Kirikuelu tere õhtust. Head palmipuudepüha. Täna räägime Eesti kogudustest ja kogukondadest, venelast ja teistes Ida-Euroopa riikides. Eeskätt tuleb juttu Peterburi Jaani kirikust, mis on nüüd lepinguga antud pooleks sajandiks Eesti kontserdikasutusse. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja stuudiokülaliseks Eesti Evangeelse luterliku kiriku avalike suhete spetsialist Arvo tuhkru. Pärast põhjalikku taastamist oli Peterburi Jaani kirik üsna viimase ajani ebakindla juriidilise staatusega. Kolm aastat väldanud õiguslikud protsessid nii Venemaal kui ka Eestis on jõudnud võiduka lõpuni. Ja tänavu märtsist on Peterburi Jaani kirik ametlikult Eesti riigi valduses. Samas maa tagastamisprotsess veel jätkub. Lähemalt räägib Arha tuhkru. Üks päris palju aastaid pikk protsess on eelmisel aastal jõudnud ühe vaheetapini, et Peterburi linnavalitsuse alluvuses olev kirikuhoone sai korda tehtud ja see oli ka tagastamisprotsessi eeldus ja selle tõttu oli see üsna komplitseeritud, kuna ja Eesti riigi poolt tuli palju rahastusi, tuli erarahastusi ja teisel maal nii-öelda teise linnavalitsuse omandit renoveerida oli üsna komplitseeritud, nii õiguslikult kui ka kõikides muudes küsimustes. Aasta lõpp siis päädis sellega, et kogudus sai selle hoone endale tagasi ja praegu on pooleli protsess maa tagastamise osas. Ja nüüd see alla kirjutatud leping on siis Eesti kontserdiga, mis on Eesti riigi omand, on kokku lepitud selles, et 50-ks aastaks, õigemini 49-ks aastaks on siis kasutamislepinguga Eesti kontserdi käsutuses tasuta kasutamisõigusega nõnda kogudusemaja omanikuks, kirikuteenistused ja kõik kirikutalitused jäävad sinna sisse ja koostöös Eesti kontserdiga siis proovime, et see kirikuhoone oleks nii kultuuriväravaks kui ka eestluse kantsiks ja paigaks, et see maamärk elaks ja oleks seal kohapeal selle kirikus omanik, siis on Jaani kogudus. Mina olen endiselt Peterburis innova, see tagastamisprotsess käib ja tegelikult, kui vaadata kogu seda krunti, siis ajalooliselt on selle krundi ühes küljes olemas korterid, mis olid kunagi selle Jaani kiriku külge või omandisse kuuluv ja koolimaja, mis oli selle Jaani kiriku omanikuks, aga need on muidugi protsessid, mis on tagasipöördumatud ja inimesed elavad sees ja ja neid tagasi kindlasti enam ei saa, et siis võib ühekaupa ostma hakata. Krunt ja kirikuhoone on kogudus omand ja see on siis antud Eesti kontserdikasutusse selleks, et, et üheskoos on ainukesena võimalik seda maja hallata ja seda sisuga täita. Kas Eesti kontserdikasutusse läks see pühakoda siis ka sellepärast ikkagi, et, et oleks kindlustatud see, et see maja on köetud hoitud ja väiksel kogudusel on seda lihtsalt üks raske teha. Ja loomulikult, ja teine asi on ka see, et Eesti Kontsert on väga palju panustanud juba tegelikult selle restaureerimise ja renoveerimise projekti algusaegadest. Me ei suutnud, kui meil oli see tagastamisprotsessi juba aastal siin 2000 ja 2000 202004. Rääkimises tuli välja, et tegelikult endal puudub see jõud ja võim seda niisuguses formaadis täita ja nii suure nii suurelt ümber ehitada, nagu ta oli plaanitud. Ja siin peab ütlema küll tänu toonasele kultuuriministrina Praegusele, välisministrile Urmas Paetile ja siis Aivar mäele, kes tegelikult väga tugevasti hakkasid seda kandma koos Peterburi toonase konsuliga. Ja seetõttu, et neil on kontaktid ja sisu ja võimu oli seda, et see asi läbi viia. Seal olid sajad lepingud alates elektrienergia kanalisatsioonidega, kõiksuguste paberit, et ühteajamisega, et nad saaksid õiged allkirjad õigelt poolt ja see oli päris pikki papoa, et see on vahepeal olnud ei surnud punktides, kui ka lootuslikus uuesti tärkamises. See on imeline lugu sellest, mis asi see Peterburi Jaani kirik siis rohkem on kontserdisaal või pühakoda. Ta mõlemad, eeskätt on ikkagi pühakoda, Püha Jaani kirik ja Ta on teenimas neid eestlasi, kes seal on, selles pühakojas käivad. Et me oleme nüüd tasapisi ka sellest aastast saanud rohkem jumalateenistusi. Praegu sellel kuul on näiteks kolm jumalateenistust kolmel pühapäeval tavaliselt olnud eestikeelsed üle pühapäeviti ja Eesti Kontsert aitab seal kahte külge täita. Esiteks on see, ta tutvustab Eesti kultuuri ja muusikaelu, tuues eesti muusika, kuid, ja eesti repertuaari Peterburgi ja kui vaadata sedasama kiriku asetsust, ta asub Maria kontserdimaja kõrval. Ja alguses, kui oli ka kartus, et see meeletu Tartu suur ehitis, mis nüüd eelmisel aastal valmis sain et see neelab nagu selle publikumi ära, tegelikult vastupidi, et seda kontserdi publikumi jätkub. Ja teine teema, mida Peterburi Jaani kirik kontserdiosa programm täidab, on see, et ka kohalikud olgu siis meistriklassid, olgu siis muusikakoolid saavad, saavad seal teha oma proove, saavad seal teha oma kontserte, sest et tegemist on ülihea akustikaga kammersaaliga vaatame nende mahtu, siis umbes 120 120 530 üritust on see, mida suudab Eesti Kontsert siin aasta jooksul panna ja 25 pluss üritust jumalateenistust on see, millega täidab siis kogudused pool, et me räägime tegelikult juba 150-st üritusest aastas, see tähendab iga teine jumala päev peaaegu. Ja loomulikult on see ka eesti seltsikeskus ja keskpunkt, kui palju seal koguduses rahvastesse koos käib ja kui palju on siis neid, kes lisaks kontsertidele mis meelitab kindlasti kohalikku publikut, kusjuures eestlaste kogukond, kes seal käib pühapäeval tõest, jumalatunnistusel? Eestlaste kogukond on loomulikult suur, päris mitme 1000-ga võrreldav, väga paljud eestlased käivad siit nädala sees sinna tööle, annad siis ehitusfirmade juhid või on nad siis oma muude kontaktidega või teadustööga või õppetööga seotud. Et nemad nagu nädalavahetuseks kirikusse väga palju jõua, sest et nad reisivad koju. Siis, kui me räägime niisugusest aktiivsemast rühmas, siis me räägime umbes 400-st eestlasest, kes ühel või teisel kombel on, on selle kirikueluga seotud ja tavapühapäeviti ongi niiviisi 30-st 70 inimeseni rahvas, kes seal on jumalateenistusel ja loomulikult Ta kannab ka seda muusikalist osa, et seal on oma koor. Seal on võimalus esineda eesti tantsuansamblil Neeva ja seal on võimalik teha pühapäevakooli, eesti selts teeb seal oma üritusi ja ma loodan ka seda, et, et ühe olulise rolli on see, et ka eestlastele, kes siit lähevad eriti harrastusmuusikud, harrastuskoorid, olgu nad siis Kiviõlist või olgu nad siis labast või olgu Tartust või Viimsist, kus iganes või ka koguduste kooridel on võimalik tegelikult tulla Peterburgi, näha seda linna, näha seda ajalugu ja selle kulgemist ning tavaliselt on seotud ka siis jumala teenistuses esinemisega pärast ise kontserdiga. Et see on ka väravaks meie inimestele, kes sinna tulevad. Alguses oli ju lootused Peterburis, kohapeal on päris eesti õpetaja, kes elabki seal. Aga see päris nii ei läinud. Jah, see vastab tõele, et kui me vaatame kas või näiteks Jakob Hurda lugusid, kerime natukene neid ajarattaid tahapoole, siis hakkab vurta, kutsuti mitu korda. Lõpuks esimese teise kutsumise vahe oli vist vähemasti 10 aastat, kui ta lõpuks võttise ja tulid. Me oleme ka juba kutsed esitanud, aga Peterburi Jaani kirik on alles kolmandat aastat täielikult avatud ja loodame, et me leiame hea mehe, kes võiks hurda või ka Reimani pärandit edasi anda. Ja Venemaal küll on see seaduspügalat. Preester pastor peab olema mees, et teist võimalust ei ole, et see on Venemaa seadustega juba piiratud. Teine teema on muidugi see, et, et seda kultuurilugu saaks väga tugevasti avardada ka eelseisvast aastast 2017. Kui me mõtleme selle peale, et 100 aastat tagasi 40000 eestlast tulid Peterburi jaanis kokku ja jalutasid manifestidega taure paleesse, nõudsid iseseisvust või, või Eesti riigi sündi. Ja tegelikult, kui me mõtleme seda eestlaskonda seal ümberringi, et Peterburi Jaani kirik oli oma kooli ja korteritega üks keskus, aga sealt mõnisada meetrit eemal olid eestlaste ortodoksi kirik kuus, teenis ka Eesti esimene piiskop Platon Paul kuulbushis kodanikunimega, kes, kelle sinna kiriku kõrval on samamoodi ehitatud väga suur kunagine koolimaja, mis on nüüd korteriteks. Et seda lugu ja, ja seda aega saaks tegelikult päris päris kenasti kasutada, aga selleks, et tänapäeval näidata seda, et nii disaineritele, nii kultuuriinimestel, nii kunstnikel on tegelikult olemas värav muusikutest, samuti teadus inimestest, et kirik ka on selleks sisuga vahe rohkem täita. Aga mis võib-olla see põhjus, et sinna Peterburi Jaani kogudusel ei ole päris oma õpetajat leitud? Eks see põhjus on päris mitu väikest. Et esmalt on see, et kogudus ise olemuslikult ei kuulu Eesti Evangeelse luterliku kiriku alla, sest et Eesti evangeelne luterlik kirik pole registreeritud Vene Föderatsioonis vaid meil on koostöö Ingeri Evangeelse Luterliku kirikuga kandis ja kogudus kuulub Gingeri kiriku alla erilepinguga meie peapiiskopi Ingeri piiskopi omavahelise korraga sätestatule. Ja kogudus on üsna vaene, tegelikult nii, nagu me räägime kogu Ida Diaspora eestlastest on tihti nad tegelikult elatanud inimesed, kes on olnud teadustöödes, instituutides või muudes ja vene pensionäri palk oli tagasihoidlik ja meil ei ole seda ressurssi ja kirikul endal siit Eestist ka pole tegelikult ressurssi, et hoida Peterburi linnas eraldi palgaga oma inimest. Et kui me vaatame kas või saatkondade nii-öelda taset, et siis tegelikult korter, korteri üürimine ja igapäevane elu-olu on Peterburis läinud viimase nelja-viie aastaga umbes kaks korda kallimaks, kui, kui varasemal ajal ta ületab tunduvalt Tallinna. Tallinnas on selles suhtes üsna soodne elada. See tähendab siis seda, et seal käivad eesti pastorid lihtsalt külakorda jumalateenistusi pidamas. Praegu on õpetaja Enn salvest käinud külakorda pidamas ja mina ise kord kuus, nii et siis kaks korda kuus on puhtalt eestikeelsed teenistused. Ja me oleme praegu koostöös Soome misjoni seltsiga, et meil on üks Eesti-Soome perekond, misjonäride perekond, Liliani Hanno keskne, et siis nemad aitavad täita neid nädalavahetusi, mis jäävad nii-öelda Eesti õpetajatest priiks. Ja palvusele teenistused on siis seal juba olemas ja see töö on algamas. Et me tahaks, et see töö läheks järjest elavamaks ja iga pühapäeval saaks siis kirikus kirikuline käia pühapäevakooli eesti keelerühmadega, samamoodi. Aga Peterburi Jaani kirik pole ju ainus kirik ja kogudus, mis on nüüd Vene territooriumil. Neid kogukondi on veel ja veel on külm. Et ajalooliselt me räägime eesti kogukondadest väljaspool Eestit, et kui me räägime umbes sajand tagasi, siis me jõuaksime kuskile 300 ringi, need, olgu nad siis külakesed, suuremad või väiksemad ja ja nii Peterburi ümbruses on algselt olnud ja teenitud on Peterburi ümbrust juba 70.-te lõpul, et siit siis nii soome kui eestikeelsena, et Nõukogude Eesti ajal siis jaa, praegu on stabiilne töö Moskvas, see on küll vaid kaks korda aastas heal juhul. Ja me oleme käinud ka Lõuna-Siberis põhiliselt Krasnojarski krais ja vähem vähem Novosibirskis. Aga, aga seal on samamoodi kogukonnad olemas eestikeelne kirik ja kogudus on siiamaani olemas aastast 1886 Ülem-Suetuki külas, mis on üks väheseid paiku, kus on ka kirik terviklikuna säilinud, sest et enamus lammutati, hävitati kolmekümnendatel ja sealt tagasi tulles alla Krasnodari krais ehk siis tänapäevase Sotši ümbrusesse, mis on viimasest olümpiamängust üsna populaarne. Kaasa arvatud eesti kunagine küla estossadokija ja Punane Lageda Krasnaja paljana ning sealt tuleme kohe ülebsov jõe, avastame ühed väga suured eesti külad juba 130 aastat tagasi 135 aastat tagasi tekkinud, milleks on Salme ja Sulevi Linda Estonka. Et see on siis tänapäeva Abhaasia ja omaaegne Gruusia piirkond ning sealt edasi on vaid kiviviske kaugusel põhja Türgis olnud eesti kogukonnad. Abhaasias on küll nüüd käidud, mõni aasta tagasi Krimmis on tegelikult käidud ka üsna mitmed vaimulikud siin üle aasta, üle kahe aasta, järgmine aasta. Ta on samamoodi oluline aasta, kus taas Krimmi peaks minema, et Krimmi eesti küladesse ja, ja me saame rääkida loomulikult ka ukrainas olevates eesti eesti kogukondades, aga sinna pole nii palju jõudu olnud, sest et see kõik võtab ressurssi ja aega. Ja siin on tegelikult väga oluline roll, mis me eelmine aasta kohtudes Eesti parlamendis just komisjoniga, kelle peale kultuuriteema vastutusala peaks rohkem leiduma sidusust ka väliskomisjoniga välissuhete komisjoniga, Eesti Parlamendis, et paika panna ka tegelikult eestlaste oma poliitika, kaasmaalaste poliitika, et mida me soovime näha, kuidas me soovime näha, kas eesti keel jätkub nii koolides, õpetatanu, nii traditsioonides, kirikutes, idadiasporaa-s on väga oluline kiriku rolli, sest ta kannab protestimärki vene õigeusu kiriku vastu. Et isegi siis, kui sa oled minetamas keelt ja paljud traditsioone, siis teades, et sa luterlane ja käid Kirses, siis see on tegelikult väga tugev identiteedi kandja, seda nii Ukrainas, seda nii Leedus kui me räägime eesti kogukondades, seda samuti ka Lõuna-Siberis, Moskvast, Peterburist rääkimata. Me ei tohi unustada Petseri kogudust. Ja Petseri kogudus on nüüd mõneti ja üsna omapärase olekuga korraga, sest et seal samamoodi juba teenitud Eestist siis põhiliselt Lõuna-Eesti vaimulike poolt. Aga Petseri olukord on selles suhtes natukene teisem, et see kogukond on üsna õhukeseks jäänud. Ja enamus, kui seal teenistused on, siis inimesed tulevad Eesti poolt ja lähevad sinna Petseri kogudusse teenistusse, sest et koos vaimulikuga või samal ajal toimub see pendelränne nii-öelda, et nad käivad oma sugulaste haudadel vaatavad üle need paigad, mis neil on vanast kodukohast jäänud. Ja pärast siis tegelikult ei ole teenistus tulevad tagasi. Et kohalikke eestlasi sinna on aktiivse on üsna vähe alles jäänud agamis Petseris väga hästi toimib, on, on orelitunnid. Et siis on Petseri kirik täis ja enamus loomulikult on siis mitte eesti verd kandvad inimesed, aga see orel on päris tugev Läti vene kultuuriruumis, et et orel on midagi nii olulist, et nad tulevad seda kuulama, sest et nende enda traditsioonilises religioosses muusikas ega, ega ka niisuguses kultuurielus orel on tegelikult üsna eksootiline pill, palju paljalt kirikuhoonet siis Venemaal on? Põhimõtteliselt me saamegi praegusel hetkel rääkida tegutsevast kolmest hoonest, soe tukk, me saame rääkida Petseriste Peterburist, on olemas hooneid veel, mis on kunagi olnud Eesti eestlaste pärusmaaks, kes tehtud võimlemissaalideks, mis on väga armetus olukorras ja mõned on hävinud siis viimasel kümnendil mõned on hävinud juba 30.-test aastatest, et neid, neid hooneid on ikka väga vähe alles jäänud. Ja nende ülalpidamine muidugi on omaette teema, et sama küsimus Petseri peal ja sama küsimus natuke parema ja suurema lootusega on siis praegu Suetuki kirikuhoone, mis vajab remonti, akende vahetust ja natuke pumpamist. Kui rääkida Luteri kiriku tegutsemisest Vene territooriumil, siis siinkohal on hea vist meenutada ka seda, et Eesti kirik on asutanud, kui ma ei eksi, siis kaks luterlikku kirikut-Venemaale? Noh, eks võib seda natuke suurema poognavõtuga isegi sedasi sätestada. Vahetumalt on loomulikul teel ka ka nii-öelda ema kiriku suhtes olemas Siberi evangeelne luterlik kirik mis on Novosibirskis põhi, põhirõhuga, aga Venemaa on suur ja lai, et eks neid jagub ka mujale. Ja selle aasta siis nelipühal siis Siberi luterliku kiriku piiskot, Sibolod lõtkin, tuleb Tallinna toomkirikusse ja nelipühal ta siis jutlustab hommikul Toomkirikus. Et kellel mahti võib seda, seda siis oma silmaga näha. Ja loomulikult ajalooliste sidemete kaudu, kuna nõukogude võimu ajal ei olnud võimalik Soome kirikul teenida neid soomekeelseid inimesi või ka Ingerlasi Peterburi ümbruses, siis tegelikult Leningradi oblastis vaid, et seda eriti siin kunagiste kas siis nii-öelda Soome sõjaväes olnud pastorite kaudu või eesti vaimulike poolt, kes kes on lihtsalt oskanud, soome keelt ei osanud ja neid on olnud terve, terve rida, kes on siin juba seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel väga tihedalt Leningradis toonase ümbruses, Puškin, Oz teinud teenistusi ja, ja see on olnud küll nii-öelda meil on väga lähedased sidemed Singeri kirikuga, Ingeri kirik ise tähistas need mõned aastad tagasi oma neljasajandat juubelit ja, ja siis siis loomulikult Siberi evangeelse luterliku kirikuga. Venemaal on teine suur kirik k, mida tuntakse ka helkrassi nimeline, ehk siis on nii-öelda Saksa juurtega kirik ja see toimub siiamaani päris hästi aitäh tulemast saatesse aru tuhkru Eesti Evangeelse luterliku kiriku avalike suhete spetsialist. Kirikuelu tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kui jumal lubab, siis suure reede jumalateenistuse ülekanne on raadios reedel kell 17 ja ülestõusmispüha jumalateenistus, pühapäeval kell 11. Kirikuelu saade meetrisse taas tavapärasel ajal, nädala pärast õhtul kell seitse. Kõike head ja õnnistatud palmipuudepüha jätku.