Tänane muusikaline tund on mõtteline jätk 30. novembri saatele. Tuletan meelde, siis püüdsin teieni tuua Gustav Mahleri kaheksanda sümfoonia ettekandeid Jötebori uues ooperiteatris. Koos Jötebori, sümfoonikute, orkestri ja koori, Jötebori, ooperiteatri orkestri ja koori ning Stockholmi kuningliku filharmoonia koor ja Bruns kooli muusikaklasside lastekooriga. Laulis kaasaga eesti poistekoor Venno laulu juhatusel. Sümfoonia ettekanded salvestas laserplaadile firma, mis projekti idee autor ja läbiviija oli Neeme Järvi. Esmaspäeval peaks olema laserplaadipresentatsioon ja siis paisatakse see müügile. Küsisin Neeme Järvi, kas on reaalne, et seda CD'd Mahleri kaheksanda sümfoonia ka saab osta ka Eestis? No miks mitte minu meelest see on esimene kõhus. Et plaadifirma omanikud või plaadipoeomanikud oleks huvitatud sellest, et tulevad müügile ja, ja kui veel Rootsiga niisugune hea vahekord, siis. Piss kompanii, seal tulp tuleb ainult pöörduda nende poole ja nad teevad kõik selle heaks, eks ole, võivad omahinna kanda plaate, selleks on vaja, et keegi oleks vahel, kes tegutseks ja, ja huvi tunneks selle asja vastu. Minu meelest oleks Eestis üldse müüa kõike maailmaplaati, samuti võimalik. Nad müüvad seal kogu aeg. Te töötate. On olemas soliidsed ja kallid plaadimegi, siis tähendab, et keegi sellega tegeleb, tähendab, mul tuleb anda vastavat informatsiooni ja, ja siis juba seal müügil last. Minu meelest peaks olema kohe Eestis ka saadaval. Oleks väga loogiline asi. Teine siin ütlesite, te tulite, ma ei jäta muusikutega Euroopa turneed, need oleks väga paslik kohe küsida, rääkige natukene oma sellest aastast ja mida te olete teinud, mis, mis tehtud, mis teoksil? No sel aastal mul oli, see on üsna aasta algul Joal algus, alles nüüd avakontserdid mullu kaks orkestrit, eks ole. Ja mul alati raske kombineerida seda ava kontserdite perioodi, kus need umbes samal ajal peavad toimuma. Sekkin Detroidi ja, ja siis Göteborgi vahel. Aga Detroidi Göteborgis meil on planeeritud ikka omanili kolm-neli aastat, viis aastat juba ette niimoodi, et me saame ja seal ka Detroidis need pesa meil vastavalt planeerida. Ja meil on väga palju sõitusid, palju reisija reisija, nii et me olime nüüd seal selleks perioodiks oli avakontserdid, olid ära ja pärast oli siis Viini muusika helist kaks kontserti siis üks iga-aastane kontsert, mis me teeme iga aasta Pariisis. See on šamp, sellised heatris. Ja, ja siis Londonis. Me teeme Barbikanis. Meil oli küll väljakujud traditsioonide mehed, teose. Draama näitlejatega möödunud taastame, tegin beer künd, Esmi esiettekanne inglise keeles tervelt, nii nagu kriik seda mõtles ja me oleme seda häri plaadistanud Taise Cramofonile veeorkestriga. Norra keeles norra artistidega, aga seekord oli, siis tehti, seal tõlgiti ära, toimub siis inglise keeles toimusse. Ja siis lauljad olid ühel pool teised polüdraama artistid siis orkestri mängis kõik muusika, kõigi muusika. Sel aastal oli Sibeliuse. See oli temp, tormtorm, tornimuusika, kõik, mida ta kirjutas Kopenhaageni teatrile ja kõik 35 numbrit ette kantud ja siis rajal Sheczpir. Teatrist oli siis kõik näitlejad sealt pealt parvika, mis toimub? Shakespeari festival. Et selle raames siis toimus siis tormi, et ega nii et see oli ka esiettekanne tegelikult maailma esiettekanne. Niisugust ei artistidega Inglismaal. Et selle me tegime ära ja siis tulime tagasi ja siis mul oli vaja kiiresti sõita Detroiti. Ma tegin seal kontserdid ära ja veri plaadistused ära ja siis oli üks kuus päeva vaba ja tuim siiritide maaderi kaheksandaid tegema jälle. Niimoodi peab kogu aeg reeglina ühest konteinerit teise aga põlema ka. Oktoobris oli Jötebori sümfoonikutel väga edukas Euroopa turnee kontserte, Viinis peeti selle linna muusikaelu tippsündmusteks. Väga hästi võeti vastu, väga hästi võeti vastu ja seal on üks süles tema. Ma juhatasin suvel oli, nojah, see oli tegelikult kahe kaks asja, tema korraldab, korraldas selle Sibeliuse festivali, tegelikult oli, see oli üksikust Sibeliuse festivali raames meie orkester oli ainuke Rootsist, kes käis, ja Taanis, kes orkester ja Soomest, kes kaks orkestrit Londoni orkestrit, Londoni orkestriga, harmoonik või ja siis seal sai ette kantud põhiliselt ikkagi skandinaavia muusikat ja veel just. Aga mees on väga vaimustuses Tubinast. Ja siis Hardenbergem mängib Tambergi trompetikontserti, tema armastab seda jälle. Ja siis meil oli vaja, mis see kolmas asi, Pärt jälle Pärtit oli väga raske midagi paluda, et kirjutada, aga haardunberger on üks niisugune maailma täht trompetis, nii et seega kangesti siis ikka alustada ja teha. Ja siis mina olen siin idee, et Pärdile et võta nüüd kollaaž ja kirjutadal trompetipartii juur. Muidu niikuinii ei jõua kirjutada muid lugusid, eks ole, ja siis ta tal on, Pärt on ju nii personali kõige populaarsem helilooja praegult maailmast. Tahate teada saada, võib-olla üks, üks populaarsemaid erilahendusi, teine mees oli kollakas. Temal oli ka Penderetski ja mitte jalutuslaovski, aga see Coretskija nõuad korretski karedski ja siis üks taverner on seal Inglismaal ja siis on Arvo Pärt. Ja, ja, ja kohe nii populaarne, esimene mees, kes elab heliloomingust, vaat alguses ma küsin, kas sa usud seda seal eriloomingust elama hakkad? Seda küll ei uskunud. Nüüd küsisin ta käest, kas saab hakkama, nüüd juba saan hakkama. Nii et temaga ta kirjutab aeglaselt, ta võtab endale aega ja, ja niimoodi trompetikontsert tuli tal nii. Oli vaja kõvasti teha, tööd Trumpilt partiisne juurde kirjutada ja tegelikult seesama kollaaž talongide fraatrist 10 varianti olemas ka igasugustele Berliini Filharmoonikute sellodele ja ja must Tanelile ja siisTubina mälestuseks ja kõik niimoodi. See oli ka minu ide Kirk Tubina mälestuskraatris nüüd et Tubin on sul Tubina mälestuseks ja see üks keel pidi varjet varietee variant, see on tubli ja mälestuseks. Sest tal on juures Benjamin Britteni mälestuseks kantuste pensionite seal. Nii et sellel sai pärli, niiet Pärt olija Tamberg oli, Tubin oli ja see oli üks väga huvitav kava ja see anti üle Rootsi edasi igal pool Tallinnas ei olnud kuulda või ei olnud veel nii ligidale singlile kuulda midagi. Ei tea, isa ja mis on kõige kurvem, Tallinna raadiot ei kuule kuskil, nii, tahaks eesti keelt kuulata, raadiost, kuskilt seal kuskilt ei kuule, tead, kuuled seda Müncheni raadiot ja õhtul need ei jõua ära kuulata, millised olid Tallinnas, kuulsid vanasti nõukogude ajal kuulasid seda Müncheni raadiot või Ameerika häält, kuuled ikka seda Ameerika ja nii edasi, et ei saa eesti häält kätte, kuskilt, tuleb uudis, tahaks teada, mis Tallinnas ikka Riigikogus tehakse, täna õhtul ei saa teadmisest. Käesoleva aasta 24. oktoobril Viinis toimunud Jötebori sümfoonikute kontserdilt pakun teile kuulata fragmenti, Sibeliuse viiulikontserdist. Soleerib maks Wen Keerov ja dirigeerib Neeme Järvi. Edasi läks jutt Sibeliuse tormiettekandele, mida inglise kriitika ei soosinud. Inglise kriitikud on üldse kõige ohtlikumad kriitikutesse üldse maailmas on olemas, need inimesi ei saa suusatada, Nemad jäävad ka ainult midagi Inglis Inglismaal toimima, nemad arvad, et Inglismaal seal kõige suurem kõik, mis inglisinglased teevad ja Inglismaal toimub, see on kõige parem. Aga kui mingi välismaalane hakkab midagi tegema juba kõik valesti? Ja, ja seal ei ole ja, ja siis nüüd on niisugune tohutu armastus vene kunsti vastu ja vene kultuuri vastu ja seonidel suuriksootika. Ja kui tulevad mingisugused väiksemad mehed kuskilt niimoodi Nõukogude Balti riikidest või kuskilt ükskõik kui Rootsist või Taanist või kuskil, siis need siis materdatakse nii maha kui võimalik. Et see ega salli käia-Inglismaal esinemas tegelikult mulle meeldib, siis ma tulin ära ka seal Šotimaal, seal oli täpselt samasugune atmosfäär. Seal ei ole seal, ei ole headuse nimel, võib-olla oli natuke see, et inglased ei armasta šotlasi ja mina olin eestlane šoti orkestri peadirigent ja mul oli väga suurepärane vahekord ja haruldaselt hea kontakti või tegime palju plaat ja meil oli väga hea ja kindlasti pähe see nemad, nemad peavad, vaata, kui hästi on vastu, oli üks noor dirigent see materjali nii maha võeti, lihtsalt kaotati ja ära seda nagu poleks olnud, oli peadirigent, Londoni filharmoonia peadirigent oli. Ta pidi ära minema sellepärast, et seal ei saa töötada, Esapekka Sharon läks minema sealt pärast seal ei saa töötada. Aga see ei ole, mida meie teeme, selle autendid. Üldiselt kriitikud ei saa uskuda väga. Kriitikud on niisugused inimesed, kes üldse tegelikult ju nii, et kriitika võib ju kirjutada, mida seal väga individuaalne ja seal isiklik, väga isiklik. Ja, ja mida tema kirjutab, ega see ei ole siis rahva arvamine. Kriitika võiks olla niisugune, et, et anda mingisuguse pildi üldse, mis siis toimus ja kuidas asi ta taimega nii viisakas olla. Viisakusest üldse inimesed, kaugel tänapäeval. Viisakust on väga vähe, vanasti kirjutati, pandi ka ikka ei meeldinud võimele mehele stiil mingisugune, tead Straussi meelsel Richard Strauss, kellelegi meeldib, kellelegi ei meeldinud ja praam soli, tein Raamsist, Jevaalne ristid ja kõik niisugune asi oli hea, küll see on, see on üks maitse asi, aga sellepärast, et näiteks maha tegema, eks ole. Aga Viinis tagurpidi veel öeldi, et meil on nii kõige parem, kõige parem orkester pärast Viini Filharmoonikute, mitte pärast koos Viini Filharmoonikute, nüüd on kaks head orkestrid olemas, aga tõepoolest, meie orkestrile on üks maailma üks parimaid orkestreid, kui sa hakkad vaatama Oslo Filharmoonikute on ka väga hea orkester siin Khandinaavias ja väga hästi sinna. Aga meie orkester on haruldane hea orkester. Mina olen käinud juhatamas kõik orkestrid, Berliini Filharmoonikute, Londoni orkestrid ja, ja palju Ameerika orkestrid sellele orkestrile oma omavus, paremad kvaliteedid kui, kui isegi Berliini Filharmoonikute, kes teevad seda tööd Isama varrukast, tuleb kuidagimoodi hea küll, teeme must ja kole alguses need läbi kuulata. Dressides taascapel must ja kole häbi kuulata. Lihtsalt häbi kuulata, kuidas mängib orkester esimesel proovil ja maestro mängige aeglaselt, me ei saa hakkama, vanad mehed Berliini filharmoonia ei saa hakkama asjadega, siis tuleb aeglaselt männide tükke selgeks, siis lõpuks hakkab tulema. Siin ei ole probleem, esimene proovi jah, on külla tuli teine proov, särav juba ja siis on nüüd niisugune asi, et seal midagi fantastilist siis kui lähed sellega viini, näitad seda siis järku akad, imestunud ja ei tea, kust me tuleme ja tuleme Göteborgis, mis see tähendab või kus see on? See on see probleem, ei ole Berliinis, Viinis, millele me oleme Göteborg energiaid ja mis tähendab Stockholmi jaostokonoojas rohkem fantaasia, eks ole. Ja see on tegelikult üks üks, aga sa pead omale pikkamööda rajama seda teed. Lõpuks meil on Deutsche grammofoniplaadid täitsa grammofoniorkester praegult plaadistamine Meil on tehtud juba ligi 40 plaadist suisa grammofonid ja me teeme pikad projektid teha kogu aeg ega ei tulnud niisama ja sellepärast tegema, et seal üks niisugune hea vahekord kellegiga seal või see peab olema hea kvaliteet. Ja nüüd fragment Eduard Tubina kuuendast sümfooniast. Heliülesvõte on tehtud jõete Boris foonikute kontserdilt 24. oktoobril Viinis. Nii kui seal lähete, orkestrid Detroiti, ma lähen alati niimoodi nagu esimesel proovil, kui minul on valmis, kõik sealt tuleb kohe nagu kontsert. See on niisugune tehniline tase ja seal on niisugune soov või teadmine, et kui mina tulen proovi, nemad peavad teadma ja, ja ja teadmisi sama, et kui mina, mina tulen proovi, siis mina pean teadma tükki ja selles vastastikune niisugune mitte kokkulepitud seadus juba orkestri, orkestri, muusiku ja dirigendi vahel, et kui, kui keegi hätta nüüd jää ja vahel jääb, siis on kellegi süü. Me keegi ei jäta veel. Me ei ole veel siiamaani ette jäänud. Me oleme viisa, kas nüüd töötanud ja mul on, mida olen proovinud, aplodeerivad mulle kontserdile, lisa lisapalasid, mängime rahvastatud saalid täis. Ja jämeda orkestri jääb istuma viis aastat, see on niisugune väga-väga harv asi ameerika orkestrite juures, kus üle. Aga see on niisugune niisugune rõõm, muusika, musitseerimine, rõõmukuse lähetati muusika, muusikutega tööd, kes annavad ja sina nendele ja, ja sa teedest suurt muusikat. Ja siis on seal fantastiline asi, siis on tõesti niisugune. Kirjeldav ei saa väga sõnadega rääkida, mis tunne see on, aga sa lähed esimesele proovile ja sul on kõik tuleb seal ilus musitseerimine ja väga täpne artikuleerimine ja ja kõik, ja kui midagi ei tule välja, siis on kuskil keegi ei tule välja, siis harjutame ajaliselt ja siis ma ütlesin, vaata kui tore harjutamisest oli kasu ka, sihuke kaup, naernud. Seal mõni mõnikord ei tule. Mõnikord on rasked kohad, tähendab keelpillidel või kuskil ei saa ikka kõik absoluutselt nii raskelt kirjutatud, mõned heliloojad, kes on väga kuulsad heliloojad loga raskelt kirjutanud, orkestrile ei, ei, see ei ole käe järgi kirjutatud. Ja, ja sa pead natuke vaatama ja siis sa tead juba teadma, et need asjad tuleb läbi vaadata. Vaatan alguses läbi, siis mängib läbi, on asi valmis? Rõõm hakkab kohe algusest peale, see on niisugune kui siin, kui mina ei anna seda rõõmu sisse orkestris, iga elu hakkab peale, mis äss? Nii kaua nagu täna olete, kõike, siis saadeti ja siis ma pean hakkama tegema, siis tule, siis hakkab tulema ja sihtisid ilu ja kuulab, kui ilus on, aga mikspärast ilusamini, Saravjueeriga seal? Täpselt need asjad on võimalik igal pool, tegelikult saaks seda asja, ühel pool on natukene, lagi tuleb vastu, eks ole. Aga mõne orkestri lähed ja miks ma jamatu külalist dirigeerimist tagasi. Sest igas iga dirigent on loonud oma mingisuguse aastate jooksul oma traditsiooni mingisuguse üks räägib palju. Ja kui mina lähen ja ei räägi palju orkestriga, siis nad ootavad, et mis siin ei olnud, ainult vehib ja ei räägi üldse midagi. Sa pead jutustama kätega, kõik kõik tooma välja, et ütlenseerida sina ja niitidele nüüd niimoodi ja sa pead rääkima oma kätega oma miimika olemisega. Aga kui sa, kui sa jällegi lähed ja hakkad rääkima, siin räägib nüüd pianoforte, eks ole, ja siis hakkad takti lööma. Pannakse lihtsalt selle töö arvele ja vaadatakse kella, mille sealt koju minna. Nii et see on tegelikult igal pool see asi, aga Ameerikas on niimoodi sa pead, orkestrid elavad ju piletimüügist, raha orkestritele vähe. Palgad on suured, see on Junivanides, on tähendab ametiühingute juba tingimuse orkestrit, palgad on suured, aga nad peavad oma palka välja raskelt teenivale videole neli kontserti, ühe programmiga. Neli, neli õhtut mängime ja, ja kui sul on pool saali rahvast, siis su, see siis siis üle garanteeritakse järgmise palga saajad. Aga kui sul on saal täis, siis saad siis kõigil on meil mängivad hea meelega, sa pead andma head kvaliteeti, kogu aeg. Head kvaliteeti ja rõõmu ei ole sul pead tulevaid publik selja taga. On õnnelikkuse, mängid kobad. Detroidi sümfooniaorkestri esituses kõlab nüüd Antonina puusaki homoresk, dirigeerib Neeme Järvi. Aga Neeme Järvi, kui oleks näiteks sama probleem siin Jöteboris, et oleks vaja ehitada siia uus muusikaakadeemia maja, mis te arvate? Suhteliselt uus on valmis, nii ilus ja niisamasugune nagu ooperimaja on uus muusikaakadeemia ehitati veel, mis, ma ei tea, kuidas siis siin saab siin leidkiga rahad kah karjuvad, ei ole, raha ei saa teha mitte midagi, ikka tehakse. Tähendab, ikka saab, tuleb üks linnaisa, ütleb, ei saa. Üks linna asja pead, ütleb, et ei saa, siis tuleb üks sotsialistlik partei, ütleb, et nemad ei saa, aga siis tulevad nüüd teised jälle, nüüd oli kolme aasta pärast siis nad ütlevad, et saab teha, siis kasutatakse võimaluse ära, siis saab teha, eks ole. Tehti kolossaalne see siin linnas on haruldaselt hea muusikaakadeemia, mis annab kaadra oma kunsti ja ma ei tea kujutatud kunst ja seal on kõik koos ülikooli alla kuulub ülikooli alla see muusikaakadeemia, arvatavasti need üks osakond kuidagimoodi ja nii, et see on see suur maja ja see on kõik sind koos, jätame platsini osasid, Muusikaakadeemia on seal lähedal, siis on kontsertsaal ja nüüd tuli ooperiteatri juure nendel rasketel tingimustel, mis me siin elavnemist ajastul, raskete ajastul elame, siiski tehakse siukseid kultuuriüritus siin selles väikses Göteborgi linnas. Et ei saa öelda, et ei tehta ja selle lühikese aja jooksul, siis ma olen siin olnud palju tehtud. Nii et me ei saa öelda seda, et nad inimeste pärast tähelekultuurile, kunstile, olgugi et ja inimesed ei ole kunstiinimesed ja kultuuriinimesi, nad ei tea väga, et see väga vajalik on, aga siiski kuskil sisemuses peab olema üks hääl ütlema, et see on vajalik. Nii nagu Ameerika president ei oska aru saada sellest, et kunsti kunst on tähtis, tema, tema ei saa aru. Bill Clinton ei tea seda, et kostja vajalik ainult vajabki siia kõige rocki ja niisugustesse toob neid valgesse majja. Aga Kenny Deal Kennedy teadis, et tuleb Stravinski tuua tulemusi, govia käis ja, ja suured kunstnikud käisid esinemas ja isegi Reiljani ajal käisid esinemas, aga siis hakkas peale see suur ajastu, kus, kus, kus enam mitte midagi kultuurile, tähelepanu, Ameerika tänurikkaid, inimesi, kes siis abistavad kui kultuuri ja kunsti. Siis tuleb Eesti rikat võtta ja hakata kunstid kasutama Eesti rikaste abi võtta, et teha võta sponsorid igast asja, et, et oleks korraliku ooperiteatri, tuleks Tartus Tallinnas igal pool oma sümfooniaorkestrit. Kuidas Soome saab pisike ema või räägime soome pisike, ma igas linnas on sümfooniaorkester. Igas linnas on ooperiteatri palju, toob ehitati siiski suur ooperiteater, saadi lõpuks valmis õliga raske. Aga nüüd ei ole tihvt mingi spordiga suuri üritusi tehakse. Festivalisuvefestivalid käivad kunstilises ooperis, festivalil džässfestivalid, aga see on kõik kunst, ükskõik mismoodi, aga seda tehakse, Su ehitataks priima, toob kontsertsaalid valmis Lahtis ja lahtivitjaga, mis Tamperes ja aga seal on veel paremad väiksemates linnades seal veel paremad kontsertsaali. Need kõik toimusid nüüd hiljuti, viimastel aegadel rasketel aegadel. Tähendab linnaisad need, kes linna juhivad. Nad vaatasid õieti asjade peale. Juhis oleneb väga palju muusikat tegema kurjuse, linna juhtimise, maa juhtimisega. Kõiki oleneb juhtidest. Kuulakem nüüd Jötebori sümfooniaorkestrilt Neeme Järvi juhatusel teist osa Edvard Griegi klaverikontserdist soliston liilia Silbertein. Neeme Järvi elutööst suure osa moodustabki muusika salvestamine heliplaatidele. Ma olen algusest peale tegema hakanud ja ma isegi olen mõtlenud seda, et isegi imelik on, et nagu hiljuti oli see, kus ma tegin oma esimese plaadi ja see oli Weberi klarnetikontserdid, olid Sydioobamingam, sümfaniversemoni seal dirigent ja, ja siis hakkas minema järjest mitte plaadistamist, need olid kontserdid ja siis kontserti pärast kontserdi iga rep töö, mis me ette kandsime, sisega plaadistatud, mõned olid ka siis nii otse plaadi stuudios tehtud, aga et tegelikult ei ole vahet plaadistamise ja kontserdite vahel üks suur muusika tegemine kõik. Ja mul on plaadid enam-vähem, kõik, sa pead kuulama tähelepanelikult plaati, seal on küllaltki elavaid ja ilusaid ettekandeid plaatide teostest, mis on mis elavad ja ei ole ainult puhtad noodid ja sa võid isegi kuuldamatu musta nooti, võib-olla mõnel pool kuskil, aga seal on üks, üks üks minek ja üks korralik ettekanne ühest teosest poolel väga plaadistamine ei ole mitte üks niisugune töö, et et, et seal on ainult ainult välja kokku lõigatud kõik ja nüüd on kõik ilusti kasti puhas ja, ja siis mitte midagi juhtu. Külm ettekanne ja niuksed, savaid leidub palju, palju paljudes suurtes firmades niuksed kõikkonnaga. Kriitikud regud jah, et sinuga väga puhas ja väga korralik, et sellel interpretatsioon seal minust interpretatsiooni seal kokku lõigatud kõik küsisid puht puhtalt nooti on pandud musta tasemele kokku lõigata. Ja see on siis eri plaasi maale ja ei olegi? Pole see on üks suur rõõm teha seda ja see on üks, nii kui maalikunstnik maalib oma maalisid, eks ole, meie muusikud saame jäädvustada oma tööd heli plaadistamise kaudu ja mul on neid tehtud üks, 260 või 70 plaat juba nüüd. Ja kui ma osa 300 täis võib-olla aitab ka siis. Neeme Järvi rääkis ka oma viimastest heliplaatidest Oh, mul tuli väga tore plaat, muidugi torte lained, string, kvartett ja see oli nagu niisugune huvitav asi, džäss, korralikud, üks priima džäss ja seal on üks Ameerikas Californias on üks keelpillikvartett, kes mängib džässi fantastiliselt ja seal noored heliloojad, kes on teinud seda džässi suurele sümfooniaorkestrile ja sellele kvartetile. Ja üheks solistiks oli möödunud aastal pöördel Lions string kvartett. Mängisin seal BBC iroonia ja seal oli kõik ilus sümfooniline kava, aga üks number oli džässnumber täitsa kohe nendega, et koll asja, nad mängisid niimodi orkestriga džässi, see oli fantastiline ja siis meil lindistamisel plaadist plaadistasime selle kontserdilt ära ja nüüd tuli plaat sandusel välja. Vaata. Kuule kas oli nii fantastiline plaat töötaja lainetest? Džässi üldiselt armastasin vanasti no ja on teinud plaadistanud Clintoni haarlemilt jälingtoni Rivers süütia. Grand Williams til, Stilli sümfooniat kaks tükki ja need helilooja körfini vali muusika, väga tore muusikaga. Nii et need asjad mul on Ameerika muusikaprojekt seal ja see oli viimane plaat ja siis tuli Tšaikovskit noomeni tervelt välja, kõik 90 minutit seal lumi, lumivalguke lumivalgeke ja see tuli välja siis viibisi sümfooniat olid. Ja siinidel Göteborgi tuli Mazepa terve ooper Tšaikovski ooperit, asja grammofoni. Ja mis siis tuleb, maaler tuleb nüüd veel number üks ja maailma kaheksa muidugi üks esimesi orkestreid. Raekoja platsilt ostsin. 69 aastane, ostsin Subrofoni plaadi, Mahleri neljanda sümfoonia ja ma ei teadnud üldse, mis niuke maaler oli. Mis, mis, mis helilooja niux oli maaler, eks ma läksin koju, panin peale Kaarel seinaga Tšehhi födermoonikutega Meelis tagasilõhnalise plaadi lõhn oli väga hea sõbra manisin meloodia lõhnadega harjunud, seal pole mingeid lõhna juures. Aga Subrofonil omaette niisugune kvaliteet, 200 plaadi lõhn oli haruldane. Tsehhi plaat. Aallarist ma õppisin tunnis ühtanud tšehhi plaadile ja esimene välismaa plaat oli mulle just Supefam ja Tšehhi Filharmoonikute. Ilus muusika oli Mahleri ja siis ma hakkasin yldiselt õppima, siis tead, et niisugust helilaadides olemas. Aasta põnevamaks kohtumiseks peab Neeme Järvi kohtumist Rihast Straussi pojapojaga karmissis. Nimi oli karjastav viis, mind näitas kõik rehverstaažima, juhatasin jah, karmissis seadsin. Richard Strauss Voltsal king, mitte juhastasuaalsel kinga, vihjas rasvasem Niisugusi teosed. Nyheter, Bavaria raadio, orkester, vahelisson, Fungoli nii edasi, et nad ei saanud ühtegi nooti korralikult välja mängitud. Esimene esimesele proovile ja seal oli Slagoberssid. Võib, Cream on inglise keeles mingisugune koorejahutaja või mis? Fantastiline ballett. Fantastiline muusika, pole elus näinud ka nihukest muusikat üldse, siin headsin neli intermetsast, neli katkendi intermetsast. Ta oli ilus, Eestis meeldiks see lugu väga varas õllejoomislaul. Ja igatahes igatahes haruldane töö ja seal on seal nii palju väikseid 16 30 kahendikud ja niisugune unistamine peab käima nii et mitte midagi. Vihjastus oli juhatanud isi ooperis niimodi, mõni on külm väikselt juhatada, küsinud kas on raske ka seks ja mängida küll mängijad mängida on küll väga raske kehaga mitte juhatada, eks ole. Jõve rasked ja siis nad olid nii edasi, siis me läksime, me meil nii pahad ajad, seal pidi selle kahe prooviga kõik ära mängima, lõpuks tuli, polnud viga välja. Siis kus veel, sa juhatasin Gustav Mahleri juugendorkestrit, see oli üks tore kohtumine, see oli haruldane Abado loodud orkester, tema tegi ühe osa tuurist ja mina tegin osa toorest. Siis me hakkasime ERR-is peale Erlisse suve juulikuu sees eel on seal roolis tegevus, oleks ilus koht, kus me siis proovisime, kõike, siis pärast seda sõitsime viiniselt kontserdi muusika vini kontsertsaalis oli Prahas. Blokraats oli üks. Ja Berliin ja Berliinis. Me põhjendasime selle kontserdi vene vägede lahkumise puhuks Berliinist Saksamaalt üldse Brandenburgis. Ja see oli selles suures, mis see kontsertsaal on, väga ilus kontsert, saadades. Džausby lause, sest need vanad vene vägede lahkumist ka ära saatnud kuskilt vähemalt tänane kohtumine seal, haruldane orkester, noored kõiki, igalt poolt siin Skandinaaviast, isegi siit, Peterburis oli ka vist või üks üks üks mees ja haruldased mängivad ja lõbusad ja, ja ise tundsid ka, et sealsamas on 18 22 aastane noor noormeest nendega koos. Ega ma väga ei tunnegi, et ma olen juba 50 aastaga üle 50 aasta inimene, ehk kui ma muusikat teen. Isa oli mul vana 50 aasta Vesmes, küll on üks vanamees sisamal. Aga ma olen ju isast palju vanem jaguneks kui mina, aga ma ei tunne väga, et ta oleks kui sa noortega tegeleda, kui sa muusikaga tegeleda, kui seda ilu ka kogu aeg koos oled, siis ei ole siin rõõmul rõõmustad kogu aeg, sul on hea olla, siis ei juhtu midagi siukest. Vanadus tuleb, kui sul just mingisugune fataalne häda ei ole juurida. Aitäh Neeme Järvi-le ja viimane küsimus talle oli. Pere viimati. Detroidist suvel käisime laevaga sõitmas, seal laev, niisugune paat, mootorpaat, seisma, laevaga sõitma, selle ilusas Detroidis ma elan niukses ilusas kohas nagu pärn. Temas on kah nagu Pärnus, toetun Pärnut meelde, suur järv on, aga seda seal soolaste, seal see on, ei ole soolast vesihall nagu päevas on, aga puhas see järv, mis on selle järve nimi sandli ja ja see on 20 minutit orkestri saalist, kus ma 20 minutit, kui ma sõidan autoga. Aga see on haruldane koht, ilus värske õhk ja ja niisugune pärnutunne jäetud meelde, aga ta kannul käivad inimesed tänaval ameeriklasega inimesed, tänavad tantsivad autodega, su lähed, jalutuskäigud üksipäini, kogu aeg. Kurb hakkab mõnikord. Aga siis niimoodi see see, see oli siis, kus pere oli koos ja siis nad olid kõik koos, aga mari on mul nüüd flöödimängija esimene flööti. Madrid, Madridi raadio sümfooniaorkestri esimene flööt, just säilite kuue koha, väga hea kohti mängib televisioonis ja väga õnnelik räägib puhtalt seda hispaania keelt. Ja Christian, võtame nüüd Manhattan School of Music ja mängib Stravinski Timetneritimiste, mängib seal Tubinud ja, ja igasuguseid lugusid ja ta juhatab iga aasta, juhatab nüüd juba teist aastat, juhatab oma ansamblit absoluutansambel. Ma ei tea, kas podcastis, kas see nimi on, aga absoluutansambel 30 poissi-tüdrukut mängivad kuus kontserdi aastas, mängib seal igasugu Juliani koolis ja siis karnegi roolis ja kirikutes ja juhatas teist sümfooniat ja siis igas kavas on üks Eesti teos alati. Kas siis Pärt nüüd oli üks tüüritükk, mingi inglase ootaja või mis seal ikka tüki nimi oli pingele saata või? Te teate umbes midagi nihukest tüürilanud Vena tüüritüki Reahhanist uusi tükke ei tea üldse, mis Eestis tahaks teada, aga lapsed täituvad mullivanniga. Ja siisTubina muusikakeel või teine tuleb järgmisel kontserdil, aga teoseid nagu Tšaikovski üks keelpilliserenaad ja siis Ungari teine sümfoonia oli tal ja tema juhatab. Ja õpid seda. Ja mis siis veel ja kes? Raivo Paavo on niisugune teretulnud inimene, igal pool vadja ta nüüd hakkab Stockholmis olema üks niisugune muusikadirektor varsti ka ja ja ta on valmis. Täna juhataja. Oli just Berliinis juhatas Berliini raadiot ja siis ta juhatas Lyonis just hiljuti ja BBC sümfooniaorkestrid Londonis juhatas. Ja nüüd tal on seal palju projekte ja tal on nii palju, kui mulle rääkida, nii põnev on tal see elu, et midagi metsikut, 200 tore, tore, kui me siis tuleb, meil on see mobiiltelefon naiseta kuskilt kätte, ma saan ta kuskilt tänavalt kätte, mõnikord, kus sa nüüd oled, valasin Lioonis, lähen just parajasti hotellimasin, lähen just sööma praegu niimoodi, siis saame kätte, siis, siis räägime seal mobiiliga parajasti teda. Nii et meil on huvitav, huvitav, selles mõttes huvitav, aga me näeme harva. Ja muidugi muusiku muusika fanatism on meil kõigil sees ja, ja, ja jumal tänatud, et nad kõik muusikat teevad ja ja õnnelikud selle kohta. Muidu oleks väga kurb maailm, sõnad. Jutuajamine Paavo Järviga ootab veel ettemängimist ja kuulamist, meie tänast saadet aga jääb lõpetama Detroidi sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel.