Raadio seitse tere õhtust, on küünlakuu esimene reede, tänane saatejuht Ene Pilliroog, mis kavas mitmel reede ööl on meil vahele jäänud piiblisari, seda mitmel põhjusel. Sedapuhku siis ongi tänases öös kavas 14. saade sarjast piibel peale südaööd on siis stuudios vana testamendi professor Evald Saag ja tänases saates peatume Matteuse evangeeliumis. Aga esimeses pooles jätkub sari piiblimeditsiin, mis on ka juba jõudnud neljanda saateni. Millest täna räägime. Räägime sellest, kuhu võivad viia inimest stressiseisundid, millised haigused võivad tekkida ja vallanduda missugune tee võib-olla stressist neuroosi ja kas sealt tagasiteed meie stuudiokülaline, nagu nende teemade puhul ikka on olnud, on Jüri kirikuõpetaja, Jüri Raudsepp. Ja niipalju siis ette tänase reedese ööteemadest. Raadio seitse, neljas saade sarjast piiblimeditsiin ja stuudiokülaline on pastor Jüri Raudsepp. Kas te tunnete ära inimese, kes on stressis, missugune ta välja näeb? See on muidugi niisugune, võiks ütelda päris. Võiks siis öelda sisehaiguste eksami professori poolt esitatud küsimus ja kas ma nüüd oskan selliselt vastata, nagu ütleme, see prohvet seal oleks tahtnud ja antud juhul ka lugupeetud reporter, aga asi on selles, et, Praegu nii palju, kui meil on teada siis on väga raske tegelikult Määrata stressis oleva inimese stressisuuruste ulatust või raskust kuna siin on ju tegemist psühhoemotsionaalse nähtusega ja need alluvad mõõtmisele, nagu me teame, raskelt või peaaegu, ei allu. Sest oskame inimese füüsikalisi parameetreid määrata, vererõhku, mõõta, veresuhkrut määrata päris täpselt ja nii edasi, aga kõik, mis puudutab meie psüühikat, selles osas oleme me mõneti raskustes ja seda enam on püütud leida võimalusi ka stressi tugevuse määramiseks. No minul on olemas, Ühed on, et see on üks Ameerika töö ja siin on püütud siis neljal 10-l kolmel juhul määrata palli, kas nad nimetavad seda nagu elu muutus, ühikud või ka liftšeinsi juunitse. Kuna stress kaasneb põhiliselt niisuguste olukordadega, kus ka inimese elus toimuvad muutused me ei pea mitte alati mõtlema nii, et inimene on emotsionaalses stressis, siis kui ta ka juhtub midagi. Ebameeldivat, või on tegemist mingi suure pahanduse või psühhodraamaga, muidugi siis on ka tegemist stressiga, me nimetame niisukest negatiivset ebameeldivat stressi võõrapäraselt Distressiks ja kui meil on tegemist, siis meeldiva elamusega näiteks Me saame Ta või juhtub midagi muud meeldivat, siis on ta meedias tress või stress. Aga põhiliselt on stressiga ka alati siis tegemist, kui meie elus toimuvad teatud muudatused, sest inimese elu on sajandite vältel olnud küllaltki monotoonne, ta on seotud, kui ei ole just tegemist olnud rän rahvastanomaadidega ikkagi teatud kindla kodupaigaga. Ja siis on nüüd vaat sellest töös, millest ma tahaksin rääkida, on püütud stressi viia teatud numbrilistesse väädustesse. Ütleksime noh, võib-olla siis nagu pallide süsteemi ja kõrgemaks väärtuseks siin on antud 100, see on siis abikaasa surma puhul. Tähendab, kui On kellegil juhtub niisugune traagiline sündmus, et üks abikaasadest siis sureb siis sellisel juhul tema see psühhoemotsionaalne ebameeldis tress või distress on 100 balli lahutus annaks 73. Noh, see on ka küllaltki kõrge, sest ei ole ka muud midagi, praktiliselt kui. Võiksime ütelda nagu teine suret teisele ainult Ta jääb ellu. Siis on mõne lähedase perekonnaliikme surmale näiteks 33, aga abiellumine annab ka stressi, abiellumine annab 50 palli, nii et poole vähem. Kui kaotuses tagasi, siis muidugi eustress on meeldiv stress ja no töölt vallandamine näiteks annab 45 siis ülem, aga lahkhelid siin 23. Siis noh, kui laps läheb näiteks uute kooli või lasteaiavahetus, siis on 20 palli ja ütleme, mis siin veel siis oleks. Kas lapse sünd on ka märgitud? Lapse sündis siin ma nagu ei, ei leia, aga ilmselt see on ka väga veelgi, noh, ma mõtlen, eks ta ole seal kuskil ka võib-olla abiellumise juures 50 või isegi rohkem. Ma loodan nüüd, kuidas ta on, kas oodatakse poissi või tütart, ma mõtlen, et kui nüüd isad soovivad poeg lasteks nad siis saavad ja kui poeg sünnib, siis kindlasti on meil ka kõrgem eustress. Ja nüüd on siit edasi mindud ja tehtud niisugused järeldused siis ilmselt nad ka mingisugusel praktilisel kogemusel põhinevad. Et kui nüüd need kokku liita, summa summeerida, need stressi pallid või elu muutus ühikut, siis kui neid on, ütleme, üle kolme 100 siis öeldakse nii, et kui see on nüüd ütleme, eelmisel aastal olnud noh, teeme detsembris siis niisuguse kokku võtta ja saame üle 300 neid. Et siis võiks järgmisel aastal 80-l protsendil juhtudel tõenäoliselt Ta ta mingit psühhosomaatiliste haigestumist, kui nüüd on 150 ja 300 vahel, siis nii 50-l protsendil juhtudel ja kui alla 150 on neid elu muutus ühinguid, siis kuskil 30 protsendi juhtudel võiks siis eeldada mõned psühhosomaatilisi haige teket. Noh, need on muidugi niisugused, see on küllaltki teoreetilised spekulatsioonid ja noh, ma ei tea, kui nüüd praegusel arvutamise ajastul, mõnel on ka kompuuter ja ta saab sinna sisestada Ennast. Nii piinlikult jälgib ja ütleme, kõik need pallid registreerib, noh ma ei tea, kas niukse inimesi on, aga siis võib tekkida muidugi niisugune olukord, et ta võib ka endale sugereerida muidugi selle haiguse, kuna ta on teadlik, et noh, mul on nüüd, eks ole, oli halb aasta, sain üle 300 palli ja vaata, arstid on ikka nii ütelnud, et 80-l protsendil ju ma siis olen selle 80 protsendi seas ja siis hakkab endale lihtsalt sugereerima ja tõesti võib mingisuguse sõna saiale saada, kas siis tunneb, seal saab südameneuroos, ütleme või isegi seal siis hakkab tundma seal neeru, koolikat või midagi, noh, mõne niisuguse nagu me eelmine kord oleme ka rääkinud mõne funktsionaalse häire. Nii et ega nisuke testimine Lääne midagi meile ei anna, ta on niisugust teoreetilist laadi ja mina temaga ei tegeleks tegelikult sellepärast ma veel kord kordan, et me räägime siin praegu usust ja kui inimene tõesti nüüd uskuma hakkab seda asja, et vaata nii, nii, nii nii peab juhtuma, siis ma arvan, et sellisest asjast võib isegi olla rohkem kahju, kui temast kasu on. Ma toon paralleeli. Meil oli kunagi moes nende nõndanimetatud halbade päevade teatamine hommikuni raadios kui ajalehes, et vaat nüüd on need päike seoses need magnettormid ja nii edasi ja siis öeldi, et latid, need südamehaiged ja olge nüüd hästi ettevaatlikud, et on täna niukene, halb päev, saan ääretult ebatervislik. Aga mul on hea meel, et need on nagu ära lõppenud. Sellepärast et no mida see andis siis, inimesed lihtsalt viidi teatud ooteseisundis, et peaksid taeva pärast päev kuidagi läbi saama ja nad ootasid, siis. Ei ole ühte teha 12, kui ta oli ka niisuguse stabiilse närvisüsteemiga, ütleme, oli tõesti südamehaige seal näiteks ütleme, need Stanokaatiate all kannatas siis ta võis isegi saada, et noh, näed, see päev on öeldud ja pingutas ennast üles. Viis ennast sassi ja võis vallandada tõesti niisugune asi ja siis ütleb, et näete, et oligi niimoodi, et näed, kui õigesti läks kõik, et raadiost öeldi, et niisugune päev jah, et mul tuligi, eks ole, aga tegelikult lihtsalt uskus või sugereerida endale selle seisundit. Niisuguseid asju tegelikult ei oleks mõtet inimeste ette tuua, sest see ei anna midagi, inimene peab ikka oma elu elama, ega ta ei saa nüüd voodisse siis jääda, et vaat niisugune algpääl ma ei lähegi täna välja ja lihtsalt voodisse lamama ja tead, mis minuga juhtub nüüd? Mina leidsin küll tollal, et see on halvasti, neid asju oleks olnud vaja rahvale selliselt serveerida ja sellepärast ma ka praegu kommentaariks sellele öeldule. Juhin ka tähelepanu sellele, et nisukesed testimised antud juhul kah ei ole päris nii ootuspärased, et me võime saavutada rohkem halba, võib olla. Kui head ma siiski tahaksin siia juurde niiviisi küsida, et kas kunagi keegi on mõõtnud, kui seda üleüldse tõepoolest stressi määrata, mõõta saab? Kui palju inimene võiks kanda, sest üsna sageli oleme elus tähele pannud seda, et kellele tuleb nii-öelda kellele antakse, sellele antakse ja üsna robinal võib tulla. Negatiivseid laenguid. Surm. No abikaasa surm võib-olla kellelegi lähedase surm perest veel ema, isa, tädi, keegi väga hea sõber, sugulane, pahandused siin ja seal väga tõsised probleemid kodus tööl, puhkehetkel pinnal. Probleemid kõiges ja töökoha, kaotused ja, ja ühesõnaga inimest võib jõelus tabada üsna lähestikku, kui väga palju rasket ja, ja kas on siis ka mõõdetud, kui palju ta suudab kanda, kas on teada mõningaid drastilisi näiteid, näiteks? Noh, siin ütleme ei saa ütelda nüüd jälle nii arvuliselt, et tollel on seal kuskil seal ütleme, siin Säre palli ja nagu siin orkaani ka ütleme seal üks maja peab nii palju vastu Võnnikusest toredas muinasjutus, et seal nendest. Hunt kitsetalled või olid nad kolm põrsakest seal, kus siis olid nad õlgedest vist maja puus ja kividest, et siis kui hunt hullus, kuidas ta siis hullus, vot need siis kivis pidasid vastu. Tähendab, siin on üks mõistest klassi tolerantsus, nimetame seda võõrapäraselt stressi, tolerantsus tähendab stressitaluvus. Ja stressitaluvus on ka individuaalne ja ongi nüüd niimoodi, et tavaliselt on võib-olla inimene ise seda nii täpselt ei teagi, kui tema kaaslased. Sest vaadake, nii näib, et inimesed pannakse kohtadele ja eelkõige juhtivatele kohtadele just stressi tolerantsuse järgi. Sest ei, ei saa ta ju panna näiteks ütleme noh, sõjavägede ülemjuhatajaks, seal inimest, kes kelle, kellel on hääl, on teada etalon, millised nad, kas tõesti tolerantsus. Ja võib-olla siin on vigu tehtud ka selles suhtes, et foto on ikkagi meie partei liige ja tähtis, et tema saab sellele kohale ja kas ta nüüd seal tast asja on, ei ole, peaasi et ta tähendab, siin peaksime ikkagi silmas pidama tõesti seda, et juhtivad kohad, mis on suurt vastutust nõudvat et seal oleks tõesti inimesed, kes oleks iseloomustatud lähenemiselt kõrge stressi tolerantsusega, et neid ei viiks rivist välja niisugused. Siis emotsionaalse stressiseisundid, Eedeedistvassi seisundit, mis ütleme, teised välja viivad. No ma mõtlesin näiteks päästeteenistuses. Ma võtan aga piloodid, kaptenid, need peavad olema väga tohutu suures sassi tolerantsusega inimesed sinna ei saa panna, ütleme näiteks niisukesi, kes kohela tähmi täis ja kergesti satub seal paanikasse, mida sina, et see ei tule kõne alla. Maakeeli öeldes siis külma verega. Täpselt jah, ühesõnaga nii üteldakse, nagu öeldakse, et hane selga agoonia. Igavesi jah, aga milliseid haigusi siis ikkagi stress võib vallanduda, vallandada mees? No põhiliselt praegust on niimoodi, et. Südamele soonkonna haigused. Siia kuulub siis stenokardia ehk siis pärgsoonte ahenemine, see võib olla tingitud muidugi ka. Tarksoontesse ladestunud kolestoriinist ja ütleme, ebaratsionaalsest toitumisest ja nii edasi, aga on ka niisuguseid targemat ahenemisi, mis kujunevad puht psühhoemotsionaalse stressi baasil. Sest siia kuulub eriti noh, nõndanimetatud A-tüüp inimesed, kes on väga edasipürgivad, nad on kõige aktiivsemad, nad on ettevõtlikumad, seda nooritud olid Ameerikas seal üks bioloogidest on kirjutanud. Ei tule see nimi praegu meele, et tema, kui ta oli üliõpilane, noh, sajandi algul, siis ei olnud nende sisehaiguste õpikus. Infaktist õieti midagi jutt, aga nüüd, kui ta on juba saanud vanaks meheks, on see kõige laastavam haigus Ühendriikides ja koos siis hüpertooniatõvega. Nii et ka vere rõhu tõus ehk hüpertooniatõbi, need on nagu ütelda, siis koos selle koronaartõvega on siis ütelda klassilised psühhoemotsionaalse geneesiga haigused. Ja see on nüüd tingitud siis puhtalt sellest, et inimene on astunud siis uutes sfääri, nagu me nimetame varem, tema elas biosfääris, kus oli looduslik keskkond ja Ta oli juba paikseks muutunud tegeles põllundusega ja tal oli oma kodu all, olid oma naabrid, olid nad head või halvad. Noh, ega kõik ei olnud nii nagu Andres ja Pearu, kes olid siis ütleme, nihukesest kroonisest siis kogu aeg, aga on ka olnud ju häid naabreid ja selles suhtes muidugi Oli palju liikumist ei olnud, seda moodsat terminit, seda hüpokineesiat liikus vaegus, noh näiteks Ameerikas ja praegu. Ilma autota ei ole jõelu mõeldav, seal ei ole ju isegi paljudes linnaäärsetes elamurajoonides üldse ei ole ju kõnniteest on kohe murud ja need lõpevad ärasõiduteega, niiet seal nagu ei olegi sellele mõeldud, et inimene läheks jalutaks mööda kõnniteed ja kui kõnniteed on, siis on etapiliselt tühjad. Ja selle tõttu on muidugi ääretu liikus vaegus, sest et põlvkond tagasi, kui palju käidi jala ja see, et meie nüüd käime jala. See on ju kõik väga hea ja me näeme Hiinas näiteks ja Taanis, Kopenhaagenis, kui palju on jalgrattaid? Tallinn näiteks on täielikult jalgrattasõidulinn, siin ei ole autoga mitte midagi teha, ma ei tea, mida siin tehakse autoga ja miks neid on nii palju, et seda õhku viimast kõhku ära saastaga, seal oleks absoluutselt tervisele tohutult kasulik, kui siin hakataks sõitma jalgratastest, praegu lihtsalt ei saa sind aetakse alla, tähendab, see on eluohtlik, on jalgrattaga sõitmine. Aga meie on need maad niivõrd väikesed ja kui tore oleks, ütleme piiritalt jalgrattaga sõita vanalinna. Aga praegu lihtsalt. Meil ei ole sellele mõeldud ja need tingimused ei ole nii, nagu ütleme, teistes maades, seal, kus ka Taanis on eri rajad, jalgratturid, et ma räägin seda sellepärast, et nendel asjadel tuleks mõtelda, et me oleme teinud veel sinna, kus on juba ühendriigid jõudnud, sest me tahame nendele kangesti järele jõuda, võib olla ka selles halvemas, mis kogemus nendel tõesti olemas, sest seal on just probleem selles, et see A-tüüp või see kõige energilisem, kõige ettevõtlikum, kõige rohkem edasi Olühkivam tüüp, see saab siis kas kõrgenenud vererõhktõve või Südame koronaartõve või halvemal juhul muidugi missis infarktiga lõppevad. Missugused on need esimesed märgid, ohumärgid, millele inimene võiks tähelepanu pöörata oma elustiili ja organismi funktsioonimist jälgedes? Ohumärk on see, kui ta ostab endale auto ja hakkab autoga sõitma. Või hakkab suitsetama näiteks samuti koos alkoholi tarbimisega, noh, siin on nüüd kuulda olnud seda, et väikesed annused nagu soodustavat ja et eriti nüüd punane vein aitavad, kui seda nii hästi vähe võtta ja nii noh, seda ei tea, sest neid uurimusi on igasuguseid ja siin ei oska nüüd täpselt öelda, aga siin on vähemalt ikkagi küsimus on igati, kes tõesti selles, et kui meie praegu lööme käega täielikult, ütleme sellisele elustiile, millega meie oleme ikka harjunud, las ta tuhandete ja isegi sadade tuhandete aastate jooksul siis see üleminek on ikka praegu ääretult järsk ja me ei oska ütelda, kuidas lõpeb, sest asi on selles, et haiguseid ei vähene, vaid näiteks viimase ajal on neid, et paari 1000 juures juurde tulnud paari 1000 juures, mida enne ei olnud täheldatud no näiteks kas või liigsest televiisori juures istumisest sageneb eriline patoloogia, mida näiteks varem ei olnud. Ja üldse noh, kui me vaatame inimest, siis tal on kuskil teda on no ütleme, jutumärkides niimoodi nagu meeritud kuskil 30000 võimaliku diagnoosiga võib talle näiteks välja panna, nii et me võime siis nii mõelda Maida, jälle inimesi hakata hirmutama sind vahistama. Et, et see sortiment on nii suur, et meil on võimalik, noh, üks 30-st 1000-st. Sest loomadel muidugi ei ole minu teada, ma ei ole küll veterinaar, aga nendel on niuksed, pagasitaalsed haigused põhiliselt nonii, nagu oli inimesel siis, kui ta elas Looduslikus keskkonnas biosfääris ja nii nagu seda praegu ka ütleme, troopikameditsiin lõunamaadel, kus on kapiliselt ju parasitaalsed aegsed igasugused algaksetest tekitatud ame bioosid ja ja siis seal on ju mitmesugused Nagu me nimetame siis uss, nugised mis elavad ka nahal ja silmapõhjas ja nii edasi, nii et mida meil õnneks ei ole, aga nad on kõik nii, ütleme looduslikust keskkonnast, aga meil hakkavad domineerima põhiliselt haigused, mis on tingitud meie sotsialiseerumisest ja meie psühhoemotsionaalse sfääri seisundist, sest on öeldud niimoodi, et meie haigused kaasajal Meie juba nii-ütelda noos sfääri või sellesse tehnosfääri sisenenud inimesel kujutavad endast meie elu ja eriti meie püüdluste ja eesmärk kõige kõrvalprodukte ehk võõrapäraselt öeldes on nende epifenomeni teks, nii et. Et haigused Meie elustiili kõrvalnähtus või kaasprodukt Kuidas nüüd oleks inimesel siiski võimalik tugevdada oma närvisüsteemi, tugevdada vastupanu võimet sest on ju teada, et väga paljud noored mehed tänasel päeval lahkuvad siit infarkti tagajärjel näit eks nad ei pruugi suitsetada, nad ei pruugi juua, nad ei pruugi külastada bordelle ja nii edasi. Nad võivad olla korralikud asjalikud keskeas noored tööinimesed, kes ometi lahkuvad siit ilmast meie jaoks enneaegselt. Tähendab, inimene peaks kuidagiviisi ennast hakkama aitama ja leidma, teed ennast tugevdada. No me jõuame nüüd selle kohta, millest me siin oleme ikka saatest saatesse rääkinud ja mina sain Riia Teaduste Akadeemia raamatukogust Tätta 1853. aastal välja antud, see on siis üle 100 aasta tagasi. Autov under paari raamatu, piibli hädalmuti meditsiin. Ja juba siis on seal öeldud niimoodi, et meie tervis ja eriti meie elu kestvus on tingitud meie Moraalsest elust ühesõnaga on seoses meie elu stiiliga ja siis tsiteeritakse siin ühte juudi rabi Joosotten leevit, kes oma poega tal need olnud mitu poegadel siis on andnud nii-ütelda juhendeid, kuidas elada õigesti ja saavutada pikk iga, ja tema on ütelnud siis nüüd niimoodi, et. Ma ütlen teile tungivalt pojad, et ei, ei puuduks palvemajas noh või siis sünagoogist. Ei hommiku ega õhtupalvuse ajal? See on pika eluea eeltingimus. Ja muidugi, kui me nüüd neutroodi rabisid oleme näinud, siis nad on ikka habemega nihukesed, vanad mehed, mul on juba seni poisina meelde jäänud. Ja ega siis nemad ka muud ei ole ju teinud. Eks nad ole ikkagi oma palveelu elanud. Ja. Noh, me rääkisime kunagi, et oma esimeses saates, et jumal andis 120 aastat inimesele loojaks hiljem Taaveti lauludes on öeldud sinu elu ka eluaastad on 70 aastat ja kui keegi on tugev, siis 80 aastat, nii et siin on ta siis nagu lühenenud, aga seda nüüd inimene, ütlen seda laulik ütelnud, see oli siis juba tol korral nii. Aga kui me mõtleme seda, et tollal oli hoopiski siiski keskmine eluiga oli hoopiski lühem kusagil võib-olla seal isegi või 30 aasta, siis oli see ikkagi väga kõrge eluiga ja. Siis me näeme, et, et see oli ikkagi garanteeritud nendele inimestele, kes ikkagi oma elu jumalaga on sidunud kui eluallikaga. Ja vot selles osas nüüd on meil ikkagi suur vajakajääk, sest noh, ei, meil on ka siin, ma mäletan ju pühavaimu kirikus aastaid tagasi oli hommikul k hommikupalvused käisin seal ka vaatamas, palju seal on inimesi noh ikkagi väga-väga vähe ja ometi ta oli kõige-kõige käidavamate kohal nii-ütelda südalinnas raekoja platsi läheduses ja nüüd ei ole inimesel siis viieks 10-ks minutiks aega siis sinna sisse astuda. Kohvipoed kõrval oli muidugi rahvast tulvil, suitsetate joodi kohvi samuti katoliku kirikus on igal hommikul missad. Ja see, kui me oleksime tõesti nii huvitatud ikkagi oma tervisest ja oma eluajast, siis ega meie ei saa mõelda nüüd midagi ei tea, mida välja me tahaksime, jah, et me võiksime nüüd mingisuguse tabletti võtta apteegis iga päev ühe ära nõelata hommikul teise, võib-olla õhtul ja siis oleks teeritud meil 80 aastat eluiga ja noh, see on, ei ole nii kaugele jõudnud ja vaevalt me jõuame. Aga antud juhul siiski sean, see ei ole mitte aastakümnete või sadadega, siin on ikka paari 1000 aastane inimeluga kogemus või rohkem veel siiski taga. Nii et ilmselt siiski dioodil abid on teadnud, mida nad on ütelnud, sest ma veel kord rõhutan, siin on ikka tükk tegemist väga pikaajalise kogemusega. Ja noh, ma võin näiteks tuua statistika andmeid siin, et see tõesti niimoodi on. Oli üks teaduslik uurimistöö kus on uuritud nüüd just juudi rabisid, leiti, et näiteks ortodokssed tal juutidel, nemad on siis rangemad rangemalt oma esiisade usku jälgivad siis juudid, nad ei ole nüüd muidugi rabid, nad on siis juba tavausklikud, ortodokssed juudid siis nendel oli 1000 kohta kuskil tuli siis niisuguseid kuskil seal 29 juhu ümber, aga kes on siis nüüd mitte religioossed, nendel oli siis kuskil 56, nii et tunduvalt rohkem. Nii et ja siis Kesodnitaaditsionaalsed nendele siis vahepeal kuskil kond seitse, nii et siin on see näha, et see hai, kus ütleme, väheneb usklikkuse kasvu suunas, teatud paralleelism on ja seda uuriti ka siis on katoliku preestritel kahuritud. Ja leiti nii, et kes tegelevad rohkem oma kirikuga ja usuga on ütleme igasugustele maailma ka läbimistele ja nagu käega löönud ainult oma kogudusega tegelevad jaama palveluga, nende haigestumine, psühhosomaatiliste haiguste, sellel võrratul väiksem kui nendega, kes lasevad ennast valida igasugustel õõnsustesse komisjonidesse juhtivatele kohtadele. Nii et see on üks väga huvitav asi. Ja see on täiesti noh, tiitlikohane, et meie ei tohi teha seda, mis nagu jumala poolt ei ole antud, kui meil on antud ülesanne, et meie peame kuulutama nagu apostel Paulus on rõhutanud, et see on minu kohus kuulutada evangeeliumi, tal ei olnud muud midagi, see oli tema kohustus, tema kohus. Ja ei tulnud mul kõne allagi, tähendab, mitte mul vaid antestega keelevääratus apostel Paulusel, et ta oleks lasknud Ennast valida seal mingisugusesse või kahte-kolmekomisjon, ütleme, oleks hakanud Talleks põgenenud ära niisugust ettepanekute eest käega löönud ja öelnud, et minu kohus on evangeeliumi kuulutada. Ja kui muidugi ka kui vaimulikud tähendab ei täida seda sai ta käsku ja lasevad ennast nii-ütelda mitmesugustesse niisugustesse. Ka ütleksime, nahk hiiriku bürokraatlikes ettevõtmistesse haarata, mis annab nüüd ütleme ka rahuldab nende Niukest Bastiisi ja ütleme, auahnus, sest eks seda ole ka ja me oleme ka inimesed, kõik nii ja mõtlikud, prestiižikas on katvat, ma olen ka seal komisjonis ja ma olen ikkagi kolmes komisjonis ja ja ütleme veel seal juhatan toda asja ja ja palju, käin ringi ja nii edasi, noh muidugi seda kõike võib teha ka siis tuleb arvestada ka seda, et ühel päeval olla õpetajal kah infarkt. Tähendab, ega neid jumala kaitset ei saa olla sellepärast et ta teda huvitab muu. Noh, sest noh, siin on, võtame ka, ütleme, need praegu on meil see, kas ta peab poliitikaga tegelema, laskma ennast parlament ütleme valida, sest et siin oli ka õpetajate konverentsil see küsimus, et selleks ajaks nagu siis vabaneb kogu sellest koguduse tööst, sest noh, kahte isandat ei saa ju teenida, see ei ole ju. Kuskil ei ole, Jeesus on öelnud, et me ei saa olla kahe isanda teenrid, nii et siin tuleb mõelda, mida me ikkagi tahame, kas me tahame siis teha ikkagi maailmatööd või me võime, tunneme nagu apostel Paulus, et minu ainukene kohus on kuulutada Kristuse evangeeliumi ja ongi kõik ja sellega meie määrame ka enda terviseseisundi. Küllaltki täpselt, paneme paika. Aga kas ei või selle õpetaja valimisega parlamenti mõelda ka näiteks niiviisi, et võib-olla just tänu sellele tema valimisele sinna parlamenti on seal rohkem vaimu häält? Ta toob riigi valitsusele jumala valitsuse väge lähemale. On ju teada, kuhu viivad need maiste kuningate võimuteed. On ammu aeg, et ka siia Eestimaale jõuaks taevase kuningateeviit. Ja ei ole tarvis hakata meelde tuletama, millega kõik meie kallid valikud, valitud saadikud on nende mõne vaba aasta jooksul hakkama saanud. Nii et jah. Kas jumala sõna saab siiski ainult kirikus ja koguduses kuulutada? Võib-olla lausa peab jumalasõna kuulutama presidendi kõrval? Nojah, nüüd selle kohta öeldakse niimoodi, et et ühe sammu astunud, et siis astu, teine samm, kahet, ma tegin üsna niukse ohtlikkus on, ma olen öelnud endale, et ma, ma kõike kõigega olen tegelenud teaduste ja kunstidega ja nüüd ka usuga, aga poliitikaga ma ei ole veel tegelenud ja ei ole tahtnud teha ja ma ei taha sellest ka rääkida, aga noh. Ma ei tea, kuidas niimoodi juhtus, jah, see me ole kõik ekslikud. See on kõik ju väga õige, mis teie ütlesite, siin on ainult muidugi üks asi selles, et. Annaks jumal, et nad seda suudaksid, muidugi oleks väga hea ja nii nagu te ütlesite, kõik see on väga ilus, aga siin on üks suur oht. Ja seda on ka elu nagu näidanud, et nad ei kaldu kõrvale, tähendab sellest, kes nad on. Sest teatavasti poliitikavõim on ju sellised asjad, mis kõige rohkem ju inimest muudavad ja ma ütlen veelkord, siin peavad olema ikkagi väga suures stressi tolerantsusega inimesed, kes suudavad nendel kohtadel olla. No ma eeldan, et need inimesed tunnevad oma koguduse õpetajad ja kui nad ikkagi nad on nüüd kandidaatideks üles seadnud siis ei olnud seda on, sest meie tegelikult olemegi ka palunud ka mina oma kirikus igal pühapäeval tõesti, et me saaksime kristliku Parlamendi valitsuse, niiet palve on olemas ja Malaga sooviksin, et see niimoodi oleks, aga praegu on küsimus lihtsalt selles. Nii nagu ka Soomes, et nad siis võtavad endast vabaks koguduse töös, sest nad ei jõua lihtsalt selles on asi, nad lihtsalt teevad endale liiga, sest juba üksi koguduse teenimine, see on ikkagi väga raske ülesanne, on väga raske ülesanne. Ma olen teinud ka elus ei ole teinud kergelt tööd, aga see on kõige raskem töö, mida ma teen. Ja ma ei kujuta ette, kui tuleb, siin on nüüd kõrvale veel nii raske töö nagu nüüd niukses vastutavaks organis olek siis selles on kogu küsimus ja et nad muidugi jääksid kindlaks ja tõesti läheksid ikkagi ka seal vaimulikuks ja ei laseks ennast kallutada igasugustele niisugustele noh, nagu vahel on kompromissidele või tehingutel oma usu ja südametunnistusega, vot see on see küsimus, nii et muus osas mul ei ole midagi, nii et. Tänast saadet sisse juhatades ütlesin ma, et missugune siis on tee stressist neuroos ja kas on tagasiteed. Tegelikult juba vastasite sellele küsimusele, kes on läbi palve läbi koguduse ja, ja kiriku. Kas tahaksite sellele veel lisada? Lisada võib nii palju, et neuroos nimetatakse sajandi haiguseks, ühesõnaga 20. sajandi haiguseks. Aga ta ei ole eluohtlikud haigused, nende suremus on kuskil kuu seal 0,0, viie protsendi ümbruses. Ma ei ole muidugi psühhiaater, olen mõneti sellega pidanud tegelema. Aga ta ei ole ma päris valdkond, aga seoses psühhosomaatiliste haigustega on tulnud kokku puutuda. On leitud muidugi seda, et alates aastast 1900 näiteks kuni 69, noh see on siis kuskil poole sajandi jooksul on suurenenud haigestumine neurootsisesse 29 korda ja samuti ka kroonilise alkoholismi siis 25 korda. Praegu on juba arvatakse Ameerika Ühendriikides kuskil üks viiendik elanikkonnast on neurootikud ja noh, ta on niisugused funktsionaalsed närvikava häired tingitud ülepingetest põhiselt psühhoemotsionaalsest stressist kus siis meil tekivad teatud Teatud häired närvikava normaalsest funktsioneerimisest, nad ei ole mitte vaimuhaigused, aga lihtsalt on no meil teatud kõrvalekaldeid, näiteks tahtelised sfääris, ütleme noh nagu me nimetame Tšuas tehnikut, nad lihtsalt ei suuda otsustada, ütleme, seal tahab näiteks mingit raamatut osta, siis ta võib sealpool tundi valida ja lapata teda ja mõtelda, kas ta ikka ostab või ta ei osta, ta lihtsalt ei suuda. Ma ei suuda otsustada, tähendab, niisugused inimesed kuskil juhtival kohal võivad olla õnnetuseks, nad võivad olla täiesti väga kõrge intelligent. Ja väga andekad inimesed, aga ütleme, tal on piinaks, ütleme, mingisuguse otsuse vastuvõtmine või otsuse langetamine või realiseerimine. Nii et nii et nad on ise ka selles suhtes nagu õnnetut, ta ei tea, lihtsalt kas ta sõidab sinna või kuna ta sõidab ja igasugused niukesed. See on nüüd ainult muidugi üks liike. Niiet selles mõttes praegu aeg just on iseloomustatud tsiviliseeritud maades kõrge erootilise haigestumisega. Ja see ei näita vähenemist, näita vähenemist, noh, näiteks võib ütelda niimoodi, et näiteks neurooside tekkepõhjusest kuskil 25-l protsendil on aluseks abikaasade vahelised lahkhelid, ütleme perekonnas täiesti nii-ütelda elu olustikulised, siis noh, eluraskused, materiaalsed raskused seal kuskil kuus protsenti, noh, võib-olla praegu on need suuremad, praegu on nüüd kasvanud kindlasti selle osatähtsus siis ka ülemäärane töö intensiivsus, näiteks puhkamatus siin ka pühapäeviti, kui me näiteks töötame ja siin võib anda 12 protsenti, nii on pakutud välja. Ja siis ka, kui on, mitte rahuldustpakkuv töö on, on teatud puhkudel annab siin juurde. Me võime nüüd arvestada, et kui muidugi kasvab Nende hulk, need inimesed satuvad tihtipeale konflikte, eriti kui on niux taas teeniste neuroosidega tegemist, siis nad on väga väikese niisuguse stressitaluvusega. Tühjast asjast tekib konflikt, nad lähevad endast välja. Ja siis sellega on ka teised inimesed muidugi traumeeritud psühhotraumeeritud, nii et nad teatud mõttes kannavad endas niisukesi psühhotraumeerivaid teistele inimestele stressivalmistavaid. Potentsi. Paljude nõuannete seast võiks ju me kõik proovida kordki oma elus seda milliseid tasakaalustavaid rütme võib meie ellu tuua palveelu elu koos kiriku, koguduse ja inimesega, kellega sobime vaimselt ja igapäiselt toimetades. Nüüd võib-olla hetk muusikat veel kell näitab 15 minuti pärast südaöötundi ja siis räägime edasi. Ikka samadel teemadel, aga võib-olla võtame vaatluse alla elutervemad eluviisid, kui me seda seni oleme teinud. Raadio seitse, millest saade sarjast piiblimeditsiin. Me jätkame stuudios on õpetaja Airi Raudsep. Kas me võiksime jätkata edasiteemadel? Rääkides kaasaegsest tsivilisatsioonist saime me pildi, mida kõik see kaasa on toonud inimeste ellu negatiivset. Aga kas on ka vastupidiseid näiteid? Ma ühe näite võiksin tuua, mis ma olen kirjandusest leidnud. Nimelt seda nimetatakse roseto kogemuseks. Lugu ise on selline, et aastal 1882 asusid Ameerika Ühendriikidesse Pennsylvanias elama Lõuna-Itaalia. Seto val folkloor, asukad, kes moodustavad umbes 1000 seitsmesajaliikmelise Itaalia Ameerika rahvusrühma. Nüüd üks Ameerika teadlane, on uurinud 12 aastat nende elu. Ja neid hämmastas, et Nendel nõndanimetatud rosett asukatel on uskumatult madal suremus südameinfarkti. See oli poole vähem ümbruskonna ameeriklastega võrreldes. Täheldasid, et viimase 12 aasta jooksul esinenud vaid üksainus surmajuhtum südameinfarkti nooremal kui 47 aastasel inimesel ja enamikus nad surid 70 80 aasta vanuselt. Alla 55 aasta talvanuste alusetu asukatel ei täheldatud. Südame isheemiatõve tunnus said ja ka nende vere kolesteroolisisaldus oli väiksem. Nüüd, mis oli siis nende elu isepära? Võrreldes nüüd ameeriklastega, selgus, et nad hoidsid ühte. Toetasid 11 eluraskustes ja nende hulgas valitsesid tihedad perekondlikud sidemed. Nende elu keskpunktis oli perekond. Suuremat lapsed hoolitsesid enesestmõistetavalt väiksemate eest. Mehed olid oma perekonna ja majapidamise eestvedajad. Vanemaid austati, vanemate mõju perekonnale sai ilus. Kui oli probleem, teeme siis neid, lahendati ühiselt pere kondlikel nõupidamistel, milles iga perekonnaliige suhtus suure vastutustundega tuleks vajadusel ohvriks ka oma heaolu ja huvid. Ja seda otsust, mis siis vastu oli võetud. Selliselt perekondliku nõupidamisel seda ka austati, seal jälgi toimiti. Teiseks, hoid väga tihedad sidemed naabritega ja kui oli, ütleme, eluraskusi, õnnetusi, satuti, kitsikusse, siis leiti neilt alati mõistmist ja abi. Ja mis eriti huvitav, kuritegevust esineb äärmiselt harva. Ja nüüd tulidki uurijad järeldusele, et niisugune emotsionaalne toetus kaaslaste poolt nii perekonnas kui ka naabrite poolt omab südameid arsti vastu kaitsvat toimet, kuna siin oli viidud noh, ütleksime, nagu me oleme rääkinud, see psühhoemotsionaalne stress, eriti see ebameeldiv Distvess miinimumini. Ja nüüd me siis võime siit teha mingisuguseid järeldusi, et kõik see ka, mis on praegu moodsas ühiskonnas toimunud, kus nii naine kui Vees rühivad tööd teha ja nii argi argipäevad pühapäevad ja kodu jaoks ei jää enam aega, lapsed kasvavad nii-ütelda oma pead kus kurat vanemaid respekteeri, mingisuguseid ühiseid otsuseid õieti ei saadi vastu võtta eriarvamuste tõttu. Siis muidugi ei saa olla kah nii-öelda nihukest hormoonilist perekonnaelu, vaid me lähme oma stressi ka tema äärmusesse vormi nõndanimetatud pähkli tangi sündroomi juurde tähendab siis seda, et inimene on kroonilises permanentses stressis, tantsida veel, sest seal on seda paratamatult siis ta tuleb kodu ja koju kodus jätkub see elu olustikulisest Sassina ja ta ei lõõgastu sellest ka öösel hommikul hakkab tööl sama õhtul kodus sama ja see on siis ta nagu piltlikult öeldes pähklitangide vahel jääb ainult oodata, kuna see taksotuss käib ja noh, see varem või hiljem kahtlemata tuleb. Praegu ütleme eriti psühhoSamaatikud, nemad tõsiselt. Hoiatusega suhtuvad kaasaegse tsivilisatsiooni avaldustesse, mis on meeletult tempot tõstvat ääretult lärmikad, ääretult. Koormavad kus pannakse rõhku, ütleme just emotsioonidele ja just positiivsetele emotsioonidele, kus inimesel tuleb taluda ka kõrget stressitaluvust ja kõik ei ole, nagu me oleme rääkinud selleks võimelised, tähendab nende stressi. Tolerantsus ei ole kõikidel samas suur ja siit sugeneb ikkagi väga palju haigusseisundeid ja ma veel kord rõhutan, noh, me lihtsalt ei kasuta ja neid võimalusi, mis meil ikkagi aja looliselt on antud, rõhutan veel kord, ikkagi usu ja kiriku ja palve erakordselt suut, nii profülaktiliste kui ka ravivat osa selle juuremäe. Kui jumal lubab, siis tuleme tulevikus, lähemas tuleb. Tagasi ja see võiks olla meie viies saade sarjast piiblimeditsiin kuu aja pärast mul kalendrit ees ei ole kuu esimene reede ja jällegi raadio seitsme saateaja esimene tund. Kui te olete harjunud meid kuulama igal õhtul kella 23-st üheni. Tänu teile Jüri Raudsepp ja teiega siis ütlemegi kuu aja pärast. Tänases saates on meile mänginud Andres Uibo orel ja Jüri Leiten trumpetil ning me oleme kuulnud Jeremija Clarki süüti in tee. Kuulame seda, sütti nüüd edasi, on mängimata jäänud mõned osad sellest säravast süüdist, et siis oma saatega edasi minna. Sest järg on jõudnud sarja piibel, Neljateistkümnenda saateni. Ning meie stuudiokülaline on siin vana testamendi professor Evald Saag, nüüd aga veidi muusikat.