Tänane teema on küllaltki vallatu selles mõttes, et teeme juttu armumisest, armastusest ja sellest, mismoodi kevad paneb inimeste suhted proovile ja kuidas ta neid ka vahel võib-olla isegi lausa esile kutsub. Kuigi ega kevad ei ole ju mingi selline konkreetne persoon. Kuid inimestele mõjub. Seda tahakski täna teada ja stuudios psühholoog Tõnu Ots, olge nii kena. Rääkige, mida teeb kevade inimestega. Vallatumaksanud muutuvad ilmad, lähevad soojemaks, võetakse riideid vähemaks, aga siiski midagi veel. Me elame suures tsüklis, on need loodus kell ja ega inimene ei ole seal ka midagi võõrkeha selles tsüklis ka meie oleme tsüklilised olendid, samuti tsüklilised, paljud meie emotsioonid, tunded, tundmused, me oleme juba ammu tähele pannud, et, et kuskil on, on selline noh, hooaeg ka armastuse jaoks. Ja see satub just sinna praegusesse aega. Jüripäev küll ei ole see ka eriti seotud jüripäeval majandusliku kevade algus, aga ometi on see, kui kuigi kevad murrab läbi ja, ja siis me tunneme, et meie tunded tahavad valla pääseda siis me armume kergemini. Me oleme emotsionaalsemad. Me oleme rõõmsameelsemad. No ilmselt on see seotud ikkagi nagu jänesel karvavahetusega, et kui ikkagi valgust on piisavalt palju, siis ta vahetab talvise valge kasuka jällegi halli vastu. On naisi, kes väidavad, et nemad magavad talveund ja just oma tunnete koha pealt ütleb, et ma talvelit ei tahagi eriti suhelda ja ma ma ei armugi talvel ja vaata kevadel on seda, seda võimsam ja need võivad olla päris võimsad tundepuhangud, mis kevadel meid tabavat etne. Aga kas on ka nagu siis füüsiline või ühesõnaga kui selline ettekujutus, et õues on ilus ja siis kujutangi ette, oh minul ka nagu nagu tuju läheb paremaks ja jah. Et kujutage ette ja siis läheb, aga või toimubki kohe ka nagu midagi füüsilist? Füüsiline on ikkagi kõik see, mis meie kehas toimub, märkab meie enda kronoloogiline süsteem, päikesevalgus, D-vitamiin ja C-vitamiin ja kõik see, mis meid elustab ja käivitab ka meie siis näärmete süsteemi, mida meie muidugi varustame väga ilusate sõnadega, me ei ütle, et kahjuks juba ütleme ka ikkagi moonid möllavad, aga kiusama tunded möllavad. Aga mina tean, et hormoonid möllavad ja mõnel möllavad ikkagi nii, et nagu lainetena üle pea kokku ei tea üldse, mis teeb jah. Aga mismoodi see nagu välja näeb, siis ta läheb üle, et ta ei ole pidev seisund, et on miski asi, mis ta esile võib kutsuda, aga mis see siis on? No peab olema kindlasti vastaspool, et kelle puhul välja elama hakata, aga siiski, et, et mis selle vallandab, võib vallandada iga inimese puhul, see ei, vallandub. Mul on võimalus valida kahe vahel vene keel, suur meditsiinientsüklopeedia on pühendanud sõnale armumine ja armastus poolteist lehekülge peenikest numbril kirjas teksti loed läbi, enam armuda ei taha, sest see on nagu nagu romantika surm, siis me saame teada, kuidas töötavad neerupealsed ja ja harknääre ja kilpnääre ajuripatsi, kõik need õudne, umbes samuti nagu mida vorsti süüa pärast seda, kuid näinud, kuidas seda tehakse. Aga teine võimalus on mul võtta appi ka kuulus mees, Dahli seletav sõnaraamat ja seal on asi täiesti selgelt ära öeldud. Armastus on tugev tunne kõik aga mulle meeldib rohkem Dahli seletused, seda ära uuri asja. See on nii tugev tunne, ta on sinust tugevam. Ma ikka ühte asja uuriksin, et miks ei teki igal kevadel iga iga kevad armumist, et miks see tekib inimesel, kas siis kord elus kaks korda elus, noh, kuidas kellelegi? Armumine kui kui seisund tekib, ikka öeldi, et nüüd on küsimus, et, et kas me sellega seoses hakkame eelmisi armu armastuse subjekti või objekti välja vahetama või mitte. Aga selline emotsionaalne tõus, see tabab neid ikkagi ikkagi kevaditi. Kui me oleme palju rääkinud meeste naiste erisustest siis poiste armumine torkab kevadel kohe silma. Õpetajad märkavad seda kõigepealt armunud poiss on heasüdamlik, ta ei tee kurja. Ta on niisugune. Õpetaja ütleb, et kui poissi armunud olla sihuke heasüdamlik lontu, ta ei saa aru, mis tund oli, vahib aknast välja ja unistab. Aga kurja ei tee valmis ära kinkima ja kui midagi muud pole kinkida, siis prääniku puru taskus kajaga teistele ikkagi on armunud, aga see paistab silma. Armunud poisi tunneb eksimatult ära, kui tema armastatu on seal lähedal. Selges prioloogiline rünnak ründab meie vereringet ja kui poiss peab nüüd näeb oma armastatut, siis tema süda hakkab puperdama, tasud süda hakkab tugevamini tööle ja meie näeme, et see ta punastab. Täiskasvanud mehed suudavad seda paremini maha vaikida, maha salata. Armunud poiss ei suuda eriti tarka juttu rääkida tüdruku juuresolekul. See tüdruk on vastupidi, tema kardabess armastus temas välja paistab, ta võib just selle kaudu paistabki välja, ta välja ei paista näiteks tüdruk kui ta ootamatult põrkab kokku poisiga, kelle armastus ta ootab siis järsku kahvatu või tulevatele poisid külla tema armastav, teiste hulgas siis tüdruk teha midagi täiesti mõtlematut arv lillepotiuksest välja ja minna või võtab põrandalappi, hakkab ruttu põrandat pühkima, võidab, peidab oma kolmetusele selle sisse ära armastusega niiet või arvamusega, et kõigepealt tabab meid õnn armastada Egise armunud olla ja alles siis õnn armastatud olla. Nii et selles mõttes see kevad on ka selles selles osas raske aeg, et mitte igale armastusele ei ole leida vastuarmastust. Ja siis me olime tükk aega elamises oma õnnes ja kuskil tuleb meile see aeg kätte, kus me taipame, et vastuarmastust ei olegi nii kerge saavutada või ei saagi üldse. Nii et sealt tuleb see arusaam, et kevad on mõneti sihukese õnnetu armumise aeg, ütleme, räägime kogu aeg, tiguliseksassimine, nimelt arusaamad, armumine ja armastus. Arvamus on selline pöörane, mis hetkel tekib läbialust, aga vaata, kuidas temast saab armastus ja kuidas see ka püsiksid. Säraga. Jah, ilmselt on armastust või armumist looduslikust imulaatorina, et leida sobivust, miks ta muidu muidu meil olemas on. Armudes Me suudame täiesti seletamatult määramatult määratlematult leida inimese, kellesse olen armunud ja kes mulle võiks sobida. Inimene, kellesse ma pole armunud, on isegi raske sobivust luua. Kui olude sunnil peame abielluma selle inimesega väga rahumeelselt koos elada, aga kuskil me tunneme, et me igas aias ei sobi. Armumine on nii sobivuse indikaator. Aga samal ajal armumine on ka sobivuse katalüsaator, ta loob sobivuse. Armunud inimene on valmis ise muutuma oma armastatu soovide kohaselt, aga egoistlik inimene, kes on nagu rohkem eneses kindel see nõuab teiselt, et sina pead muutuma minu soovide kohaselt. Aga kui on vastastikune see niisugune, siis need kaks inimest nagu pehmest matest hammasrattad loovad ühise sobivuse. Ja selles mõttes me ütleme, et armumine on väga võimas sobivuse nii indikaator kui ka katalüsaator. Inimesed, kes on, on armunud ja loovad oma suhte, armastuse või arvamuse peale. Need on, on oma sobivust kontrollida elus läheb vaja mitte arvamust, vaid sobivust ja koos. Armumine viib inimesed kokku, aga koos ei hoia. Koos ajab kõik see, mis teeb armumise peale. Kuidas seda sinna tekitada, sest kui vaadata jällegi ühiskonda ja ümberringi, siis ega neid paare, kes annavad ka altari ees tõotused, kuni surm meid lahutab, on väga vähe. Ikka lahutab keegi teine mees, kes tuleb kevadel või sügisel. Jah, et armastust ja abielu on raske siduda, keegi pole kaitstud uue armumise eest ja kui sisuses abieluga, siis ütleb elementaarne loogika, et kui ma olen, olen armunud kellessegi teisesse, siis tulebki see realiseerida uue abieluga. Ei, on küll ja küll, kes vabandavad oma tunduvaid lahutusi sellega, et paraku tuli uus armastus peale või uus armumine ja peangi lahku minema. Inglased ütlevad, et koos hoiab see, kui, kui suure arvamuse peale tuleb kaks asja. See on vastastikune usaldus ja vastastikuste kohustuste respekteerimine, see tähendabki, et neile oleme loonud sobivuse, võib juhtuda, et armume uuesti aga samuti ütlevad nad seed, minu minu süda ja minu keha on minu personaalne oma c kuul, abikaasale ja truudust ei saa nõudvaid ruudu saab pakkuda. See reguleerib siis neil nii abieluväliseid suhteid. Ma olen, ma olen, abielus, on uus armastus, tuli kallale, kui palju meie suhetesse meie sobivuse mahub? Sellised mul on kuskil armastatu, kellega ma koos Elagman armunud. Sest seda tapp on ka. Kõigepealt on raske ja tihtipeale on väga-väga võigas tegu tunnete ennast äratada. Aga nüüd selguse mõttes võib ka öelda, et armastan koondmõiste. Neil on kolm tõmmet, mida me tunneme, üks Aziz armumine. Kui südamed kiinduvad, siis sünnib armumine. Aga meil on veel kaks võimalust. Kui meie kehad kiinduvad, siis sünnib libiido ehk seksuaalhuvi. Ja see seletab tihtipeale sellist tõmmet seksuaalse partneri poole, kus armastust nagu ei olegi. Aga vot see, see seksuaalne sobivus määrab väga palju, ta on kindlasti tähtis, aga, aga ta eksisteerib eraldi. Ja kolmas tõmme on mõistuste kiindumine. Kui mõistvad kiindo, siis sünnib sõprus, kui mõistused ei ole kiindunud, siis sõprust ei sünni, siis me ei mõista teineteist poolelt sõnalt ja ja ei oska teisest aru saada. Ja kõik need kolm kokku moodustavad siis selle tunde missiooni enam mitte hetkeline emotsionaalne seisund vaid ta on juba püsiv määratlus seisund, et me oleme, armastame teineteist, et need kolm kolm kiindumust on olemas. Ja selle kohta on ka eesti keeles kunagi raamat ilmunud. Juri rüürikovi kolm kiindumust, mis oli kunagi väga menukas raamat mis seletas selle ära selle, millest see armastus siis koosneb. Suurepärane aitäh, et aitasite seda asja natukene lahti seletada Tõnu Ots ja kuulmiseni jälle järgmisel.