Tänavune kevad tuli teile, Piret Saluri Eestis. Kuidas olid eelmised kevaded? Nojah, küsimus eeldab, et ma vastaksin, et olite Soomes, ma olin Soomes ja olin ka Soomes, ma olen vist kaks kuud tagasi tulnud Eestisse uuesti koju tagasi, mina tulin koju. Ja enne seda ma olin üle kolme aasta. Eesti Helsingi saatkonna teenistuses, nüüd olen ma eiredeliks? Jah, aga kuidas ikkagi on Helsingi kevad, on seal midagi erilist, see on nii kummaline, tähendab, see vahel on ju suhteliselt väikese, on pool Tartu teed, eks ole? 80 kilomeetrit, aga kevad on küll teistmoodi, tähendab, valgus on seal põhjamaisem, valgus ja päev on talvel, ütleme jaa, jaa, sellel vastikul porised sügisel ja nii on palju lühem kui Tallinnas või vähemalt mulle tundub nõnda. Aga suvi ja kevadel siis heledam kuidagi ja päev ei lase magada ja niisugused asjad. Te olete mulle varem öelnud, et esimest korda te läksite Soome 78. aastal. Ja 87. aastal te saite Soome vabariigi riikliku preemia mis jäi sinna üheksa aasta vahene, kuidas jõudsite preemiani? Ma olen sunnitud täpsustama, siin riikliku välistõlkija preemia ees on antud ainult siis soome kirjanduse pilkijatele teistesse keeltesse. Sellest preemiast on mul pisut piinlik ja ebamugav rääkida, ma kui Soome riik selle mulle 87. aasta maikuus kätte andis, siis olin ma täiesti kindel. Ta andmine, see on händikäp, see on noh, ma ei tea, kaks takti ette. Siin olid enne mind saanud niivõrd väärikad inimesed ja nii akadeemilised kui mõned äkki, et ma tundsin teatud piinlikkust ja ja, ja, ja nii arvasingi, et see oli kuidagi mu enesehinnangu tõstmiseks ja nõnda edasi ja inimesed aga võtsin. Ja siis lõpuks olin ma, ütleme siis, et professionaalne soome kirjanduse tõlkija olnud tõesti vähem kui 10 aastat. Aga ma üht-teist olin jõudnud ju muidugi teha. Ma olin teinud mõned lasteraamatud. Ma olin teinud klassikat natuke, aga soomlased ise ehk hindasid või kuidagi kuidagi tahtsid rõhutada. Minu tõlkija tõlkimiste puhul oli see, et ma püüdsin valida endale mingit ala soome kirjanduses, vaadake minu arvates üldse kui väga tõsiselt tõlkimise kallale asuda, peab endale leidma mingi maastiku, kus liikuda ja kui siis selle, see maastik endale võtta tavalite otsustada selle kasuks, siis peab seal selles maastikus liikuma ikkagi kindlalt ja ametioskus lihtsalt, nii et ma olin, ma olin kuidagi selle kaasaegse kirjanduse enda jaoks leidnud, vaadanud, et võib-olla ma oskaksin seda teha ja ma püüdsin, püüdsin olla teatud mõttes ennustaja. Sest need autorid, kellega ma ütleme proosas, Soome kaaseks proosas alustasin, olid suhteliselt tundmatu tol ajal ka soomlastele endile või vähe, vähe nii tuntud ja et ma neid tegin ja et ma olin ka õigesti ennustanud, nii mõnigi sai seal hiljem, on nüüd nüüd veelgi hiljem saanud noh Soome, ütleme, riikliku kõige kõrgema tunnustuse, mida nad oma kirjanikule annavad, see on Finlandia preemia. Nii et see oli nüüd see ehk miks kuisest sellelt preemiast üldse rääkida, rääkida miks, miks soomlased mind nimede esile tahtsid tõsta. Aga selleks ajaks te tegite juba oskama küllaltki hästi soome keelt, kuidas soome keele õppimine teil läks, meil muidugi väga paljud inimesed arvavad, et nad oskavad ja kõik nii edasi, sellest on palju räägitud. Aga kuidas te õppisite põhjalikult tundma Soomedilt kus aga minu arvates nõnda, et kuidas ja milleks kellelegi seda oskust tarvis on võimalik kõnelda suheldes soome keeles, saunapeol on võimalik vaadata televiisorit, mida me ju kõik oleme vaadanud eriti ütleme meie põlvkond kaua aastaid. Küsimus on tasemes, mida on tarvis. Ma sattusin täiesti juhuslikult Soome 78. aastal ja see oli üks turismigrupp, kuhu läksid kirjanikud. Üks koht jäi vabaks ja mind võeti, et noh, sõna otseses mõttes ma elan Kirjanike Majas õue pealt kaasa, et tahad tule ka, no mina tulin, muidugi tahtsin. Ja meid või kirjanikke muidugi siis juhatati ühest kirjastusest teise, tollal ei käinud Eesti Kirjanike nii väga palju Soomes ja nende ei kontaktid muidugi olid ja soomlased käisid rohkem siin meil ja, ja nõnda. Ja meile kõigile kingiti minu raamatuid ja see minule antud pinu oli mingil mulle seletamatul põhjusel kaunis kõrge. Ja selle pinu kõige ülemine Raamat oli Hanno mägela hobune, kes kaotas prillid ära ja ma olen ju kõhukas sõrmalasens. Ma vaatasin seda raamatut ja üks kirjastaja, kes on praegu mu kaunis sõber, ütles, et oi, et sa võiksid seda tõlkida ja see oli üsna tõenäoliselt niisugune seltskondlik jutu jätk. Viisakus, mille peale mina teatasin, et aga ma ei oska ju soome keelt. Ja ma tõesti oskasin kehvasti, tähendab, ma oskasin just selle seltskondliku vestluse, ma olen õppinud eesti filoloogiat Tartu Ülikoolis, kus kuidagi sealt selle soome keele eksami, mis oli ju raske, eks ole, läbi saanud. Ja sinna see oli jäänud ja mõtlesin, et ma ei oska soome keelt korralikult, mille peale kirjastaja ütles ka, noh, lihtsalt. No aga miks sa ei õpi, sest mida ta pidi selle peale ütlema? Jäi mulle pesitsema kuhugi kuhugi ja mul on kombeks öelda, ütleme siis kukla ajju, vaheajju või seal ja kuskile ta jäi. Ja ma tulin tagasi, see pinu kaenlas Eestisse tagasi, pinu kaenlas, mulle meeldis Soomes väga ja mulle meeldisid need inimesed ja ja ma natuke vaatasin seda kirjandust seal. Ja siis ma tegin maha, et nüüd mul on seda soome keelt tarvis ja siis ma õppisin täiesti täiskasvanud inimesena seda ühe aastaringi koos. Aga mis on, ma ütleksin veel jubedam kui eesti keele grammatikat on tõesti vastik, tähendab ta paha õppida, ta ei kuidagi ei jää külge ja ta ei, ta on noh, omaette keelesüsteem, ma kujutan ette, Te olete inglise filoloogia ja inglise keelega on teised raskused, soome keelega on soome keeleraskused, nii ma teda õppisin, sest tõlkida ma arvan, ei ole võimalik korralikult keelt oskamata, see on ikkagi legend või kuidagi, et passiivse keele oskusega saaks tõlkida, kindlasti saab ühte, sõnastikud on olemas, aga keelt oskamata raamatu kallale minna ei ole minu arvates aus turi suhtes. Autor on raamatusse oletatavasti vähemalt oma hinge pannud. Tõlkija peaks ka hinge panema, muidu ei ole tõlkimine kuidagi teoreetiline lihtsalt. Ja ma tahtsin seda keelt suhteliselt hästi osata ja selle tõttu ma teda õppisin ja muidugi ma olen teda nüüd hiljem kogu aeg juurde õppinud ja ja, ja, ja mul oli oma noh, ütleme siis kuidagi niisugune menetlus, kuidas ma õppisin raamatute pealt tekstide pealt grammatikat juurde ja televiisorite Linteni. Muidugi, Eesti rahvas räägib soome keelt, kõneleb ja suhtleb ja, ja see oli niisugune kommunikatsioonikeel on olemas, et saaks suhe ja, ja, ja, ja, ja see on kõik väga tore. Eriti arvestades meiega rahvalähedust ja tihedaid suhteid. Aga nüüd see keel, mida minul tarvis oli, Jaan kogu aeg ja eriti saatkonna töös ja nii edasi, see keel on jälle teine keel tahab vaevanägemist ja selle vaevama, siis nägin ja selle pagasiga siis õieti tõlkima hakkasin, enne ma nagu ei julgenud. Kui nüüd tõlgete juurde minna. Tegelikult olete tõlkinud? Muidugi põhiliselt ilukirjandust, aga olete ka teistsuguseid raamatuid tõlkinud, kui nimetada siin näiteks kailaidise soome kirjanduse ajalugu ja Mati klinge lühikest soome lugu. Rääkige palun mõne sõnaga nendest raamatutest. Natuke tol ajal, kui ma tõlkisin, ma olin vist väheseid Eestis, kes oli vabakutseline soome kirjanduse tõlkija. See tähendas ikkagi ka teatud kohustused ja ma teadsin seda, et niisugused raamatud on puud meie koolidel ja ja inimestel, kes Soomega tegeleksid või selle vastu huvi tunneksid. Ja sellepärast ma õieti võtsin, noh, ennekõike laidis ajakirjanduse ajaloo, aga ka Mati Glenda Soome lähiajaloo. See on hoopis teistsugune kui ilukirjanduse tegemine. Teisest küljest ma olin just äsja saanud Soome Kirjanduse, selle välistõlkija preemia, see oli etteandmine mulle, noh, mingi niisugune ma tundsin, et kuidagi peab selle õigustama. Ma ei kuidagi, et mul on kuidagi parem, kuna ma olin tõesti ainuke vabakutseline, siis oli mul ka võimalikum seda, seda Kalloidise soome kirjanduse ajalugu teha. Tall mul käes kaks aastat ma ei teinud vahepeal peaaegu üldse ilukirjandus, Jaloose tegin sealt kõrvalt ja ta oli muidugi väga õpetlik ja pikk. Ja mina kõnet raske töö, tähendab mind ootasid seal eriti tuhanded karid nõukogu, meie kirjandusterminoloogia on teistsugune, on olnud teistsugune kui soomlastel. Kuid teoste nime, et ja nii edasi vahepeal oli laidinen teksti muutnud, oli uus väljaanne tulnud. Aga ma teadsin, et seda on vaja ja et Eesti koolides hakatakse õpetama Soomes rohkem kui tule lõpetati ja ülikooli see oli tarvis. Ja nõnda ma tegin ta tee kahetsetavalt seisma. Rahapuudusel juba kirjastaja vahetus ja nii et panen kuskilt võõrandunud sellest raamatust pole võõrandunud ja täna ühte asja tõlkides üht artiklit tõlkides. Jah, mul oli väga hea meel, et see raamat on eesti keeles olemas, ma kasutasin seda ka ise öelda, just nimelt see terminid ja käsitlused ja ja teoste pealkirjad ja nii ma kujutan ette, et jah, tean, et teistele ka tarvis sööme liha ja lugu on, on samuti, tähendab, ta ei olnud enne seda terviklikku käsitlust, lühikest küll, aga lihtsalt niisugust ülevaadet seal vahel, sellepärast oli vaja teda. Jah, meil on siin laud, raamatuid täis, tõlkeid. Mida sa kõigepealt valiksite, kas hakata rääkima Hanno mägenast? Härra puust, teiega korra mainisite seda hobust, kes prillid ära kaotas. Te olete üsna palju lasteraamatuid tõlkinud. On see olnud keerulisem täiskasvanute raamatutest, ma vaatan, härra Huus on ka niimoodi, et see tekst on. Ta on pealtnäha lihtne, aga mul on tunne, et seda ei olnudki nii lihtne tõlkida. Ma ei oskagi vastata, et kas ta on keerulisem või vähem keeruline või. Ma olen jõudnud äratundmisele, et iga raamatuga on omad hädad ja ja tõlkima asudes ähvardavat tõlkijat loomulikult tuhanded karid. Ja, ja on alati mingi risk, et ei tule välja ja ei oska ja ei, ei saa seda tekstikud hetk, et nii edasi. Ma olen teinud lasteraamatuid väga hea meelega, ma olen teinud neid ju ka mõnest teisest keelest inglise ja vene keeles tulema teinud ja ja ma teeksin edaspidi ka. Ja ma ja ma mõtlen nõnda, et lasteraamatu tegemise puhul on tõlkijal vastutus kuidagi veelgi suurem kui mõne teise raamatu puhul. Vaadake, lastel on väga hea mälu. Ja lastel jääb ju tekst pähe. Mul on endalgi jäänud ja ma tean, et minu tütred näiteks jäid magama üks Bullerby lasteaia, teine Pilleriini lukkudega. Ja ühel hetkel teatasid nad, et neil ei olegi vaja enam ettelugemist, sest nemad loevad nüüd ise, oskamata lugeda, tähendab, tekst oli neil sedavõrd peas. Mis me sellega tahan öelda, ma tahan häälda seda, et kuskil selle tekstiga eestikeelse tekstiga, mille need tõlke on teinud tõlkeraamatu puhul kinnistub lapses tema esimene keel tema igapäevane keel ja mis lapse teadvuses ja teadmises kord juba on, on raske sealt lahkuma. Ja kui vähegi õnnestub, siis tuleks minu arvates teha lasteraamat erilise hoolikusega. Ja eriti täpne ja eriti õige lasteraamatus tavaliselt on palju häid väljendeid ja, ja palju mängimist keelega ja nii mis lapse keeletaju, seda niisugust, noh seda põhja, millest lapsekeel üldse läheb liikvele. Väga palju kujundab. Ja, ja selle tundega olen ma neid neid lasteraamatuid katsunud ja kusjuures need, mida siin nimetatud on ja, ja mis selles nimekirjas reas seisavad need on tõepoolest niisugused, mis näiteks mägela mängib väga palju kinnisväljendi vanasõna kõnekäänu ka ja lausega, tehes seda omapäi ringi, muutes seda kord mahlakamaks, kord, andes talle uue nüansi ja nõnda see kõik tuleb eesti keeles järele teha. Ja see pakub muidugi suurt lõbu ja, ja teisest küljest ma tean, nüüd on juba sündinud ja parajas ikka jõudnud teine põlv võimalik vaherahu või hobune, kes kaotas prillid, ära lugejaid. Mu noored kolleegid saatkonnas Helsingis. Niisuguseid kahekümnesed ja natuke peale olid just kunagised härra õhulugejat ja muide, see on tõsi, nad teadsid teast rahudel väga hästi avastanud, tähendab mäletanud tõlkijat, nende pidanudki mäletama nende jaoks tähtis raamat, avastanud, et, et mina olen neid raamatuid teinud, narrisid nad mind hommikuti nende raamatutega, mis tähendab just seda vastutust, mida ma nimetasite tõlkimisest kirjutanud ka Pentti Saarikoski, kes ise ise tõlkis väga suuri ja raskeid asju Homerose hiilias ja mitmest keelest ja joissa. Tõlkis ta. Ega ta isiklikus teda ei tundnud? Ei, ta suri 1983. aastal ja ja minul ei olnud, ei olnud temaga kokkupuuteid. Ma küll olen palju kõnelnud Pentti Saarikoski kolleegidega, ma tunnen kaunis hästi tema viimast abikaasat, mida bernerit, kelle käest, et me saimegi täiesti suure erandina trükiloa väljaandmise loa. Autoriõigused on meie berneril. Ma ei tunne Pentti Saarikoski ja ma julgen nüüd mitmed aastad pärast 10 loen ma siit muidugi iseseisvus 1995. aastal geni aastat pärast. Pentti Saarikoski on või ei ole ja Euroopa serval tõlkimist, et ta on ju iseenesest minule kauge kirjanik. Mis kõik ei tähenda mitte midagi, teda oli, teda oli väga põnev teha ja muidugi tol ajal oli kas see asjaolu ehk oluline Pentti Saarikoski noh, ütleme, ideoloogilist poliitilist ja nii edasi põhjustel ei olnudki võimalik eesti keelde tõlkida, see raamat on siin Loomingu raamatukogu oma on täiesti teadlikult kärbitud või sunni ees kärbitud, meie võimalus oli kas üldse mitte teha või teha kärbitud raamat ja tegime kärbitud raamatu, kusjuures see on muidugi ka sõnas ja ausalt üles tunnistatud, eks ole, ja on ka näha, kus need kärped on. Nii et rohkem rohkem, et ma, ma püüdsin seda raamatut teha niisuguseid päevikuna ja, ja ma arvan, et Briti saari kuskil oli oma sõnum meile tol aastal 85 hakkas, alustasin kuskil 23 24, ma ei mäleta enam väga täpselt. Ja nii ja, ja tänu sellele, et nüüd see proosakogumikud kõne välja tuli, läks jää liikuma ja hiljem tegi Joel Sanga valitud ja väga hästi valitud luulekogu. Ja mina tegin jälle Pentti Saarikoski vaesuse filosoofia ehk kuuldemängud, tähendab, sellega oli siiski üks Soome kaasaegse kirjanduse väga markantne ja, ja väga tunnustatud autor Eesti lugejale esitletud ja Pentti Saarikoski puhul mind võlus mitte niivõrd tema persoon skandaalse maiguga meile teada midagi ja ta on teinud mind võlus selle raamatu puhul autori haritud autori meeletu lehe kus ta tähendab, tähendab, ta puistab seda niivõrd suure enesestmõistetavusega, et selle puhul ei teki isegi alaväärsus kompleksi, see niisugune tema täiesti temalik proosalause, see niisugune välja jätteline väljenduslaad teatud Kuredus selles lauses, nagu ta on, ja ikkagi noh, seda muusikat või kudet, mis sinna proosasse siis alles jääb, tal on ka väga palju niisugust vaimset vägi väsinud, aga tähendab, meie ei oleks julgenud minna puutuma Saarikoski luule Ma ei ole kunagi luulet teinud, ei oska teha, aga see proosa panin kuidagi mu näpud sügelema ja ja, ja just nimelt noh, see, et niimoodi tõlkimist kirjeldab ja tema teeb muidugi hoopis teistmoodi ta tõlgib. Tähendab, me oleme ikkagi teeme rea pealt, et Eestis on tilka kool hoopis teine ja ja, ja katsume nii lähedaselt kui võimalik, aga Saarikoski võttis, tegi, jättis eksameetri kõrvale. Tõlkis Niina neljas ja eeliast ja, ja või džässi puhul noh vaates ka, et ühed suured kirjanikud mõlemad, nagu te siin selles. Kusjuures, ja jah, ja ta ütleb, et ei tea, mis see tähendas, tema suu, see et ma ei osanudki siis veel kuigi hästi Inglise keelt. Nojah, see ja no ei tea, kui kõrgel see temale. Ma ütlesin kriitiline ja, ja nii et see oli niisugune omaette elamus, selle raamatu tegemine ja te ütlesite, et tõlkija peab ise valima ja pakkuma Marja-Liisa vardja kes tundub mulle olevat üks huvitavamaid autoreid, keda te olete tõlkinud tema romaan, temal olid linnud, selle ta ka ise pakkusite kirjastusele Marja-Liisa vardja minu jaoks kuidagi väga tähtis autor. Ja ma mõtlesin tükk aega, enne kui ma kuidagi kuidagi kodunesin temaga, ma olen lugenud kõike, mis ta on kirjutanud ja kogu novelliloomingu ja nii edasi. Ja loomulikult lugesin seda kõike, enne, kui ma üldse raamatut tegema hakkasin, ta on raske teha. Ja tal on täiesti omaette koht soome kirjanduses. Teda liigitatakse, mis on liigitamine, eks ole, soome modernistride hulka. Aga, aga tema, ütleme lauses tema kujundise sümbol ise siin temal olid linnud, ta ehitab üles kõik kahele hullule naisele ja, või sõge peale, vähemasti eks ole need omavahelistele suhetele ja mittemõistmisele praosti proua ja tema teenijal. Huvitav on see, et ta suudab nii palju korrata seda teemat ja kogu aja on uus ja huvitav oli see jutt sellest, kuidas pastor maha põles ja kuidas need linnud, linnutopised päästjate, eks ole, ikka nad tulevad jälle selle juurde, see on nagu kerib lõnga kogu aja ja, aga vaadake, kui raske on inimestel üksteistest aru saada, see ongi minu meelest. Ma julgen öelda, et elus põhilisi raskusi inimeste vahel mõistmised, kommunikatsioon, suhted ja, ja need varjundid, arvan, et just just seda püüab siin siin kuidagi kirjeldada, et sellega ja ja siin on seal muidugi oma oma sümboolika, maanil on vaev selle ja häda selle, selle pastoraadi põlemisega nende linnu topistega. No muidugi need linnutopised on oma, et niisugune ringkäik, lakkamatu ringkäik siin koitavad, kopitavad, nendega ollakse hädas ja nad vahetevahel täiesti vastikud kätte võtta ja ma mõtlengi, nii ma ütlengi nyyd kätte võtta ütleme, tõlkijale kätte võtta. Et jälle jälle nad tulevad sele, sele, kakuga või mis iganes. Palju karisid, siin oli juba see, et need linnud õigete nimedega saag ja see lause. Ja teised ütlevad, et see on peaaegu nagu poeem. Ta nutkub kuidagi nii see lause, aga ma pidasin seda väga tähtsaks, et ma siia raamatusse koondanud sain ka kõik kogu Marilise Vardjo novelliloomingu, mis on olemas osalist käsikirjast, midagi taolist, et mul on hea meel, et see raamat on. Ja mida ütlete olli januse kohta. Hotell elavatele oli, Halonen, on nüüd neid autoreid, kellest ma Ma olen öelnud, et ma püüdsin neid nooremaid leida lihtsalt endale oma kohta soome kirjanduse tõlkijate seas. Püüdsin neid nooremaid jälgida päris algusest peale, kuidas ja mis nad järgmisena kirjutavad ja mis arvustus ütleb ja mis siis saab ja mis kui palju muutunud ja nii ja, ja Lonen kuidagi kuidagi jäi silma ja oma suure tõsidusega elu suhtes ta tõesti on kuidagi väga valulik ja väga kuidagi mitmene, kumma kirjutamises. Ja, ja see, see jäi mind vaevama, aga läks õige mitu raamatut, enne kui see hotell elavatele jäi mulle kuidagi nii, et Loomingu raamatukogule välja pakkusin ja seda tegema hakkasin. Oli Halonen, muidugi sai aasta hiljem ka selle suure Finlandia preemia, millest millest oli juttu ühe teise raamatu teise eest ja tal on seeria see. Noh igatahes ma ütleksin nii, et kui keegi julgeb väita, et soomekirjanduseni igav vahetamisel nende omaga kriitikud ütlevad, et seal kirjanduse nii ka ja niisugune lame teavika soome keeles ja et seal ei ole midagi ja kriitika nahutab ikka jooma kirjandust, eks ole, siis oli aluse puhul on küll täiesti pat niisuguseid asju, et kas teil praeguses töös on ka teie tõlkija kogemusi tarvis? Paljud kuulajad kindlasti teavad, kellena Piret Saluri praegu töötab, ta on president Lennart Meri eriabi. Aga võib-olla on ka neid, kes ei tea, nii et olgu see siinkohal siis ära öeldud. Tõlkimine on väga hariv ja arendav kogemus, tähendab tõlkimise puhul on tõlke sunnitud lihtsalt uurima igasuguseid erinevaid elualasid ja asju. Tõlkija õpib paratamatult töötama tekstiga, nägema keelt ja ja seda tähele panema erinevaid stiile, õpib tõlki tundma ja, ja neid kasutama. Nii et loomulikult on mul praegu selles töös, mida ma teen Kadriorus. Väga hea toetuda sellele tõlkija kogemusele, mis ei ole ju õieti nii väga pikk Meil on praegu veel väga puudu meie ametlik asjaajamise keel see keel, mida me riigiasju korraldame, meil on puude ametliku dokumendikeel või vähemalt on viletsavõitu. Ja nõnda edasi, noh seaduste keelest ma nüüd ei räägi, see ei ulatu päriselt sinna. Aga ikkagi nii et niisugune teatud humanitaarne kogemus, mis nüüd on mul ja mis, mis on aastatega tulnud ma olen, pean küll tänulik olema, et see mul on, mul on kuidagi, millest kinni hoida. Vaadake, meie riigiametnike saatus on selles mõttes kaunis kurb, et eeskuju ja kogemust ei ole ju kuskilt võtta teistele, välja arvatud iseenese käest ja noh, siis on midagi väga konkreetset see raamatu pinu, millele ma võin siis leiatud keele puhul. Nende raamatute hulgas on üks imearmas raamat. Sellelt pärli, minu pere ja muud loomad. Kas see oli teie esimene tõlkeraamat? Oli küll ja selle ma tegin koos Reinsalu Riga. Õieti ei ole nõnda, et Reinsalul hakkas tegema teda noorusele, ei viitsinud teha, looduskirjeldusi, andis neid lugeda. Anu Saluäär on öelnud Loomingu raamatukogu kauaaegne toimetaja tõlke on enamasti väike visa naine. Ja noh, väike olema ka. Aga visata sisenes nendest looduskirjeldustest läbi, närisime, oskamata õieti midagi ja see inglise keel ei ole mul kui suurem asi. No pärast andis kirjastus välja ta selle järel, tal oli ka eraldi raamatuna. Ja mina julgen praegu öelda, et kui ma oleksin teadnud, kui hull asi ja kui raske asi on tõlkimine. Mina ei oleks selle raamatu kallale läinud, aga mina õnneks ei teadnud. Ja ilmselt selle teadmatusega ja selle niisuguse noh, ma ei oska öelda niisuguse loodus lapsekesena niisugusele ma läksin algu asukele, ma läksin raamatu kallale, selle tõttu ta ikka õnnestus, mul on öeldud, et ta on õnnestunud. Ta on tänini mulle väga armas raamat ja ma mäletan teda tänini peast paljusid asju. Ja see keel, eesti keel, mis selles raamatus on, ma loodan ja tahan, loob, et see on, on kaunis lähedane Seralt ärelile, ta on ju niisugune jumalavallatu sekretärile keelekasutus. Jah, miks ma seda küsisin lõpuks, et neil õnnestus need ka isegi Korful käia? No need on mõned niisugused kinnismõtted on, võivad ju inimesel olla, minul oli ka, tähendab väga hallidel päevadel ja ja elu siin igasuguseid aegu oli mul kombeks kodus öelda, et mina lähen ära Korfule, minule aitab küll see tsitaat muidugi, sest seal tal oli raamat, algab nende. Ja see jäi kuidagi kuidagi niimoodi mingiks Leitmateeksini. Kui ma olen nüüd Helsingis, siis tegin, et hea küll, mõni asi võib elus peaks eluste täide minema. Enamasti ei lähe ju. Enamasti on elu nõnda, et ei lähe täide, ma otsustasin, et ega keegi mind sellest täideminekus ei abista. Ma teen selle kingituse, ma teen endale ise. Ja me käisime minu tütrega 92. aasta augustis. Kurss. Sest ma tahtsin näha, kuidas see kõik on. Ma nägin ära maasika valuut, need küpressi, puu, ma nägin oliivisalud. Ma nägin ära selle valguse, selle sinise mere, tähendab, ta on tõesti sinine ja ta paistab tõesti läbi. Sealt tõesti on, korall võib vaadata koralle isegi muide kilpkonna ma nägin. Ja, ja neid viinamarja põlde, linapõlde ja nii edasi. Ma nägin ära ka selle valge maja, kus elas Loorits, Darrell, kus ta kirjutas maasikaroosat maja. Ma ei näinud, et mul ei õnnestunud selgeks teha, see on niivõrd turistide käest saada ei ole enam palju üldse. See, millest Cheralt järel kirjutab, et kohalikud elanikud ei teadnud, nad teadsid eraldi järele küll, sest seda oli vaja turistidele välja pakkuda. Aga see maasikaroosa maja jäi natuke kahtlaseks. Nii et seda mul silma ees ei ole, aga, aga need oliivisalud küll. Ja Serand ja ta kõik on teine ja annaks jumal, et me oma eestimaaga kunagi nii ei tee. On tehtud Kreeka saarestiku, mida on ikkagi täis ja ta on müüdud. Ta ei ole hukas, aga, aga ta rahvast täis seda ei ole olemas, millest Seralt järel kirjutab, välja arvatud mõned üksikud kohad, Korful. Golf on meil kõige paremini, aga ma nägin ka, kui ekslik ja okkaline tõlkija rada. Sest ma nägin ära mitmed oma vea looduskirjeldustes, mis olid tulnud sellest, et ma ei olnud kunagi. Teadnud, kuidas need asjad on ja ma ei teadnud, missugune on see valgus mis paistab läbi oliivipuusalu siis, kui päike loojub veel, millest Tanel kirjutabki noh, sealt et see antakse mulle andeks, aga aga nii seal.