Tere kõigile tänase saate pühendame inimestele, kes elavad sügavas kooskõlas loodusega suures osas siis ka sellise maailmavaate järgi, mis ehk teistele jälle mõneti võõras tundub. Need inimesed elavad siinsamas Eestimaal ja nad on maausulised. Mida see riik täpsemalt tähendab, seda kuuleme Ahto gaasikult mehelt, kes on loomulikult ise ka läbi ja lõhki maausuline. Mina olen saatejuht Normet-Saarna. Ahto Kaasik kõigepealt olid olemas Supilinnakoda, härjapea, koda ja Emujärvekoda, oli see siis nende kodade ühine soov luua üks ühine maavalla koda ja miks? 90.-te aastate keskel tõepoolest tekkis kolm kohaliku Taara ja maausuliste koda, kes omakorda siis asutasid katuseühenduse maavalla koda siis koguduste liidu. Ka enne seda oli veel olemas või tekkinud kasvanud maausuliste kogukond tol ajal veel selgelt eristatud Ta oli taarausulised ja maousulised. Ja üldiselt inimesed, kes siis väärtustasid esivanemate pärandit, soovisid, et selle heaks ühiselt midagi teha ning et kuna siis nüüd taasloodud Eesti vabariigis ostes oli ette nähtud, et usuühendused on olemas esiteks ja teiseks, et nende liidu jaoks on tarvis kolme kogudust, vähemasti siis sai ka loodud need formaalsed kojad ja maavalla koda. Et ka siis suhetes Eesti riigiga, et maausulistel või selle põlise oma usukandjatel oleks esindatus. Ja seal oleks tugevam. Et iseenesest võib-olla muidu neid kodasid, ehkki olekski tekkinud, kui ajad oleksid olnud teised, noh nõukogude ajal ei olnud see võimalik, et ka varasematel sajanditel meie oma vaimne põrand oli ju tugevalt taunitud ka jälitatud ja karistatud selle oma vaimse pärandi järgimine. Et seetõttu siis nüüd alles me jõudsime ka selliste oma ametlike ühenduste loomiseni. Maavalla koda sai loodud 1995. aastal ja no mida see maavalla koda endast kujutab? Üldiselt on demokraatlik ühendus kodade suurkogud paar korda aastas kogunevad juhatused annavad aru, valitakse juhatusi siis kes korraldavad igapäevaselt nende ühenduste tegevust. Ja need ühendused need kojad on noh, sisuliselt formaalsed Nad ongi mõeldud selleks, et luua võimalusi tingimusi kodalastele, samuti teistele Eesti elanikel järgida oma esivanemate tavasid. Aga neid tavasid loomulikult järgib iga inimene ise, selleks ei ole vaja kuuluda ühtegi usuühendusse. Meie ajaloolised maousulised ühendused, on perekond, talu, küla, kihelkond, maakond, laiemalt ka siis maavald või, või see maarahva maa, meie hõimud kokku. Et seal on siis põliselt sisuliselt neid tavasid hoitud ja järgitud ja ilma öelda tänapäevaste kaasaegsete organisatsioonid eta. Aga maailm on muutunud ja, ja selleks, et ajada asju näiteks siseministeeriumiga, keskkonnaministeeriumiga, kultuuriministeeriumiga, et hoida meie hiiepaikasid, näiteks on on tarvis sellist esindust. Et nii-öelda seaduse loojatega Nendel teemadel, mis siis puudutavad meie tavade järgimise lubatavust, näiteks pulmamõõgad oleksid lubatud tsiviilkäibes, ei tohiks seadused neid keelata. Et oleks võimalik esivanemate kombe kohaselt abielluda, samuti mingit seaduseaktid ei tohiks panna sellistele asjadele piiranguid. Et kuna noorem põlvkond on pärimusest võõrandumas siis selliseid pisut äpardunud seaduseloomekatseid ikka ja jälle tuleb ette ja siis on tarvis kedagi, kes hoiab silma pealt ja ütleb, et ootoot ärge ennast ka oma rahvast ära unustage. Aga koda suht hõimurahvastega hõimurahvaste oma usulistega mari tõudmurtide soomlastega, et viimastel aastatel just Soome Taiwan laul, aga meie suhted on vägagi elavnenud siis Taiwan, aula, soome oma usuliste või soomeusuliste ühendus. Soome oma usulised on samad, mis meil maousulised või. Ainult nimetus on teine ja see sisu pisut erineb, sest noh, nii nagu soome keel erineb eesti keelest iga see suomen, Uskovi haldja, Nuska erineb meie oma maa ausust mõnevõrra. Tegelikult. Kõigil meie hõimlastele on oma maausk olemas. Oma põline loodususk on küll küll erineval määral säilinud, erineval määral organiseerunud kuid siiski ja selline usk on meile kõigile tunnuslik. Et koda on suhelnud ka nüüd teiste usunditega, et eelkõige Eestis. Kümmekond aastat tagasi me kutsusime kokkuusuliste ühenduste ümarlaua, kuhu kuulusid Bahai, budistid, moslemid, Krišna iilid ja kes kõik veel. Eesmärk oli siis hoida ära kohustusliku kristliku religiooniõpetuse kehtestamine. Et me kõik peame väga oluliseks religioonialaseid teadmisi ja head tasakaalustatud haridust. Kuid siis oli oht, et kooli jõuab selline kallutatud ühele maailmavaatele keskenduv õpetus ja ja siis ühistöös õnnestus see ära hoida. Selle idee suur võit, meie kõigi võit. No sõna maausk on oma väga kindel tähendus ja siinkohal oleks huvitav teada siis milline nimel. Siin peab arvestama, et maoskonna maakeelne sõna ja, ja ta tähendab palju rohkem kui uskumist maasse või, või maa jumalatesse. Meie põlisrahvas on maarahvas, kes maakeelt või kõneleb siiani maa keelt. Esivanemate ehitatud kindlused, maalinnad, siin maal välja kujunenud põlised looma Rõuda maa, tõud maalammas, maa, veis, maa, kana näiteks on olemas, et see maa siis on meie oma maa on ka öeldud maa vald selle maa kohta ja isegi maa maa samamoodi kui piiritaguste maade kohta öeldakse Soomemaa ja Venemaa Lätimaa rootsima. See siin on maa ehk maavald. Ja mõistagi siis selle maa põlisrahva oma põline loona oskan maosk selle ma põlisema rahva oma usk. Aga see sõna usk on teadaolevalt kasutusele võetud alles 1900 kuuekümnendatel aastatel, et tähistada seda, mida me vaimses mõttes peame omaks meile iseloomulikuks, meie juurtega tihedalt seotuks. Kas on olemas ja on alati olemas olnud siis ta vajabki head nimetajat. Enne seda on öeldud mao kohta eesti vanausk. Aga sõna eesti tuli meie keeles kasutusele alles 19. sajandil. Papa Jannseni üleskutsel on öeldud vana lepingu usk, vanarahva usk, ennemuistne usk ja muidugi tänapäeval paljusid eestlasi, see sõnauske pelutab ka mind ennast, et ma ei ole väga rahul selle, selle mao Su sõnaga ja minu jaoks see üldsegi ei ole tähtis, et oluline on see, mida ma tõeks pean, kes ma olen ja mida ma järgin ja kuidas seda nimetada, see on mõnevõrra teisejärguline. Ta liivlastel liivlaste rahva usu kohta on öeldud, mu usk. Et mis mõnevõrra kõlab sarnaselt maausule ja see on tähistanud siis just nii-öelda kristlikus võtmes ebausku, selle põlisrahva oma oskab ja mine tea, et liivlased ise küll ei ole olnud maarahvaosa, ei ole kõnelenud maa keelt, aga äkise maausu mõiste muiste on ikkagi olemas olnud, aga nendeni jõudnud. Kuidas siis maausuline eristub muust rahvast siin eestimaal? Ma arvan, et ega pealtnäha ei eristugi, kui algul ütlesite. Usuline on inimene, kes elab sügavas kooskõlas loodusega. Osalt on see kahtlemata õige kuid pigem on need inimesed, kes püüavad sel viisil elada, kelle jaoks on loodus tähtis, kelle jaoks on tähtis esivanemate pärand. Aga me elame ju seal, kus me elame. Väike osa Eesti rahvast maal, suur osa linnades alevikes ja ma isiklikult ka Tartus üüri päris. Ning see elukoht ei saa olla takistuseks oma esivanemate pärandi kandmisel esivanemate tavade järgimisel. See võib muidugi teha keerulisemaks ühe või teise tava, näiteks, et kus sa seal linnakorteris seda iga laupäevast sauna võtad ja samuti ei ole võimalik suvistepühade laupäeval minna ja puhtaks pühkida oma saunateed. Nii nagu talumajas oleks, kuid kui ta on palju tavasid, mida ikkagi ka linnas on võimalik jälgida. Ja veelgi enam, et ükskõik kus Eestis või välismaal viibides me saame oma juuri väärtustada, esivanemate pärandit kalliks pidada ja seda jõudumööda järgida. Kuidas ja milliseid tavasid siis oma linnakorteris sate järgida? See on päris huvitav, et siin hiljaaegu oli näiteks marjapunapäev. See on selline kevade alguse päev meil ja meie kõige tähtsam naistepäev ja, ja siis sõidustudene päikest mindud välja päikesetõusu vaatama pestud silmi puhta veega. Ja siis minu emand abikaasa kohtus teiste oma mõttekaaslastega teiste emandate prouadega käisid joomas marjapunamis on siis selle päeva vana tava, et naistel oleks lõvist jaksamist, edenemist ja naiste kaudu, siis oleks õnnistatud ja hoitud ka kogu perekond. Mine see marjapuna endast, kujutas marjapunasee, on mida juuakse siis kevadtalvistel naistepühadel enamus meie kevadtalviseid pühi ongi eelkõige naistele mõeldud naised nendel päevadel tööd ei tee, puhkavad mehed peavad tegema kodused tööd ja naised on siis vanasti käinud väljas küla peal saanud Kokovi kõrtsis joonud punast Riina. Mahla söönud Marju ikka marjad on Marja Punak ja seda täpselt samamoodi saab ka tänapäeval teha sõltumata elukohast. Tavad tegelikult on tuttavad enamusele eestlastest, sest maoscani on meie oma põline rahvakultuur, Meie meie rahva usu tõekspidamised, uskumused, hoiakud, seal lahutamatu osa meist kui eestlastest. Ja kas me oleksime eestlased, kui meid, eks jaanituld. Kas oleksime eestlased, kui me ei peaks vastlapäeva ja ei laseks liugu, kas me oleksime eestlased, kui me käiks laupäeviti ja pühade laupäevadel saunas? Need kõik on olulised maousulised tavad ja need on oluline osa eestlaseks olemisest. Üle katuste. Üle hor kude. Mina juubade. Telev-le. Lähemale. Teisele veele. Pannud Feligana veksin, sa. Vaata way back kinda ja mehed. Kas oli see, et kas panid ka Saunaviht jah, see kaasade teenindajad Hundijala vett? Tänavaks. Te saatsite mind lauludega? No mõni inimene, kes meid praegu kuulab, võib mõelda, et ta pole end küll teadlikult maa Osuliseks pidanud, ent ometi teeb kõike seda, mida äsja loetlesite Just et, et kuna see maoscangi lahutamatult meie kultuuri ajaloo ja enesetunnetus rahvusliku enesemääratluse osa siis kõik eestlased rohkem või vähem järgivad seda peavad omaks ka see keel, milles praegu räägime, kallid raadiokuulajad, et heameeleks eesti keel ehk maakeel on ju aastatuhandete ja sajandite jooksul arenenud kasvanud, väljendama maausulist maailmatunnetust keel ja meel, kus on olemas hing, vaim, Lägi, pühadused, jumal, kõik maausulised, olulised juurumised, mõisted, kõike sõltumata oma usulistest, tõekspidamistest või poliitilistest muudest eelistustest, seda maosulist mõistestiku igapäevaselt kasutame. Veel enam, me kasutame ka maousulisi loitse öeldes üksteisele tere head aega. Hüva leili, jätku leiba. Jõudu tööle, me kasutame ma usulisi soovi või loitsusõnu, mida siin maal on maarahvas pikka aega tarvitanud. Et siis olemegi kõik ma usulised, aga ometi on mingi seltskond, kes ennast eristab ja nimetab, et nad on ikka ehtsad maausulised või kuidas selle asjaga on. Noh, mina, võib-olla rist on mõnest teisest eestlasest selle poolest, et ma väärtustan esivanemate pärandit teadlikult. Et ma püüan seda hoida, püüan edasi anda oma lastele, püüan ka uurida ja tutvustada jõudumööda. Et see, see teadlikkus ja taotlus võib-olla on see, mis eristab. Et. Ülejäänud inimesed on alateadlikult, aga siis on niux seltskond Maasklike, kes on seda teadlikult iga päev ja kõigis oma toimingutes. Vähemasti me püüame seda, siin on ehk kohane kõnelda ka sellest, kuidas Eesti rahva maa usulisus paistab avaliku arvamuse uuringutes. Tusk on ju väga isiklikke teema ja seda on keeruline uurida, aga et siin mõne aasta eest Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonnas tehti väga põnev usuteemaline üle-eestiline rahvaküsitlus ja sealt selgus järgmist, et 44 protsenti eestlastest usuvad, et esivanemate hinged võivad meid külastada ja kaitsta. See tähendab siis seda, et hingel on olemas, nad saavad tulla meie juurde, nad ei ole läinud taevasse põrgusse nad on meie jaoks olemas. Et see teadmine, mis lähtub meie oma põlisest maost ja 44 protsenti eestlastest peab seda õigeks siis selleks, et vältida usu sõna sai sellesse uuringusse pandud erinevate usundite nii-öelda usutunnistused. Sõna usk ei kasutata, aga öeldakse seda, mis on selles usus oluline. Ja maausu lause kõlab siis järgmiselt. Pean pühaks esivanemate põlispärandit ja loodust ning järgin võimalusel vanu rahvausukombeid. Eestlastest 50,9 protsenti ütles, et tema peab seda tõeks omaseks. Ehk siis ligi 51 protsenti eestlastest tegelikult järgib maos ja kas ja kuidas nad ennast teadlikult määratlevad. Siin polegi oluline, tähtis on, et need väärtused säiliksid ja oleks edasi antud järgnevatele põlvedele. Nüüd sõna ma usu küsimuse kohta 26 protsenti eestlastest vastased jah, et eestlased on maousku, et see on eesti usk. Usu sõna kaudu ka, nii paljud siis on pidanud omaks siis üks küsimus on taimede hingestaatuse kohta. Kas puul on hing, kas taimedel on hing? 65 protsenti sõnas, et jah, on küll. Et see on teadmine, mida ei ole ju lõpetatud meil piiblikoolis külakoolis nõukogude ajal autistliku ajupesu käigus loomulikult sellist asja, mitte keegi tekkinud algkoolist ülikoolini, postdoktorantuuri nii välja seda ei õpetata. See teadmine tarkuse usk on iseenesest põlvest põlve tulnud meieni. Ja sügavalt olemuslikult oluline osa maa Osulisest maailmavaatest ja huvitaval kombel sama protsent 65 protsenti peab taimi ja puid hingestatuks saadud 90.-te aastate alguses ja nüüd ka aastal 2010. Veel üks maailm, yks. Seekord räägime maausulistest, stuudios on ma usuline, Ahto Kaasik. Aga tutvustame veel maausuliste kombeid ja rituaale. Iga linnainimene näeb aeg-ajalt taevas kuud. Noore kuu teretamine on meil tavaks, meie rahval ja ka mina teretan, õpetan oma lapsi nordkuud teretama samamoodi kui inimesi ise kuuderetamine annab. See annab inimesele tervist. No kust tugevust? Et see on selline omalaadne loits, nii nagu me kõik tervitussõnad. Ja kui raadiokuulaja meenutab või küsib oma vanaemalt rehkiga Vaaremalt vaariselt, siis äkki te leiate üles ka veel oma perekonnas kasutusele olnut kuu teretamise sõnad. Aga kui mitte, siis võite lahkesti kasutada minu omi Trede Renno orgu. Mina nagu sina, vana mina, kulla kerge, eksisin ära raske eksi selle juures, minu ema on öelnud, et noort nähes peab alati midagi käes olema, ei tohi olla tühja käega. Näiteks tühjad ämbrid ei tohi olla. Ja eriti hea on rahakotiga käes hoida või hoida käest kallil inimesel. Siis eeloleval kuul on seda kõike rohkesti. Loomulikult ka meie rahvakalendri tähtpäevad jõuavad vääramatult kätega linnakorteris aasta kõige olulisem püha on ju jõulud jõuluaeg, lõuna pool öeldud ka taliste pühad püha siis, mis alustab uut päikeseaastat. Jõulukuu 25. päeval. Päike hakkab taas pikemalt käima kukesammu võrra. Kõik järgnevad päevad on pikemad ja elu läheb valguse ja soojuse, toidu ja elu poole ja seetõttu on hästi oluline siis jõulusid pidada, koristada selleks ajaks oma kodu ära käia, õunas, valmistada piduroad, teha jõulukaunistused, viohutised, jõulutähed, krässid, grillid riputada ülesse, teha jõuluõhtul uste peale kaitsvad jõulumärgid, süüa, hästi mängida, rõõmustada oma pere seltsis ning luua oma olekus oma vaimus sellist Heather rõõmsat olemist. Mis siis õnnistaks tervet järgnevat aastat. Pühapidamine on eelolev aja jaoks sea loomine, eelolev aja õnnistamine. Tähelepanelik kuule, võib-olla mäletab, et neil oligi ka jõuludest juttu läinud jõululaupäeval eelmise aasta lõpus. Täiesti omaette saade oli, aga kui me vaatame edasi, et näiteks millised on maausuliste varr? Varudest ristsed või joodud on siis väikese ilmakodaniku auks peetavad pühad kombetalitused, mis on seotud nimepanekuga. Kui laps sünnib ära, siis on käidud, käiakse katsikul. Et vanasti on püüdnud just naabrinaised minna ja viietite putru ja vaadata, kas noorima värske ema vajab abinõu süüa. Ja kui laps on kasvanud juba veidi suuremaks, siis jõuab kätte see nimepanekuaeg. Ja selleks puhuks siis otsitakse lapsele vaderid ehk ristivanemad varvu emad, varrovisad, poisil on neid kõige vähem siis kaks mees vaderid ja üks naisvader. Tüdrukul vastupidi, kaks ema vaderiteks isa vaderi kõige vähem ja neid võib olla ka rohkem, kutsutakse kokku oma kallid sugulased, sõbrad, kodakondsed, valmistatakse toidud, joogid, näiteks minu ema kõnelenud sellist pärimust, et tema varu pühaks aastal 1938, tema isa valmistas õlut ja kaevu kõrvale valas siis linnastele peale v valmimas oli õlle virve. Vars pääses eest karja hoovist maja aeda kaevu juurde ja jõi selle magusa virde ära. Et mida see siis sellele lapsele tähendas? Emale hobused alati lapsena väga-väga meeldisid. Et kas see nüüd oli enne või või mitte, aga sellist lugu ja seost on märgatud. Varu pühaks on välja valitud nimi ja meie vanemast avandis need nimed siis on maakeelsed ehk eestikeelsed, et meie oma nimi tähendab midagi ta nimisõna, ta ei ole ainult kõla pärast valitud ja pandud lisaks nimi tuleb siis endena, lapsevanemat või lähemalt sugulased, lapse sünnipaiku vaatavad, mida erilist juhtub, kas ilmuvad erilisel kombel mingid lohud loomad, linnud, putukad on mingit erilist ilma või midagi veel muud. Kerkib esile siis nendel ennetel nendel asjadel on tugevam side lapsega, kes on sündinud ja, ja kui see endeline nimi saab lapsele antud, siis temal tekib eluks ajaks side sellega. Aga jätkame veel pisut varrude teemal varudeks, ettevalmistused on tehtud ja õige nimi on vanematel valitud siis varupidu on selline pidu, kus kõik peavad olema rõõmsad täpselt samamoodi ka, kui pulmades on olnud see nõutud rõõmsad seal ütleb, mängida, laulda, tantsida, elada oma elurõõmu kõige paremas mõttes välja. Ja, ja anda siis hoog sisse lapse elurattale. Et ta elu oleks õnnelik, turvaline, terve, külluslik hoitud. Et see on selle varupeo ja varupeole kogunenud inimeste kõige suurem eesmärk. See on üks siis meie eluringi pühasid tähtpäevi, mis on suunatud ettepoole pulmad, eks ole, ju, loovad abielu kahe inimese liidu, perekonna suguvõsa ja see on mõeldud taas siis ettepoole üheks eluajaks või ühe suguvõsa paljudeks põlvkondadeks õnne ja heaolu kasvatama. Matused on, on suunatud ka ettepoole, see ei ole mitte üksnes surnu mälestamise koht, vaid ikkagi tema ettevalmistamine teise ilma minekuks, temale heaolu loomine sealpoolsuses toonelas ja ka meie aastaringi tähtpäevad on suunatud siis ettepoole tulevikus heaolu, õnne ja tervise loomiseks. Meie kalender on eelkõige looduskalender seotud looduse muutumisega, märkab ning tähistab looduse muutumist. Jõulusid ma mainisin, pea sama oluline tähtpäev on ju see kesksuvine, suured päevad või suvine taeva pesa ehk jaanipäev Leedo päev, kui valmistutakse selleks, et päevad hakkavad lühemaks minema. Et elu tõmbub kokku ja hääbumas ja et inimesel majapidamisel, et kõigil oleks ka siis sellel ajal õnne ja heaolu. Et siin vahepeal, et kohe varsti tulemas kevadpühad munapüha. Mis on meie muistne, põline maousuline, püha ja nii nagu paljud meie teised pühad ka munapüha on meie hõimlastel ka ida pool kaugelt tuntud. Kristlus võttis selle üle ja, ja ega meil ju sellest kahju ei ole. Kindlasti jõudis ilus püha veel suurema hulga inimesteni. Just kindlasti. Ja ja muna on ju elu seeme sihuke ime muundumise ja kasvamisega märkamise märk ja kehastus. Ja munapüha on ajal, kui rändlinnud saabuvad tagasi, kui kanad hakkavad munele ja, ja mõistame esivanematel, nii rändlindude kui ka kodulindude munad oli väga oluline toidulisa kevadel, mis kindlasti on päästnud päris paljude esivanemate elu andes selle hädavajaliku jõuraasu ja muna on seotud ju ka meie loomise looga. Et ükski usund, kui me nüüd räägime ka maos ostis ka meie ei pääse mööda loomise loost. Meie rahval on üles kirjutatud üle 150 teisendi loomislaulust loomise laulu mõiste on taas ka maakeelne paakeeles seto mulgi keeles looma looma tähendab munema loomise laul siis tegelikult on munemise laul ja, ja nii nagu see mõiste niga sisu kirjeldab seda, et kuidas tuleb pääsuke, sinisirje, linnukene või veel mingi lind, aga tingimata lind, teeb pesa kas kiigele või õunapuule või kuldsele põõsale. Muneb sinna munad. Ja siis neist munadest sünnib maa taevas, päike, tähed, kuu, inimesed, marjad, kivid, mõnest teisendiska kirik, kirikuõpetaja. Et meie loojaks on siis lind. Meie maailm on sündinud munadest ja seetõttu ka see kevadine munapüha on vägagi tähenduslik ja oluline et ka nüüd varsti värvides mune koksides neid või lõuna pool veeretades setode kombel. Et me taas järgime ühte väga-väga vana põlist tava. Sügisel võib olla nimetaks veel hingedeaega, no nagu ma algul ka mainisin, et meie keel on hingedeusku keeles, on väga palju hingega seotud sõnu ja mõisteid. Et sügisel siis me kõik ju märkame ja ega mäletan oma kadunuid, süütame vähemasti küünla akna peal, käime kalmistul uuema tava kohaselt ja, ja päris paljud meist ka ootavad oma lahkunud koju valmistavat selleks ennast ette, katavad laua ja pakuvad süüa, juua, nii nagu muiste on tehtud. Et suur osa mao usutavadest ja sisust on meile kõigile tuttav meie keele ja kodu kaudu aga on mõndagi, mis on säilinud ainult näiteks vanemates loitsu sõnades või muistendite uskumustes. Selleks on siis jumalate nimed. Taevaisa vanaisa on Neist kõige tuttavam siis taeva kõue ja äikesejumal nimetatud hukkuks sugu tataks, äikeseks Äiukeseks. Vanem paks Nende nimede hulgas on ka siis äikene Aiukene selline hellitav pöördumine ja siin on miski, mis on iseloomulik meile soome-ugri lastele ja, ja noh, mis maailmas ei ole väga levinud. Et me oma jumalaid ei karda, ei ole kartnud, vaid vastupidi pöördume nende poole hellitavalt nagu lapse poole nagu kõige lähedasema kallima poole. Kes meil on. Siin terendub siis miski meile eriliselt iseloomulik. Ja loitsu sõnades me näeme ka, et maaema poole pöördutakse samal viisil maa emakene v emakene, tule, gene, tuule emakene, siis saunakene, lõõdukene või leilikene. See hellitav pöördumine on sage nende kõikide juures. Ja siit võiks meenutada näiteks setode pöördumist oma jumala poole Peko poole, Pekoton seto külades, austatud ühiselt küll rangelt salajas hoida seal 20. sajandi alguses. Ja pastor Johan Mattias Eisen on siis oma raamatus eesti vanausk avaldanud sellise loitsu, valguse Peko Peko, kõne, hoiaza, meie villakest kaitsvam sa meie karakaist varjamiema, aia elamist, deko Pekokene. Mida iganes me teeme, räägime juttu, teeme tööd, elame, puhkame, kestame rahvana põlvest põlve. Kui selles on mõnu, siis me jääme püsima. Siin on mõtlemisainet küll ja veel. Stuudios olid Ahto Kaasik, Haldi Normet-Saarna ja Maristamba. Nädala pärast uus saade kuulmiseni.