põhilised on need siis need nõndanimetatud stressiseisundid kus meie Tundeellu viia, eks see siis tasakaaluseisundist välja, sest iga inimese tundeelu on tavaliselt teatud tasakaalu seisundis, Talon võngub teatud piires, seal on küll niisugune asi siis Minooseid helisid on ka siis rõõmsamaid, Mozooseid aga ütleme psühhoemotsionaalse stressiga on ikkagi tegemist siis, kui veel endaga ikka tugevalt välja, see on võib-olla kahesugune tähendab eustress, kui meil on mingi väga meeldiv elamus, noh näiteks me saame väga hea hinde eksamil või tunnustatakse meie tööd või autasustatakse, ühesõnaga siis on meil tegemist nõndanimetatud positiivse psühhoemotsionaalse stressiga ehk eustress iga, mis on meeldiv. Ja kui meid noomitakse või meie avaldatakse ütleme laitust või karistatakse ja kõige hullem ebaõiglaselt, siis on tegemist nõndanimetatud distressi ka, mis siis on negatiivse negatiivne psühhoemotsionaalsest, sest no ma toon näitus ühest näitaja ühest kooliõpetajast, keda inspektor, kes tuli kooli kontrollima alusetult. Süüdistas pahandas, ei olnud rahul tema tööga ja see seda ausat jänesepüüdliku õpetajat niivõrd. Haaras emotsionaalse tasakaalust välja muidugi distressi suunas ja tal tekkisid tugevad sapi voolmed ehk sapi koolikat. Ta viidi haiglasse. Kahtlustati sapikivitõbe, opereeriti teda, kivi leitud, aga leiti, et olid sapiteed väga tugevas noh, nagu ütleme, ahenenud seisundis võis basmis. Jaa, muidugi. See operatsioon oli raske ja see haige hukkus, ta ei pääsenud. Mis siis oli, tähendab surma põhjuseks oli siis sõna laitus, ülekohtune akt tema suhtes. See oli tuntud juba vanal ajal kahipa kaaslasel, ega muidu ei ole see tuntud vanasõna vihastas nii, et läks näost roheliseks, sellel on õigus, sest et inimene kui tugeva nihukese sõnasid istessetingimustes, kui tekib pidev sapiteedes basm, siis võib tekkida niisugune emotsionaalne kollatõbi või emotsionaalne teadus, neid seda on registreeritud nii, et see näitab kuivad. Meie hingeelu seisund võib mõjuda nüüd, meie keha oli siis funktsioone. Praegu arvatakse umbes niimoodi, isegi kuni 90 protsenti haigustest on tingitud siis emotsionaalsest stressist. Ja isegi näiteks oli sellel ühel uroloogide konverentsil kunagi aastate eest, kui ma eksi, Viinis oli siis isegi kuseteedekivid, mida varem peeti ju tõesti niisukeseks füüsiku keemiliseks. Tekkega protsessiks teatud soolade välja ladestumist ja nii edasi, et ka need võivad sugeneda just nihukese psühhoemotsionaalse distantsi tingimustes ja rääkimata nüüd kõrgenenud vererõhu ja nii edasi, sest inimest iseloomustab nimelt see, et ta nii tugevalt ületöötanud nii tugevalt, pinge stressis, et ei tohi enam lõõgastumist isegi magades mitte. Vaat selles on kogu probleem, pidevalt on veresooned ahenenud ja nad ei lõõgastu isegi uneseisundis ja päev tuleb peale jälle töö, jälle need fessorid, kõik hakkavad mõjuma. Ja niimoodi siis verevarustus väheneb. Kudedel hapnikuga varustamine, hingamiskohe hingamine väheneb ja tegelevate üksustega nats tega natiivset seisundit, ühesõnaga pidevalt luuakse niisugune kehaliste haiguste tekkeks teatud foon. Ja selleks on oluline nüüd pühapäev, et meie seda päeva korralikult kasutame, kui ka siis ütleme, kuus päeva on meie kallal, ütleme see psühhoemotsionaalne stress teinud oma laastavat tööd. Et siis vähemalt üks kord nädalas tõesti täielikult oleks lõõgastumisel. Ja muidugi ta on oluline ka meie pere jaoks, sest kui päev on telepäev, nii nagu ta kuulsimisest kirjasse Iisraelis, kus ka vanavanematele tulevad, kus me kuulame ka, mis nende elus on siin? Vaadake, kuidas praegu elame, vanaisa, vanaema, see, see nagu ei olekski elanud, eks ole, ta on nagu, nagu, vabandage, väga nagu mööblitükk. Kui ta tulebki külla, Ma pole, minnakse, siis süüakse ära, mis laval on pandud, aga ei tunta vähematki huvi, et aga, et temalt ka küsida, et kuidas oli nüüd sinu ajal, räägi meile mingisuguseid mälestusi, olen oma kogemused, seal on inimene 80 aastat elanud. Tuleb matusele. Ma saan vaevalt pool lehekülge tema elulugu lastelt, nad ei tea isegi oma ema ja isa kõrges eas saanud. Omaste elulugu jumal hoia. Ei teatan, tähendab, mis näitab, see on ükskõiksus, absoluutne ükskõiksus meie omaste suhtes. Ja rääkimata sellest päev veedetakse koos, vanematel on aeg, no mis me siis imestame, et lapsed lähevad tänavale, et meil on, me räägime noorsoo kuritegevusest, no mida me räägime, see on veel hea, et niigi on. Cullen võiks olla hullem, võiks niisugustes olukordades olla, mis meil praegu on, kus meie pühapäevast oleme teinud, ei tea, mis päeva. Kas lapsed on süüdi, ei ole süüdi. Me oleme süüdi, tähendab, vanemad ei pühitse ei pea pühade, vaid pühenda neile mingisugust tähelepanu. No mida me siis tahame? Nendelt me võime teha, noorsoopolitsei, ei tea veel, mida? See ei aita ju, tuleb korralikult hakata pühapäeva pidama, nii nagu see on ette nähtud jumala poolt. Ja kui meil on perekond ja kui meil on lapsed, siis meil on vastutus nende eest ja see päev on nende jaoks tõeline perepäev. Ja siis ka ei ole lahutusi siis ei ole, oli kaasas, tähendab me peame lõppude lõpuks, mida hakkama tegema. Kui me üldse tahame midagi teha. Jumal me peame seda silmas pidama ja nõuab korda, sest kõik, mis tema poolt on loodud alates aatomitest ja lõpetades tähtede galaktikate ka tohutu korra alusel toimub seal ei ole mingisugust kõige vähemat eksitust elektronide, no nendel oma orbiidid nad kvanditud määratud ei saa elektron minna meelevaldsele, kui ta saab mingi energia portsjoni jätkastatakse, ta peab kindlalt kvanditud, orbiidile läheb ainult. Nii on ka tähtedega maa, aga siin ei ole mingit häldivused, tänad, maa, kellad teeb 24 tundi, ööpäevas on teed 10 tiiru, eks ole, 10 tunniga, ülehomme 30 tundi, eks ole. Sel aastal maa tiirleb ümber päikese, ütleme seal 200 päevaga, järgmisel aastal me ei teagi, võib-olla 400 päevaga. Kujutaksime ette, niisugust olukorda saaks olla, aga meie palun väga jah, vaba tahe, teene, mida me tahame ja mida me siis, mida me siis soovime lõppude lõpuks, et me oleksime terved, perekonnaelu, oleks hunnik jumalannaks meile õnnistuse, siis süüdistame, milline, milline, kuidas vahel võib kõike seda lubada, muidugi võib, kui mehe temast absoluutselt ei hooli, nagu meie mõnest vanaisast või vanaemast, kes on meile lihtsalt. Kulunud riidetükk kulunud ülikond on meile külla tulnud ja ongi kõik, vaatame teda kui imeasja. Kui mingisugust minevikku viirastus? Palun väga. Nende väga tõsiste ja otsustavate mõtetega, ütleme teile tänases lehes, suur tänu, Jüri Raudsepp ja ma arvan, et Eesti rahvast on vaja koolitada, kasvatada ennast hoidma jumalat teenima ning armastama. Mängivad, Andres Uibo ja Jüri Leiten. Me kuulsime Jeremija Clarki süüdi intee esimest osa, prelüüdi. Raadio seitse on täna lõpetamas, kuid homme alustame taas kell 23 ja niiviisi läbi nädala. Meie saated on nüüd uuel ajal igal õhtul kella 23-st kuni üheni öösel. Mis järgmise nädala kavas on seega juba esmaspäeval. Täna õhtul on saatejuht Helle A. Me kuuleme saateid targu kodust talita Toomas Jüriaado saadet, kes on looduse kuningas ning kordame saadet Peeteli kirikust. Teisipäeva õhtul on stuudios Reet tõllassepp ja Ülo Niinemägi uudiseid hetki raamatuga ning gospel maailmas. Kolmapäeva toimetab taas Helle Aan ning Me kordame Joel Luhametsaga tehtud saadet tema mõtetest ja töödest. Neljapäeva toimetab Kurme lillepruun. See on saade noortele. Reedel on meil kavas telefoniga saade. Meie stuudiokülalised on Olav Pärnamets ja Emmanuel Kirss, saatejuht Ene Pilliroog ning sellesse saatesse ootame teie küsimusi, head kuulajad. Mis teid huvitab, mida te tahate teada saada, millele kirikuõpetajad võiksid telesaates vastata? Ja reedeses öös on meie aeg jagatud ka niiviisi, et peale südaööd on meil kavas väikene piiblitund nagu ikka reedeti stuudios vana testamendi professor Evald Saag. Samal ajal töötab aga ikkagi meie telefon neli, kolm, neli kaks, seitse üheksa ning te võite nii Olav Pärnamets sealt kui emane Kirsilt küsida teid isiklikult huvitavaid küsimusi, millest ta ei taha eetris kõigi kuulajate kuuldes rääkida. Aga kirikuõpetajad on, telefonil, ootavad teie helistamist ning vastavad teie küsimustele. Ja meie teie küsimused kätte saaksime. Võiksite te meile kirjutada? Järgmisel aadressiks on meie aadris kogu aeg olnud. E-null null, 90, Tallinn, postkast 33 96, E-null null, 90, Tallinn, postkast 33 96 Raadio seitse, vahetamata Tööstuudioid. Me kolime teise paika, seal veel telefonid ei tööta, kõik ruumid ei ole valmis. Seega need telefoninumbrid, mida me kunagi oleme avaldanud Eesti kirikus ei kehti praegusel hetkel enam. Küll me siis teatame jälle, kui uus paik valmis on. Nüüd aga saatekavaga edasi laupäeva toimetab Haldi Leinus on uudistetund ja on teisigi teemasid. Ja järgmise pühapäeva öö stuudios on aga Toomas Siitan. Niisugune oli ülevaade järgmise nädala raadio seitsmest saatekavast. Tänast stuudiot toimetas Ene Pilliroog. Jüri Leiten ja Andres Uibo mängivad teil edasi kaunist praktset muusikat. Õnnistatud öörahu teile.