Nonii ja täna siis millistesse, millistesse punktidesse maakeral nonii ikka Ameerikasse Ameerikasse, et tänasest tuleb müüki meie paljuräägitud Google klassis. Aga ma sain aru, et ainult üheks päevaks ainult üheks päevaks just nimelt ja hinnaga 1500 dollarit ehk siis 1000 eurot. Aga, aga see on ka nii, et et miks nad nii teevad, et üheks päevaks ja, ja siukse hinnaga, mis väidetavalt nagu on isegi odav või mingid mingid inimeste arvust on see, et nad ütlesid, et noh, et igasugustel tehnonohikute-l on juba, aga samas on, neilt tuleb ühesugust tagasisidet. Aga seekord nad tahaksid, et ostaksid, emad, lapsed, tavalised inimesed neid prille, et nad saaksid ka teistsugust tagasisidet selle prillikasutajate poole pealt. Ja siis ongi ja siis nad võib-olla teevad veel paremaks selle asja ja siis tulevad alles nii-öelda päris vabamüüki. Emad ja lapsed. Nojah, seal hind 1500 dollarit emadele ja lastele jah, et kes iganes, noh, ma ei tea, pagarid, rokkstaarid, kes tavaliselt ei saa seda kraami, äss tavaliselt jah, siukest tehnotehnovidinat nii agaralt kasutasid, nad loodavad, et äkki seekord siis ostavad nii-öelda tavalised inimesed endale selle. Aga tegelikult see ei ole Google'i poolt veel kõik noh, kõik nii-öelda on silma peal hoidnud sellel prillive aga samal ajal nii-öelda tagatubades Google on andnud sisse patenditaotluse, et sama asi kontaktläätsega ei ole nii. Oo, kas üks lääts võisid mõlemad, näe, siin on ka pilt mul ja On the road tüübist, seal siis selliseid sõrme peal on lääts ja pisike lääts, millel on siis nagu sellised ringid peale triibud. Ja see on põhimõtteliselt võiks öelda, et mikroskeem on siis sinna lääts äärtesse nagu ära paigutatud koos kaameraga. Et kui võib-olla mõni mäletab, meil oli isegi kunagi just juttu sellest, et nad tegelesid siukse läätsega, mis hakkaks mõõtma veresuhkrut ja diabeetikutele, väga mugav, et sa ei pea ennast torkima kogu aeg, vaid võetakse nii-öelda silmavedelikus glükoosi näit. Siis nad on nii-öelda sammukesed nüüd edasi astunud selle glükoosi mõõtmisläätsega vist nad on ikkagi jõudnud sinna faasi, et seda saab mingil hetkel ka päriselt osta. Noh, nii-öelda järgmine samm on, et sinna sisse pannakse siis väike kaamera mis aitab sul paremini näha, aitab, sul võib olla vaegnägijatel mingeid objekte tuvastada, enne kui need noh, ütleme enne, kui sa tänavaposti otsa põrkad on ju, aitab, seal võib olla teravust, reguleerija, pildi mustvalgeks, panemegi lemmik Instagrami filtrid peale, miks mitte automaatselt? Et nii-öelda selles osas, nagu maailmale väheneb ja kõiki neid siukseid kantava tehnoloogia asju me oleme siin ka vaikselt käsitlenud. Aga ühte asja ma nüüd elaksin selle Google'ist nii-öelda edasi mõtlema. Ühte asja pole tegelikult käsitlenud ja, ja see on nagu põhipeavalu kõikide nutiseadmetele. Nutiseadmete omanikele on energia, kus nutiseade saab oma energia, sellepärast et fakt on ju see, et kõik nutiseadmed ikkagi söövad natuke liiga palju seda, seda voolu. Kui me võtame siin, võrdleme näiteks mingisuguse vana Nokia 33 10-ga mingisugust uut androidi, siis noh, 33 10. ikkagi laadisid ära, ta oli laetud ja ja nädal aega nädal või poolteist siis Tiidel laadija üles otsima. Aga kui sa siin kõikide täppidega labidad, siis on niimoodi torkad jälle seina. Nojaa, äppidega on tihti see, et sa ei pea isegi midagi tegema. Nad seal taustal ise sahkerdavad oma oma maailma, et kes saadab NSA-s infot, kes saadab kuhugi sügavasse andmepanka ja noh, mingisugune tegevus käibel noh tihtilugu see tegevus ei ole üldse nii-öelda kasutaja jaoks vajalik ja nende nende pidin sellest minu jaoks kõige sellisem saatanlik, röövel oli alguses väga tore tundunud rakendus sleep like Andro just mis seal siis selline äpp, mis mõõdab seda kuidasmoodi sa magada, aga selleks, et ta saaks mõõta, kuidas sa magad, peab ta kogu aeg töötama sinu kõrval kuskil padja peal, mis tähendab siis seda, et mingil hetkel võib seal ikkagi aku tühjaks saada ja äratada. Teine asi seal jällegi vooluvõrku paned, on ju siis laadimise käigus lisaks nendele igasugustele bluude juhtidele wifi võrkudele, mis su ümber ja su pähe nii-öelda tungivad fooliummütsikese magada ei saa, onju. Aga siis ta peab sul veel lisaks laadima, mis omakorda tekitab mingisuguse energia välja, onju. Et, et kõik see laadimise Energia probleem on tõsine ja, ja ütleme, et patarei teaduses ei ole ka mingisuguseid erilisi edusamme tehtud, et kui sa võtad tänase nutiseadme lahti, siis see patarei on ikkagi suht sarnane sellega, mis ta seal Nokias oli vanas vanas eas Nokias. Aga siiski, aga siiski on asjad toimumas ja noh, tegelikult kui nüüd öelda, et mis toimumas on, siis on põhisammud, astutakse praegu nii-öelda termoelektriCity või, või, või termoelekter on ju. Ja, ja see on kõik sihuke maa, et et kui mul natuke uurimas käisin, siis tundus, et okei, et juba 19. sajandil mingisugused džauli ja tegelased nagu tegelesid sellega kus ta siis vahepeal on olnud noh, ega, ega täpselt ei olegi teada, et need elektriautotki olid ju kunagi olemas, aga vahepeal siis nad kadusid ära ükskõik mis põhjusel. Aga on tagasi tulla vähemalt just nende kantavate tehnoloogiate tõttu, et jah, tehnoloogia juba saab nii pisikeseks teha, et ta sulle kuhugi kõrva taha või silma või kuhugi, ma ei tea, jaki sisse õmmelda sulle mingi nutiseade, aga kust seda elektrit saab? See on juba palju raskem küsimus. Ja on nüüd tulemas selline asi nagu jah, Thermo Electric või, või siis ma ei tea, soojus soojuselektrivaheti ja siis on nii, et näiteks siin erinevad firmad tegelevad selle arendusega, erinevad instituudid, aga kana, nii-öelda eraisikud näiteks inimese keha annab umbes 100 vatti pidevalt välja, et tegelikult 100-st vatist on täiesti piisav, et, et kas või tänapäevast nutitelefoni laadida või noh, ma ei tea. Võib-olla päris külmikut käima ei pane, aga võib-olla pisikese televiisori küll ja läptopi kaan. No ma arvan, et eriti palju mõnusat saaks ikka asju üles kütta siis kui sa tuled mingite tüüpidega koos trennis just neljakesi autos. Telefonid välja ja kohe on täis ja noh, muidugi seda kõike seda last vatist seda 100 protsenti kätte ei saa, sest et noh, siis tuleks inimene mingisuguses eriti peenesse materjali mässida ja kõike seda korjata, aga on tulnud välja sellised ütleme, käepaelad või sihuksed, noh, ütleme natuke suuremat, kui käega paelad, mingid randmepaelad, siuksed, mis käivad näiteks ümber muskli või ümber käe ümber jala kuskil või on sul ihu vastas õmmeldud nii-öelda riiete sisse sisse juba jah, ja, ja sellised nii-öelda tänasel hetkel nii-öelda parim tulemus on, on saanud selline klaasfiibrist toodetud, noh see on väga-väga uus asi, klaasfiibrist toodetud kaist, mis siis on 10 korda 10 sentimeetrit, et annab umbes 40, ma ei tea, micro vatti siis äkki nii pisikene m või millivatt. No ja ei, ei tahaks uskuda, et see mega megavatti, mitte megavatise xuremiga, aga noh, ta annab mingisuguse väikse voolu välja ja põhimõtteliselt täiesti täiesti toimib. Aga jällegi paljud seadmed ootavad, et seda voolu tuleks rohkem. Aga kui nii-öelda pikemas perspektiivis vaadata, et kui sul ikkagi terve päev on see mingisugune termoelektriline väike pind, on sul kuskil keha vastas ja siis kogutakse voolu ja sul samal ajal ka näiteks telefon või mingisugune nutiseade olen laadimisolekus vaikselt nagu tiksub seda voolu juurde siis need seadmed ei saa nii kiiresti tühjaks ja neist on siis nagu kasu. Aga, aga on neid ka muidugi igasugustest vägevatest metallidest tehtud ja nende, see, see termoelektriline efekt on juba aastasadu võiks öelda, on teada. Aga noh, väga kaugele sellega ei ole jõutud ja näiteks 98. aastal juba selline käekellatootja nagu Seiko tootis esimese sellise kella täiesti tavaline kell välja, mitte midagi nii-öelda ei erista teda tavapärasest kellast, aga ta siis sinu kehatemperatuuri ja välistemperatuuri erinevuse pealt laeb ennast. Aga muidugi sellel materjalil on meil üks puudus, väljas on liiga soe, siis ta ei toimi, kuumeneb üle lähtenagu, jah, jõuab see kehatemperatuuri ja välistemperatuuri erinevus on liiga väike, et seda voolu toota. Et seal on ikkagi seal on selle termoelektriliste materjalid, noh, ma ei ole küll mingi materjali füüsika mingi spetsialist, aga nii palju kui ma aru sain, siis kogu kogu efekt seisneb selles, et. Iganes seal materjali sees liiguvad vaatavad, et okei, et ühelt poolt on külm, teiselt poolt hakkab soojaks minema, liigume nüüd teisele poole üle ja siis pärast, kui nad teisele poole liikunud, liigud jälle tagasi. On ju, et noh, muidugi seal on miinuseid, mõned materjalid lähevad külmaks, aga selle peale on jällegi tehte teinud teine uurimisgrupp järgmise toote, mis on kehasoojendaja ja külmutaja. Et sarnane tehnoloogia, aga selle asemel, et elektrit toota jahutavad sind näiteks hea ilmaga või kui külma ilmaga soojal kütavad sind, et ikkagi nende, noh, nagu selline hüpotees on, et inimese temperatuuritunnetus on selline noh niisugune personaalne sihuke nagu taju, lihtsalt, et see seda saab hõlpsasti. Näiteks kui sa paned kätte kindad, mis vajadusel sind siis külmutavad või soojendavad, siis sulle tundubki, et nad saadavad nagu impulsi, kuidagi see jälgib, kuidas sul kehatemperatuur on siis vastavalt sellele jahutab või siis soojendab sind ja siis inimene tunnebki ennast paremini. Et sellised asjad on juba olemas. Aga mis mulle endale nii-öelda enne nüüd kui grillihooaeg hakkab. Mu lemmikvidin selle aasta lemmikvidin grillihooajaks on siis biolait, kes juba aasta tagasi tuli turule sihukese pisikese nagu potiga, mida soojendades tal oli USB auk, kunagist isegi mainisime seda. USB USB auk on tal ja kui sa teda soojendad, siis ta hakkab elektrit välja andma sammast sa võid selle potiga ka süüa teha. Noh, näiteks oled metsas täitsa lõke. Selle hakkad soojendama ühelt ühest otsast tuleb elektrit teisest otsast rajada oma supi soojaks aga nemad on tulnud välja uue tootega. Ja see toode on Teiskamp või ütleme, baaslaager. Ja ta näeb välja nagu sihuke noh, kuidas ma ütlen nagu ufogrill, et igaüks meist on siin nagu grilli näinud ja see, see näeb väga sarnane siuksele tavapärasele kodu koduaia grillile ja Alt lükkad puid juurde seal üleval, siis lihatükid särisevad ja külje pealt tuleb voolu ja hakkab see asi siis maksma kusagil seal 220 euro 300 dollari juures. Praegu vaatan siit leheküljelt üks on mingi 60., aga ka mingisuguse odavamalt see väiksem asi odavam jah, ja temal, see väiksem asi annab viis vatti Väljase suuremas, annab ikka juba nii, et vähe pole ja talle on ka veel akut kaasas. Tähendab seda, et seda nii-öelda, kui ta ikka korraliku grillipeoteed ja enam ei ole ühtegi telefoni laadida, siis ta laeb oma akud täis ja noh, nii-öelda räägitud on, et tuleviku mõttes, et nii-öelda vähearenenud riikides on see tõeliselt vägev lahendust, sest et inimestel nagu me oleme varem rääkinud, on seal arvuti asemel nutiseadmed, mobiiltelefonid, mingisuguseid pisipisikesed vidinad, mida nad siis ma ei tea oma ratta dünamoga, laevad või siis käivad kuskil McDonaldsi tualetis sedalaadi ma sain, sest neile endale omas lummides või nendes väikestes džunglites ei ole enam piisavalt elektrit on ju? Ja, ja siis siis see võiks olla nagu sihuke. Ütleme lisaks rikka ühiskonna grillipidudele võiks olla ka selline hea hea vahend nende vaesemale rahvale muul juhul, eksju, inimesed tulevad kokku, hakkavad siia tegema, löövad oma šašlõkivarda peale, istuvad selle ümber, aga siis pannakse telefonid ja istutakse nende endale. Jõgeskel vorst säriseb, et sellised asjad on toimumas ja noh, muidugi kui ma siin alguses mainisin ja et, et lisaks igasugustele instituutidele ja suurt firmadele tegelevad ka eraisikud, sellega siis näiteks eelmine aasta selline 10. klassi tüdruk nagu andma konski osales Google'i mingisugusel leiutusvõistlustel ja tema oli teinud ise sellest sammast termoelektrilisest efektist omale taskulambi, võtsid taskulambi kätte, käest tuli soojus ja taskulamp läks põlema ja muidugi sai ta finaali ja sellise vägeva leiutise eest. Ja ma vaatasin needsamad jupid, millesse ämma Kanski oma võidutöö kokku pani üks jupp, viis dollarit, nii et kes tahab, hakaku leiutama ja tood, kui see elektrit elektrit saab. Tasuta.