Jaan Krossi juubelile pühendatud rahvusvaheline kollokviumis tõi veebruarikuus Tallinna huvitavaid inimesi ja välismaalastest põhiliselt neid, kes tõlgivad eesti kirjandust. Üks nendest istub siin praegu ka minu kõrval. Cornelius asel plat. Ja teil oli ka sellel Colokkimil ettekanne. Jaan Krossi teoste oma eetilised väljendit, sest ma olen tähele pannud teda lugedes osaliselt teletöökides ka, et Jaan Kross kasvatab väga palju väga kummalisi väljendeid mida saksa keel hollandi keelde ümber panna on peaaegu nagu Weimatu ja siis ma mõtlesin, et äkki võiks sellise kollokviumis jaoks. Eks see ettekanne kokku keerata ja tuligi välja, et üpris palju ma leidsin väga naljakaid asju millest võib-olla tavaline eesti lugeja ei olnudki teadlik, et selliseid sõnu on olemas ta keeles või vähemaid on Jaan Krossi keeles olemas. No see ettekanne tekitas kuulajatest küllaltki palju elevust. Te esitasite selle ka küllalt artistlikus, vaidleksin. No peabki midagi tegema selle vastu, et kuulajad jääksid magama, siis tuleb need äratada. Vahetevahel selleks on sellised ettekanded, võib-olla vajalikud. Küllap ta oli. Aga mis te arvate sellest Colokjomi teemast? See oli niimoodi pealkirjastatud, et Jaan Kross Euroopa kirjanik, kes on Euroopa kirjanik? Põhimõtteliselt igaüks, kes elab Euroopas, aga mulle see tuli üllatuseks, tegelikult mullu Göttingeni see teema ei olnud, sellises vormis ei jõudnudki, ma ei teadnudki, ma ainuteadsime Jaan Kross 75, mis oli küllaltki tuttav meile loomulikud ja alles siis olles. Ma nägin, kus kirjad. Euroopa kirjanike jah, see on raske ütelda loomulikult, kas ta on-Euroopa kirge, mis teeb kirjanikku eurooplaseks, Euroopa kirjanikuks ka seda, et tema on mitmes Euroopa keeles olemas kätte saada, tähendab seda, et ta kirjeldab Euroopa ja iseloomu. Või juba ainult heleda ise tuleb Euroopas, mis loomulikult peabki päike, see viimane tingimus, teine tingimus, et ta on mitmes Euroopa keeles olemas. Tagada tegelikult, sest ta on ju. Peale Skandinaavia kirjutasin nüüd ka inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja mitmes muus keeles olemas kuigi samal ajal ja tema inglisekeelsed väljaanded on Ameerikas klaveri antud, mis tähendab, et kuna Ameerika selge ei ole Euroopa. Et siis võiks kohal loomulikult määma kirjanikust rääkida. Nii et. Puhas keelde üles loetlema ei aita siin midagi ja Euroopa kirjanikuks võiks teda võib-olla sellepärast nimetada, et ta küllaltki palju käsitleb oma teostes väga erinevaid eurooplikke Ida-Euroopa probleeme. Ja tegeleb üsna palju kahe kõige suurema Ruba probleemiga nimed sakslaste ja venelastega. Need on eestlastele probleemiks ja võib-olla need on ka üks väga oluline osa Euroopa ajaloost. Selles mõttes ma nõustuksin sellega, et ta on Euroopa kirjanik, aga tegelikult oleks võinud ka ütlevad, et on eesti kirjanik ja et mitmed teised rahvad loovatele ka sellest võib-olla oleks piisanud. No ma arvan, et ongi ikka kõige tähtsam, et ta on eesti kirjanik ja kui ta Euroopasse jõuab, siis on see ju väga hea. Väga ühtlasi siis rikastab Euroopa kirjandust. Aga palun rääkige nüüd endast, kust te Saksamaal elate? Elan Göttingeni s, mis on päris Saksamaa keskpunktis tegelikult see on väga keskne koht. Siingi küllaltki tuntud ülikoolilinn, kuigi ülikool ise ei ole eriti vana, ainult 250 või 60 aastat. Aga ta omandas väga ruttu väga suurel määral maine ja oli 18. sajandil väga tähtis üliku. Ja see linn asub Hamburgist 300 kilomeetrit lõuna poole, aga on selles mõttes väga keskne, et köök, tähtsamad keskused, linnad, Saksamaa on kahe, kolme või nelja tunni rongisõiduga käte säärase saavutatud, nii et selles mõttes see on väga-väga hea koht. Linn Tartu suurune. Või natukene suurem, ütleksin 130000 inimest, võib-olla elab seal. Kuulsad gooti stiilis kirikud. Kui keegi tuleb Göttingeni, siis ta vist ei tuleb esikohal, et kirikuid vaadata. Ülikooli loomulikult, alati on inimesi sinna tõmmanud ja see jääb vist tulevikus ka niimoodi. Nii ja nüüd ilmselt tekkib kuulajal juba küsimus, et kust on pärit teie eesti keel? Ülikoolidest täidinge ülikoolist aegas köik tegelikult, kui ma olin soome-ugri Ja seal olid väga head võimalused eesti keele omandamiseks Hamburgis, kus ma alustasin õpinguid, ei olnud seda võimalust, seal oli ainult ungari ja soome keele lektorit ja sellele vastavalt keelekursused, aga Soomes olid siis tookord 12 aastat tagasi juba kaks Eestist pärit lektorit kohe ja sealt siis edasi. Loogilise loomuliku ütleks, tee üle Soome lahe. Siia ma osalesin siin keelekursustest. Omandasin siis enam-vähem. Õppisin, õppisin seal, reageeris üsna börsi, ma ei ütleks, et ma oleks seda omandanud, aga neil aastatel 80 kolm-neli-viis oli mitu korda siin käinud ja kursustest osa võtnud ja nõnda selleks Ma küsin vahele, kas küttingele ülikoolis on ka soome-ugri keelte kateeder? On küll, mina ise ei ole töö seal, aga seal on ka soome-ugri kateeder seal Saksamaal kõige vanem. Kui välja arvata, et enne teist maailmasõda oli Berliinis juba midagi, aga see oli rohkem pungaroloogia instituut kätte, nii suunurka tee peale asutati 47.-le aasta. Nii et kahe aasta pärast juubel, see. Ja see oli isegi oli eesti keele õpetus. Seal oli Otto Alexander Veeberman, kes oli siit Eestist pärit, olid lektoriks kuni oma surmani umbes 71 72. Ja pärast tera oliivi kaheks aastaks isegi Nõukogude Eestist lektori võimalik kohale kutsuda. Aga siis lõppes Aastaga 74, kaklejad seal jah, see oli paagoka temas, ma räägin, ta oli, ta oli ju turi ülikoolis ja siis ta oli Göttingeni ülikoolis ka, aga peale selle, kui tema Ta läks tagasi vist ülikoolil ei olnud võimalust kuidagi eesti keele lektoreid saada. Nii needee, põhiliselt õppisite Helsingis. Aga kas teie päritolu ei andnud eeldusi eesti keele õppimiseks? Ma ei usu, ma ei pea seda loomulikult, seda ei saa kunagi teada, sest osa minu juurde, kuidas on siin väike osa, mu isa on siin sündinud ja tema ema isegi oli eestlanna. Aga ma ei ütleks, et minu veres oleks midagi, mis oleks seda tööd õppida kaasa aidanud. Ma ei tea seda loomulikult on raske otsustada. Aga otseses mõttes kindlasti mitte, sest see kõik on palju, palju heelium tegelikult tulnud, kui me harjunud tavalise üliõpilasena Helsingis. Ja kui te hakkasite siin Tallinnas käima, kas siis tekkis huvi ka eesti kirjanduse vastu? Huvi isegi oli varem juba olemas, aga loomulikult, kui keel ise avanes mulle, siis tuli huvi kirjanduse vastu ja tutvusin siinsete kirjanduse inimestega. Ja hakkasin üha rohkem eesti kirjandust lugema. Mis teil alguses muljet avaldas? Ai, kus loomulikult seda, et siin oli olemas väga huvitav, mitmekülgne, mitmetahuline kiirendus mis näitas, et ka nõukogude tingimustes on võimalik head kirjandust kirjutada seeläbi seda esiteks ja teiseks see, et see ja siin, kus on nii mitmekesised ja väga palju erinevaid rahva teglikult läbi käinud idast ja läänest ja põhjast lõunas vähem sakslased, rootslased, taanlased, venelased, et sellest järeldub, et siin on väga mitmekihiline kultuurilooline situatsioon olemas ja seega kajastus kirjanduses ka väga palju, oli loomulikult seotud Saksamaa minevikuga või sakslaste minevikuga ja see andis võimaluse ka selle kohta midagi uut teada saada ka. Ja teine asi on loomulikult see, et näha, kuidas oli võimalik midagi kirjutada, mis tegelikud venelastele ei meeldinud, aga millest nad võib-olla aru ei saanud, aga see oli võib-olla teisejärguline põhjus ridade vahel ridade vahel nimede ja see oli ka alati huvitab, aga seda loomulikult on ka ka poola kirjanduse saanud ja säsi kirjanduses ja Ida-Saksa kirjanduses ka. Kas te soome kirjandust olete tõlkinud? Ei ole, ma olen seda loomulikult ka lugenud ja jälginud, natukene, aga tõlkinud ei ole. Aga võib-olla need ajaloolised seosed ja kultuurikihistused, millest te rääkisite olid ka põhjuseks, et teil on olnud huvi Jaan Krossi loomingu vastu tõlkisite, tema professor Martensi ärasõidu ja väljakaevamised Arvatavasti see oli nii haiglas samuti ka Helsingi ülikooli juures eesti kirjanduse kursuses kui Me pidime igaüks tudengitest pidi väiksed loengut pidama ühe raamatu kohta ja mine too kordadest, valisin midagi, Paul Kuusberg ka midagi niisugust, kuna sellest oli tõlge olemas. Saksa keeles ja ma mõtlesin tookord mina nii hästi eesti keelt ei oska v et ma võtaks endale raamatu, mis on saksa keeles ka olemas ja siis mul läks hulga aega. Pidin teda tellima, saksamäed. Raamatukokku, et otsekui ta väljas ei, vähemalt aga ei leidnud ja siis oli aega kaks nädalat selle väikse ettekande nii ja siis ma mõtlesin, et peab vist eesti keeles lugema ja siis ma võtsin kätte ja lugesin vist kõigest aru ei saanud, aga võib-olla seda polnudki vaja teises teoses, kuna see ei olnud nii väga sügavmõtteline, minu meelest, aga no eks oli haigusesse siis samases kursus olid ettekanded ka krossi raamatutest ja vanemast kirjandusest vist ka Veetammsarja sellised ja aga siis juba lugesin esimesed krossi teosed võib-olla isegi soome keeles, mida ei olnud eesti keeles kättesaadavat või minu eesti keele oskus ei olnud tookord piisavalt. Siis sündis see huvi, sest tema teostest leidsin väga palju lausa huvitavaid asju, mis võib-olla töid, meilidega seoseid võib-olla Saksamaaga saksa kultuuriajalooga. Ja pärast seda esimest kursust, aga see on siis rohkem üldse eesti kirjandust, aga loomulikult, ja krossi lugema ja see, et nad teda töögisin tuleb võib-olla rohkem sellest, et. Ja sellega ka saksa lugejaskond, lugejad tundsid huvi tema vastu, mina ise olen suhteliselt vähe kirjastustele pakkunud. Tol ajal ütleme nii, et 80.-te aastate lõpus No teil on põhiliselt ilmunud üheksakümnendatel aastatel teie tõlked Ja enne seda ma vist ei narrist polekski suuteline olnud üldse tõlkida, aga teine asi on, et 80.-te aastate teisel puhul on ju väga vähe üldse eesti kirjandust saksa keelde tõlgitud. Läbi aastate on pärast sõda vähem kui üks jaamad aastas tõlgitud suurema osa Ida-Saksamaa ja läänes peaaegu mitte midagi. Ja esimesed hakkasid siis 80.-te aastate lõpu. Aga põhiliselt lääne, siis hakkasid ilmuma eesti kirjanike teosed. Kui Eesti sai iseseisvaks, eks ole? Umbes nii ja 90 91, mis loomulikult tähendab, et sellega see oli juba kaks aastat varem umbes 80 seitse-kaheksakümmend kaheksa sündis ju 80 18 oli keisri kui Ida-Saksamaal ilmunud ja kohaga arsti pärast äratundmiseks Lääne-Saksamaal kirjastuse ka huvi selle vastu 90 keisri hull on, siis see ei ole minu tööga 90, siis on keisri kui läänes. Tähendab, te olete hakanud tõlkima niimoodi, et kirjas on tundnud huvi, aga kas te olete siit saanud soovitusi, kui te olete siin Tallinnas käinud meie kirjanikelt? Soovitus ja olen ka saanud, aga ma ei ole. Kui ta nagu üle võtnud täielikult või osaliselt küll, aga tõeline probleem. Tähendab on kaks probleemi, üks probleem on see, et mina näen mõnikord väga hästi, et see on väga tähtis mõlemad väga tõsised romaan või ma ei tea, väga tähtis novellikogu mis on eesti kirjandusele väga vajalik, aga samal ajal seda täitsa võimatu või lootusetu üritada tõlkida saksa keelde, kuna see üldse ei mõjuks saksa keeles. Ja teine asi on see, et eesti kirjanikud ja kirjandusinimesed. Ma väga vabandan, aga nad ka alati ei tea, mida võiks Saksamaa turule minna ja mitte ainult turule, aga mida üldse v1 lugejate maitse järgi olla ja kui nad siit soovitavad midagi, ma mõnikord mõtlesin ka alla ja väga kena soovitusega ma kohe tean, et ei hakka pakkuma, sest ma ise siis pean ju kiirestajad ka veenma sellest kiiresti eesti keeles üldse aru ei saa. Ja ka üldiselt, kui siis töö pidanud juba olemas, siis võib-olla on nad soome rootsikeelse, rootsi keeles, nad saaksid küll aru, aga igal juhul mina pean kirjastajatele seletama, et kuulge, see on nüüd väga, väga tähtis teose, siis on teine küsimus koha ja huvitav, miks ei peaks neid sakslasi huvitama? See ei ole alati väga lihtne ja ma kardan, et siinsed inimesed seda ka teavad, vee tähendab mina selles mõttes ütlesin Ma ei võtnud kuhu ja need huvides või mõnikord, et seal võib olla küll, aga väga konkreetselt ma praegu ei oska ütelda, et minu töö, keda oleksid siitpoolt soovitatud Tähendab kirjastajad peavad ikkagi teid usaldama, kuna teie oskate keelduda. Nad on nagu pimedad tegelikult jah, peavad küll ja ja ma luure, et nad enam-vähem seda võib-olla natukene teevad ka, teine asi on loomulikult, et on, on rahvusvaheline kirjandussüsteem olemas ja messid, laadad ja kõik ja kui üks raamat on väga menukas Taanis ja Rootsis Soomes Saksa kirjastaja võib-olla mõtleb juba seal ja kui see on Saksamaal ilmunud, siis Hollandi kirjastaja jälle mõtleb, et nojah, Saksamaale läks, eks me võiksime sisele ka üritada. Selline kommunikatsioon töötab väga efektiivselt. Ja me peame nüüd vahele ütlema, et te jälgite mitte ainult saksa keelde, vaid ka hollandi keelde. Seda ma ei tee üksinda, sädeme tee oma abikaasaga, Marianne Foo ka, kes on hollandlane ja kelle ülesandeks on siis seda viimistleda ja me oleme koostöös kaks romaani tõlkinud ja ühe ajakirja erinumbri sellise läbi leegiga eesti kirjandusest hollandi keeles ka teinud ja nüüd kolmas romaan on tulemas. Ja me mõtlesime teglikult, et praegu meil on nii palju tegemist, praegu me hakka midagi pakkuma, et vaatame, kas keegi pakub meile midagi ja siis tulid pakkumine Hollandi kiiresti läinud, et et kuigi me tahame piiririigi hollandi keelde saada ja kas ta võiks tõlkida, siis mõtlesime natukene võtsimegi. Meil on küllaltki palju aega. Ega üldse kontakti olnud varem oli saanud kuskilt kolleegide keelt, ma ei tea, kellelt, kas Rootsist või Saksamaalt Soomest vest mitte otse Eestist ei ole, kindlasti mitte. Aga on see saksa keel, esimene ei ole ilmunud, see on ilmumas. Kindlasti tulin ma seal, võib-olla see tuur tööga mille teeb keegi teine, on juba laienes osa, need osad on juba vähem, seda ma ei tea, aga ma arvan, et selle kaudu siis võib-olla see hollandi kirjastaja ongi tutvunud selle raamatu sisuga. No mis teie arvate sellest raamatust, see on tekitanud siin vastakaid arvamusi. Aga üldiselt on ka juba tunnustust leidnud. Minu minule seda üritanud jälgida, mis siin siin ajakirjandus kirjutas ja ütleksin, surmade osad on nad siiski tunnustust andnud ja minu jaoks on see mitmel põhjusel võib olla väga tähtis raamat, sest see kirjeldab küllaltki finantseeritud ja hästi siinsete inimeste raskusi kui seda võib nimetada täidis maailmas. Teine maailm on selles mõttes lääs, ida ja lääs on edaspidi loomulikult olemas, mitte ainult saksa laevadel Euroopas tegelikult kuna piiride ei ole enam niivõrd kõrged või on teistsugused piirid näha piirid ja aga inimesed hakkavad nüüd reisima, siis on siiski võib tunda, et küllap see on hoopis erinev maaemise teises otsas. Ja see käib tegelikult mõlemal suunal. Samuti võiks ka üks prantslane Tallinnas selle kohta kirjutada, siis tuleks loomulikult teistsugune lähemad. Aga need probleeme ja raskusi on, on prantslased Tallinnas mingil määral teisel moel, aga nad on temaga olemas. Ja teiseks on see stiili poolest või ka minu meelest on hästi kirjutatud. See on hästi lühikene. Tegelikult see ei ole selline paks telliskivi, mille lugemine nõuab kolm kuud või midagi niisugust lühikesed, teadlik ikka üheksast leiategi, et ka see Tõgijatele, see on väga hea. See on väga teadlik just just selles mõttes on väga mõnusas endaga uut väga moderne raamat ka ma arvan, ja selles mõttes on ta iseloomulik Eestile praegusele Eestile ja need kokku võib-olla põhjustavad, et praegu nagu läbi lõõmas, kuigi ma ütleksin, et suuremal osal see siiski sõltub sellised üks kirjastus võttis kätte ja tõenäoliselt see Soome ja ja ilmutas väga ruttu soomusolevat, juba teinud trükk olemas, siis rootslased. No see tavaline tee mõne paanika ütles, et läheb läbi Skandinaavia, siis tuleb Saksamaale ja seekord palju palju Rottemeni läinud kui varem võib-olla. Ja ma arvan, et siis hollandi kirjas No eesti kirjanduses on, see peab ütlema siiski väga uudne teos. Ja just sellepärast see, see lähebki turule, ma arvan just just sellepärast on mõttekas seda tõlkida Lääne-Euroopa keeltesse. Sest see asi ei ole mingi šokime, tee, aga see jagan see pigem nii, et nad näevad, et see Muia kauge või teispool endist piiri inimesed mõtlevad ka väga huvitavaid asju ja selles mõttes on väga mõttekas, et see tuleks nüüd. Ma näen, et teil on olnud ka huvi Ülo Matteuse vastu. Olete tõlkinud tema novelli, minu isa luulud, mis sai Tuglase preemia? Ülo Matteus on selles mõttes ka väga huvitav kirjanik, et ta kirjutab vähe. Ei kirjuta nii pööraselt haige, aga kui ta kirjutab midagi, siis ta on väga siis on väga hästi kirjutatud, stiililiselt väga läbi töötatud, ma ütleksin. Ja see, et mine selle novelli, tõlkisin, tuli tegelikult selles, et me valmistusime antoloogia eesti kirjandusele bioloogia aastal 91, sinna panime kaheksa lugu. Siis valisime välja, keda võtta, keda jätta, kes tõlgib, mida me oleme selle kahekesi teinud Ida-Berliini Berliini töögijaga koos. Ja tema on suurema osa töödelnud, nimelt kui ülejäänud seitsmeväljaga mulle osaks langes, siis matrjoška novelli tõlkimine, kuna siin novell on mulle väga meeldinud, terve teos inimene astmel on, teglikult oli, väga meeldis ja mul oli raske valida, kuna seekord 12 novelli, mis oleks võib-olla sobinud, aga võib-olla üks oli liiga pikk ja teine oli liiga raske või ma ei tea, ma ei mäleta enam, aga siis minu isa luulud tundus just väga sobiv olevat ja selle juures võib ka öelda et see on üsna, kui jälle kasutada seda, seda rasket, sõnas joon üsna euroopalik, loomuliku. Seal on mitmed kihid, tegelikult. Aga väljaspool. Kõige naljakam oli see, et kui üks üks vana baltisakslane oli ostnud selle antoloogia ja lugenud Matteuse loo Jaan teised arvatavasti ka Matteuse loo kohta, ta ütles. Aga kuulge, mis eesti kirjandusse on, siin ju pole üldse tegemist Eestiga, mängib kuskil Haanjas, ei ole Ameerikas, mis asi see nüüd on? See pani mind kõvasti naerma, natukene iseloomustab niisugune kirjandusmeeste. Inimesel on isegi kui neil on seos Eestiga, kuna siit tulnud või midagi niisugust. Siiski nad mõtlevad, et kui keegi istub siin ja kirjutab, siis ta peabki ainult tohib ainult Eestis kirjutada, nii et seal oli tõesti naljakas. Mina ütleksin hoopis vastupidi kui niipea kui Eesti kirjanduses on elemente mis tegelevad teiste lobamaadega Keerdega nad tõstavat ju Eesti kirjanduse osa mitte eesti kirjandusest välja, aga nad tõstavad selle võib-olla teisele tasemele. Ja aja teevad eesti kirjanduse arusaadavamaks ka tähistes kiirdes. See esimene eelpiir on sellega siis juba ületatud, tegelikult teades eneses on juba kõik need uksed lahti löödud ja esimene samm meie poole on tehtud. See on nagu mingi arusaadavuse piir. Arvatavasti umbes midagi niisugust, jah. Võib-olla selles euroopalikus ehk ongi siis? Võib-olla see ongi üks maitsesime võib-olla jah, siis võib-olla ongi esimene samm vastuse suunas, ütleksin. Kas tõlkimine ongi põhiline tegevus? Ei ole, ei kui oleks, siis peaks umbes, ma ei tea, kaheksa raamatut aastas tõlkima, aga nii palju. Ja siis ma mõtlesin Rahelisel, kui, kui tahaks toime tulla. Sest tõlkimise eest ei maksta eriti hästi Saksamaal. Mina olen teadlasena tööl ühes väikeses uurimus instituudis kättingenes, mitte ülikooli juures eraldi kus uuritakse selle asutuse nimi järgi Ida-Euroopa ja Saksamaa ajalugu, Ida-Euroopa tria, Saksamaad, aga praktilises mõttes, tähendab see uuritakse väetikumaid pluss volgasakslasi on, seal on neli teadlast, kaks pätlikumiga, mina Eestiga ja Lätiga, niiet praktiliselt kuigi see nimest ei kajastu, on see väga väike, väldi uurimisinstituut, kaasaegset arengut, vähemuspoliitikat lehes ajalukku, ühtse siinse olukorra jälgimine ja sellised asjad, kui ma siin olen, käin tabelised raamatukogudes ja arhiivides ja vajadust on väiksemad või suuremad. Uurimusi eesti nüüdisajaloo kohta. Nii Viivi Luige ajaloo ilu kuni seostada need Baltimaade ajalooga, siis on teil juba tõlgitud hollandi keelde. Kas seitsmes rahukevad on? See oli, ma olen kõigile, ei ole tookord kirjastaja, Hollandi kirjastaja, tahtes midagi Viivi Luige ja jättes meile otsustada, kumma me võtame ka seitsmes rahukevad või ajaloo ilu. Ja me mõtlesime loomulikult, et me olime, olime, oli rahugevad väga meeldinud, aga siis mõtlesin ma, äkki teeme siiski seda ilusat, see on natukene uuem, see on siis väga värske. Teeme selle kohe ära. Et mina mitte, et ole esimene elimineeritud, võib-olla see see mõte, et tähtajaks midagi uudia midagi värskeid ja teine võib-olla et see oli natukene lühem kui rahaugevad vist me mõtlesime ka, et see kiiresti pärast siis tahab seitsmenda tahaugevad ka saada, aga siia ma ei tahtnud, ma ei tea, ega see levinud ei olnud piisavalt hea v? Kahjuks küll. Praegu meil on muud tegemist ka, aga põhimõtteliselt lisaks loomulikult seitsmeraakivad hollandi keeles ka olemas olema. Nii et meie seekordne külaskäik hakkab lõppema. Mis mulje, et te kaasa võtate siit eestist nüüd? Et ikka on väga tormiline areng, kui ma käin umbes kord aastas, siis on ju alati paos kümnevikaks, tõstsin 14 kuud ja siis on see areng väga ja üks asi väga ruttu, väga kohe näha, et jälle on midagi muutunud ja jälle on, on see on midagi uut ja ütleksin need surmad, osad on see minu vaatevinklist positiivne areng. Ja mis nüüd puutub minu töösse, on seal lausa ainult positiivne, sest kõik kommunikatsiooni väärt töötab nüüd kontakti ülalpidamine on tõesti väga lihtne, praegu.