Nüüd on müügil oma, on nägu ja bla aga ega küll genees. Laupäeva toega. Meil on selline tuju, et kivis ja ta Vaiko ju suustana hüüavad. Täna moore. Et seda keegi ei teagi, et nüüd on ta ei, keel, on see neere, too ju, et kivist ja, või koju suustana hüüavad. Ja selle saate pealkiri on, et pillimees jääb ikka nooreks. Ma ei tea, kas see on nüüd sellest, et sa oled pilli mänginud eluaeg või midagi, aga mina mäletan, kui mina siia majja tööle tulin. Sellest on nüüd tagasi 34 aastat, peaaegu. Mu meelest olid sa siis peaaegu samasugune nagu praegu jäiga, siis polnud ülearu vana. Aga sa pole nagu sellest ajast üldse vanemaks läinudki. Ütle, kuidas sa. Mis on sinu saladus, nagu küsitakse? Ei no niisugust juttu muidugi väga meeldiv kuulda ja ja see on tore, et see jutuajamine algab kohendisse meeldiva, sõbraliku niisuguse kuidas öelda komplimendiga või nii, tähendab, optimistlikke meelelaad, ma ei tea, mulle on see omane olnud ja eks elus on ka igasuguseid raskusi olnud ja ja muid asju ka siit tuleb ikka optimismiga välja tulnud ja ikkagi julge lootusega, et katki ei ole midagi, et küll elame edasi ja, ja, ja elu läheb edasi ja aga nisukene, liigne halisemine, virisemine ja võib-olla niisugune noh, võib-olla see Tepliga noorelt vanaks lusti tuleb hoida eneses ja lusti tuleb süstidega sisse teistesse ja, ja, ja siis tuleb välja, et me kõik vastastikku süstime teineteist lustiga ja optimismiga. Räägi natuke oma vanematest ja kus sa, kus sinust muusik sai, sest ma ütlen küll jah, et pillimees, aga iga, sa pole ju ainult pillimees, sa lisaks pillimehele oled, oled helilooja ja oled dirigent ja ja kes sulle selle muusikapisiku sisse süstis? No mina arvan, et tol ajal, kui, kui mina koolis käisin algame siin võib-olla päris algkoolist peale ma käisin Tartu Õpetajate seminari algkoolis siis ikkagi küllaltki palju rõhku pandi nii sihukesele, ma ütleksin, mitte ainult muusikalisele võttisti kriitilisele kasvatusele kuidagi see oligi nagu seotud terve see terve see õppeprogramm ja näiteks niisugune asi nagu nagu laulmine ja, ja nii laulmise klassitunnid. Ma mäletan, et me laulsime kolmehäälset laule oma klassiga, kus meil oli 20 õpilast algkoolis viiendas-kuuendas klassis. Ja see oli lihtsalt klassi tund minule koorile. See oli klassitund lihtsalt ja, aga, aga siis siis oli meil seal õpetakseli veel õpetaja Jaan Pakk kes Rakvere Tusse, ja siis oli ühtlasi ka meie algkoolis muusikaõpetajaks vot tema oli üks mees, kes oskas süstida muusikat, siis seda räägivad ju kõik, kes on tema õpilased olnud. Nii et, et minul on ka see au olnud ja väga meeldiv mälestus. Ja siis oli ka nii, et koolis tehti ka Jubalkulist tehti orkestrit, tähendab, see oli siis niisugune noh, vilepillidest, jaukariinidest ja, ja, ja ka mandoliinimängijaid. See oligi nii, et noh, need, kes lausa veel võib-olla päris kuskil muusikat spetsiaalselt kõrval ei õppinud, aga niisugune muusikaline tegevus käis, tähendab kõik need kooli aktused ja, ja niisugused kokkutulekut seal ikkagi esines kindlasti õpilaskoor ja, ja niisugune õpilasorkester. Mida sina, mina mängisin vilepilli. Nii rusud ei olnud ka tol ajal mingit muud pilliõpetust veel hingedega. Natukene oli sellepärast, et ma olin nagu nojah, paralleelselt kummalkulis hakkasin käima, siis mind pandi klaverit õppima. Aga mis mulle tol korral hästi istunud, sest et ma ei tea, tol korral võeti ju nii, et tol korral Tartus nii väga palju nii, noh, kuidas öelda. Niuksed, koduõpetajad olid niisugused, nagu me nii tol ajal nimetasime õpilast keelega saksa mutid. Vabandust selle sõna eest, aga sigade halvas tähenduses. Ja noh, tähendab ta võib-olla ise oli lihtsalt klaverit õppinud ja tal pedagoogilisi, nii et ta ei osanud panna seda. Vot see oli nüüd niisugune näide, kus ei oska süstida muusikat või kus ei oska seda teha, meeldivaks ja huvitavaks ja nii et sa tahaksid sinna minna, ma tean, et ma nii, kuidas, ma tahtsin sealt ära viilida ja see jäigi mul nagu pooleli. Aga midagi ma muidugi sain, seda ei saa ütelda. Kas su kodus tehti muusikat, kodus tehti muusikat, nii et vanem men, mul oli siis vanem vend, õppis ikka juba nii klaverit, ikka, nii, päris, päris ikka klaveriõpetaja tol korral oli üks Milk vist Leonid Milk oli seal tuntud interpreedid ka Tartus ja peeti klaverikunstnikuks, nii et tema õppis nagunii teadlikumalt niisugust ja eks see kodune mängimine siis muidugi Äratas huvi ka ise ka proovida ja teha üht-teist. Ja muidugi, mis puutub vanematesse, siis noh, nii päris kui tulla päris lapsepõlve, siis tuleb nagu meelde, et et ema ka nagu vist päriselt kohe võttis mõningaid laulutunde kohe niimoodi, et ta laulmise vastu huvi oli, aga ta oli muidugi väga noh, niisugune suure huviga koorilaulja. Sealtpeale siis mind võeti ka iga kord kaasama, tean, Ta laulis kirikukooris. Tol ajal oli üldse koorilaul väga niimoodi laialt levinud väga paljude kirikute koorid. Ja siis mind võeti kaasa, sinna kah jääks, ma sealt siis kuulsin orelit ja nihukest nihukest sügavalt muusikat ja huvitavat, mis pani niimoodi teinekord niimoodi päris piltlikult kuulama ja lõin sihukese huvitava huvitava pildi või meeleolu ka. Lihtne kuraali kuulamine ja sellele kas või kaasalaulmine. See minu arvates see on tohutult arendav muusika, harmoonia kuulmiseks ja, ja niisuguseks kui kasvõi meloodiani selliseks loomulikuks taipamiseks loomulikus arengus, nii et sellepärast ongi, need on kõik nii lihtsad ja arusaadavad. Et kui näiteks seal orjal kaasa mängib, siis võib otsekohe kaasa laulda, ilma et see peaks õppinud olla. See on kõik nii loogiline. Ja see võib-olla annab niisuguse tugeva niisukese põhja sellele alla. Ma mäletan veel ühte, siinkohal tuleb mul veel üks huvitav väljend leo Tautsi suust kadunud Leo Tauts ütles niimoodi, et kui sa kirikukooris laulnud ei ole ja kõrtsis mänginud ei ole ega sotsist muusikuid. Ta ei saa Kas sa oled mõlemat ja olen mõlemat teinud, ole jälle põhjuseks. Ja eks sai kooli orkestris peale alatud ja koolis oli meil siis oma oma džässbänd ja seal ta siis mängitud seal puhkpilliorkestris. Poeglaste gümnaasiumis, August neljandal pani mind sises bassi mängima. Ja siis hiljem oli vaja ta päike sümfonietta ka siis oli vaja kontrabassi, siis pani mind ühe Vanemuise kontrabassimängija juures mõned tunnid andma, et siis. Ja nii sai, sest mõtlesin huvi kontrabassi vastu ka ei tea, suur poiss ja suur poiss ja ja siis oli nii, et muidugi noh, siis oli džässbändi seal kontrabassi kohe tead niimoodi sorima kohe nagu ma olin siis veel noorem poja, seal vanemad poisid tegid siis niisugust ses bändiaga, siis teatasid vatsa noorpojad, kontrabassi meil vaja, siis niimoodi sain mina sinna ja hakkasin siis sealt kaasa lööma. Nii see kõik oli Tartus, eks ole. Ja, ja no mis ma ütlesin Tartust ära tulin. Tartust, ma tulin sellepärast ära, et mul oli tõsine kavatsus minna ülikooli majandusteadust õppima. Aga see oli niisugune murranguline aeg, 40. aastal, kus majandusteaduskond Tartu Ülikooli juurest toodi Tallina Polütehnilise Instituudi tehnikaülikooli tol ajal juurde. Aga kuna see ümberformeerumine ja kõik see organisatsioonina asi venis, tähendab siis see kuna teised fakulteetilise pagid töötasid, hakkasid sügise, see jäi nagu hiljemaks vist mõned kuud või, või täpselt mäleta, võib-olla isegi pool aastat. Nii et need sisseastumiseksamid toimusid Tallinnas majandusteaduskond ja sinna ma astusin, tegin eksamid ja sain ka sisse. Aga siis seal sai väga lühikest aega olla, siis tuli sõda tuli peale ja, ja, ja niisugused asjad siis jäid kõik niuksed asjad pooleli. Ja üldse ma ütleksin, et see meie põlvkonna õnnetu aeg, eks see pani need kõige paremad noorusaastad, ütleme need plaanid ja tegelikult noh, tegelikku elu algus võib olla niisugune, lükkus kõik nagu edasi ja tegi kõik selle asja natuke keerulisemaks ja segasemaks ja kes sattus ühele poole sõjaväkke, kes teisele poole ja kõik need keerulised ajad ja kõik need kõige magusamad õpinguaastaajad, need läksid nagu täitsa kaduma. Kas sulle sõjaväest hoopis ära pääseda? Ei, mitte. Nii et ma olin selle saksa sõjaväe poolt mobiliseeritud tööteenistuse sildi all võeti siis meie aastakäigud ja, ja nii, et tuli siis seda seda mundrit kanda ja, ja hobusemees olla ja, ja, ja niisugused transporttöid teha, me olime siis ka tagavarapataljon. Sa olid Eestimaa peal või viidi kaugemale. Olime olime Venemaal ka seal Leningradi tagustes ja Pihkva ümbruses seal sisuliselt heina heinatööd ja ja, ja ta transpordid ja niisugused asjad toimusid. Aga muidugi see oli ka nii, et õnneks, et kuna ma pillimees olin, siis kuma oma pilli kaasa võtsin ja siis muidugi jäid igasugused muud teod ja veod kõik ära, siis tuli mul ainult nii-öelda pilli mängida ja ja, ja teinekord nii-öelda rahvast lõbustada ja ja selle tõttu nagu nagu sain natukene, nii et kui ta seal nahka venitada või pildistada, mida salu igas olukorras igas olukorras ja Sind selle eest vähemalt pärast ei solgutatudega kuhugi järele mõtlema ei saadetud, et sa seal olid, see oli niuke sundteenistus. See ja seda muidugi jah, aga mul olid teatud, noh, nüüd võib sellest rääkida, mul oli tõesti üks suur läbielamus ikkagi oli, et mind ühel ühel ühel ööl Kutsuti Lähed passikontrolliks ja see kestis ligi kuu aega. Ja siis pandi niisugused imelikud süüdistused osaks, et mahajäetud spioonina ja salakuulajale ja nii edasi. Täitsa õudne värk, olivad mõtet, ihukarvad tõusevad püsti, kui praegu mõtled, aga aga kuna ma olin absoluutses selles täitsa süütuses, mis mõne ütleme nii, et mul oli väga enesetunne, oli hea, et ma sain, ma ütlesin, õigus ikka võidab üks kord ja ja võttiski nii, et ma sain sellest puhtalt välja ja võib-olla tänu sellele, et mind siis uurida nii põhjalikult ka seda kõik minu seda saksaaegset tegevust ja sõjaväe ka, et ma ei olnud vabatahtlikult olnud ja kõik nii selle kohta öeldi kohe niimoodi, et see ei ole. Me oleme põhjalikult uurinud, saaganud siis ausaks kodanikuks, lahti. Ja siis ma jäingi Tallinna ja ja siis oligi nii, et siis ma tippis jätkasid või ei, tippis ma jätkan, siis ma, siis ma hakkasin mängima. Pärast seda hakkasin mängima selles John pori orkestris, mis on tuntud tantsuorkester sõnalises restoranis. Glooria. Nii et see oli siis Tautsi järgi Teine teine aste ja ja ma olin muidugi varem ka juba mänginud siin ja seal ennem nii, aga siis tema nagu korjas linna pealt kokku need, kes olid nagu nägi mind ka ja mind teadis ja kutsus mind siis kontrabassi mängima sinna, oma oma sellesse orkestrisse, kuna ta noh, need, kes järgi jäänud ja mõned, kes nüüd tulid tagalast tagasi ja nendest ta moodustas siis niisukese orkestri ja siis ma nagu sain sinna sattusin muusika peale, siis ma astusin samal ajal ka muusikakooli ja hakkasin siis ikka natuke muusikat õppima ka. Ma tean, et sa käisid ju veel seal. Kui tihti need noorte heliloojate sektsioon heliloojate liidu juurde ja saab, pürgisid ju ikka mitte ainult pillimeheks, vaid ka heliloojaks. Nojah, see tuli niimoodi, et kuskil ma ei tea, kas oli ajalehes või kuskil, oli mingisugune niisugune nagu üleskutse või väike artikkel, et noh, et kes on muusikaga tegelnud, kes siia, kes on huvitatud. Et kutsuti siis sinna paigale, noh seal nagu vaadati midagi üle lasti natukene vist improviseerida või midagi mängida ka ma mäletan, seal oli Arro ja Villem Kapp. Keegi oli veel, aga ma ei mäleta isegi, kolmas oli. Kas oli Velmet või. No ja siis sealt valiti siis nagu välja ja ma olin kas nende õnnelike seas siis ja siis mul on just selles mõttes hea, et ma sattusin siis kohe Edgar Arro õpilaseks, nad jaotati niimoodi ära, siis noh, võib-olla ta ütles, et tänu sellele minust üldse noh võib-olla muusik sai ja, ja ka kes nüüd hakkas helil heliloominguga kani tegemist tegema, oli just Edgar Arro, kes, kes oskas väga-väga toredat ja huvitavat suunata ja abistada, kõik selle alguseni käima panna. Tema kõigepealt ütles kohe, et tuleb minna, nyt tuleb minna, muusikamuuseumi kirjutatakse vihiku täis eesti rahvaviisijuppi pisid viisil laulujuppe ja, ja, ja siis niukseid instrumentaal ja pilli, pillilugude asju ja vot siis hakkame neid siin uurima ja mängima, kuidas ja mismoodi need käänud ja kõik on ju niimoodi, et võtad kätte, et tarvis on ikka saada ja jääda nihukese rahvusliku helikeele juurde. Et see on kõige alus. Enne sai ju rahvamuusikaga ei olnud kokkupuutes. Ei, ei, ei olnud ja siis ma veel ei olnud jah. No näe, see sai määrav. See sai määravaks jah, ja, ja siis muidugi need muidugi need laulud ja asjad, mis sai tol korral tehtud, need noh, need olid niisugused nagu ka praeguses mõistes niukses laager, tikud, laulud või, aga tollal nimetati lihtsalt laululoominguks ja eks arrolise 20 tuntud laulumeister tänu sellele just nagu noh, meil on see asi nagu klappis selles mõttes rohkem, võib-olla oleks nüüd mõne sümboolika juure sattunud, siis oleks võib-olla natukene noh, esialgu raske alla ka, nii et algas just sellest laululoomingust peale, mis seal nagu nagu noh, niisugune algus või. Su laulud olid omalajal hästi popid. No tuleb välja jah, et mõni ikka siin ja seal lauldi, samas oli ka see, et niisuguse repertuaari järgi oli ju suur põud, ei olnud otseselt niisugust nisukest Ansambli laulvat ansamblid hakkasid vist pärast seda hakkas vohama nende ansamblite aeg, kus igas asutuses ja, ja igas koolis ja kus vähegi laulu inimesi oli, tehti oma ansambel, oli naisansambel või meesansambel ja neid oli ikka tohutult ja need kõik vajasid repertuaari. Selles mõttes see oli niisugune tänulik põld, et kui sa midagi kirjutasid, mis nagu õnnestus ja, ja mis meeldis, siis sellele kohe kõva minek. Selge, aga olen siin ise. Alles sisari naeru, säilise uus roositiiba. Naerus Meeli. Looseni. Koosa. No Meeli Roosipuuga. Osa. Algeid Helme. Arged. Me. No ja sõidu ajal ja Saara Salzzee Moore timiseks. Kui sina armas. Mul on talvine. Ja loome alla keerleb. Varduvad Jäärjestu. Eelnõu ei vasta, on. Kõrgel trepil see seal sinu. Ja. Nali. Me ei armasta Leninit ja Saara toova adrongi. Telemees töödavana. Kuis. Pöördu on talvine ja Keerleb. Ma siis Ei saa siin käsikäes. Kuid siis Ei saa siin käes. Aga kus sa siis ikkagi lõpuks rahvamuusika otsa sattusid, nii kindlalt, et jäid eluks ajaks sinna kinni. Siinsamas Eesti raadios. Sellega juhtus ju nii, et. Kui ma tulin siia toimetajaks, siis meie peatoimetaja Ants Sõber tegi mulle ettepaneku moodustada raadio juurde rahvamuusikaansambel. Ta ütles seda niimoodi, et noh, meil on, tol korral oli väga populaarne ka pasunapoiste Helmut Orusaare ansambel puhkpilliansambel aga et meil oleks vaja ühte niisugust, noh, rahvusliku, kus oleks kannel ja viiul ja niisuguseid eesti rahvapillid ka. Et ennem ansambel ja mis võib olla nagu oleks rahvamuusikale lähedasem. Ja tegi selle ülesandeks minule, kuna minu sektor üldse rahvalik muusika ja, ja, ja rahvamuusika nagu mitte otseselt rahvamuusika, siis jah, tähendab ja siis tuli see ansambel moodustada ja kui ma selle ansambli siis muidugi ma võtsin kohe selgeks, kuna tegemist on ikka raadioansambli katse peab olema, koosneme ikka professionaalsetest mängijatest ja ja millega saab väga operatiivselt ja kiiresti lindistada. Ja siis nii ma saingi siis professionaalsed mängijad, sain siis Villem õunapuu ja Helmut therson viiulid mõlemad tuntud viiuldajad, Herbert kulm, klarnetimängija, kes oli proff omal alal. Robert otseri kontrabass siis akordioni mängis meil Helje Ratasepp, selle soovitas mulle Uno Naissoo muusikakoolist oli vist siis lõpeta tanud muusikakooli, aga tal oli nagu meelde jäänud, et niisugune tore tüdruk, kes väga nii hea tehnikaga ja, ja niimoodi noh, võis improviseerida isegi peast mängida ja kõik niimoodi ja muusikatunnetusega. Ja siis kandled olid meil siis Els Roode, kes oli just Riiast, kas ei jõudnud, lõpetanud kõrgema Ja teda siis ma uurisin, otsisin ta siis välja ja ta oli siis nõus tulema ja ta kutsus majja Kivita enda kõrval, nii et need on kõik tuntud nimed tänapäeval ka nii hakkasimegi tegema. Tähendab õieti asoosis puudusi veel ansamblit juhtub keegigi seda nüüd otseselt juhiks ja Ma pakkusin siis seda küll Harri otsale ja ja kes nagu rahvamuusikaga tegelesid ja Uno Naissoo, kes oli ka teist nende tantsupidude jaoks rahvatantsumuusika kirjutanud ja ja veel üksikutele testida ka, kõik keeldusid ära ja, ja siis ma täiesti tahtmatult ütlesid, näetnud tee, mis tahad, et hakka viisi, et tead, umbes nii, et nii ta sõber ütleski, serblased, kuule, aga miks siis mitte. Aga mis, mis see siis on, et sa oled ju ise ansamblites ja märkides mänginud ja ja muusika teinud, et ega siin siis midagi, et noh, keegi peab olema, kes asja käima paneb, et ega nüüd jamis dirigendist juttu ei ole, kohe lausa ei tea, mis aga et, et noh, keegi peab asja käima panema ja no ja siis, nii, nii ma jäingi. Ja siis hakkasimegi tegema. Nii, meie koostöö laabus muidugi toredasti. Ma juba nimetasin, et ega siis ma ei pidanud ennast niisuguste autoriteetide kõrval, nagu need mängijad olid, ennast pidasin ikka poisikeseks ja ja, ja niimoodi, et, aga kuna asi oli minu kätte vedada antud, aga me klappisime väga hästi ja mõistsime teineteist ja järk-järgult tuli mul julgust omapoolseid nihukseid lähenemisi asjale teha ja ja asjale ja kõik olid niimoodi, et modi kujuneski välja. No selle ansambliga on meil ju palju lugusid siiamaani fonoteegis ja sellele ansamblile kirjutasid siis ohtralt noored küll vanad isegi Arvo Pärt ja kõik, kes on sellele kirjutanud ja kes seda tüüpi muusikat muidu vähe tegid. Noores põlves? Just just, ja see oligi natukene nagu niisugune nagu värske tuul tuli selles mõttes, et noh kuna meil oli niisugune professionaalse ansambel, siis võis ka professionaalselt kirjutada ja ja seal oli niisugune nagu ikka, kuidas ütleme nii, kuidas, mis sõna me võtame modernsemat või, või kaasaegsemalt või moodsama helikeelega või nii. Tähendab, niisuguseid asju hakkas ka tulema ja ja see oli jälle omamoodi niisugune huvitav etapp. Asi oli käima pandud, tõuge oli andnud, dub niisukese muusika tekkimisele ja arengule ja nüüd hakkasid tegema seda ka paljud teised. Ela. Üksinda maailma uuni tan istudes jõudes ja ühte oodati alla. Küllap nii viis ja ja o solvure r latva anda küll. Ja Vikerlase tuli nüüd jälle niisugune asi, mille, mille sina nagu kutsusid kokku ja, ja mis on nüüd jõudnud Kaiubeini Joa. Nojah, tähendab, kas nüüd mina ennast ainukokku kutsutakse pea, sest et alguse sai see sellest, kui oli tarvis Moskvasse minna rahvamajandussaavutuste näitusele Eesti päeva pidama ja siis muidugi läks rahvuslik kava sinna ma mäletan, seal oli taksopargimeeskoor ja siis Raplast oli rahvatantsurühm, siis oli Hint peri juhatatud meloodia naisansambel. Ja siis oli tarvis rahvatantsurühmale saate orkestrit, aga noh, isetegevus, kuna seal ikkagi isetegevuslikul baasil see asi siis tol ajal seal rahvale majaskustidel soodet töötas. Toll siis tema nagu noh, pidi seda moodustab, aga koos minuga pidasime nõu, et kuidas või mis ja tema arvas, et me saame kokku küll, niisuguse umbes niisuguse koosseis on nagu raadios ongi, et võib-olla natuke suurem isegi veel ja ja, ja tema siis neid mängijaid, ma ütleksin, et mängijad ajas nagu peaaegu temaga, kas minul, mina vist, aga mind ta palus siis noh, et mina hakkaksin siis sellega juhendama või sellega tegutsema. Ja siis, kui ma olin Moskvas ära käinud ja seal nii edukalt, Me mängisime seal paar pala ka niimoodi iseseisvad mitte ainult tantsusaateid. Ja kuidagi nagu noh, enne seda tegime proove ikke päris usinasti ja ja siis, kui see asi hakkas seal ära lõppema Moskvas, siis oli nagu kahju inimestel laiali minna novot armeega lähemegi, et kas võiks jäädagi niimoodi. Siis me jäime, leidsime esialgu siis omale pesapaiga selle tolleaegsesse krõnksi nimelises kultuuripalees, seal rahvamajas ja praeguses Mustpeade majas seal. Ilma Adamsoni sõpruse tantsuansambli nii-öelda saateorkestriga. No aga sealt siis läks asi veel edasi ja aastate pikku siis hakkas nagu meie niisugune iseseisvumise pool natuke suuremaks paisuma, nii omaette lugude mängimine, mitte ainult rahvatantsusaatmine ja meile avanes võimalus hiljem minna Kirovi nimelise kalurikolhoosi juurde, kuhu oli just tarvis ka ansamblit taheti, kutsuti, küsiti minu käest, kas ei taha aidata või abistada ansamblit moodustada ja meil oli siis juba ansambel valmis ja siis niimoodi läksime. Läksime sinna ja nagu, aga me olime isegi üks kuu aega olime päris ilma, ilma peremeheta ja siis oli niisugune niisugune etapp, et läksime sinna ja ja hiljem seal siis see asi ka nagu likvideerus rahvamuusikaosa ja siis nüüd oleme pikemat aega oleme Tallinna toomklubi hoolitseva külje all, nii et siin oleme me väga õnnelikud, niisuguse, ma ütleksin, võib-olla. Kogu aja jooksul vast kõige kõige meeldivama ja õnnelikuma seltskonna. Ma mõtlen juhatuse poole pealt ja, ja niisuguse läbisaamise koha pealt leidnud, et, et meil on, oleme jõudnud siis nad nii kaugele, et nüüd hakkame kolmekümnendat pühitsema. Kas sul Vikerlaste koosseisus mängijaid veel algkoosseisust ka on või on dirigent üksinda järele jäänud? Päris päris algkoosseis ei ole, aga meie juurde kuuluvad ka vokaalgrupp, kes, kes alguses loodi põhja tähendab põhja piigide nime all loodi. Sellest on üks laulja alles. Aga ma peaksin ütlema, et ta tuli päris nii lapsena vist 14 aastasena või nii, et tema on nagu veel alles ja aga mängijad. Üle 10 aasta mängijaid on palju ja 20 aastaseid isegi. No eks see oli normaalne mängijad, vahetuvad kollektiiv, püsiksid. Kollektiiv püsib jahja nagu põhi jääb ikka edasi ja ja need, kes on olnud, on pikemat aega kõik olnud, no mõned on lühemat aega olnud muidugi, aga mõtlen, on, meil on ju. Meilt on ju läbi käinud päris niukseid kuulsused nagu Jaan Õun ja ja, ja kes mitu aastat oli siis? Riho Altrov olid ka paar aastat vist, siis oli meil viiuldaja oli terve rida, kõik veel, aga, aga loomulikult see oli siis, kui neil õpinguaeg oli, võib-olla väike koormus oli, aga kui nad läksid juba päris kutseliseks, siis oli neil muidugi noh, võimatu enam edasi käia, sest meil olid ka omad plaanid, omad kohustused, esinemised, asjad. Kärlased on ju olnud alati väga mobiilne ansambel, te olete ju tohutu palju käinud ka väljaspool. No ja see oligi nii, et kuna me meist kujunes niisugune noh, kuidas öelda omamoodi omamoodi esindus esindusansambel kui nii, noh, võib-olla isegi julgesti öelda siis noh, igasugused lihtsalt riiklikkuti üritused ja dekaadid ja ja, ja sõprus niinimetatud sõprussõidud ja, ja kultuuri päevad ja kõik nii sisse said, meid rakendati siis väga tihti tänu sellele me saime ka päris palju reisida ja ja maailma näha. Räägi, kuidas praegu on, kas praegu käite ka palju, nüüd on suhted kõiki nii individuaal- ja nüüd pidemete korras jah. See ongi see asi, et ega nüüd jah, niisuguseid lausa võib-olla niukseid niisugust lausa ei ole, nüüd väga pakutakse, et tulge ja minge ja kõik on PRIA. Aga täita ikka, aga me oleme, meil on ikka paar, kui panna jah, niisugused sidemed on olnud, meil on üks vihmane, tore. Meeldiv asi oli meil, et me möödunud aastal võtsime osa Stockholmi veepidustustest. Meil oli seal üks. Tähendab meil, Meil oli üks niisugune juhus, et sellesama hukkunud laeva peal toimus möödunud suvel või kevadel. Niisugust Eesti päevad seal korraldati tihtipeale niisugust küll igasuguste maade päevi, kus siis nagu katsusin sisustada need päevad niisuguse, kas siis muusika või tegemisega. Ja siis meie oma ansambliga, siis olime seal nädalapäevad. Me ei, mitte tantsuks ei mänginud, me olime niimoodi noh, lihtsalt meeleoluks, andsime kontserte mitmetes nendes paikades, seal laeval ja laevale publiku vastuvõtmiseks Stockholmist, kes laevale tulid, võtsime nii-öelda eesti muusikaga vastu ja. Seal oli siiski mänedžer kellele meie asi hakkas meeldima ja see siis kutsus meid Stockholmi veepidustustest osa võtma, see oli väga-väga tore ja meeldiv, meeldiv sõit meil. Nii et siis me olime kolm päeva olime Stockholmis ja ja nii see sündmus oli tore. Nii et noh, niisuguseid ikka juhtub üksikuid asju. Me oleme nüüd rääkinud nendest sinu niisugustest põhiansamblites, sealjuures ei saa jätta sugugi mainimata seda, et sina oled üks nendest, kes on selle Eesti orkestrijuhtide rahvapilliorkestri kokkukutsuja ja eestvedaja olnud kogu aeg sellest oli meil põhjalikult juttu kevadel, kui oli orkestriaastapäev selle orkestriga jätkad sajutööst praegu, Vikerlased, ma usun, ei kavatse sugugi mitte pille kotti panna veel pärast. No ei tea, eks nüüd läheb jah, võib-olla kuidas, kuidas praegu tundub, et meeleolu, laialimineku meeleolu ei ole. Kuidas olid ise muidugi vastupeol, sest eks mul oleks juba aeg aeg võib-olla lõpetada ja noh, teoreetiliselt võib-olla oleks, aga praktiliselt on niisugune tunne, et aga miks selline naksis härrasmees lõpetama veel teed, sul on nõmmel maja, sul on aed seal, nüüd hakkad juba mullastiku, nii ma looja vaikses pisut ikka ja mis nüüd kuskil väike lapike. Nii, mõned õunapuude paar põõsast ja eks seda ikka on, aga muidugi see on meeldiv tegevus, mulle meeldib. Küllap see aitab ka, annab jälle niisugust teistpidi tegevust ja väljas värske õhu käes ja ja kindlasti natuke jõudu ja. Kindlasti kindlasti ja ja ma ikkagi väga ootan suve, et saaks jällegi ikkagi vee äärde, saaks supelda ja kala püüda ja niisuguseid asju. Nii et sinul ei ole seda häda, et tegemist vähe oleks, aega kipub väheks, aeg kaheksa või huvitav, et mida rohkem aastaid edasi lähvad, seda, seda aega vähemaks jääb. No igatahes ma soovin sinule ja kõigile sinu ansamblitele palju pikki, toredaid ja, ja tegevusrohkeid aastaid, et ikka oleks aega vähem, kui tegemist suur talu, seda kulub ära.