Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. On laupäev, kell on tiksunud 11 ja viis minutit ka juba läbi. Väljas on kõle ja kole, aga see ei vähenda meie entusiasmi. Et kokku võtta siis selle lõppeva nädala kõige olulisemad sündmused mõned asjad läbi rääkida, natukene analüüsida. Täna siis rahvateenrite stuudios Heidit Kaio, ajakiri pere ja kodu ja Sulev Vedler. Tere hommikust, kolleegid nagu uudistest kuulsime, jubedad asjad toimuvad ikkagi Eestimaale. Kolm kolme hukkunu uppunuga, veeõnnetus on, on ka ka meil ikkagi täiesti erakordne ja võiks võiks olla isegi niisuguse väikese väikese katastroofi mõõtu, et kõiki neid asjaolusid ei tea, mis seal on toimunud ja miks see õnnetus juhtus. Aga mõned asjad teevad ikkagi väga-väga kurvaks, kuna kuna paadis olid esiteks kolm täisjõus ja kaks neist isegi nooremapoolset meest. Ja teine asi see, et kaks nendest kolmest olid Te olite kogenud päästjad, mis, mis lisab oma omamoodi niisugust, noh ma ei taha öelda vürtsi, aga, aga mis on, mis on eriti eriti kurb ja kahetsusväärne. No mina lisaksin sinna nimekirja veel ühe pisikese poisi, kes samuti sattus liiklusõnnetusse sellisesse eelmise nädalavahetusel Saaremaal, kus paat triivis merele ja ja poissi ei teadnud, mida peale hakata. Sumata Sis vetajana külmas vees talle, kuigi tal oli päästevest seljas, aga külma sees ei pea nad reisivus mees vastu, kes rääkimata lapsest. Tulite tema surnukeha siis veest välja võtta ja tegelikult seal nimekirjas võiksid olla veel kaks pisikest põnni, kes Tallinnas Vabaduse puiesteel lihtsalt olid õuest välja saanud, tee peale jooksnud, nendel läks nüüd õnneks nad mootorrattur ples kinni, ajas tee pealt minema, aga seda oli ka väga jube vaadata, sest noh, katastroofist tegelikult no see oli väga-väga lähedal, et kuidagi nagu mulle tundub, sarnases reas. Kahel inimesel kahel pisikesel lapsel vedas, nad ei saanud arugi, mis nendega juhtus. Ja siis neli inimest on meie seast kadunud. Ja need lood samas on ka selle võrra erinevad selle Tamula järve puhul. Me täpselt ei tea, mis seal juhtus. Jaa, jaa, tegelikult praegu ei saa süüdistada nagu midagi selle, Saaremaa poisi hukkumine on küll selline rida või selline lugu, kus, kus on võimalus ikkagi peeglisse vaadata Saaremaa päästetöötajatel ja töötajatel ja analüüsida, et kas, kas päästetud Saaremaal, seal on ikka küsimus selles, et miks laps paadiga vette sattus, et esiteks ikkagi kas vanem seadis oma lapseohtu. Me ju alati teame, et kui keegi näiteks kelgutab ja satub mingisse lahtises auku, siis võetakse vastutusele kui selline mingi lahtine haukumine, keegi kukub näiteks kuhugi kanalisatsioonikaevu. Ja kui laps saab lasteaias viga näiteks siis alati. Me tekib küsimus, et kus lasteaiakasvataja oli siin me ütleme, et kuulge, päästjad, Delion paati, aga tegelikult miks laps paadis oli, kuidas oli võimalik, et laps üldse sattus üksinda merele sama küsima, samas me teame, et üks pere on kaotanud lapse. Noh, see on, see on kõige hullemaid asju, mida üldse üks vanem saab läbi elanud, mõtlesin, see on lihtsalt nii traagiline. Ah, see Tallinnas Vabaduse puiestee juhtum, noh selle selle video järgi, mis on, mis on siis levinud nüüd online'is ja mida, mida neelega õhtul telekast näidati? Vist küll kõikidel kanalitel oli, oli üks väga mõistlik tsiklimees, kes kes kinni pidas ja lapsed siis koduhoovi tagasi toimetas, aga aga eks seal ole loomulikult tegu niukse noh, kas kuritahtliku hooletusega või igal juhul hooletusega, mis, mis oleks võinud väga kalliks maksma minna. Aga mis puudutab seda Tamula järve juhtumit, siis no veel kord me ei tea ja tegelikult kas need olid päästevestid või neil ei olnud päästevest, vaevalt et ka need päästevestid öösel pimedas suure lainega tugeva tuulega oleks, oleks aidanud, sest vesi on külm. Ja isegi siis, kui sa, kui sa hulbid seal vee peal, siis mõne minutiga, On su jäsemed krampis ja, ja ongi kõik, et ega, ega eriti päästelootust ei ole, aga noh, täna täna siis ajakirjandus toob välja selle, et, et taaskord üks õnnetus selle õnnetu Bella paadiga, mis on tegelikult ju üks plastikust kauss, mis küll suurepäraselt ujub, aga, aga, aga võib ka väga suurepäraselt ümber minna, nii et et eks eks uurimine uurimine selgitab, nagu ma uudistest ka kuulsime, siis ühe sellesama, kõige noorema mehe surnukeha on siis ka veest nüüd välja toodud ja ja õnnetu õnnetu koht, see Tamula järv, et väga madal, aga samas väga mudase põhjaga, nii et otsimine on, on raskendatud ja ja kes endale ei ole veel teadvustanud, siis meie meie kuulitõukaja Taavi Peetre samuti hukkus sellel samal järvel ja, ja võib-olla üsna üsna sarnastel asjaoludel Noh, samas jällegi, kui me mõtleme autosõidu peale, siis enne kui sa rooli lähete, te alati mõtlen, millised on liiklusolud nad, kui on pime, suur laine, siis tekib küsimus, kas üleüldse tasub minna järve peale. Nojah, samas me oleme ju neid õnnetusi ikkagi ikkagi ühel või teisel hetkel näinud, on olnud sind kanuu, õnnetusi mere peal on no mitte iga kevad, aga peaaegu iga kevadõnnetused kas Pärnu lahel või, või siis Peipsi järvel, et me ikkagi näeme selliseid olukordi jälle ja jälle, kus inimesed ei hinda ohtusid piisavalt tõsiselt. No neid kalamehi upub alati, kas jää pealt ka sellel aastal on seda juhtunud? Kahjuks lihtsalt inimesed on sellised, et neid tõmbab siis vee peale. Aga kui sa oled ütleme, võrgud varem sisse pannud, kui see vastab tõele, et nad läksid võrke välja võtma, siis oled sisse pannud, siis on ja kui, kui sa oled nagu kogenud päästja, sa mõtled, ah saame hakkama, eks ole, on see laine või ei ole see laine. Aga, aga on, on varemgi käidud ja, ja on, on vaja need võrgud välja võtta ja mis seal ikka siis noh, nii on igal juhul väga-väga kurb, kurb lugu. Aga lõppev nädal oli, oli sündmustest tegelikult tulvil. Kevad ei ole veel nagu täishoogu saanud ja, ja poliitikaelu kahtlemata huvitab meid, kuigi vaadates näiteks oma oma töömailt, et ehk siis telesaadet reitinguid siis hakkavad vaikselt kukkuma, sest eriti selles nii-öelda varases Prime Time'i tsoonis, et inimesed leiavad juba väljas endale tegevust ja seitsme-kaheksa ajal juba juba numbrid on, on tunduvalt väiksemad. Telereitingute numbrid käivad väga käsikäes päikselise ilmaga päikselise näitaja nädalavahed mullas olevate näppudega jah, täpselt, see on täiesti selge, pikemate õhtud kindlasti kunagi üle Eestimaa. Elu on jah, et, et kui siin räägitakse ka, et suvel võiks samamoodi saateid jätkata, siis tegelikult ega, ega väga-väga suurt suurt mõtet ei ole. Aga see selleks, Euroopa Parlamendi valimisnimekirjad on lukus. Ja see on nende nimekirjade lugemine, nendega tutvumine on päris päris tore, huvitav tegevus. No, ja mis seal salata, on see tore tõesti, aga, aga sealt minu jaoks kumab kogu aeg läbi, et me vaatame nüüd kullaotsijate nimekirju. Et kuld on see kuld on see, et, et ütleme, et europarlamenti pääsemine on, on üks väheseid ameteid Eestis kus on, mis on selgelt sead seotud olulise majandusliku heaolu paranemisega ehk siis noh, selles mõttes on see võib-olla ütleme, mugavat posti, kusjuures ka see, see, selline ütleme, majandusliku heaolu paranemine ei ole seotud ülemäära suure vastutusega. Et kindlasti on seal vaja Üht natukene niimoodi pressis esineda, silma paista, aga kas väga ei juhtu, kui ka silma ei paista, seda oleme näinud ka eelnevatel aastatel, kus europarlamenti pääsenud inimesed siiski Eestis nii-öelda orbiidilt kaovad. Sa tahad öelda? Meil olid siis siin nimekiri, mis on praegu minu ees, et 87 kullakaevurit on veel. No nii ja naa, et siin on, muidugi on ka poliitilist mängu ja, ja sinuga kindlasti inimesi, kes tegelikult ei kavatsegi Brüsselisse minna, kuigi kuigi just nimelt see El Dorado seal terendab. Aga, aga eriti mis puudutab küll üksikkandidaatide nimekirja ja siis, siis sealt ma küll otsiksin kullaotsijaid ja tegelikult ka võib-olla parteide seast, miks mitte parteide nimekirjadest. Ühte inimest Me teame, kes tegelikult sihib natuke suuremat kohta, ehk Andrus Ansip, ma tahan veel komisjoni liikmeks saada. Kersti, kusjuures minu meelest on see väga-väga mõistlik, et, et komisjoni liikmeks saamiseks on nüüd vaja europarlamendi mandaati. Võtke õppust ka Eesti riigijuhid, sellest ütleksin mina. Et see on väga-väga positiivne, las ta, las ta proovib, aga põhimõtteliselt ma olen nõus sinuga, et tõesti need on sellised kulla kaevate moodi. Äkki läheb õnneks? Palk on ikkagi märkimisväärselt suur ja, ja need nõudmised ei ole sellised, näiteks nagu mõne ettevõtte tippjuhile, keda iga hetk võib ähvardada lahti laskmine, sest omanikele võib-olla ei istu sinu tegevus või näitlejad ei ole piisavalt head. Ministrite positsioonid positsioonid tunduvalt, kus sissetulek on väiksem ja tegelikult vastutus on hiiglaslik ja seal noh, ütleme avalikkuse luubi all olek. Väga kurnav. Aga samas Parlamendis käis seal Brüsselist, tuleb tagasi, ei käi Brüsselis juhtu ka tegelikult midagi, pane tähelegi ja Eesti esindus on väga väike sissetulek oluliselt väheneb, kui sa ei käi Brüsselis. Jah, aga noh, nii palju sa saad ikkagi käia sai, ütleme siis niimoodi, kui sa ei käi Parlamendis kohalgi väga palju, noh siis. Ja nüüd oma jutuga nagu süvendati seda seda kuvandit, et, et see on, see on üks, üks mõttetu organisatsioon ja, ja, ja need on ühed mõtetud valimised imiks. Et nendel valimistel on mõte selles mõttes, et nad testivad Eesti sisepoliitikat ja sisepoliitilisi parteide vahekordi aga millekski muuks nad nagu hea head ei olegi. Ma arvan, et sellega ma olen nõus, et see Europarlament on kasulik ja, ja väga paljud Eestis praegu toimivad regulatsioonid on ju tegelikult Euroopa regulatsioonid. Et mis seal tulnud läbi Parlamendi, et me ei saa kuidagi öelda, et see töö, mis seal tehakse, oleks mõttetu võib-olla, pigem see, et, et kuna see koosseis on seal niivõrd suur, siis iga üksiku inimese panus seal ei ole niivõrd niivõrd jõuline ja, ja noh, ma arvan, et keegi ei vaidle vastu, et looming peab Eesti esindatus europarlamendis olema. Pigem on jah, siin see küsimus selles Nende inimeste isiklikus motivatsioonist ütleksin ma niimoodi. Siin on võimalik, europarlamendi saadikud saavad tegelikult ka Eestis rahulikult silmapaistev, nad tahavad neljani noh, päris suur mandaat antud selleks, et sinna sisse pääseda, ikka päris päris suure hulga hääli koguma ja neil on võimalik rahulikult tulla ka Eestis areenile nõuda, et kuulge, mis teil siin toimub? Jalutada ühest uksest sisse või teisest ja ilmselt võetakse nad ka vastu, et noh, et kui ikka üks europarlamendi saadik tahab ühte sõnumit näiteks Eesti ühiskonnale edasi anda, siis seda on suhteliselt lihtne teha, teda kuulatakse tunduvalt rohkem kui tavalist riigikogu. Selle selle peale ma küsin, et on nad siis tahtnud või, või siiamaani. Aga miks nad ei taha? No tegelikult ma julgeksin väita, et Indrek Tarand on tulnud tunnetanud oma sellist üksikkandidaadi positsiooni läbi aja ja seda ka siis nii-öelda ennast orbiidil selle võrra hoidnud rohkem ja suurema vastutustundega, kui võib-olla näiteks läbi erakondade europarlamenti pääsenud saadikuid. Tea, kuigi ütleme nüüd, kas tarand on nii palju siis Eesti jaoks teinud, et ta uuesti tagasi valitakse, see on omaette küsimus. See on omaette küsimus, pigem ma rääkisin orbiidil püsimisest või. Tema muidugi küsis orbiidil ka selle tõttu ta kandideeris vahepeal presidendiks. See tõmbas ka tähelepanu tarandi peale. Mitte vähe, jah. Nojah, aga sellega te olete ikkagi nõus, et meil on Euroopasse vaja. Siis see kõlab jubedalt tobedalt muidugi, et Euroopasse on vaja, aga meil on vaja, meil on vaja Euroopa liitu ja europarlamenti tugevat esindust. Mida ma praeguse seisuga küll ei, ei näe, väga-väga sinna sinna saavad sest et olla nii-öelda üks, palju neid seal on. Üle ühe 700, eks ole. Et üks, üks sellest Nendest kruvikestest on, on, on natukene vähe, et et ma, ma lihtsalt meenutan seda aega, kui, kui meil praegune president oli Euroopa Parlamendi liige ja, ja, ja tema tema hääl kõlas küll. Nii, et selles mõttes, kui me täna loeme Andrus Kivirähu kolumni Päevalehes, siis seda, seda arvamust või jagan, mis, mis Kivirähk seal kirjutab ja ma olen seda siinsamas saates korrutanud juba vähemalt viis-kuus aastat tagasi. Et see, see töö, mida, mida Ilves suutis Brüsselis ja Strasbourgis ära teha, oli, oli väga tõhus ja, ja seal ongi tema koht ja neid, neid Ilveseid peaks tegelikult sinna sinna sinna loomaaeda saatma saatma iga noh, võimalikult kõik kuu kambakesi ja et mis meil näiteks ma olen, mitte mitte, et nad hakkaksid seal nüüd kohutavat meeskonnatööd tegema nii-öelda Eesti Eesti kasuks, lobistama, see on sageli väga-väga raske, sest et nad kuuluvad erinevatesse Euroopa erakondadesse ja meil on seal erinevad fraktsioonid ja ülesanded ja nii edasi, aga, aga, aga see koosseis Euroopas võiks seda enam, et meil meid on ainult kuus, mitte mitte 100 nagu või peaaegu 100 nagu sakslasi, eks ole. Siis see peaks olema eriti eriti kuidagi tugev. No mina olen mitu korda vabandust, ühe korra juba seda rääkinud ja räägin heal mehel uuesti, et mina näeksin hea meelega Jürgen Ligi europarlamendis, kes on muuseas reformierakonnas number viis kandidaat ja, ja, ja ma arvan, et tema on seda tüüpi koloriitne kuju, kes kes tooks Euroopale rahanduslikus mõttes rahandusliku mõtlemise mõttes kasu, aga samas ka tema väljaütlemised kindlasti pälvisid tähelepanu. Jah, näed, üks tähelepanu pälvimise viis ongi see, mitte et sa võimalikult palju seal oma koha peal püsti tõused ja mikrofoni nuppu vajutad, seal, mis on ka võimalus, kahtlemata aktiivne, tuleb olla, aga aga kuidas kõige rohkem nagu pääseb, on, on loomulikult läbi lääne suurte meediakanalite kellel ei, kui ka tekib huvi, et augule lähme selle selle eestlase, eesti mehe või naise juurde, et kuule, ta rääkis põnevalt eelmine kord ja ja niimoodi asjad kerivad ja niimoodi nad niimodi nad pildi peal saavad. No seda tegelikult Eesti meedia samamoodi kuule, see annab väikse itaatia või sealt teda annab ja ainult töötus kuskile kaardi oli või Spiegelis aimu või Speegelisse saamine on, on, on nagu vähe teise. Või noh, tavaliselt aitavad nendele kaasasjad, mida me ei suuda kunagi prognoosinud, et see ei ole mitte isetegevuslased, juhtuvad mingid sündmused. A la Siim Kallas sattus ikkagi pilti siis, kui tuhapill tekkis. Ükskõik kui palju, üks võimalus ja see oli, see oli Islandi teene meile? Jah. Et noh, praegugi on poliitikud väga palju pildis selle tõttu, et jutt käib Krimmisteks. Samas jälle see, ütleme Siim Kallase isealgatuslik teema oli Rail Baltic ja ma olen sattunud peale tema intervjuudele Lääne telekanalites näiteks mitmetel kordadel, kus sedasama rail Balticu teemat nagu käsitletakse ja Ka vaadates jah neid nimekirju ja seda kombinatoorikad, mis siin nüüd nende erakondade suuremate ja väiksemate Parlamendi ja mitte parlamendierakondade nimekirjades on kokku pandud. Pluss siis üksikkandidaadid, et käib niisugune vangerdamine selle selle nimel, et, et saada võimalikult hea stardipositsioon järgmise aasta märtsi riigikogu valimisteks, aga aga see, see Euroopa värk on, ikka, on ikka selgelt nagu tagaplaanile. Nojah, ei tahaplaanile seadust võimendas muidugi see Tallinn talvel toimunud valitsusvahetuse kombinatsioon ja selles samas nendesse europarlamendi nimekirjades mind huvitab üks isik või ühe isiku positsioon, Urmas Paet. Ja, ja see. Tema sellepärast, et sellepärast huvitab mind, et, et Paeda positsioon reformierakonnas olnud ju kogu aeg väga tugev ja, ja me nägime seda, kuidas talvel peaministrivahetuse vangerdustes kuidagi liikusid ette malendid, millest, millest keegi ei osanud, et, et nad seda teevad ja tegelikult väga ootuspärane tegija Paet ja ei tahaplaanile. Ja praegu me näeme sedasama asja europarlamendi nimekirjas, kus ma isegi mäletan, nagu ma oleksin lugenud kusagilt ajalehest, et Paet pidi olema ütleme, sellise diilina või, või vastupakkumisena, europarlamendi nimekirjades, restorani nime valimisnimekirjas esimene, sinna ilmus Andrus Ansip, näeme, teine on Kaja Kallas ja nüüd on juba Kallast küsimusele jah jah, et ja Paet on liikunud hoopis kolmandale positsioonile. Kui see, mis, mis mind Paeda puhul just vada positsiooni puhul huvitab, on tema, tema positsiooni muutumine Reformierakonna sees. Nojah, eks siin ole ju mitu intriigi, kuna nii-öelda raskekahurvägi on ju kõik või peaaegu kõik väljas. Reformis keskis IRL-is ja nii edasi, et see on, see on huvitav, huvitav lahing, mis, mis 25. mail Meie ees siis nii-öelda lahti lahti rullub, et loomulikult Ansip versus Savisaar 22 ja pool 1000 versus palju siis Savisaar sai neid hääli, eks ole. Ja, ja nii edasi, et kuna Eesti nendel valimistel Eesti on üks, üks valimisringkond ja kuna hääled lähevad arvesse, ehk siis ka need pardid, kes on juba ära öelnud või kes siiamaani varjavad, kas nad valituks osutumise puhul lähevad europarlamendi tööle või, või ei lähe selle sellele vaatamata on, on, on väga huvitav, et et palju üks või teine erakond ikkagi hääli saab. Ja lõppude lõpuks ka see, mis, mis siis ikkagi üksikkandidaatidest saab, et et siin Silver Meikari lisandumine, Ojulandi juurdetulek ja loomulikult tarandi kandideerimine on need, need, mis, mis on väga, väga huvitavad, et kui eelmine kord tarandi kandideerimine ja tema 102000 pluss häält oli nagu, nagu protest, mida võeti nagu üksmeelselt nagu protestina erakondades valitsevale olukorrale ja, ja meie erakondlikule poliitikale tervikuna siis noh, on, on ilm ilmselge juba praegu, et tundub mulle nii, et sellisest häältest mingist võib üks inimene ainult unistada. Üks üksikkandidaat, et mis oli ju peaaegu sama palju, kui teil on Keskerakond, sai kokku nendel eelmistel valimistel aga, aga kindlasti tuleb neid hääli nii palju võidule igal juhul. Häälte hajumine saab olema üsna suur. Ja kui me vaatame ka sellist nagu ma ise ise nimetaksin seda nagu koomikute seltskonnas ehk siis täiesti ootamatult on Vello Leito ehk Eesti iseseisvuspartei selja taha koondunud sellised nimed nagu Hardo Aasmäe, Juku-Kalle Raid, Merle Jääger, Sven Sildnik ja Emil Emil Rutiku siis võib-olla et ka sealt tuleb mingi sellest luua, pärast tuleb, tuleb mingi pauk, et lihtsalt korjab hääli ära. Ja suurtele ja nii-öelda favoriitidena jääb tunduvalt vähem. Laega helmed ikkagi võtavad ka mingid hääled, pigem kindlasti on nagu selliseid üllatavaid kandidaate, näiteks Renee Kuulmann ästest jõukas eestlane, eks üks rikkamaid, miks nagu tema tahe on järsku Brüsselisse minna, et ütleme, šansid on muidugi väga väikesed, aga teda on siin nimekirjas lihtsalt hästi üllatav näha. Oga kolleeg Talvet oli, oli, oli üllatav näha ka, kuigi mulle tundub, et see on rohkem nagu televisiooni projekt, kui kui tõsine, kui ma eksin, siis ma muidugi vabandan. Kolleegi ees, siin on jällegi Kristiina Ojuland, üksikkandidaadina on ka suhteliselt kummaline vaadata. Nüüd me näeme, missugune see tõehetk siis on või, või teise skandaali kangelane, Silver Meikar, eks saame ka teada, kuid kui populaarne ta tegelikult on. Et see nimekiri on päris kirju? Nimekiri on jah kirju, aga mina, ma julgeksin ennustada, et, et seekordsetel valimistel on erakondade kandidaadid need, kes rohkelt hääli korjavad, et noh, võimalik nagu sa ütled, et on selliseid protestihääleandjaid ja, ja häälevõtjaid rohkem, aga, aga ütleme, et sisetunne ütleb, et et ehk on tõesti seekord rohkem erakondade kandidaatidel hääli. Huvitav on kusjuures Isamaa Isamaaliidu kampaania, kes juba teist teist valimiste vooru on läinud nii-öelda pump kampaania peale või või sellise noh, üsnagi ebatraditsioonilise kampaania kampaania mudeli enda jaoks käivitanud. No eks seda ole näha, kuidas, kuidas siis see läheb, et ja ma saan aru, et Anvar Samost kandina ajakirjanik on, on siis sellise isa isamaaliidu kampaania seekordses eesotsas ja põhiline favoriit, kes, kes veab seda minu meelest peaaegu sellise innuga, nagu ta oleks üksikkandidaat ja noh, ma saan aru, et tema tegelikult suurimaid šansse Brüsselisse pääseda ongi, kui ta võtab nagu üksikkandidaadile väärikad hääled, hääled häältesaagi kokku. Number neli omas nimekirjas neljast tibutab seal sõrme plakatite peal. Nojah, et, et kui siin pusin mõnes teises nimekirjas number neli olla on, on väga okei näiteks sotsiaaldemokraatide puhul, kus ilmselt Ivari Padar, Jevgeni Ossinovski, kes on teine ja kolmas, jäävad siiski ministriteks, siis, siis isamaaliidus on Tunne Kelam, Ene Ergma, Marko Mihkelson, Anvar Samost, neljas ja praegus Isamaaliit on opositsioonis väga palju tööd ja tegevust ei ole siis, siis ma arvan, et kõik, kõik eelmised eelnimetatud võiksid Brüsselisse minna. Seda valimiskampaaniat näitab, ta teeb huvitavaks asjaolu, et ütleme, Eerik-Niiles Krossi, Anvar Samost paljastatud praegu korruptsioon ja näitas näpuga Putini ja Savisaare peale, samal ajal reformierakondlik Viimsi vallavalitsus paljastab kõikvõimalikke sigadusi, mida tegi siis eelmine IRL-i ja see oli IRL-i punti ja neid on juba mitu tükki tulevad välja, ilmselt tuleb sealt veel. Et noh, seal on see küsimus. Peeglisse oled vaadanud, enne, kui rünnakule lähed. Viimsi juhtunud nii võimendu piisavalt kui nii, nii piisavalt, kui kui IRL-i plakatid suudlevast Putinist ja Savisaarest. Noh, muidugi asi on selles, et Viimsi on lihtsalt siiski piisavalt väike koht ja selleks, et Pärnu või Tartu val jälle ta korda läheks, sajab liialt tahaplaanile, ollakse mingis Tallinnas samasuguseid sigadusi tehtud, siis oleks asi muidugi teistsugune. Aga noh, tõesti IRL on valinud siis jälle jälle kord selle nii-öelda keskerakonnale vastandumise kampaania mudeli. Sa pead nüüd Sulev silmas seda viimast, seda kai lugu, mis ma pean seda silmis oli. Jah, aga ka Postimees on kirjutanud näiteks ühe loo, kuidas Viimsi vallavalitsus müüs ühe maatüki kuidagi väga kummaliselt maha noh, sisuliselt maatüki müdi veefirmale veefirma müüs oma ühele oma nõukogu liikmele ja ma tean, et neid juhtumeid seal Viimsi vallavalitsuses on veel, et seal on igasugu seikluslik asja lihtsalt me ei ole siiamaani, ei ole lihtsalt väga palju kuulnud. Ma ei ole küll linn doktor ega ei oska kaaspindoktorina mõelda, aga, aga ma ei kujuta ette, kuidas teist korda või jätkuna võiks nagu sa Heidit ütles, et punkkampaania EL-i puhul, mis, mida nad alustasid siin alles äsja ja kus oli see käru koos välireklaamiga kahest suudlemast meesterahvast, et see noh minu meelest seda, seda võib teha nagu, nagu ükskord ma ei hakka selles mõttes nagu Jüri Ratase selliste hüüatused, et oh issand, kui madalale võib, võib IRL veel langeda, aga sest, et et Keskerakonna esimees on ise piisavalt teinud ja see, mida me seal ümberringi näeme ja kuuleme päevast päeva isegi isegi õigustavad sellist, sellist lähenemist, aga, aga kui me räägime ikkagi nagu Europarlamendi valimistest, et korrata nüüd kohalike valimiste sarnast kampaaniat, et ja saavutada selle abil kohalikel valimistel saavutatud head tulemust? No ma ei tea, ma ei oleks selles, selles väga, väga kindel, et ma jagan sinu kõhklusi. Tunne Kelam, kes on nüüd juba kaks koosseisu seal Brüsselis ära olnud ja, ja ma usun, et ta soliidne, nagu ta on, eks ole, tagasihoidlikud plakatid ja, ja ma ei ja kellel on täita oma täiesti selge nishi roll, kes on, on paljastanud nii-öelda Venemaa sigadusi kõik need aastad alates 2004.-st aastast tegelenud, tegelenud nende nende probleemidega, et, et ma arvan, et ta on tõhusam kui, kui selline noh, aga muidugi kui võib, võib teha ju kampaaniaid nii üht kui teistmoodi, et võib-olla üks üks täiendab. Teist Tunne Kelam, meil on see häda, et need, kes tahavad saada sellist uut poliitikat, et nad ta on kõige vanem kandidaat, kes kandideerib üldse. Ta on ikka täielik raudvara. Need teda tõenäoliselt ei vali. Teatud aeg pensionile minna. Kuigi ma julgeksin praegu näiteks Tarandile liigitada turvaliste valikute hulka, et kui ta kord oli, oli öelda protestikandidaat, siis, siis ma tegelikult ei imestaks, kui, kui temal talle eelmised eelmistel valimistel hääle andnud seas on täiesti arvestanud teatav hulk neid, kes, kes annavad talle uuesti ja, ja seekord juba nagu mitte enam protestihäälena, vaid turvalise valiku häälena. Üks huvitav küsimus on veel, et kumb on populaarsem keskerakonnas, kas Jüri Ratas, kes on seal number kaks või number kolm, Mihhail Stalnuhhin, Keskerakond lootis ikkagi või teatas, et me viime venelase Brüsselisse? Jüri Ratas venelaste sekka ei kuulu. Et noh, et see on nagu šansid peaksid elama, siis Stalnuhhin neil. Jah, aga veel kord, et Eesti on üks valimisringkond ja hääletada saavad ainult Eesti vabariigi kodanikud. No seda väikest väikest venekeelsete Eesti kodanike hulka või püüavad ka tegelikult ju Ossinovski Natalja Kitam, et neid, neid on siia kogujaid välja pandud. Külm, et selles mõttes ju intriige on ja, ja väga-väga huvitav oleks teada, et missuguseid numbreid siis nii-öelda Plinkima löövad. 25. mai õhtul kell 11. Vaata veelgi üks küsimus on, et kui palju inimesi tegelikult käib valimas. Et kui me vaatame seda Euroopa liidu valimisaktiivsuse statistikat, siis üle Euroopa iga valimisega kukkunud protsendi või paari võrra laugelt allapoole suunduv graafik. Ja noh, Eestis on muidugi Euroopa Liit siiski väga hea mainega ja me oleme ainult kaks korda valinud parlamenti ja, ja tendents on, see olnud, tõuseb ja muidugi saab öelda, palju sõltub ka ilmast. Nagu ka telereitingud Sel puhul esijaja kuulge, kahe ja poole tunni pärast on üks mingisugune üritus Tallinnas pikal tänaval, venelased. Kuna ees seda üritust ilm tundub soosivat vähemalt Tallinnas praegu ei 100. Ja ja 20. aprillil on taotletud luba kordusetenduseks. Niisugune spektaakel on on välja välja mõeldud, mida me selle kohta peame arvama. Demokraatlik maa, mis asi, mis sa ütled, et ei. Okei, demokraatlik maa, no räägime siis nagu nagu lähevad üksipulgi, et, et siin on olnud arvamuse poolt ja vastu, kas, kas peab andma loa ükskõik kes selle loo siis annab, kas linn või riik, et, et kas peab andma loa sellisteks meeleavaldusteks klausliga, et me oleme demokraatlik maa ja meil siin võib igaüks mul muliseda, mida tahab? Sõltub olukorrast, et kui me oleksime, ütleme, Ukraina sarnases olukorras, siis oleks see mõeldamatu, isegi pronksiöö sarnane olukord täiesti mõeldamatu. Aga praegusel hetkel Ei, aga miks seal on just nimelt Ukraina sarnane olukord ja Ukrainas ja Krimm on ära võetud ja uued hävitajad saabuvad meie õhuruumi kaitsma ja Ämari saab nii-öelda oma põhifunktsiooni, Taani hävitajad tulevad kohe ja ja ja päevast päeva me räägime sellest, et arutame igasuguseid võimalusi Vene sõjalisest rünnakust taas ja nii edasi. Et Need asjad on omavahel seotud. Otseselt. Nii, aga samas kui me mõtleme kompikit, millel on luba Aga niikaua, kuni trollid nii-öelda niikaua, kuni kuni Vene tanki ei jõudnud rannaväravasse, võib anda demokraatlikku, sellele vihjati sõnavabadusele viidates ka lubas, et mõtleme niipidi, et küse. Meeleavaldus oleks ära keelatud siis sellest keelatud, vaid luba ei oleks saanud, luba ei oleks antud siis siis kuidas seda vene meedia ütleb, meie omadele ei antud isegi õigust demonstratsiooni korraldada, see keelati ära, ikka kasutanud sõna keelati, siis edasi hakkab siin selline kohalikes foorumites venekeelsetes hakkab jutt, et kuulge, keelati ära, teeme ikka. Ja siis minnakse ikka sinna Vene saatkonna juurde ja seal võib olla politseinike jõuk ees, eks ju, mingi, siis võib tekkida veel mingi kähmlus, sellega kindlasti kohale toodud telekaamerad. Näete venelastele lasta oma õigusi väljendada oma oma mõtteid, et sellest tuleks täpselt sama palju, aga võib olla ka rohkem jamama. Oli andis Krimmi, et kui Krimmis oleks olnud mingisugune kett, mis on, millele on võimud loa andnud ja mida millele, mille võivad politseinikud ümber peata kudenud, kuidas nad tahavad, ma ei näe, mina ei näe selles mingit probleemi, see, mis seal oli ohtlik, olid ilmatundemärkideta tundmatud ja ilmselgelt relvastatud tüübid, kes imbusid sinna ja tänna ja, ja kelle kellelegi ütleme, kellel paistis olevat ja nagu hiljem nägimegi oligi piisavalt võimu, et, et olukorda muuta, nemad olid ohtlikud. Piketid toimuvad täna ja 20. 20., siis juba Toompeal ja riigikogu ees. Mismoodi siis vene ajakirjandus, Vene propagandamasin, selle ära kasutab? Ta kasutab täpselt samamoodi, ma tahan öelda, et väga head varianti ei ole hases. Lihtsalt jõudsite enne sõna mu käest ära võtta, et täpselt samamoodi on ka praegusel ajal, näete, kohalikud venelased ei ole rahul. Nüüd sõltub sellest, et kui palju inimesi sinna kohale tuleb. Need, nagu me näeme, on on meil ilmunud üks 14 inimese kiri, eks ju. Mis ütleb, et me ei vaja Venemaalt mingit sellist kaitset, mille taga vist on väga suuresti sotsid. Kuna viies seal Kirna Kosovos kolm sotsi sotside taustaga, siis on meil olemas üksikkandidaat Jevgeni Kristafovitš, kes tegi ühe väga kuulsa pöörlemise, mida Youtube'is. Palju vaadatud siga, nimetan seda pöördumiseks. Teatrietenduse päris äge vene aktsendiga noor inimene ütleb sõnu, mida kahjuks eetris ei saa nüüd siin korrata, aga seda vaadata. Kuidas see kõik näitab. Tegelikult on seent see muukeelne seltskond, see ei ole ühtne. Seda ta demonstreerib väga hästi. Siis on väga raske öelda, et kuulge, nad kõik tahavad ühinemist Venemaaga või nad on kõik selle vastu, see näitab seda, et ta on ka arvamuste paljusus. Ja aga mõned arvamused ei ole üldse mittesobivad. Aarne, mis sa tahaksid, et sina, sa tahaksid, et selliste miitingutega toimuks, keelatakse? Esiteks, meie vist ei oleks sellest suurt teadnudki, vähemalt meie meedias ei oleks eriti levinud, kui, kui keegi juhuslikult ei oleks avaldanud või keegi ei oleks osanud ette kellelegi seda Izvestija artiklit. Et, et niuksed asjad toimuvad, no nüüd täitsa selge, võtame esmaspäevase vist homme ka Venemaal ka lehed ei ilmu, aga no ütleme, online homme loeme või täna õhtul, et. Venemeelsed ja, ja mingisuguse Eesti piirkonna eraldamist nõudvate ja venelaste õigusi õigustes seisvad piketid meeleavaldused toimusid ka Eestis, et nad on juba toimunud, eks ole, noh, Krimmis, Ida-Ukrainas, Lätis ja nüüd ka nüüd ka Eestis. Meie kaasmaalased lugupeetud seltsimehed, vajavad kaitsmist. Kui te panete kõrvuti kaks seda, et, et Eestis ei antud luba selgelt põhiseaduse Eesti põhiseaduse vastasteks meeleavaldusteks või paneme selle kõrvale selle teise, siis kumb, kumb nagu nüüd siis nagu meie jaoks sobivam olla. Ma ei tea, mulle tundub, et me pöörame sellele liigselt tähelepanu selles mõttes, et ma lihtsalt Sellest me räägime pärast kella kahte. Koguneme uuesti siia laua taha ja räägime siis me siis me saame teada, kui palju oli osavõtjaid või veel parem, räägime pärast 20.. Pärast pronksiööd ja ilmusid ka Venemaal uudiseid, et Eestis kuulutasid mingit kolm talu välja sõltumatu sellises Sis sotsialistliku vabariigi mäletan neid talusid ei olnudki olemas, siis valeinfot on ka ju võimalik levitada. Nii-öelda infosõda käib praegu täie hooga. No ma ei tea, kuidas teile aga ajamemorandum, 14 memorandum. Ma Heidit, teil on siin kaasaegsed töövahendid kohe nina ees, et et ma unustasin täna hommikul vaatamata, et kui palju sinna siis neid sinna petitsioonile neid toetusallkiri on, on kogunenud. Eile vist oli, eilehommikuse seisuga oli pealt pealt 600, et. Loomulikult see petitsioon on, on meile, ammu oleks pidanud kohalikud venelased, kuigi seal on väga palju ka noh, mis väga palju, aga seal on ka eesti nimesid. Ja enamus on teadmata, kes on, on kirjutatud lihtsalt nimi teada. Ja enamus moodustavadki selle selle artikli, kus on kirjutatud lihtsalt nimi on nimi, on teada 698 690 98 häält. Et see on ühest küljest väga tore, et on 698 inimest, kes julgevad sellisele asjale alla kirjutada mõnedki anonüümselt. Aga samas on see ka, ma mõtlesin niimoodi, et argument selle selle asja vastu et Eestis elab neid muukeelseid pea 300000, üle 250 300000 vahel, on neid, eks ole, ja, ja sellisele sellised petitsiooniga ühinenud 700 inimest esialgu ja vaevalt see number kasvab väga-väga visalt, sest et tal on nüüd aega juba küpseda mitu-mitu päeva. Ja kui me võrdleme siin mõningaid teisi petitsioone, kasvõi praeguse Tallinna linnapea vastu, mis on mõni aasta tagasi ilmus ja allkirju sai, eks ole, kus oli allkirju pealt 100000. Et siin on mu meelest niisugust mõtlemisainet. Jah, aga infoväli on ka teine. See, kas seda on nii palju võimendatud venekeelses infoväljas, on hoopis iseasi, eks, ja et see, kui Savisaare vastu toimub mingi aktsioone eestikeelses meedias, siis eestikeelne meedia levitab seda väga palju. Aga samas näiteks venekeelses meedias ma olen tähele pannud isegi Delfis ilmus üks uudis, kus räägiti Krimmis toimuvast eestikeelses versioonis üks ja sama lugu, samasugune pilt. Ja siis eestikeelses versioonis räägiti Vene sõjaväelastest ja venekeelses versioonis kohalikes elanikest. Noh, et seal on näha, sõltub sellest, kes on selle teksti koostanud või siis ära tõlkinud. Et venekeelses meedias on neid eesti võimus Eesti riigikorras pettunud tunduvalt rohkem. Nad vaatavad ka asja teistmoodi. Ja samas jälle noh, üks asi on, on nagu riigivõimus pettunud ja teine asi on see, et, et okei, sa võid nuriseda, Ma ei tea võimu üle, aga kas sa oled päriselt nõus sellega talveks sõda tarbeks mingi olukorra ebastabiliseerumine, et kas sa oled nagu valmis selleks, et, et see, see eluke, mis sul praegu on, mis veereb ilmselt suhteliselt turvaliselt omasoodu, et seda kõike kõike nagu kaalukausile panna? Jah, seal on jällegi see, et nad Krimmis ei alanud sõda. Aga no Eesti on siiamaani teatendas, meie küll ei ole valmis ühtegi jalatäit, maad niisama ära halva kellelegi. See oli relvastatud vastupanu tulla, kui sa tahad hakata midagi annekteerimine ja esialgu ei ole Venemaa mingit soovi soovi väljendanud tahaksid mingit tüki ära võtta meie meie üle meie piiriga. Ma ei tule nii lihtsalt mingid eraldusmärkideta auto, teisi sõjaväelasi, nad ei saa lihtsalt üle piiri tulla. Ütleme Venemaa huvi on selgelt ähvardada Hoida pinget üleval, hoida pinget üleval istinul tuld katla lapsena absoluutselt, sest et siis siis selgub ka tõde siin. Ja seal oli vist. Kolmeraudses jah, kus suursaadik Mart Helme ütles? Minu arust väga-väga-väga huvitav mõte iseenesest. Et miks, miks me oleme seda ka lubanud, aga, aga võib-olla siis me saame nii-öelda kapo saab teada nii-öelda vaenlaste reaalsed näod kes sinna, kes sinna kogunevad. Miks mitte, miks mitte, ei või see üks, üks mõte olla KaPoika. Pöörab tähelepanu sellistele inimestele ja neid inimesi tegelikult ei ole väga palju Eestis mingit käputäis seltsimehi, kes teeb aeg-ajalt jälle mingi uue ühingu. Ülenimesid ma isegi ju kõik teame. Gordon võitlevad natsismi vastu, teinekord nad võitlevad rahu eest, eks ju. Nüüd on tegelikult rahu eest, sa mõtled neid plakateid nüüd, mis on väljas? Rahu, seda Brežnevi-aegsed plakatid, seda selles tõi, ta võitleb, Keskerakond on, nemad on natuke teistsugused. Aga tegelikult on see üks väike seltskond, kes siis kogu aeg muudab, eks siis on jälle võimalusi raha küsida kuskilt Venemaalt, sest jälle on uus organisatsioon. Sa elad ja vot kussitatsin. Ei noh, selge on ju see, et ta on olemas töös rakukene kes, kes valmistab ette pinda ja, ja võib-olla tõesti see see võtab aastaid. Et ei, ei tule kohe midagi ja ei tule järgmine aasta ja 10 aasta pärast midagi. Aga rakuke töötab ja rakuke peab olema elus. Et kui tekib situatsioon, siis, siis hakkab rakuke ärkab ellu. Omaette küsimus on jällegi lihtsalt testimine, mis, mis käib tänase pikal tänaval ja. Ja siis 20. Toompeal, kui palju muukeelseid võtab Eesti kodakondsusest, et nende, ütleme, kodakondsuseta inimeste arv on Eestis kogu aeg kahanenud, kahanenud, eks ju. Eesti kodakondsuse arv on kasvanud vaikselt et see on Eestile positiivne trend. Nii, ja nii kaua, kuni tanki roomikud ei logise meil võidu väljakul, nagu ajaleht Pealinn ütles Vabaduse platsis vaid võidu väljakul, nii kaua me võime rääkida oma pisikese riigi pisikestest muredest. Ma tean, et Heidit tahtis rääkida ühel ühel teemal, meil on täna palju-palju teemasid varuks, aga me me ei jõua kahjuks, sest et aeg surub armutult peale. Aga siin on mitu-mitu, asja on niisugust olnud. Millest ühes nendel teemadel, Me Heiditiga, jätkame teisipäeval sellises saates ETV-s nagu vabariigi kodanikud ja see puudutab siis meeste ja naiste palgalõhet. Me täna ilmselt seda või tahad sa, Sulev midagi öelda? Puudutage inetu, inetu, haisev kala, palgalõhe aga siis, et see justiitsministeeriumis ettevalmistatav või peaaegu valmis või, või täitsa valmis, ehk seesama kooseluseadus, see kindlasti hakkab alles meie väikses ühiskonnas kirgi kütma. Ja jah. Nõiad ma, ma nagu märkan, et see, et see katel vaikselt podiseb, et, et see on ikkagi inimeste vahel aruteluteemaks kusjuures, isegi kui nad, kui inimesed on nõus sellega, et see partnerlusseadus peab olema, et inimestel peab olema õigus oma kooselu suhteid reguleerida, siis, siis tegelikult. Mulle tundub, et see on ka nagu normaalsuse kontrollimiseks, et on, ju me oleme ühel nõul või et, et seda retsept praegu nagu ühiskonnas on see teemaks ja seda nagu testitakse omavahel ja ma noh, ja tõesti see, see küsimus on olnud õhus väga pikka aega. Ma saan aru, et Reformierakonna poolest oleks võinud siis samasooliste kooselusid võimaldav või uudised reguleeriv partnerlusseadus olla juba ammu olemas. IRL on selle vastu kogu aeg olnud, praegu on siis selline olukord, kus On valitsusse sattunud kaks kaks erakonda, ehk siis liberaalsed reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid, kes kes on seda meelt, et selline seadus võiks Eestis olemas olla. Muuseas, oleks see siis esimest korda esimene istujaks esimene riik endise nõukogude liidu territooriumil, kus selline seadus vastu võetaks ja, ja ma arvan, et see oleks väga okei, selle seaduse puudumine on lihtsalt väga tagurlik, et see, et seda Eestis seadust seni olnud ei ole. Isased on nimetatud tagurlikuks selles mõttes, et enamus maailma riike seda siiski tunnistaks. Kui tammega sellise ääremaa nagu Inglismaa, siis ka seal toimus, toimus esimene geiabielupaar nädalat tagasi. See on muuseas tõesti abielu, et ega Eestis ei lubata ju ka abielusid. Tegelikult ringi, partnerlust on sealt lubatud varem paljudes riikides, nii et seal oli just küsimus, et abil pulmi pulmi abielu ei saanud varemgi homo suhteliselt keelatud? Ei oma suhted ei ole seal keelatud. Ma räägin paljudes riikides alates riikide ja kellega sa vaatad, aasid eriti Aafrikat, siis seal nagu mingisugune mingi, no ütleme, need ei ole need näited, mille järgi meie peaksime enda samme seadma ei olegi, ma ei tahagi seda väita v olemas. Liberaalne riik ja, ja kui meil on selline tegevus lubatud, siis noh, miks ei võiks olla partnerlus lubatud. Mõistuslik. Ütleme nii, et selle seaduse eelnõu kohaselt me oleme poolel teel sinna, kus mõned riigid juba on ja poolel teel nendest riikidest eemal, kus, mida siin Sulev mainis, et kus selle eest võib sind oodata paragrahv või isegi midagi hullemat. Just, aga see, mis ma nüüd minu tähelepanu köitis, oli see, et sellel nädalal saad selline organisatsioon nagu Eesti meelelahutajate liit lootis, kõigele saatis pressiteate siis kõvasti tähelepanu otsis, tähelepanuorganisatsioon olemas on, aga ma saan aru, et meelelahutajate liidu koondab inimesi, kes lahutavad inimeste meelt pulmades ja muudel muudest tähtpäevadest. Ja nemad saatsid pressiteate, kus nad teadsid, et kooseluseadus hülgab eesti rahvakombestikku. Ja, ja sellest siis mõte selle, selle, selle, nende saadetisi. See oli siis tegelikult noh, anda märku sellest, et, et meelelahutajad ei pruugi tahta meelt lahutada. Kui kaks omasoolist sõlmivad nii-öelda siis partnerluslepingu ja, ja selle puhul ka väikese ürituse korraldavad. Narva kaasa nende nende mure, nende voli. Selles mõttes, kui palju on protsentuaalselt neid omasoo sõpru siis näiteks olema ka meelelahutajate seas, et võib-olla seal kõige hullem probleem ei teki. Ja kusjuures, mis on nagu huvitav peaks olema ka. Et tegemist on siiski diskrimineerimisega, kui seadus lubab partnerlussuhet luua ja keegi ütleb, et ma sellepärast sinu meelt ei lahuta, et et sa oled gei, siis see on selge. Tihti legendist krimineerinud, selge eelis, mis mõttes? See on iga inimese vaba valik. Kas ma, ma lähen isegi see võib olla vaba valik, et mis, mis siin samasoolistest aga toimub mingisugune, ma ei tea, mingi liidu organisatsiooni, MTÜ erakonna, mis iganes iganes suve või talvepäevad või noh, analoogilist, Aga suudetakse ette, näiteks kaks mustanahalist abielluvad. Meelelahutajad teatab, et meie mustanahaliste pulmades meelt ei lahuta. Vaevalt, et teatab seda, teatab siis iga seega, keda kutsutakse sinna, aga mõni laulja ütleb, et ma ei lähevad sinna üritusele laulma sellele inimesele vot ei lähe ja kõik ja küsisin, selle käest ma auhinda vastu ei võta, madala terekätt ei anna, mis? Kuidas? Põhjendav lihtsalt, aga ei peagi mõnda asja põhjendama. Kui ta teatab, et sellepärast, et ta on gei või siis siis läheb asi jamaks selle siis on see diskrimineerimine, kui ta teatab seda, et sellel päeval ei ole aega. Küsib sellist tasu, mis on ebamõistlikult suur seal midagi teha. Kusjuures tulles tagasi Inglismaa juurde, siis tõesti Inglismaal kaks umbes kaks nädalat tagasi lubati Key pulmad ja sellest oli ka inglise pressides, olite sellel laupäeval, kui see esimest esimest korda võimalused olid, suured pildid, kuidas abiellusid siin lesbitsiaalia kei seal siis sellesama uudise all oli, oli väike lõik sellest, mismoodi Briti valitsus keelab kõikidel Keitering teenustel keelduda noh, nagu sugu põhjenduseks tuues. Või kooselu vormi põhjenduseks tuues teenust osutamas. Siis, nagu ühe hingetõmbega seadustades geiabielusid oli vajaga võtta vastu seesama sama otsus, et, et selle, et, et keeldumine ei ole õigustatud. Jah, aga keeldudes tegelikult saab alati, sest on olemas selliseid ümber nurgaminemise meetodeid. Muidugi on, hea küll, kuulge dopinguteema meid enam ei erutu, eks ole, mulle üldse tundub, et et kuigi praegu siin doping põleb taas kord siis kuidagi ta langeb ja langeb nii-öelda pingereas huvi ja tähelepanu osas ja et kuigi noh, ütleme Päevaleht siin püüab nii et naba paigast ära ja valedetektori test, mida siis tohter Bernatski on, on andnud ja, või teinud, ja ja, ja, ja kikuga seonduv uudis, mille, mille siis AK eile välja välja venitas ja tekitas. Ja tuli siis ka see lause me huvitav on see, et Oogaa ei ole vabatahtlikult ise teatanud oma pressiteates, et Meie kahekordne olümpiavõitja on näinud proov A-proovi vastu rahvusvahelisse spordiarbitraaži vaid vaid see tuli neilt nagu tangidega välja välja kiskuda. Sest et vaikus oli juba kummaline ja mida siis ajakirjandus ikka saab teha, kui ise nii-öelda küsida, et, et mis värk on. Et pärast sotsid pidid need asjad välja tulema, aga nüüd nüüd selgub, et ei, täis vaikus, niisiis agaaga eile toimis aga et väga-väga huvitav jah, et see, see asi nagu inimeste nagu teadvuses ja, ja, ja huvi selle asja vastu on, hakkab, hakkab vaikselt langema. No seal tekib see moment, et ühel hetkel seal vau, üllatus, ma ei taha uskuda ja siis vaikselt hakkad nagu omaks võtma, et võib-olla Eesti sportlased tõesti on seda teinud, võib-olla tipud seda teinud. Ühel hetkel sa mõtled, et nad ju siis nii need asjad käisidki. Ma ei tea ma all, ma arvan, et järsku see on jälle hoopiski enesekaitse refleks, et ma, ma ei, ma ei taha, et ei tahaks sellest teada. Ei taha tähele panna, sest tegelikult on see ju see, et sellega tuleks hinnata ümber nagu paljudel inimestel enda mingid käitumised, rõõmustamised, kurvastamised, kaotuste puhul tuleks öelda, issand, ma olin kogu see aeg tegelikult lollitatud. Ei, no muidugi sa loodad, et see ei ole niimoodi toiminud. Tegemist on ikkagi rahvuskangelastega, nende nimed on mängus ja seda üks asi ja teine asi nagu sa ütled, et meie meie pilgud on pööratud siiski maa ja mulla poole, väga palju, see on ka üks asi, Mooses. Ei, kindlasti on võib-olla aga ja teine asi või kolmas asi on see, et, et taaskord jälle viidatakse mingisugustele, protseduurireeglite rikkumistele ja me oleme seda läbi elanud juba kahe aasta vältel oma eelmise või teises Ungariga ja eelmise juhtumiga, et, et see, see asi hakkab lihtsalt noh, iga asi olgu ta nii kurb ja, ja halb, kuitahes ta ta lihtsalt nagu devalveerub. Kui, kui asi, asi jääb jälle venima ja tulevad teised asjad peale ja ja, aga noh, mis muidugi kogu selle kogu selle saaga puhul, kui see asi lõpuks ikkagi läbi saab ja, ja see, see süsteem tuleks tegelikult ikka põhjani alasti võtta ja, ja välja välja juurida need asjad, aga aga mulle tundub, et et asja omastas ringkondades mitte mitte küll kõigis Puudub puudub tahe ja soov seda teha. Et võimalikult vähe asjaga tegeleda või võimalikult puhtaks oma oma käediat ja see on, see on ka otsustav, miks, miks selline vaikimine on, on toiminud? Või ma ei tea, kuidas teile tundub? Või tegelikult, ega te ei pea midagi ütlema? Mulle Mulle lihtsalt tundub, et, et see on see on kummaline, et kõik me elasime kaasa meie olümpiasangari tungimisele AK stuudiosse ja kõik rääkisid ja ühtak ühtäkki vaikus Sotši olümpiast on nii palju aega möödas ja siis selgub, et ei, siiski vahepeal on midagi toimunud. Millest meid ei ole informeeritud. See on, see on jama. On jama, täiesti nõus. See protseduurireeglitele tõesti tähelepanu pööratakse. See tekitab alati kahtlusi inimestes, et inimesed saavad alalt selget signaali, kas oli, oli dopingut võetud või mitte, mitte see, et kas kas mingid asjad toimusid, mingid mõõtmised toimisid valesti, siis jääb selline susherdamise mulje juurde. Vahetevahel. Kui advokaadid on mängus ja ei räägi Ta mitte asjast, vaid, vaid vaid asja juurde kuuluvatest muudest muudest asjadest. Ja küll meie antud aeg on täna pöördumatult otsas. Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja aitäh teile kuulamast ja loomulikult ilusat nädalavahetust.