Tere kõigile on selgemast selge, et vanarahval ei olnud eluvaldkonda, millega poleks kaasas käinud kombed, rituaalid ja uskumused rääkimata juba nii olulisest Äsjast nagu laste saamine ja perelisa tekkimine täna kuulemegi, milliseid mooduseid siin nähti ja miks nähti näiteks mis seos toone kurel kõige sellega olija, kui vanad on ülepea uskumused, et just kurg tite majja toob. Ent au sees peeti teisigi legende, kust lapsed tulevad? Kõigest lähemalt räägib nüüd folklorist Marju Kõivupuu ja mina olen saatejuht, Haldinud metsarnab. Marju kõigepealt on sul endal kure või mõne muu jutuga seoses mõnd armas naljakat mälestust lapsepõlvest, kus äkki täiskasvanud püüdsid sulle selgeks teha, et tited just niimoodi ja mitte teisiti peresse tekivadki. Oh, ja mina muidugi olen see põlvkond, kellele tõepoolest kurejutte räägiti ja nende Kora juttude rääkimisega võis teinekord olla kogunisti sedasi, et täiskasvanud panid ennast ise pisut täbarasse seisukorda. Ma mäletan oma lapsepõlvest, ma olin üsna väikene, selline viis pluss nagu tänapäeval Öeldakse ja teadsin, et mulle peaks sügise poole sündima väikene vend ja ma olin kole muresid, noh järsku kured lendavad enne ära sügisel lõunamaale, kui nad jõuavad mulle selle venna tuua. Ja eks see ikka väikese lapseootus on ju suur, see on suur elu tuss, kui sa saad venna, ega see ju täpselt ette ei kujuta, kui suur ta on ja mis ta oskab ja, ja kõik muu sinna juurde. Selline jutt käis siis varakult, et kurg toob ikka kurg toob ja minu põlvkonna inimestele ikka kurg, lapsi niimoodi korralikud transfeer iga nagu tänapäeval öeldakse novot ja siis oli selline augusti õhtu käes ja meie maja ümber tiirutas kurge täiskasvanud arvasid, et noh, et ega see lapseni, kelle arvel saab niimoodi lõbusalt nalja visata ja ütles, et kuule, mine vaata toas, et järsku kurbeigi sulle vennakese. Noh, mina siis lendasid muidugi kõigepealt suurde puhtasse, rebisin ahjuukse lahti, hakkasin vaatama, mis seal on, seal olid puud ja halud ja asjad ja sütt oli seal ees ja kraapisin kõik põrandale, mis vähegi leidis, vennakist ei ole. Mõtlesin kogemata. Ta võib olla, kurg eksis, tormasin kööki, tegin pliidialusega enam-vähem sama töö, noh, võib ju juhtuda, lõõrid lähevad segamini, ühesõnaga põhjalikult, uurisin läbi kõik küttekolded, mis olid meil paar ahju ja, ja köök takkaotsa ja kui siis armsad suured tuppa tulid ja said aru, et mida laupäevase suurpuhastuse järgselt on kogu majapidamises toime pandud. Et ma olen põhjalikult läbi otsinud, kõik ahjud ja pliidialused ja tuba on tuhka ja süsi ja kõike prahti täis, need olid ikka üsna kurvad. Loo moraal on see, et sina ei pea mitte väikese ilmselt lapse üle nalja heitma. Selliseid natuke neile paras ka. Absoluutselt. Ma leian, et täiesti üks, üks et tõsi ta on jah, et need Korajote ikka räägiti, et et keegi ikkagi tõi kusagilt ja nagu vanematel endil nagu väga selle teemaga nagu isiklikul tasandil selliseid kokkupuuteid olnud. Läheme siis selle uskumuse enda juurde, nüüd natukene põhjalikumalt, et kus tema siis üle pea tikkis, et kured täpsemalt vist valge toone. Kõrge, ja et valge toonekurg lapsi toob titetooja, linn on temast saanud saksa eeskujude järgi, tegelikult me peaksimegi ajas minema natukene tere tagasi, sellepärast et nagu sa õigesti märkisid, valge toonekurg ei ole Eestis pikemas perspektiiv teavis vaadates tegelikult kuigi kaua elanud, ta on meile siia elama asunud ja seni teadaolevalt siis väidetavalt Eesti nii-öelda kõige vanem toonekure pesa asub Vastseliina piiskopilinnuses. Kõik, kes on seal käinud suviti, nad näevad, valged toonekured seal pesitsevad, neid võib näha seal linnuste ümber tiirlemas ja see on väga majesteetlik vaatepilt, see ajalooline, nii-öelda ajalooline kurepesal, kui tohib sellist sõna kasutada ja et valge-toonekurg sinna pesa ehitas, selle kohta pärineb siis teadaolevalt kirjalik teade aastast 1000 et 841 aga püsivalt hakkas valge toonekurg Eestis asuma 19. sajandi lõpust alates ja siin on tema levila põhjapiir, nii et põhjapoolsed inimesed, näiteks soomlased, kui nad tulevad Eestisse, nad kohutavalt vaimustuvad valges toonekurest ja endalgi olnud mõningad sellised huvitavad kogemused, kuidas kultuurihuvilised soomlased, kellega on saanud ka Lõuna-Eestit avastatud, on nii innukad kureuurijad, et on nõus suisa puu otsa ronima, toonekurest pilti teha ja siis niimoodi vaadata puu all hirmuga, et ega lugupeetud kallis külaline oma kalli fotoaparaadiga sealt kogemata kombel alla ei põrunud. Ja sealtmaalt kuna ta on väga tähelepanu väärne lind, ta elab inimeste lähedal, inimesed armastavad talle panna pesaaluseid. Ja niimoodi see Eestimaainimene on toonekurega siis elanud nii-öelda koos pisut rohkem, kui mis ta siis teeb pisut rohkem kui 150 aastat, eks ole. Ja on ka teisi uskumusi tegelikult seoses toone korgadega noh mitte ainult see, et ta tittesid toob, aga kui Lõuna-Eestis 100 üheksakümnendatel näiteks välitöid tehtud, siis inimesed võrdlesid, et kui augustikuus, vaat kui noored linnud ka kogunevad juba viljapõldudele ja toitu otsima sealt, et väga suur arv toonekurgesid või toonekurgede eriline arvukas, et seda usuti, et, et see on nagu sõja või mingi selline eelaimdus, sest üheksakümnendad, et ma mäletan, kui me lugesime toonekurge, siis vanad inimesed ütlesid, et vahetult 30.-te aastate lõpus oli ka toonekurgi väga palju, et luuakse mingeid niisuguseid seoseid, aga samuti ma ise olen ka olnud neid linnuvaatlejaid, kes on alati andnud teada seda esimest korda kevadel. Toonekurge näeb, nii et sellel hetkel, kui me siin stuudios oleme, ma veel sellel aastal toonekurge näinud ei ole. Ja siis Pilamis ikkagi ennustatakse, et see, kes esimesena toonekurge näeb või, või kui see esimene rändlind on see, et kui sa näed toonekurge, kes usutakse, et pereelus juhtub midagi niisugust väga ja väga niisugust tähenduslikku. Põhjus ongi siis see, et ta on siis seda tüüpi metsik lind, kes tegelikult ikkagi hoiab mõnevõrra inimese lähedus ja, ja see on ka põhjus, et miks näiteks metshaned või, või no ma ei tea, minu poolest kas või öökull ei ole see, kes toob, tittesid. Vaid just nimelt toonekurg, jah, tähendab ilmselt see baltisaksa kultuuriruum on meid siin ikka hästi palju mõjutanud, et noh, näiteks sakslased on uskunud, et kui toonekurg lendab maja katusele, et siis selles peres tõenäoliselt võib arvata, et saab peatselt pulmi. Samuti on sakslased uskunud, et kui toonekurg sätib ennast pesitsema, siis vast abiellunud katusele, siis saab nurga jälle nii palju lapsi, kui on kurel pesas poegi. Ja ka näiteks lätlased austavad väga toonekurge, nad usuvad, et kui toonekurg pesitseb maja lähedal, siis toob see perele õnnistuste igas mõttes nagu pereliikmete käekäik. On on õnnelik ja inimestel läheb hästi. Ja no kuna toonekurg armastab pesitseda, siis kusagil kõrgel korsten tee otsas või ka näiteks puu otsa pandud inimeste poolt puu otsa pandud pesaalustel, siis on ta selline tore inimkaasleja lind. Ja kaasajal, kus kõrgeid korstnaid on juba vähe, siis toonekured on küll paraku kolinud suuresti elektripostidele ja nii mõnelgi puhul, kui me sõidame mööda, et ringi, siis märkame, et näiteks pulmalised seovad sinna värvilisi linte või paelu selle uskumuse ka ilmselt siis toome kord, õnnistab ka neide peresse sünnib ikkagi parasjagu arv lapsi, et lapsed ei jää mitte tulemata. Aga juuli. Paluna ava la. On ka teateid, et kas enne seda, kui tekkis nii-öelda see toonekure uskelt just nimelt valge toonekurg on see tegelane, kes lapsed majja toob. Et oli mõni muu uskumus ka vä. Oh, ja loomulikult sellepärast, et me kõik oleme teadupoolest toodud sageli ka kapsamaalt kapsalehe alt, seal enne toone, toonekurge aga enne toone korra usku, aga ega need enne toonekureuskumused või kust nagu lapsi on toodud, kus pereema on käinud perelisa järel, ei ole tegelikult kuhugi kadunud, sellepärast et et kui varem käis pereema ise järele, et kas näiteks käis kapsamaal või rannarahvas käis kivi tagant ema käis ise toomas, siis nüüd nii-öelda Ajad muutusid saksikumaks ja nagu me tänapäeval tavatsesin öelda niimoodi sellises slängikeeles inglise keeles näpatud sõnade abil, et, et nüüd on siis nii-öelda kurgan, siis nii-öelda transfeeriga toob lapse kohal, et enam ise ei pea järele minema. Et enam-vähem talulapsed on ikka tavaliselt toodud kas kapsamaalt või kusagilt aiamaalt Metsast teinekord on kusagilt põõsa alt laps leitud, et see on hästi tähelepanuväärne, et lastele nagu ei ole päriselt seda räägitud, et mis hetkest tekkis nüüd see, et lastele enam ei öeldud, kuidas nii-öelda lapsed bioloogilisel teel siia ilma sünnivad. Lapsed ei olnud sealjuures, et ega ma ei oskagi tegelikult sellele küsimusele täpselt vastata, et seda võib seda, et kui me läheme ikka inimpõlvi aastasadu tagasi, siis tõenäoliselt sünde ju ka kodus ja toas ja laste silmade all, kuigi me teame ka seda, et eesti talunaine on üldjuhul läinud ikkagi sauna, sünnib sama kus on olnud siis ämmamoor või keegi vanem tark naine, kes on osanud teda selle juures aidata. Et saun on rituaalsed köetud, teinekord on koguni valitud puuhalud, millisest puust halgudega on mõistlik saunaahju kütta, sünnital oleks kergem, et ta on seal saanud mõned päevad olla koos lapsega, et siis laps kosub ja ema kosub, et seda on kirjeldanud väga ütleme, et naised, kes on siin elanud 100 aastaseks ja vanemaks, aga seda siis umbes paarkümmend aastat tagasi, noh, näiteks välja on antud selline raamat nagu Tartu aastaste jutud, kus ka selle kohaselt tollel ajal nii-öelda elanud naised mäletavad, kuidas saunas sünnitati ja kuivõrd oluline tegevus see on, et mis hetkelt nagu hakati laste väitma, et ema on käinud ja toonud lapse kusagilt, et ta ei ole nagu nii-öelda loomulik abielu tulemus. Et selle kohta on tegelikult väga raske midagi arvata, et ma ise olen mõelnud, et kas see näiteks võiks olla seotud ka niisuguse luterliku hariduse tõusuga ja, ja võib-olla ka parema elujärjega, kus oli võimalik juba sünnib rajal eralduda ja sest kui me loeme ka näiteks memuaarkirjandust, siis üldjuhul ka ikka lapsed juba niisuguses haritumas peres viiakse kodust ära ja päriselt nagu lastele ei räägita aitamisest ja sellest, et laps on ikkagi tulnud siia ilma ema kõhust, et iseenesest on see jah, väga huvitav. Aga see toonekure pärimus vähemalt siis Eestimaal on kuskil, võib öelda, et 150 aasta tuuris no ma julgen arvata küll, jah, et 19. 20. sajandi vahetusele hoogustus ja muidugi hilisemad kümnendid 20. sajandi, ütleme seal algusest, hakati trükkima ka postkaarte, kus oli kujutatud juba toonekurgede ide toojana, sest aeg oli selline, et sünnitanule nooredite emale saadeti ka kirjalikult õnnitluskaarte tervitusi ja häid soove. Nii et tõepoolest, et selles rollis, et valge toonekurg oleks lastetooja, titegord ega ta väga palju ei ole. Ja ja lisaks siis toonekurelegendile on kõrvutiga teisi uskumusi, aga tuleks ikka sellesama tähtsa linnu juurde korraks tagasi ja ilmselt on siin kombeid ja rituaale, millest me veel rääkinud ei ole. Mis puudutab toonekure pesa ja neid mune seal pesas ja toonekurepoegi ja kõike seda laste saamise kandi peal. Ega me seda jah väga rääkinud ei ole, sellepärast et just 20. sajandi pulmarituaalides ja lauludes on olnud toonekured oma väga, väga selline nii-öelda keskne roll näiteks rituaalne toonekure, pesaaluse seadmine noorpaari kodu katusele, et see lapse õnn, et sümboolselt meelitada toonekurge pesitsema ja vaadata tõepoolest, et mitu munatoonekure pesas on mitu poega, ega tal seal on. Nagu ma varemalt vist mainisin ka, et toonekurge kujutatakse tite ja pulmateemaliste postkaartidel ja võib-olla keegi mäletab ehk oma siin 80.-test või 70.-test isegi varasemast perioodist, kui saadeti pulmakutseid. Pulmakutsete üks niisugune sümbollind on ju toonekurg siiskele noka vahel on bambukene. Ja ma isegi mäletan oma niisugusest noorusajast postkaarte, kus siis vastavalt sünnitajale, kui sündis poiss, siis oli see bambukene sinistes toonides ja kui sündis tüdruk, siis oli see bambukene roosades toonides ja samuti arvukad pulma- ja pilalaulud, eks ole, me ütleme ka raseda või lapseootel naise kohta, et et tal on kurg külas käinud ülekantud tähenduses, eks ole. Samuti 20. sajandi alguse küla lauludesse, mida mehed laulsid, et selles mõttes on ta jah olnud nagu sellise seksuaalsuse ja viljakuse sümbol hästi ütleme ikkagi mäletatavaid aegu, et, et palju me praegu enam seda mäletab, ütleme, et tõepoolest, et lapsi toodi siis kas lombist või lina, Leostri kraavist või ojast või kusagilt mujalt ja muidugi on järgitud ja vaadatud seda ka, et kui toonekuremuna või, või näiteks poeg kukubpesast alla et seda on peetud siis majaelanikele nagu halvaks Endeks ja samuti on halvaks endaks peetud ka seda, kui toonekurg jätab pesa maha, et toonekurg on teadupoolest hästi pesa truu. Ja tavaliselt on siis arvatud, et see kuulutab ette mingisugust õnnetust, et kas selleks võib olla ka tulekahju või pereliikme surm. Et kuidas keegi sellest aru on saanud, aga, aga jah, inimene on kuidagi toona korraga sõber olnud. Mul tuleb meelde väikese Illimari raamat Friedebert Tuglase sulest, seal oli ka mõisasse jäänud üks toone korkest talvitus ja kes oli natukene selline vigasevõitu ja kes pakkus väga palju lusti ja meelelahutust, sest ta tuleb inimesele suhteliselt lähedale. Ta on võib-olla selline Eesti maastikul kõige suurem, kõige atraktiivsem lind ja ma usun, et see on ka lind, keda võib-olla noh, ma usun küll, et kõik Eestis elavad inimesed hästi tunnevad ja teavad, et tema puhul ei teki vist iialgi küsimust, et kes ta tegelikult on. Ja kurb on olnud ka lemmiktegelane valmides ja rahvajuttudes ja kus iganes, absoluutselt, eks ole, ja see toonekureusk noh, kastmele tänapäeval seda usuks nimetama aga tõepoolest, et on kuidagi tänaseni väga elujõuline, et märksa elujõulisem kui võib-olla see arvamine, et et laps tuli sealt kuskilt kapsalehe alt või metsast või, või eksin ma. Ei, selles on sul kindlasti õigus selle pärast, et, et see selline toone korra selline sümbol roll, et kuidas delikaatseteks teemadest nii-öelda kaunis kujundikeeles mõelda, et see on kindlasti toone korral olnud ja noh, võib-olla võiks siis lugeda ka mõne niisuguse kena testimine ja rahvaluule arhiivist ka et nagu minagi ütlesin, ka minule öeldi, et kuidas see toonekurg, eks ole, et ta ei tule ju, ta ei tee ust lahti, eks ole, jäi koputaja, ei too seda titevoodi peale, et ikka noka vahel või siis ka näiteks tiiva peal või siis on teinekord kujutatud teda ka, et tal on noka sõel, kus siis selle sees on see väike laps, et ikkagi tited poetatud passis korstna kaudu või noh, äärmisel juhul läbi akna. Ja niimoodi on siis ühele lapsele räägitud, et näe, eila õhtu isa unustanud pliidi siibri kinni, lükkamata, öösel tulnud aga suur kurg ja visanud läbi korstna lapse tuppa, nüüd tuleb laps tahmast puhtaks pesta. Et me jõuame ringiga sinna tagasi, et, et kui ma vaatasin ka seda, et kui vanainimese käest see tekst on kogutud, täitis ta sobitub suurepäraselt ka minu lapsepõlvepärimuse Tang ta. No. Ega ma. Mida arvas vanarahvas sellest, kust tulevad lapsed? Stuudios on folklorist Marju Kõivu. Meil on tegelikult teine toone kord veel ja see on must-toonekurg, mida inimesed on harva näinud ja veebikaamerad on pandud üles, on võimalik olnud tema tegutsemist jälgida, et musta toonekurge on seostatud tegelikult manalaga teispoolsusega ja võib-olla sealt on ka, eks ole, see tooni toonela lind, toonela mailt on tulnud just nimelt, et ta on kusagilt teist poolsusest tulnud, et, et seda musta toonekurge on rahvasuu seostanud eelkõige siis suruma, aga tema on siis nii-öelda selline surmatoov, ende lind, kuna ta väga harva inimeste juurde satub, aga siis valge toonekurg on jah, tõepoolest see nii-öelda hoo ja linn, kes toob midagi midagi head ja ilusat, toreda perelisa. Need rannarahvatitekivi räägiks natuke neist. Miks ka mitte, sellepärast et neid ju ka näidatakse tänapäeval hea meelega kõikidele, kes mööda Eestimaad jalutavad ja sina, Ma tean, oled ju ka rannarahvainimene, et kas sina oled käinud aitektite kivi juures koputamas kivi juures olen ma kindlasti läinud, aga kas just koputamas, et osutud siis niimoodi rannarahva seas või vähemalt rannarahva lastel, kellel on siis seletatud, et kus siis ema või isa selle tite uue uue lapse peresse tõi, et ema siis tõi kusagilt sealt mõne suure kivi tagant, et kuidas see laps sinna kivi taha sai? Ega seda ju tegelikult ei seletatud, räägitud, et ilmselt tookord laste uudishimu piirdus sellega, et toodi kusagilt, kuhu nad ise minna ei saanud. Ja võib-olla praegu Eestis ongi üks selline legendaarne IT kivi on tõepoolest see ait ja suur kivi, kus ma küll ise olen käinud ka ei ole käinud mitte koputamas. Jälgin vanu häid lõunaeesti kombeid. Et et on, siis osutub tõepoolest või vähemalt on sellised teadmised meieni jõudnud, et kui keegi rannaküla lastest soovis endale väikest õde või venda, et siis tuli minna kivile koputama, et see kivi Haides teadis, ühesõnaga ja täitis lapse soovid või tellimused, et tuli siis tellida tema käest ja kes aite kanti satuvad, siis ma just huviga vaatasin, et sellised põnevad kohad on ka turismiteatmik. Kas märgitud ja see käib ju tänapäeva sellise turismikoha marketingi juurde, et, et tahetakse sii selliseid huvitavaid loodusobjekte tutvustada väga põnevate pärimusjuttude kaudes titetoomise lugu on tõepoolest selline tore ja, ja väga mõistlik, et võib-olla, kuna meil siniibega probleeme on, et võib-olla peaksime vanad uskumused ja kombed ja tavad nii-öelda taaskasutusse või uuskasutusse võtma ei oska. Ei oska jah arvata, et võib-olla olen oma vanad, sellised titetoomiskohad ära unustanud ja see on tõepoolest ka tähelepanuväärne, et kui küsitakse, et kust see kurg siis toob seda, et siis tõepoolest kurg hakkas tooma samadest kohtadest neid väikesi lapsi, kus varem väidetavalt siis emad järel käisid, et näiteks teatakse, et on sellised allikad, aga samuti teinekord on kurg püüdnud lapse kinniga kaevust või loigust või, või linoleum. August noh, need olid spetsiaalsed sellised tiigid, mis olid talumajapidamistes, kus lina kasvatati, hädavajalikud lina pandi sügisel sinna likku või mõnest kraavist, ojast, jõest või järvest iseenesest ju väga ilus selline et elu on saanud alguse ju vees, nagu me teame, eks ole, koorid veest välja ja see orava raudteejaama kant on ka üks tähtis kant, jah, eks ole, või oli, või oli, tähendab sellepärast et tänapäeval on ju kohapärimus väga aktuaalne ja me püüame maastikul leida selliseid põnevaid tähenduslikke paiku, mis kohalikele inimestele on olnud kõnekad. Ja võib-olla sellistele titelompi, televõi, linaleoaukudele või muudele väikestele veekogudele me tähelepanu polegi pööranud ja maastiku ümber kujundades on nad maastikult kadunud. Ja nii on siis orava kandis tõepoolest talletatud ütlemata ilus lugu, mis räägib sellest, kuidas kohalikud lapsed, hoolimata sellest, et seal toonekurge ju ka elab, on hoopiski linale august toodud või õigupoolest siis lastelombist. Ema hea meelega loeks selle teksti ette ka. Et kui mujal Eestis toovad toona kurat, siis meil siin oraval saadi laste lombist või tiigist. Nimelt orava raudtee lähistel maantee ääres asustiik, mida nimetati Ladze loom ja sealt need titatoodi. Käisin lapsena vanaemaga käevangus tihti sugulasi külastamas oravalt kahva külla. Tee sinna mööduslazzelombist seal kohal, ma kiirustasin, samm, kartsin, et lombist titt meiega kaasa tulla ja siis pannakse kodus mind jälle taas teda kiigutama. Maalin peres kõige vanem laps, õde oli minust kaks ja pool aastat noorem ja mul tuli teda hoida ja liigutada. Ja noh, näiteks selle lapse lombi kohta on siis ka folkloorikogudesse märge, et kui 1980.-te lõpus hakati seda maanteed nii-öelda sirgeks või õigeks ajama, nagu lõunaeestlased ütlevad, et siis ajutise lastelomp kinni ja seda nagu maastikul enam leida ei ole. Ja tegelikult on sellest isegi kahju. Oleks väga tore, kui niisugused pärimusmälestised oleks ka maastikul näha ja nende kohta saaks toredaid lugusid rääkida. Aga kui tulla veel korraks rannarahva juurde tagasi, et ütleme see kivile koputamine, et see oli üks selline väga tähtis rituaal ja siis pidi neid lapsi ikka majja tulema ka, aga kas mingisugused kombed või rituaalid käisid nende kividega veel kaasas või olid võib-olla mingid tantsud seal kivide? Ümber, või noh, mis iganes folkloorikogujatel paraku vähemalt Eesti kontekstis ei ole õnnestunud selliste tegevuste jälile saada, et Me oleme olnud oma kommetes ja rituaalides natukene tagasihoidlikumad ehk kui lõunapoolsemad ja pisut temperamentsemad lapsed, et väga palju midagi muud ei ole just jah kogutud, kui seda, et on käidud siis kivi juures või on sealt käidud siis palumas, et olgu see siis Alt ja olgu see siis Kiiu Aabla, olgu see pärispea, Viinistu või Tapurlas, kui ma seal mõni suvi tagasi ka välitöid tegin, siis ma tegelikult tundsin ka selle vastu huvi, aga ega seal suurt muud midagi ikkagi teada ei saanud, et kui ikka käidi lihtsalt koputamas ja see oli selline ilus kujundlik väljend, et lastele meeldib, kus sa, ta said selle väikese venna või õe sealt kivi tagant tõin. Võimalik, et see seletus on ka sellepärast, et meie folkloorikogujad olid suuresti mehed ja traditsiooniline kultuur üldiselt ei ole nagu meestele väga sellistest naistest ja asjadest lubanud rääkida. Ma mäletan, kui ma ise tegin välitöid üheksakümnendatel Lõuna-Eestis, siis vanemad, naised, kui läks jutt selliste naisteasjade peale, kust olgu see siis rasedus või lapse sünd või pulmad või üldse selline naiste intiim siis tavaliselt vaadati mulle alati otsa, siis see vanem naine, kellega siis ma hakkasin juttu rääkima, küsis, et et kas noor laps, et kas ta on sul ikka mehe naine või ja kui ei olnud, et siis otsiti talle väljas mingit tegevust või kui näiteks oli noormehi Gazassis majas juhtus olema mõni vana peremees või vanem sugulane või meesterahvas ta saadeti ikkagi nende juttude juurest ära. Et setude naiste folkloori on varasemast ajast, see tähendab siis 20. sajandi algusest kogus küll Armas Otto väisanud legendaarne nii-öelda soome seto, aga seda naistepärimust väga palju kirja pandud noh, võib-olla Eesti arstist 1900 kahekümnendatel kirjutas ka Ilmari Manninen, kes uuris nii-öelda vanarahva kombeid seoses raseduse ja sündimise ja sünnitamisega ja väikelapse hooldamisega, aga see on olnud natukene võib-olla selline salateave ja ja kahju tõenäoliselt võib-olla on ka midagi meile pöördumatult kaduma läinud, mida me ei tea, et me võime ainult oletada, et kuidas neid asju aeti toimetatud. Kas on ka kaasaegset folkloori, niisugusel kivide ja lompide ja, ja tittesid toovate küla eitede teemal ja kurgedest rääkimata. Või sellist asja enam ei harrastata mitte? Mulle endale tundub, et tänapäeval ikkagi lastele räägitakse üsna maast madalast, kust need lapsed tulevad ja kui ma olen vaadanud ja tundnud huvi selle kaasaegse pärimuse vastu, siis sellised natukene vanemad lapsed, kes on võib-olla sellised 30 pluss ja kellel on veel seda kurejuttu räägitud, räägitud, et võib-olla metsast lapse saab või, või on lihtsalt öeldud, et noh, et, et kui mees ja naine koos magavad, et, et ma olen aru saanud, et see on võib-olla isegi tekitanud nii-öelda lastest teatavat hirmu või stressi, sellepärast et mulle kohe tulevad meelde kõik need doktor noormannile esitatud küsimused 1900 seitsmekümnendatel talgupoolest. Et kuidas selle suudlemisega siis ikkagi on ja, ja, ja kas lapse saamiseks piisab ka sellest, kui lihtsalt nii-öelda koos kõrvuti magada. Ja samuti on lapsed olnud väga mures, et aga et noh, et, aga kui see laps nii-öelda kusagilt toodi, et aga miks ta siis minu vend on, et ta on võõrastan kusagilt mujalt pärit et võib-olla tänapäeva lapsi analüütiline mõistus enam ei lepi sellega, nagu näiteks et Väike-Illimari loos, kes on Tuglase väikest Illimari lugenud, mäletab, kuidas Väikevend Johannes sündis, et Illimar aeti hommikul varavalges väga valges üles ja tädi viis ta kodustada sugulaste poole, väike Illimar ei saanud aru, et talle ju meeldib sugulaste pool käia küll, aga miks seda peab tegema nii vara hommikul kui teised magavad ja kui ta õhtul koju tuli, siis ta avastas, et ema on voodis ja tema on kahvatu, et võib-olla natukene nagu haige ja ühesõnaga hakkab siis küsima ja siis hakatakse talle ütlema, et noh, et teda, kas sa said endale nüüd, et sul nüüd väikevend ja muidugi laps küsib, et noh, kus sa, ta said? Ema ütleb, et üks külai tõi eile, et kas seesama, kes tõi minugi küllap vist ma hästi ei näinud. Ta läks ruttu või ära, et tänapäevalaps ilmselt tahab teada, et kas ta on siis mõni leidlaps, kes on nii-öelda koju toodud nagu jõuluvana jättis kingid ukse taha, läks rutamine, no absoluutselt, eks ole, või, või näiteks siin Tartumaa sajaaastaste juttudest ma leidsin ka hästi toreda fraasi, et kui ema oli käinud, siis saunas sünnitamas ja paar päeva ei olnud teda näha. Et ta sai seal noh, taastuda ja terveneda ja laps kontrollida, et noh, või või noh, lapsele rinda anda, et laps on ikkagi elujõuline ja ja tubli, et et kui teisel või kolmandal päeval ema siis saunas tuli nii-öelda tare juurde ja väikene laps käes, siis suuremat küsisid, et kus Elaitzis tulli ja kuidas siis ema muheleb ja ütleb, et metsas Tõlli noh, nagu see ema on ära kuskil kaugel on käinud siis nagu lapse järele, et tõenäoliselt sellised lood ikkagi tänapäeva niisugustele terasematele ja rohkem näinud ja lugenud lastele ja nii-öelda head loodusteaduslikku haridust saanud lastele päris vastuvõetavad ei ole. Jah, nendele tunduks ehk loogilisem see, kui mõni ütleks naljaga pooleks, et siin laadisi menetistel Eks ole ja arusaadav jutt absoluutselt ja, ja siin on niimoodi noh, on ka selliseid anekdoote naljalugusid kirjutatud, et noh, et väike tüdruk küsib emalt, et kus siis lapsed tulevad ja ema vastab, et kurg toob laps küsib siis jube tõsiselt, et aga kas, kas nagu tädi maril oli väga valus, kui kurg talle nokaga kõhtu lõi, eks ole, et tänapäeva lapsed jah, niimoodi võib-olla sellist kujundlikku ütlemist niisugusel kujul ei aktsepteeri, aga samasse kujundlik ütle mis viis on teisatele väga ilus ja väga romantiline isegi siis, kui me teame, kuidas see kõik nii-öelda bioloogiliselt toimib. Elu on tõepoolest tohutute sammudega edasi läinud ja mida aeg veel rohkem edasi, seda kaugemasse minevikku. Kõik need seesugused uskumused ja kombed ja rituaalid ja mälestused neist jäävad needsamad, millest täna juttu on olnud. Folkloristid missioon on neid meelde tuletada, nii ka sinu. Aga miks neid on vaja meelde tuletada? Jah, see on selline hästi hea ja väga huvitav küsimus, nagu poliitikud ütlevad, et kas sellepärast teed folkloristide oleks, mida teha tõenäoliselt mitte. Aga see annab natukene aimu ka inim arengust minu jaoks näiteks annab see ajas ja ruumis aimu, et missugused on eri põlvkondades olnud tabuteemad miks need tabuteemad on olnud olulised, miks ei ole räägitud nii-öelda lihtsalt selgelt, et kus hakkavad teatud teemade puhul niisugused sotsiaalsed või usundilised, väärib, mida on järgitud, et kellele mida, millest räägitakse. Et kas laps on küps juba saamaks aimu sellest, kuidas täiskasvanute maailmas asjad käivad, kas ja kui palju laps peab näiteks ühest või teisest asjast teadma, millal on see õige iga kuivõrd see nii-öelda jutumärkides õige iga on tänapäeval nihkunud üsna universaalseks ja, ja võib-olla meile need teemad, mis on seotud seksuaalsuse, lapse sünniga, rasedaks olemisega, et need tänapäeval tundub, ei ole enam kaugeltki nii tabuteemad, nagu nad olid. Aga samas, kui ma näiteks loe neid usundilisi tekste ja vaatan, see läheb küll tänase saate teemast välja. Aga vastsündinuga seotud, et tänapäeval üldiselt tundub, et on moes suhteliselt kohe vastsündinuga ka ilmuda rahva sekka suurema hulga inimeste sekka. Kusjuures ma olen tähendanud seda, et isegi noored emad on sageli üsna häiritud, et kohemaid eks ole, kui lapsi nii ei lähe, nii-öelda kahtekümmend nelja tundigi, kui sõbrannad ja tuttavad on kõik kohalgi, tahavad näha, katsuda, suhelda, aga kui me mõtleme sellele, et imik peab selle keskkonnaga nüüd kohanema, tal on selleks aega vaja, et emal on vaja taastumist. Et võib-olla kõik need nurga naistega ja vastsündinud ega seotud kombed isegi siis, kui nad tekstiliselt tunduvad meile natukene naljakad või sellised kummalised või või otsesõnu öeldis isegi tobedad. Et seal on teatud annus sellist, ütleme, elutervet, talupoja tarkust, kogemuse või niisuguste praktiliste toimetuste järgi, tegelikult otsustati nissan õigem, et noh, kasvõi seegi, nagu me täna rääkisime. Et vast sünnitanu ei tulnud ja kohe oma vastsündinuga ka oma pere hulka, vaid Talle anti paar-kolm päeva võimalust olla rahus tegeleda lapsega kosuda. Et, et seal on olemas mingid niisugused ellujäämisstrateegiad, mis tolles ajas tööd tõsine ja võib-olla mida me võiksime ka tänapäeval kasutada, hoolimata sellest, et meil on kõrgelt arenenud meditsiinitehnika. Et me oleme maailmale avatud, et soovi korral võib lapsele olid alles internetist või et me peame tegelikult seda, kuidas inimene kui bioloogiline organism toimib, et kuidas ennast säästa ja kuidas võib-olla just nimelt psühholoogiliselt toime tulla oma uue rolliga, milleks on ju ka emaks saamine. Selline oli tänane saade teemal, kust tulid vanarahva meelest lapsed. Stuudios olid Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Nädala pärast uus saade kuulmiseni.