Luulelahing. Tere luule, lahingukuusk, korralist lõpetan läbi, kuulajad ja kriitikud on oma hindade arvamused teatavaks teinud ning täna salvestame Eesti raadio teises stuudios publiku osalusel luule lahingu esimest poolfinaali. Saadet juhivad Peeter Helme ja Jürgen Rooste. Koos meiega on siin siis neli esimest poolfinalisti, kelle on siia saatnud kuulajaid ja kriitikut, kes mõlemad siis valisid oma lemmikuid. Aitäh nii kuulajatele kui aitäh kõigile kuuele saadetes olnud kriitikule. Nii hästi, kui halvasti nad oma tööga hakkama said. Seda kuuleme täna ja tänased esinejad siis on. Kõigepealt viimase kuuenda luule lahingu võitja Aapo Ilves, palju õnne, Aapo. Ja ülejäänud kolm tänast poolfinalisti on Veronika Kivisilla, Tarmo tuule ja Kivisildnik Need kaks kivi nimelist, siis sattusid siia kriitikute tahtel ja, ja ma arvan, et kriitikud hääletasid ikka puhtalt nimede põhjal. Ma loodan, et nii õudne see asi nüüd ka ei ole. Minu meelest tegid kriitikud üsna põhjalikku tööd ja Jürgen, sina nendega nende hääletamise ajal nii palju ei suhelnud, aga ma pean küll kinnitama, et nad olid ikkagi päris hädas ja hädas heas mõttes nad kuulasid hoolega saateid ka neid, kus nad ise kohal ei olnud ja tunnistasid, et raske oli valida. Nõus, minu arust oli ka kogu kogu valiku ballett, oli suurepärane, oleks võinud maalide kokku ükskõik millise maailma, aga ma olen täitsa õnnelik, et maaliti niisugune nagu täna kostan. Jah, ma arvan, et täitsa ilus maaliti kokku paar sõna saate kohta. Kuna meil on siis poolfinaal, siis on natukene erinev varasematest luulelahingutest. Esiteks pole meil siin kriitikut, kes siis näpuvigu võtaks või õlale patsutatakse. Selle asemel palume hoopis luuletajatel endale üht-teist oma kallite kolleegide kohta nende loomingu kohta eelkõige öelda. Üldse tahame ka ise Jörgeniga koos siin täna poeetidega veidi enam luulest, selle tegemisest ja vähem Sist luuletajate isikust rääkida. Sellega, kes on, kes peaksid kuulajad juba tuttavad olema, kes aga ei ole. Uurige luule lahingu koduleht aadressil luulelahingpunkte raadio poee. Ja teiseks erineb tänane luulelahing varasematest selle poolest, et meil ei ole ka soovilugusid. Selle asemel on meil hoopis stuudios bänd. Tere, Marko Martinson, Kristo Mägi. Jürgen ütles, et te olete aguli romantilist köögi krunget viljelev akust tuua kesklinna äärealalt. Mida see tähendab või, või pean ma seda hoopis Jürgenit küsima? Marko Martinsoni kirjutatud lause. Väga raske on teil oma lõpuks selle, mis me neile meeldib just selles mõttes, et ta köögis saab teha, eks ole süüa ja, ja kui sul nagu söök valmis või sa ootad, kuni see valmisolek midagi tegema, eks ole. Noh, ja siis me mõtlesime, et me teeme seda, mis me teeme kurva tujuga sõbrale külla tujuga, rõõmsa tujuga sõbrale külla just või rõõmsa tujuga ootad sõpra külla või kurva tujuga sõpra, küll me kuulame siis seda, mida me kuuleme, aga saate juurde kriitikuid ja soovilaule pole. Aga muusikat on ja muidugi on olemas ka luule ja samuti, aga tähtis on ka hääletamine. Täpselt nii nagu varemgi, on ka kõige olulisem roll saates kanda raadio kuulajatel. Just teist sõltub see, kes läheb kirjandusfestivali head read ajal toimuvasse finaali. Hääletamine toimub nagu ikka saate kodulehel luulelahingpunkt, vikerraadio, poee ja tänase saate lemmikut saab valida kuni 26. aprillini. Ja nüüd vist Jürgen, kas mul on õigus, et võtamegi esimese luuletaja käsile, esimene luuletaja tuleb meie seni viimasest saatest. Aapo Ilves. Tere. Ei, Aapo, sinu osoon või see, kuidas sa oled kirjutanud, on tohutu lai, mäletan, et kunagi ma natuke karvustasin või korjustasin ühe su luuleraamatu kallal, mille pealkiri oli. Tulen öösel sulle koju ja mis on tegelikult vähemalt kujunduse poolest, on, on homaar Eesti jalatsitööstusele, mul on täna need samad saapad jalas, mis seal kaane peal. Aga mis ma kurjustas, see, et mulle tundus, et, et sul on seal nagu puder järjekapsad ja ja siis Sa ütlesid väga õigesti kuidagi ette, et vaatajat, eks ole, et, et see ongi nagu inimese olemine või et sa kirjutadki, eri liike, tekste pastasinud, ikkagi tuntakse sihukese laulu tekstimehena rohkem. Kuidas sulle endale nii-öelda seestpoolt vaadates paistab luuletajale, et noh, saatsin laulu teksti autor Oit Aapo Ilves, kes ikka ja jälle eurovisioonile sõitma. Sinu küsimuse esimesele poolele ma vastan, et tasakaalustatud menüü on kõhule ja. Ja küsimuse teisele poolele vastan niimoodi, et et sujuvalt, jah, minust on saanud Eesti rakenduspoes ja suurkuju. Keegi peab selle töö ära tegema. Ma saan aru, see võimaldab isegi elada. No siin ma olen. Aga nüüd, kui sa vaatad oma võitluskaaslaste tekstidele, te kasvasite kunagi üles Tartu naki pundiga, eks ole, seal oli seitse kese oli, eks ole, tuumik oli Veiko märka, Olavi Ruitlane, con, sina veel mõnedki ja, ja kuidagi haagib minu jaoks sellise uuema eesti rahvalauluga või lori või pilalauluga ikkagi, et kuidas selle tartunaki tuumiku ja tolle luulega sega, see oli, see pidigi olema natuke siin ja ühiskonnakriitiline pilalaul või selle kohta on meie, meie ihuuurijad Aive Sarg nentinud, et narrile on lubatud rohkem. Tõtt-öelda. Oota, aga ma tuleks korra veel tagasi selle mõiste juurde rakenduspoeesia, mille poolest see erineb siis muust põhisest? Muu poes aga ei ole eriti aega tegeleda sellepärast et ma ei kipu hõllanduma absoluutselt. Mul ei ole eriti erilisi mänge, mida, mida välja ajada. Ma ei ole üleliia aus ega isiklikuma põõsas. Mõnikord olen, aga ei tunne seda ära. Ja väga palju on ott, laulab meile neid, Ott Lepland laulab neid sõnu siis me ei aima, sinu valu seal taga võib olla aimata ka mina teid ei tea, tegelikult võib-olla ta iga väga, see on omaette omaette nagu süsteem, kuidas kirjutada laulu teksti niimoodi, et iga kuulaja saaks oma pisu ranna ehitada sellest. Kuule, me jagame sinuga au olla mõnel plaadil koos ja, ja need on väga uhked korrad olnud, et et minu arust on tegelikult mõni eesti padurock n roll. Mees, kellele tasub küll kirjutada teksti lihtsalt sellepärast, et seda plastkõrvaga kuulata. Ohoo, mis nüüd juhtus? No ja on, on lugusid palju, mis ongi tegelikult tekstipõhised ja ja millele see täispuhutav klaver seal laval lihtsalt annab, annab need väiksed lapsed juurde, kes hääletavad. Oota, aga kas sa siis kirjutades? Ühesõnaga, mõtled alati selle peale, kuidas see asi suuliselt ette kantuna või kuidas see asi muusika saatel kõlada? Ma pean tohutult paljudele asjadele mõtlema. Laulutekstide kirjutamine on oluliselt tehnilisamala kui luuletamine. Ma pean mõtlema konkreetse solisti vokaalsetele, võimetlasema sihtgrupile, tema enda natuurile. Ja minu eralõbu on see, et ma panen sinna ikkagi natukene oma kiiksuga sisse. Hindad sellepärast tegelikult minu tekste tahetaksegi, kellele saad tänase teksti kirjutanud, oled, millisele natuurile ja millised täna, jah, ma olengi niisugune kavalpea, et ma ei ütle teile üldse luuletust, vaid vaid olematu lauluteksti. Aapo Ilves, palun? Jaa. Et oleks ka väike ilves turundusasja juures nentima, et praegu peaksid eriti kõrvu kükitama heliloojad ja produtsendid. Ideaalis võiks tegemist olla pompöössus valsiga või eepilise valsiga või mõlemaga. Jättalista võiks olla palju, ütleme Villu Tammet. Grethe Bayani luulelahing. Kus kuradi kohas ma elan? Iga päevaga enam ja enam üks küsimus vasardab peas. Mis kuradi kohas ma elan ja miks mul ei ole siin hea, kui hingedelt langemas värav ja sõrmetes Kolkunud lehk, kõrgemad kolivad ära või hoopiski tugevad ehk? Oh, kuidas on juhtunud nõnda, et kadumas isade au? Kurb on, see laul pole tröösti tal sees. Mis kuradi kohas ma elan ja mida ma edasi teen, kui kappades import on mõdu ja simmanil võõrama, laul peab sõdima võõraste sõdu ja võõraste kata on laud. Kui au sisse tõusevad sulid, siis mida sa õilsace teed, kui üheskoos teistega tulid, kuid seisma jäid valel pool teed? Oh, kuidas on juhtunud nõnda, et kadumas emade hool? Kurb on, see laul pole tröösti tal sees. Mis kuradi kohas ma elan ja mida ma edasi teen? Kas aitaksite vikat ja reha või kuuli Priks? Mine sa tea, sa ikkagi elad ja elad ja sinuga koos sinu vead on kuidagi juhtunud nõnda et enam ei vaikida, saa. Kurb on see laul, aga tröösti on sees. Siin kuradi kohas ma elan ja külma ta korda veel teen. Esimene soovilaul. Kristo Mägi ja Marko Martinson. See lugu, mis nüüd esitusele tuleb, on Kristo Mägi viisistatud. Ja lüürika on samuti tema poolt. Loo nimi on vist ongi elu. Sõbrad läheks viina järgi seenigalal veel lärmi? See vist ongi. Meie eluviis on meil kõige suure, varsti toome seda juurde sööristongi. Meie eluviinad on ja muud ei ole. Võrguga on ja taevas pole. See vist ongi meie elu. Halvad Viila liin, jääbi laat. Kuhu te viiva, see vist ongi meie elu? Sõbral läheks viina järgi seeni haaval veel lärmi. See vist ongi meie. Viin on meil kõige suure, varsti toome sööda juurde. Mis ongi meie. Viina ja muud ei ole põrgu ja taevas pole. See vist ongi meie elu. Halvad või näha viie ja poole vae uude, meid viivad septoni. Marko Martinson ja Kristo Mägi selle masendava laulumees järgnes Aapo Ilvese masendavalt luuletusele. Jälle masenduse saade tõlevas. Paluksime Veronika Kivisilla meie seltsi. Tere, tere Veronika ja et tänases saates tõesti nüüd on see kriitiku roll luuletaja kanda. Räägi meile, kuidas Apo luuletust mõista. Kas mõista? Kas ma jätkan sama masendavalt? No tegelikult on niiviisi, et Apo luuletus on, on see, mida mulle tundub, et ka mina olen hästi mitmetes tekstides omal moel kirjutanud ja mitte mina ainult, vaid väga paljud luuletajad ja võib-olla isegi kõik luuletajad, et siin ei olegi küsimus absoluutselt vormis, et see küsimus, et kuidas kurat, et siin elada või miks kurat, ma siin elan, see ju kummitab meid aeg-ajalt kõiki, kuigi Apo ju väitis, et mingid ängid teda väga ei vaeva, kui, siis ainult natukene vahel. Aga sellest luuletusest seda ängi ikkagi kostis, kuigi ka muidugi lootust. Ja see vorm sobis, sobis vägagi hästi, tegelikult mahendas ära väga minu arust selle, selle siukse karmi karmi küsimuse. Ja just nimelt jättis selle lootuse noodi õhku, et et minagi olen omal kombel sellise reha ja vikati ja teiste tööriistade usku. Et nendega saab ikka kõik selle asja siin korda küll ühel hetkel teha, kui väga vaja. No ta siis, see oli küsimus, ta küsis, et äkki neist ei ole abi, ehkki tuleb kuulipildujat. No mina kuulsin siin ikkagi pigem kuulipilduja on ikkagi lõpp, see, see, see on niisugune kõige äärmuslikum, viimane tööriist, jah, aga, aga ma usun, et jääme pidama nende eelmiste juurde esialgu. Et siis siis tuleb minuga kampa ja siis võime talgud korraldada. Aga Veronika, tegelikult täitsa sattunud luuletaja kohta natuke persse lolli, sa oled pidanud tänavu istuma juba ühes žüriis jagama Kultuurkapitali aastaauhind lugema hunniku luulet läbi ja, ja lisaks kirjutasite niisiis peagi ilmuvas loomingust tuleb sinu lastekirjanduse aastaülevaade, kus sai ka päris palju, loed siis ütlen, et kui luuletaja, noh ka mina olen pidanud seda tegema, kui luuletaja peab võtma selle kriitiku rolli praegu siin sundsunnime täitena, et, et kas kas see on ikkagi selline kollegiaalne värk, et noh, et lõpuni ei saa valu teha või, või lõpuni lõpuni ei suuda kõike saastaga üle elada, kuna tõesti selles massis on suur hulk, mida ei saa lugeda või ei jaksa lugeda. Et kuidas luulete kriitiku endas kokku paned, sest et see on sulle. Ma tean, üks esimesi kordi nii karmilt seda teha. No eks ta on selline terve mõistuse õppetund olnud ja kogemus, mida niipea korrata ei jaksa, lihtsalt võib-olla ei taha ka ka. Jah. Ma arvan, et see on mingis mõttes silmi avav kogemus olnud ja selline mõistmise õppetund ka, et, et ma arvan, mu loomuses ei ole lihtsalt seda, et et kedagi nagu maapõhja sarjata ja, ja isegi see kohutavalt halb kirjandus, mis mis ette sattus oli võib-olla isegi lugedes nagu mingis mõttes kasuks. Ma arvan jah. Mis sulle su enda kirjutamise kohta ütles, kas nüüd on nii, et Veronika Kivisilla järgmine raamat lükkub umbes kümnendi edasi? Jah, see tunne tekkis küll vahepeal, et esiteks sihuke tohutu väsimuse küllastumus ja tunne, et ma enam ei ühel hetkel ei tea, mis asi on hea või halb ja ja see tunnet käis mitu korda ülematu. Tunnistan, et kas nagu tasub üldse lähimal ajal ise midagi avaldada ja seepärast ma täna pigem võib-olla loeksin ühe vana teksti, et siis on nagu julgem tunne ka. Või aga ma vastan veel küsimustele ka, kui, kui tuleb Küsimusi lugedes paratamatult oled ju kriitikat. Kui sa enda teksti loed, kas sul tekib ka see küsimus, et mis pilguga keegi teine seda võiks? Vahel tekib, vahel tekib, ma olen niikuinii oma loomult selline kaalu, jõe kõhkleja ja et sellist väga suurt kindlusetunnet endaga teiste tekstide puhul ma ei ole vist, ma arvan, päris kunagi üldse tundnud. Niisugust teadmist nagu minul, et ma olen üle aegade parim poeet. Kadestan. Sinu puhul ma muidugi ei kahtle jälle. Et ei tea, aga no luules ma ikkagi arvan, et proovin kirjutada mitte küll niimoodi teadlikult ja pungestades konstrueerida, aga ikkagi mingisugust, isegi kui seal nagu mina luule või endast läbi lastud tekst, et et ikka proovin selle asetada laiemale pinnale, et see võiks võib-olla puudutada rohkemaid inimesi ja tekitada äratundmist. Aga see, et tänapäeval värsijalga lonkab, laulik Aulik, et ei ole seda rütmi, meetrumite ja riimi igal pool, noh, mis praegu Aapol oli. Ta oli klassika, aga sa kõnelenud sellest kui palju aega, et, et mul on tunne, et see aeg on tagasi tulemas, et neid rohkem jälle, kes kirjutavad usutavat laulu või usutavat luuletust või. Aga ma arvan, et need asjad käivad lainetena jah. Et sinugi luules on jällegi sellist riimi ja rütmi juba viimased paar aastat kõvadust ära. Ühesõnaga, kas me oleme praegu laineharjal või laine põhjas? Me oleme mitu, mitu lainet on, et üheksa, üheksas on vist see kõige suurem või? Me oleme siis seal nelja ja viie vahel või et kohe-kohe tuleb hästi suur uhke laine. Pritsib vahtu ja kõike. Ma loodan, et see tõesti tuleb. Veronika Kivisilla luulelahing. Meie universum Me kallis kodu kihutab kiirusega 1,6 miljonit kilomeetrit tunnis ühe teise tundmatu universumi poole. Küll on kena universumiga mööda kosmost sõita. Tundmatul universumil on teistsugune struktuuri aegruum. Seal pole vist praegu laupäeva hommik. Võimatu on selle peale vedeleda voodis nagu mina oma murede ja mõtetega. Kas universumis, millega varsti kohtume, on muresid ja mõtteid. Kujutan ette mahlase häälega tundmatut olendit kangelt küsimas, mis need mured on. Veider on voodiga kihutada läbi kosmose, seda mitte üldsegi tunda. Selle tohutu teadmisega peaksin tõusma ja tegema midagi suurt, midagi meie universumi väärilist, selle ägeda, kosmilise sõidu peatse kohtumise väärilist. Aga ma vedelen veidi veel ja olen ise ka teki all salaja üks universum kes ihkab koguda kiirust ja söösta ühe teise üsna tuttava ja tundmatu universumi poole. Aga vähemalt on meil kahel ühesugune aegruum. O ma kihutaks nii, et seda oleks ikka tunda kasvõi kohutava kokkupõrkehinnaga sest ei ole üksi ükski universum. Või kui on siis mingite ebaloogiliste seni seletamatut loodusjõudude tõttu. Järgmises soovi loa aeg. Kristo Mägi ja Marko Martinson köögi grunge. Töö nominaalväärtus on selle selle loo nimi. Öelda mina, 203, neli krooni, nii joodav Smuul viga on, mis on mul viga? Mu noorus olin ju ei kaotanud ja lõhnaküünal. Seebee lõhnane Muu aju daam Pärbeeli. Kuulasin manovaari ja olin õnnelik. Või oli see keegi? Aga tema juba haukapall olla. Veedan ülejäänud eluga. See on ka täiesti tuulevälja. Ei tule ja ei tule, ei tule, ei tule välja peegaga. Veedan ülejäänud elu, ka piir ei tule välja. Isand Tarmo tuule. Tervist. Tere. Tarmo, sina ei ole vist luule kriitikat kunagi kirjutanud, aga see on siis esimene seal debüütkriitikuna. Kuidas Veroonika luule sind puudutas, mis kohast? Olen küll kirjutanud luule kriitikat, mäleta? Solid liiga noor siis. Aga ma tegin ühel hetkel teadliku otsuse, et noh, tuleb valida ju pool. Et mõtlesin, et autor on autor, on huvitavam olla kui kriitik. Veronika. Universum on minu jaoks veel avastamata. Aga ja ma astun sealt kindlasti teinekord veel läbi. Ma saan aru, miks kriitiku karjääri jätkanud, katsu talle liiga lõplik ja samal ajal liiga ettevaatlik. Galaktikas vahelisi sõdu siin ei peeta, aga olgu peale. Nii. Tarmo, sinu luulemaneer on pigem olnud alati habras, ütleb palju sind on pannud see nende aastate jooksul kõhklema, kui sa kirjutad ikkagi väga jupi aja tagant kirjutada ainult mõnerealise luuletuse. Kas tekitab luuletaja järsku senises kõhkluse ja küsimuse, kas ma ikka olen luuletaja? Ei, ma ei tea, kas ma olen luuletaja. Tegelikult ma arvan, et mul, mul tuli praegu meelde üks mul ja rannasille ütles niimoodi, et et on olemas poeedid ja luuletajad, siis ma arvan, et Jürgen, sina oled poeet ja mina olen heal juhul olen luuleta. Ma võtan sellest Jürgeni küsimuse esimesest poolest kinni, aga esitan hoopis teise küsimuse. Et kui sinu luulemaneer son, selline napp. Ja samas me kuulsime siin saates täna juba kahte tegelikult üsna pikka teksti. Kuidas suitsu suhtud sellisesse luulesse, mis on selline ja paljusõnaline, samas kui sa ise kirjutad hoopis teistsuguseks? Nooremat, nooruse reaktsioonilistel aegadel ma olen kirjutanud väga hea teksti aga ma ei arva, et et see enam. Ma arvan, et kus ma olen keskealine ja natuke mandunud siis ma ei arva, et see pikk luuletus, siit luuletus, et see kehtiks ilmtingimata. Ma tean, et sa oled tegelikult kirjutanud pikemaid värssi ja ka lasteluuletusi, aga kas see peaks olema niiviisi, et, et lastetoetuse kirjutades, et need nagu ei ole õiged luuletused, ma olen tegelikult kirjutanud ka hunniku lapse luuletusi ja need lapse luuletused on siuksed minema, käin ringi ja viimasel ajal õhtutel loen suurtele inimestele. Mul on tunne, et see töötab paremini. Eks need eestlased olegi nagu natuke lapsed või no öelda, mis luuletus või tekst või asi on õige või vale. Mul läheb sellega veel natuke aega. Aga see lastele kirjutamine lastele ma arvan, et lastele on keerulisem kirjutada. Sest kirjutades mingeid muid tekste, mis noh, ütleme muud nii-öelda täiskasvanute tekstid on nagu täiskasvanud kirjutaja oma tagal lastele kirjutades peab proovima lapse tasandile laskuda ja laskuda ei ole ettevaatlik, ei nõusse eiei laskuda ei ole ju negatiivne sõna põlvili laskuda, lapsed. Kõrvaltähendusi nii, kuhu sa meid täna viite, tõstad sa või langetad meid või kas sa teed meie arvel väiks selliseid kiusu nalja viib meid kuskile? Laste tuulemaailmas või, või kuhu sa meid tahad juhatada? No ühe krutski võiks teha, paluks oma poistel lugeda ühe nii-öelda lasteluuletuse tõesti ette, et Kaur tuule loevad teksti pealkirjaga hea linn, pealinn. Nii et esimest korda luule saate ajaloos kuuleme, ootamatud krutskid ja vingerpussi ei oskagi sellesse suhtuda. Reeglite rikkumine otse ei ole, nii et. Tuuleluule palun. Luulelahingpealinn pealinn. Pärnu on suvepealinn. Grööni on lumepealinn. Otepää on talvepealinn. Meid ka on palvepealinn. Tartu on tarkusepealinn, tungi kartuse pealinn. Järvakandi on klaasipealinn, Ateena tundaaži pealinn, tori pealinn, lollidemaal jobu. Pealinn. Tallinn. Kilupealinn. Saun on tillupealinn. Rakvere on lihapealinn. Kaasik on viha, pealinn. Itaalia pitsapealinn. Istmik on vitsapealinn. Apteek, ombati, pealinn. Nina, Hontati pealinn. Ilmaruumi pealinn on päike. Siin lõpetan. Pean rõdu. Minu pealinn on väike. Meil on pealinn, on kodu. Meid visati täiega, imeliselt. Mulle see meeldib, suur tänu. Kui ma ei eksi, siis need poisid korjavad Eestiski kõik karatee auhinnad tavaliselt ja mitte kõik veel. Järgmine soovi pala esineb siis jälle meie nimetuks jääda sooviv stuudiobänd koosseisus Marko Martinson ja Kristo Mägi. Köögi grunge. Justament. Elu eksi muuseujat suureks teoseks puimi. Maleruudud must ja valge sulab kokku, mis on õige, mis on vale. Kes on see, kes vastust teab, andke armu, mul ei ole nagu poole vastuse. Kõik, mis sulab liialt juba sõnad suus ja hingemõõte. Üheks suureks segaduseks. Ühed suure Elu eks immuunsuse suureks teoseks põnn eksirännakud kui maleruudud maffia val sula. Mis on õige, mis on vale, kes on see, kes vastus Veeaa. Rõõmu mulle ja lae poole paastu säil, kõik mu sula juba sõnad suus ja iija mõõt, et üheks suureks ega. Seega Vegaduse. Suure-suure-suure headuse. Üheks suureks suureks segaduse Oleme jõudnud luule lahingu esimese poolfinaali viimase luuletani, kelleks on Kivisildnik kõige vanem, kõige targem, kõige ilusam. Kivisildnik ole hea. Kõigepealt sinule ei ole kriitiku roll võõras, tean, et see roll on üks paljudest neist, mis sulle armas on, sest inimestele halvasti öelda on seal alati inimesi, oled rikkunud teiste elusid. Mina ei ole nende värdjate luuletusi kirjutanud, seda ise teinud. Ei võta omaks, ei võta omaks ja ei, ma olen, olen kirjutanud küll, aga ma arvan, et ega ma mingi noh, nagu selline elukutseline luulekriitik ei ole, vahel vahel tuleb seda ette. See on selline noh, ütleme, et ta on inimsuhete rikkumise töö ühtepidi teistpidi on ta niisugune tänamatu pedagoogitöö ja ma eelistan seda pedagoogitööd teha, pigem nagu toimetajana autoriga omavahel rääkides paar kuud juba räägitama, küll ta lõpuks aru saab, aga aga ma näen sa libised kõrvale öelda midagi selle eelmise luuletuse eelmise luuletuse kohta on väga lihtne öelda, et tüüpiline lühivormi autori pikk luuletus, eks ole, mis kordab noh, teatud tüüpi lühikesi tekste. Luuletus ongi kaks asja minu meelest väga tähtsad on see nagu kiiruse ülesvõtmine no ütleme liiklusest või, või autosõidust kiirus üles 140 sisse. See on päris hästi tehtud selles luuletuses nii. Ja siis tuleb võtta selle tippkiirus 100 90 kraadine kurv välja. Põhimõtteliselt selle kurvi väljavõtmise materjal on olemas, et noh, et see varieerimises võiks, seal on teatud teema, mida varieeritud seal on nagu geniaalseid neide varieerimis, variante aga ei võta puhtalt kurve välja, et seal tegelikult sul on olemas kogu materjal, et teha sellest noh, super hea luuletus, aga sa oled lõpu käest ära lasknud, tempo langeb ja asi laguneb ära, et. Rohkem seletades pani alajale roolile. Ei noh, see ei mõtlen, mina näen, et see on hea luuletas, aga kõige kohta julgen. Ma näen selles luuletuses kõva potentsiaali. Sinu luules pole sugugi alati nähtud head luulet nähtud lausa psühhoterrorismi, selles on nähtud kohtuga, asuseid selles on nähtud, mitte luulet, selles on nähtud. Et sa punnid kogu aeg, et sa võtad laenanud lõikalt kokku kleebid ja liimid nagu lasteaialaps. Sul on tegelikult väga erinevaid paranesid. Kui sa üheksakümnendatel nagu teadlikult lammutama hakkasid, siis kuivõrd oli see sinu jaoks luule, mis sa tegid ja kuivõrd oli see selline performans või või just nimelt inimeste ärritamine, mõtlen, et just nimelt need kohtukaasused, need sarvipidi kokku minekut tollaste tippautoritega ja nii edasi ja näiteks ma ei tea, kasvõi Juhan Liivi tükkideks võtmine, kokkupanemine minu arust kirjutatud praegusel ajal palju ausamad siiramad Kivisildniku moodi luulet rohkem, aga, aga, aga kuidas saad olla, nägid seda, oli super. Fonks oli, see maailmavallutusplaan oli see. Ma üritan need küsimused meelde jätta. Aga, aga kui ma nüüd on näinud kolm-neli tükki meelest ära, siis tuleta neid mulle meelde, et et ma olen kirjutanud erinevaid. Noh, ütleme oma kolmekümneaastase karjääri jooksul olen kirjutanud väga erineva ja väga erinevaid asju. Aga samas noh, kui neid vaadata, kui neid nagu. Ma ei tea analüütiliselt vaadata. Ma arvan, et see üldine tööpõhimõte või üldine lähenemine on siiski sama, et see kunagine ääretult nagu konstruktivistlik asi ja see tänapäevane, mis näib nagu noh, selline lihtsam, selgem, inimlikum, selline, kus on mingi kuhu mingid tegelased, keegi, kes räägib midagi mingid selged, see selge jah, selgemad, selgemad rollid, selgemat kujundit, selgemad suhtumised. Tehniliselt tegelikult ei erine väga palju sellest väga varasest Kivisildnik vast, mis oli selline lõputu aru ja otsata huugamine, mida mida nagu väga paljud vist vist ei naudi. Aga ütleme, et eks inimesed ongi erinevad, meeldis et inimesi on erinevaid, apole meeldib teha nagu laulutekste, mulle meeldib kirjutada oopereid ja lavastada oopereid, et nagu on teine maitse mulle lihtsalt teine maitse. Aga mis tekst, mille sa täna meile ette kannab, Ma piilun siit juba. On see on, see on Reykli saan kaheosaline reekviem, mida ma luban hääldada ka riikviumiks. On selline spetsiaalselt ühe ühe korra jaoks loodud loodud žanr mis ühendab siis endas reekviemi sellise matusemeeleolu, oopiumi, sellise nüristavuse ja sõltuvust tekitava nagu aspekti. Ja siis nagu noh, riiklik mõtlemine poeedile nagu kohustuslik ja kes vaatavad Troonide mängu, teavad, et seal on ka selline üks. Nimelt seal raamatus on see riigi nimeline kõrvaltegelane, eks Negraphilistan ekrofilist teener kes ennast kunagi ei pese, kes, kes, kes ei näe praegu kodus vaadata kraadi karpidega, tegelikult Svenile kaasas stuudios 50 liikmeline vaikiv koor. Et, et jah, see on selline selline vorm, mille ma siis loodan ette lugeda täna looga siis algust kuulama. Luulelahing pealkiri on hääl eliidi hulgast. Reekviem esimene osa. Su laps tuleb koolist tänavanurgal, varitseb tööandja ja võtab treipingi välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal valitseb rokikangelane ja võtab ballaadi välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal varitseb meister ja võtab pähklijahuga suvesalati välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal valitseb arvamusliider ja võtab kolm pool oktavit välja. Su laps tuleb koolist, aga tänava nurgal varitseb töötu mees ja punnitab äriplaani välja. Su laps tuleb koolist tänavanurgal, varitseb rahvasaadik ja võtab hüvitise välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal varitseb supermodell. Ja võtab mõlemad käed välja. Su laps tuleb koolist, aga tänava nurgal varitseb murdmasuusataja ja võtab rahva usalduse välja. Su laps tuleb koolist tänavanurgal, varitseb rootsi pankuri ja võtab maksuvaba intressi välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal varitseb lihtne inimene ja pingutab pisara välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal varitseb palgasõdur ja võtab suure käntsaka tervislikumaks oopiumi välja. Su laps tuleb koolist, aga tänava nurgal varitseb naisinvestor ning võtab eriti hea dieedinipi välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal varitseb sõjaõhutaja ja võtab demokraatia välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal varitseb energeetik ja võtab Jordaania välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal varitseb Ulfsaki kallim ja võtab hinnakirja välja. Su laps tuleb koolist. Tänavanurgal varitseb Toivo rõivas ja võtab mikseri välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal varitseb ülemakstud neerudoonor ja rebib endale ise välja. Su laps tuleb koolist, aga tänavanurgal varitseb armilise näoga tööandja, seal esimene osa. Nüüd tuleb reekviemi hääl eliidi hulgast, teine osa. Poeet loodab, et su laps ei tee kodus veel ühtegi viga. Vigu ei tohi teha. Vigu ei tohi teha. Nagu ei tohi teha. Isegi elukutseline sapöör eksib ainult kaheksa tundi päevas. Aitäh. Tänase saate viimane soovilugu on meie köögi grunge tuuart. Marko Martinson, Kristo Mägi. Lenin ja siit ja sudu Äradul maantänavad. Tüdruku ja poisi suure väikse tüdruku ja poisi oma nooreslembuse. Ja keeva ei saada. Sa ei saa. Stab külastaja kevadise tänavalinn ja siit ja suru ära tolmanud tänavad kõnniteele. Ja linn ta veel otsa ei saa. Saageva. Kes tahab teha rohupoisi suure päikse sees tüdruku hea poisi ova noores lembuse. Ja keeva ei saa veel aru. Ei saa la vea, kuid üks voor peab lõppema. Ees lõbed, hea osaleja. Kestab veel ka meie saade on jäänud luule lahingu esimese poolfinaali paar täiesti kohustuslikku elementi. Esiteks nagu saate alguses lubatud iga saates osalenud luuletaja kohta ütleb üks teine luuletajaga paar sõna. Ja nüüd oleme ringi täis saanud selles mõttes, et Kivisildniku luuletust tuleb kommenteerima tänavune esimene esineja, Aapo Ilves, Apo minule jäi mulje, et see oli nüüd minu meelest klassikaline, võiks isegi öelda suurepärane näide lugeja vaenulikust luulest. Oi, ma ei ole sinuga nõus, aga aga, ja mitte nõusolekut ei hakkagi lahkama, mul tuli hoopis selline paralleel, et väga suure tõenäosusega vatsa vana raadiomaja annab selliseid, selliseid mõtteid, et väga suured tõenäosusega kui mitte selles samas stuudios siis vähemalt samas majas hakati kunagi salvestama legendaarselt oma turniiri. Ja minu, minu olete ta pannud praegu sellisesse huvitavasse olukorda, nagu oli kunagi nooruke Siim Kallas, kes siiamaani kujutab ette targad mehed, rääkida, mis nad räägivad. Aga õiget vastust teab ainult tema. Et see on samasugune olukord, on, on panna mind pärast Kivisildniku kes on ometigi näidanud eelnevalt rääkinud ära, tuleb kihutada vingelt ja siis teha tugevaid kurve. Ja neid kurve oli seal riburadapidi. Rada oli väga selline, äkiline, samas minimalistlik, aga kogu aeg ikkagi jalg ja ja rool olid, olid õigel ajal õiges asendis. Aga teine paralleel, mis hakkab ka väga hästi sele sõnni sooritus, aga on see, et taaskord, kas selles samas stuudios võisin kõrval salvestati ju aastaid legendaarset meele jahutajata ja kui ma vaatan seda kampa, kes siin ees niimoodi käib ja räägib, siis täitsa meelejahutaja ja ja ka see osa oli Sonny tekstiga ilusti kaetud. Ja lahing on kas võidetud, aga vähemalt peetada. Aitäh. No selles mõttes on muidugi ka tore, et aposa analüüsisid Kivisildniku luuletust lähtuvalt nendest jutupunktidest, mis ta ise hete andis, et luuletaja luges luuletuse olles ennegi öelnud, kuidas seda kommenteerida ja sa langesidki koheselt minul sealmail. Ma arvan, et Sven teab äärmiselt täpselt, mida ta teeb ja ja sellest on äärmiselt meeldiv lähtuda. Mina tahaks, et mu kriitikud loeksid mind nii nagu vina tähele. Aapo, ma olen tegelikult sinuga nõus, et ma niisama natuke Norrisin, aga see on Kivisildniku luuletuste puhul muidugi alati näha, et ta teab täpselt, mida ta teeb ja saaksime vaid iseenda tegemiste kohta sama öelda. Me kõik ootame, et ta tuleks publikule vastu. Aitäh veelkord. Sade läheneb hirmuäratava kiirusega lõpule. Nagu saate alguses öeldud, on ka selle luule lahingu esimese poolfinaali kõige olulisem osa seesama, mis kõigi varasemate saadete puhul nimelt see osa, kui sõna saavad kuulajad ehk siis hääletada, saavad kuulajad. Kuni 26. aprillini on võimalik luule lahingu kodulehel aadressil luulelahingpunkt vikerraadio e-hääletada oma lemmiku poolt ning otsustada, kes läheb finaali. Aga enne, kui me jõuame finaali on meil ees veel ka teine poolfinaal, mis on siis eetris kolmandal mail. Ja kummastki poolfinaalist läheb finaali luulefestivalil kirjandusfestivalil. Head Read, lahingusse üks luuletaja. Aga miks ma peaksin ütlema lõpuluuletuse? Just nimelt? See on pühendatud tänasele saatele. Su ilves, kallis Kadri, Jordne ilves on peidus salakaval kirves, mis ripub NATO pilves. Aitäh kuulamast. Luulelahing.