Meil on olnud pikalt juttu instinktidest, kaheksa instinkte on läbi vaadatud ja need on siis sellised asjad, mis meid inimestena ühendavad, mis meis kõigis on olemas. Aga täna psühholoog Tõnu Ots tahaks jõuda selleni, et ometi inimesena oleme me kõik inimesed aga on mehed ja naised, mis teeb naisest naise ja mis on see naiselikkuse instinkt, kui nii tohiks öelda? Jah, ega instinkte lausa niimoodi jaotata. Tänapäeval on maad võtnud selline, kes sooline ellusuhtumine. Räägime enam mitte poisid ja tüdrukud s vaid räägime lastest, koolis ei ole õpilased ja nii nagu raudteel olid kõik kraazanyPažeerivai, kõik võtame ühe mütsiga. Aga ometi on ikkagi väga palju asju, mis meid eristavad kuiseid tavaline kesksoolsus ründab siis see jah, meil kas naerma või vihale, sest ma tean, et meie näärmete süsteem on erinev, mehelikkust toetavad näärmed, endokrinoloogiasüsteem, mis naist naiselik, seal meie suguhormoonid naissuguhormoonid, peale selle on ka meie ajus keskused, mis on prevaleerivad meestellimis, prevaleerivalt, naistel ja loomulikult ka käitumise jooned, mida küll praegu pannakse rohkem stereotüüpide punti, et stereotüüp nonii, mõelda, naised märkavad rohkem erisusi. Meed märkavad rohkem ühisomadusi. Tõepoolest, õpilaste hulgas torkab ka silma, et poisid suudavad üldistada asju ja tüdrukud märkavad erisusi, siis analüüsivad asju. Ja kui ma ei aja vihale kesksoolisuse juhtivideolooge, siis peaksime ikkagi, rääkimata sellest, mis on omane just meestele, mis on omane naistele. Võib-olla tulevikus tuleb mingi geenimuudatus, kus meil inimesed muutuvad kõik ühe soolisteks või kesksooline nagu ise tollane Vernes polegi vaja jagada enam sooliselt, aga praegu paraku ikkagi on valdav enamus usub, et, et meil on nii mehed kui naised. Kandke maski, sisenaistel eesõigus, rääkigem kõigepealt naiselikkust. Naise rikkusega on muidugi toimunud meil suured muutused. Kui me mõtleme, mis muutusid meid praegu on tabanud, siis üldine märgatav muutus on see, et me elame väga kaua. Meil ei ole kogemust elada nii kaua koos sellega, meil on muutunud ka elamise etapid, inimene läbib oma elus neli märgatavalt murdumise etapp. Need on siis no kõigile tuntavalt. Kõigepealt esimene etapp oli lapse sotsialiseerumine, kui ta tuleb perekonna subjektiivse hoole all, astub ühiskonna objektiivsete seaduste hulka, keda me teame kooli stressidena ja kooli rahutusenemis. Kõik teine suur murdumine toimub murde-eas. Siin on väga oluline vahe juba poiste-tüdrukute vahel. Murdeiga on seotud meie näärmete talitluse muutumisega iga poisiga, tüdruk teeb see läbi. Aga tüdrukutele on ta kõigepealt tunduvalt varem kui poistel ja ta on kiirem, käivitub tüdrukus siis terve rida indobioloogilisi süsteeme, hormoone, mida poisil ei ole. See muutan tüdrukusega kiire. See kestab kolm kuni kuus kuud. Ja paljud emad märkavad, et selle kolme, kuue, kolme kuni kuue kuu jooksul tüdrukute areng teeb läbi veidra muutumise just käitumise koha pealt. Seni väga ulakas tüdruk võib muutuda väga korralikuks pailapseks ja vastupidi, mingi pailaps võib muutuda, muidu hakkaks räpakaks ja noh, võib-olla ka lodevaks poistega midagi taolist ei toimu. Poiste murdeiga on pikk, nendel Kaczyndogra logist muutust need on, kõigepealt peab olema neil endokronoloogiline süsteem, mis käivitab meil meil seemnevedelikku tootmise ja teine endagroloogilin süsteem käivitab siis mis Permide võis spermatosoidide tootmise ja see kestab poisil pikalt kuni neli-viis aastat. Ja see aeg on poistele väga raske, aga noh, ilmselt me leppisime kokku, et siis varustama naistest. Kolmas murdumine on see, mida kõik sõnades vähemalt teavad, see on keskeakriis me taipame, et me oleme oma elu parim, mina oma võimete tipul ja siis me hakkame järsku vaatamat ringi, et issand jumal, nüüd tuleb hakata mäest alla astuma ja siis me püüame seda aega pikendada, püüame teha, mis veel teha annab. Teeme lollusi teinekord ja võime veidrad välja näha. Ja neljas murdumine on siis, kui me saame vanaks, oleme jõudnud sellesse ikka, kus meil ei kõlba enam tööl käia ja ja polegi nagu töökoht. Ta ei pea, me oleme iseendaga. Aga elada on veel kaua. Õieti need neli, neli murdumist on meile naisel täiesti erinevad eri aegadel eri vanuses arengupsühholoogias on selline väljend nagu visuaalne võrdsus, see tähendab seda, et kui kaks last, poisi tüdruk mängivad koos või ka täiskasvanud mees ja naine suhtlevad ja need tundub, et see on täiesti adekvaatne, võrdne võrdsega suhtlemine. Aga kui passi vaatame, siis järsku avastame, et poiss ja mees on selles suhtlemises vane. Tähendab, selleks, et saavutada mingisugust visuaalset võrdsust, peab pois rohkem elama ja mees samuti. Me abiellume. Eestis keskmiselt on, kui mõlemad on see esmaabielu, on vanusevahe ligemale kolm aastat. Mees vanem, saame aru, et, et elatud aastad ei tee meid veel võrdseks. Kuuli jaoks on see väga raske teema. Meil käivad murde-eas ühes klassis. Tüdrukud, kes on meie ühiskonna kõige nooremad naised oma füsioloogilise käitumise poolest. Ja viienda kuuenda klassi poiss on veel tõeline tatikas, jookseb ringi, mängib Kulaja ja õpetaja peab õpetama siis ühteviisi noori daame, endast lugupidav südame ja seda rublikute karja. Naiselikkuse kõige tähtsamaks ilminguks on läbi ajaloo peetud emadust ja emalikust. Meie ühiskond praegu kas turumajanduse mõjul on hakanud kuidagi devalveeruma seda arusaama, et iga naine peab olema eelkõige ema. Täitsa selge, et olla emase tähendab mingisuguseid ohverdamist nii tema enda isiklikus elus kui ka sotsiaalsfääris. Ja, ja paljud me ei taha seda. Ma kohtun sageli noortega vaidlusklubides on sellised klubid, kus tüdrukud ja poisid õpivad ennast paremini väljendama ja praktiliselt siis kenasti esitlema järgmises eluvõitluses seal oma koha või õppimise eest. Ja olen meelde jätnud, tüdrukutest on väga suur osa tüdrukuid. Suhtub nii, et, et mulle aitab ühest lapsest, kui ma ütlen neile, et sellest ei aita, et selleks, et me oleksime sama arvulised. Eelmise põlvkonnaga peaks olema iga sündinud naise kohta peaks sündima üks tütar, 1,4 last, poolikuid laps ei sünni, siis peaks olema kaks tütart. Kui minu teha oleks, siis mina kuldaksin perekonna teise tütre üle või siis kolmanda lapse, nii et need on need, mis garanteerivad meie iivet. Aga praegu ütleb enamik tüdrukuid, et üks laps pasta kõik. Ja kui ma küsin, miks on kolm niux veenvat argumenti. Esimene on täiesti turumajanduslik, mille üle me iga päev poliitikas raadiosaadetes telesaadetes kraakleme, et laps on kallis. Tõesti, laps maksab palju ja kes selle kinni tahab maksta. Ja noor inimene ei taha kinni maksta ja nii meil on praegu esmasünnitus on naisel 28 aastasel veidi vanemalt. Teine argument räägib sellele nagu vastu, kes, et nad ütlevad, et lapse sünniga ma pean loovutama oma sotsiaalse karjääri Kunimolast hoolda, nii kaua jookseb elu minust mööda. Ma kaotan oma oma kvalifikatsiooni ja, ja töökoha ja mis kõik, et ma pean minema teadlikult selle ohvri peale välja. Ja kolmas põhjus, see on minu jaoks kõige noh, ta ei olegi üllatavamaga traagilisem on see, et nad ütlevad, et milleks sünnitada lapsi siia kurjuse maailma. Et kui ma näen, kuidas, kui ebastabiilne on maailm kogu aeg liigub nagu noateral. Kas mul on õigust sünnitada siia ellu laps, kui ma tean, et teda tabada elu traagika ja raskused ja tähendab lapse pärast ma teda ei sünnitas? Ma olen õiglane. Aga kasvatuses muidugi, kui me viime rääkima tüdrukute vaatamisest siis ema emalik kasvatus kuulub, peaks kuuluma nagu normaalse tütarlapse kasvatamise hulka. Aga tüdruku jaoks on oluliseks esimese ja teise murdumise vahel see aeg, kus ta valmistub astuma abieluturule abila, turgude graafias, täiesti ametlik mõiste. See tähendab sellist pakkumiste otsimiste suhet võimalike lähisuhete jaoks, millest siis kõige juriidilise vorm on abielu. Et mida seal oodatakse, mida otsitakse ja selle jaoks on paljudes riikides väljakujunenud kohe sihuke kasvatussüsteem mida tähendab naiselik kasvatus või naiselikkuse kasvatus. Mina puutusin nendega kokku juba juba väga ammu. Inglise ja prantsuse kasvatussüsteemis on eraldi õpikut kohe poiste kasvatamisel, õpikud ja tüdrukute kasvatamise õpikud. Ja Jaapanis on need ja tänapäeval on juba rootsise Soomeski mindud, seda teed, et me ikkagi eristame, et poisi tüdrukut tuleb kasvatada erinevalt, ka õpetaja tuleb erinevalt kasvatada. Siis raamatuid on ka eesti keeles ilmunud ja seal oli nii palju tarkusi, mis ma püüdsin meelde jätta. Ja ma olen pannud Selle kirjanike mõistukõnesse. Et missugune peab olema tõeline naine nende tõekspidamise alusel, mida õpetatakse siis õhtuma kultuurides, tütarlapsele ta oleks siis ma ei tea, kas võitlusvõimeline või või turukonkurentsis püsima jääv abieluturul. Seda on hea meelde jätta, kui me kujutame ette Kilimanjaro mägi. Ja seal on viis nõuet. Esimene võrdlus on, et naine peab olema uhke ja suursugune nagu Kilimontšar. Tamili kasvatus ja uhkus on mitu psakus, vaid ta peab olema enda üle uhke. Ja sinna alla käib ka üks diskreetne teema mis on siis seotud süütusega. Ja seal on nõue, et noor tüdruk, kes tahab daamiks kasvada, teadma, et süütus kingitakse armastusele uhkes situatsioonis. Meil on kurb, tänapäeva tüdrukud täitsa massiliselt kogevad, esime seksuaalvahekorda vanuses 14 kuni 16 ja mitte harvad ei ole juhud, kus tüdruk teab juba 14 aastaseks saades. Mis asi on seksuaalvahekord? Teine nõue on, naine peab olema ilus ja salapärane. Noneeriva naised, relvad ja, ja minul ei pruugigi siin hakata ette ütlema, missugune see ilu on. Aga salapära, naise relv, salapärasus teeb ta meeste jaoks või salapärane tüdrukul, huvitav poistele dad, Seardab huvi. Kolmas nõue, et naine peab provotseerima ennast vallutama, nagu Kilimanjaro seal tänapäeval sõnastas. On see sexapiil? See on ilus sõna, see ei ole üldse midagi inetut. See tähendab sooline ehk naiselikult sooline enese nagu esitlemise või noh, võib-olla eksiibitsionistlik lähenemine, et suudab ennast välja pakkuda kui naiselik olevus ja olla veetlev selle juures. See on küsimus, mille üle vaidlevad emad ja tütred. Kogu aeg, kui palju nööpe tohib lahti olla ja kui pikk tohib lõhikale, kui kaugele võib seelik ulatusega saba pluusid, teatri minna ja kõik sellised jutud. Neljas käsk nõuab, et naine peab olema raskesti vallutatav nagu Kilimotšar. Vaat see on seotud nüüd küll meeste käitumisega. Meestes on käitumison, selline komplekt, mida me nimetame alpinisti komplekseks. Mees tahab tunda, et võidu saavutamine on tema jaoks väärtuslikum. Mida rohkem ta selle võidu saavutamise on panustanud, enda võimeid, mida rohkem vaeva nähtud, seda parem. Ja väärtuslikum on võit ja suhetes on samuti. Alpinismikompleksi nimetatakse sellepärast, et albiisil kellelgi oli ikka võimalikult kõrgete tippude vallutamisega ükski alpinisti kellelgi sellega, et on kuskil hunniku otsas seisnud, mätta otsas luugeldanud siis ta vaatab ikka ringi, kus on need tibud, mida vallutada tuleb. Ja viimane võrdlus on siis see, et et naine ei tohi olla ka vallutamatu nagu Kilimanjaro, sest oled niuke Jäämägi, siis kaob igasugune huvi selle vallutamise vastu. See võiks Kilimanjaro juttu nüüd kõrvale jätta ka kõik need sõnad on need, mida kasvatatakse tüdrukus. Et temast kujuneks välja naiselikkus, millega ta suudab toime tulla. Sellel raskel rüselus täis abieluturul. Ja mis sunnib tüdrukuid kirjutama pisaratest ületavaid kirju. Et keegi pane mind tähelegi, keegi minuga ei tegele. Pange ometi poisile aru pähe, et nad nad mind ka märkaksid. See on abieluturg, on turg. Midagi pole parata. Kuulge, aga kui nüüd tõesti leidub mõni naine, kes vastab nendele omadustele, siis peab ometi olema kuskil ka mees, kellel on veel uhkemad omadused, et nad oleksid väärt olema alpinistid. Millised on nede mehelikud omadused selles? Tõnu Ots, palun teil rääkida järgmine kord.