Rahvusringhäälingu uudised Kell sai kaks, uudistega on stuudios Janek sauna. Harju maakohus määras riigikogu liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi ning juriidilise isikuna kohtu alla antud Keskerakonna kriminaalasja eelistungi 29. aprillil. Kohus vaatab eelistungil läbi prokuratuuri süüdistatavate ja nende kaitsjate võimalikud taotlused määrab kohtuistungite ajad. Riigiprokuratuur süüdistab keskerakondlasi, Toobalit ja Laasit eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ning Toobalit veel ka dokumendi võltsimises. Keskerakond sai süüdistuse dokumendi võltsimises juriidilise isikuna. Ivor Onksioni süüdistatakse eraviisilise jälitustegevuses ja sõnumisaladuse rikkumises. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo ütles riigikogu infotunnis, et mitte mingil juhul ei langetada otsust elektrilevi omandilise eraldamise kohta Eesti energiast enne, kui analüüsid näitavad sellise otsuse Mõttakust. Ei ole mõttekas midagi liita ega lahutada enne, kui on tehtud vastavad analüüsid, mis siis millele tuginedes võib väita, et selle tulemusena üks pluss üks ei võrdu mitte kaks, vaid kolm. Mis puudutab Eesti energia enda hinnangut, sellele, siis minu teada Sandor Liive näiteks on öelnud, et ta võiks olla tema arvates mõttekas aastast 2019. Võib-olla on see võib-olla see ongi nii, et tuleb analüüsida ja siis otsustada. Finantsinspektsiooni hinnangul on Eesti suurpankade krediidiriskid praegu väikesed, kuid muret teeb Rootsi emapankade suur sõltuvus võlakirjadest. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld rõhutas, et Eesti pankade riskid Venemaa ja Ukraina suunal on aga madalad. Meie pankade hoiused Vene pankades, Vene ja Ukraina pankades ja ka ka investeeringud Ukraina emitentidesse on, on suhteliselt väheolulised see kogu sektori varadest moodustab 0,04 protsenti ja, ja sektori omavahenditest 3,9 protsenti, et, et see on väike väike maht ja, ja kui peaks juhtuma stsenaarium, et, et on vaja vaat sajaprotsendiliselt kuludesse kanda, siis sektori kapitaliseeritus muutub margiks reaalselt alla ühe protsendi. Marginaalne muutus, tõsi küll, siin välja tooma seda, et et sektori keskmisest on väikepangad meil rohkem avatud Venemaa, Ukraina riskidele, mida ka järelevalve siis 200-l hetkel jälgida. Ida-Ukrainas keskvõimu poolt alustatud terroritõrjeoperatsioonis pole praegu suurt edu näha, ütles erukindral Ants Laaneots. Ta rääkis vikerraadio saates uudis pluss Kromatorski lennuväli ongi ainuke objekt, mis on separatistide käest tagasi võetud. Ukrainasse juurde saatnud oma eriüksuslasi ning ilmselt nende juurdevool sinna üle riigipiiri jätkub. Laaneots märkis, et Ukraina sõjavägi on strateegilises plaanis vigu teinud. Tema arvates oleksid Ukraina võimud pidanud enne operatsioonikaid piirid sulgema ja kehtestama sõjaseisukorra, kuna riigis tegutsevad terroristid Vene eriüksuslaste näol. Laaneots lisas, et surve separatistidele on üsna väike. Tema sõnul peab silmas pidama ka seda, et Ukraina idapiiridel on umbes 35 tuhandeline vene vägede grupeering. Laaneots märkis ka, et Ukraina sõdurite separatistide poole ülemineku üle ei maksa eriti imestada, sest lojaalsuse teema on seal väga problemaatiline. Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuk sõnul kavatseb Ukraina homme Genfis peetavatel neljapoolsetel kõnelustel nõuda, et Venemaa peab viivitamatult viima oma luure- ja õõnestusrühmad Ukrainast välja, mõistma hukka terroristid ja nõudma, et nad vabastaksid. Hõivatud hooned. Jatsenjuk avaldas samas kahtlust, kas Venemaa tahab olukorda stabiliseerida. Tema sõnul juhivad kõiki näid terroristlikke operatsioone. Vene eriteenistused Genfis peaksid homme kohtuma Ukraina, Venemaa, Euroopa Liidu ja USA esindajad. Leedu energeetikaminister Jaroslav neurovitš käis sel nädalal Kataris, kus ta arutas sealse energeetika ja tööstusministriga võimalikke gaasitarneid Leedu rajatavale veeldatud gaasi terminalile. Lietuvos energiale kuuluv gaasifirma Lippkas teatas veebruaris, et on välja valinud kolm võimalikku gaasitarnijat. Liit kas peab nendega otsekõnelusi ja loodab sõlmida viieaastase gaasitarnelepingu. Klaipeda veeldatud maagaasi terminal peaks valmima detsembris. Kaks tundi tagasi oli selge või vähese pilvisusega Kagu-Eestis pilves selgimistega ja sajuta ilm. Puhus vähemalt loodetuul kolm kuni seitse meetrit sekundis, puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhusooja oli viis kuni kaheksa kraadi. Õhurõhk oli Tallinnas 769 millimeetrit elavhõbedasammast õhurõhk tõuseb. Suhteline õhuniiskus oli 46 protsenti. Täna on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, puhub loode ja läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhusooja on viis kuni 10 kraadi. Te kuulate raadio kahte värske jagama. See oi. Vau, selline signatuur neli, teistele titaan kell 16. aprill, kellel veel ei ole siis õige pea, saate nohu kindlasti sellepärast et ilm on väga petlik, palju õnne teile, sest see, et aknast paistab väga põletav päike, siis tegelikult see päris nii ei ole. Omast kogemusest räägin veel oma häälega, aga mitte kauaks, aga vaatame, kas veame kella neljani välja, et kõik jutud rääkida, me uudisvoog, mis tuli rahvusringhäälingul, on siis ära kuulatud, võin omalt poolt lisada, et Wall Street Journali ja mõningad teised Ameerika väljaanded tegid küll mitte Euroopa kohta, aga tegid siis ameeriklaste kohta väikese pingerea 200-st elukutsest ja pingerida loomulikult algab siis nendest, kes saavad aastas kõige rohkem palka. Tavaliselt kaheksa aasta ettevaates need inimesed, kes sellist ametit peavad või planeerivad, sellist ametit pidada, võivad oodata, et neil läheb suhteliselt hästi. Ma isegi ei tea kummast otsast hakata, kas nendest, kellel läheb kõige halvemini või nendest, kellest, kellel hakatagi paremini minema juba läheb. Aga alustame kõige halvematest ja arvatavalt siis tagantpoolt nii-öelda kõige hullemini lugedes siis kõige halvemini läheb Ameerika Ühendriikides vähemalt nendel inimestel, kes peavad sellist ametit nagu vangivalvur, neil õnnestub aastas teenida ainult 3000 vabandust 38970 dollarit. Tuletõrjujatele läheb halvasti, sest nemad teeniksid aastas ainult 45250 dollarit. Või näiteks kõige halvemini läheb Ameerika Ühendriikides sellisel inimesel, kes tegeleb metsalangetamisega, nendel on võimalus aastas teenida Ameerikasse 2000 424340 dollarit, seda siis aastas, nii et jagage see summa veel 12-ga. Aga enda suureks kurvastuseks nägin, et et 99. kohal on ajalehe reporter, nendel õnnestub siis Ameerika Ühendriikides sel aastal ja ka siis kaheksa aasta ettevaates keskmiselt aastas teenida ainult 37000 dollarit. Nii et see elukutse on mõeldud nendele, kes siis mujal hakkama enemise. Õudne. Aga kui te võtate, et Ameerika turg on vägagi suur ja selline statistiline keskmine on ehk natukene täpsem kui Eesti-suurusel turul siis ja tihti need majanduslikud võnked, mis seal läbi elatakse, jõuavad siia ka siis? Võib-olla see aitab teil ka elukutset valida või siis kiiresti vahetada, aga kindlasti vägagi halvasti saavad hakkama taksojuhid, kellel on võimalus teenida Ühendriikides 22820 dollarit aastas. Näiteks stjuardessid on ka kukkunud siis 100 90 neljandale kohale ja nendele aastapalgaks siis 37240 dollarit, aga üllatus-üllatus, kes juhivad seda tabelit, on täitsa täitsa kohe kummaline, et esikohale on tõusnud inimesed, kes on matemaatikud. Aastapalk võib küündida keskmiselt ja 1360 dollarini. Kuna matemaatikuid on võimalik rakendada väga paljudel erinevatel ka infotehnoloogilistel erialadel, siis nende järele on nõudlus Ameerika Ühendriikides väga kõvasti kasvanud ja arvatakse, et lähema aasta kaheksa aasta jooksul matemaatikud veel paremat palka saama. Aga professoreid ülikoolides saavad ka head palka Ameerika Ühendriikides 68000 970000 dollarit. Ja kui vaadata, et mis siin veel üllatab, siis ega ei ega väga muu ei üllatagi, sest need on väga sarnased. Loomulikult hambaarstid, analüütikud, need, kes siis analüüsivad erinevaid finantsriske. Ja loomulikult siis insener programmeerijad, mitte need lihtsalt programmeerijad, insener, programmeerijad. Et võtke arvesse, kui peaksite oma elukutset vahetama või siis ei ole veel täna otsustanud näiteks mida te võiksite õppida, nii palju praegu laiast maailmast, õige pea, räägime sellest, kas kaupmehed on röövlid või ei ole, räägime ka. Kuidas endast küpsetada idee ja panna see idee ennast teisi ja hiljem ka võib-olla mine tea oma tuleviku teenima ja järgmises tunnis teeme juttu Eesti energiast ja spordist. Reali kaks levib üle kogu Eesti 98. Kell on veerand kolm, päeval seda siis kolmapäeval ja viimastel päevadel on siis Eesti kaupmehed eesotsas Eesti Kaupmeeste Liiduga käivitanud sellise kampaania, et Eesti kaupmees ei olegi ahne, ei röövel, ma ei tea, miks nad selle on sellel kevadel käima lükanud, jäägu see nende südametunnistusele, vähemalt nendes teadetes seda välja lugeda ei ole võimalik. Aga selge on see, et meie tarbija on teistsugusel arvamusel, et kaupmees on ahne. Aga kuidas saab olla kaupmees, ahne, kui ei ole väga, väga lahket ostjat, kes selle kaupmehe juurest midagi ostaks? Sellise dilemma otsa jäin siis eile mõtlema, kui see kampaania nii-öelda tasapisi veerema hakkas. See ei ole mingi avalik kampaania, mitte kuskil tänavavälireklaamid, et Eesti kaupmees ei ole ahne näiteks või midagi sellist ei vaikselt siis pommitatakse meediaväljaandeid erinevate numbritega. Et natukene siis seda taustsüsteemi avada ja kahjuks ikka natukene võib-olla kriitilisema noodiga oleme ühendust võtnud Eesti konjunktuuriinstituudiga ja selles instituudis on direktor Marje Josing, tere päevast. Marje, kui me koos teiega vaataksime neid andmeid, et Eesti kaupmehed sellise andmeid, aga sellist kampaaniat siis oskate teie öelda, miks nüüd äkki Eesti kaupmees on hakanud muretsema oma imeimago pärast kollektiivselt? No muretseda tasub alati, aga, aga ma ei usu, et see turumajanduses nagu väga oleks põhjust selliseid terminit kasutada, et keegi on ahne või et kui turg nagu toimib ja konkurents normaalselt toimib, siis ju saame aru, et iga äriettevõtte eesmärk ongi teenida ja maxima erida oma kasumit. Nii et me ei saa kuidagi öelda, et keegi on ahne või olge nüüd nagu kenamad või et olge nüüd head inimesed, ärge tõstke hinda, et see turumajanduses lihtsalt lihtsalt nii ei toimi, eks, et omaette küsimus, et kas siis Eesti tarbija jaoks on kaubad kallimad võrreldes siis millega, kas mõne mõne teise riigiga või või, või siis Tallinnas on kaubad kallimad kui kuskil mujal või et noh, ega ma päris sellest mõttest ja jutust nagu, nagu aru ei saa, kui aus olla. Jah, aga kõigile laiali saadetud teade sellest, et on olemas tabel Eesti mis näitab eesti keskmist kaubanduslikku juurdehindlust protsentides aasta lõikes ja siin näeme, et esimeses kvartalis aastal 2010 oli keskmine juurdehindlus 22 protsenti, aastal 2013 on ikka veel 22 protsenti. Neljandas kvartalis on juurdehindlused suuremat 26 protsenti ja nii ta oli ka tegelikult kõikide nende aastate lõikes, kui me vaatame 2010 2011 2012 2013 on olemas suured valed ja statistika erinevad kaubad käituvad tõenäoselt erinevalt, sest seal on küsimus ka selles, et millises mahus seda kaupa müüakse. Sain nagu kohvikus tõenäoliselt, et kõige suurema juurdehindlusega kohvikus tavaliselt on üldse tegelikult kohvi aga mitte siis võib-olla, et kõige kallim alkohol, sama on ka poe kaupadega. See on lihtsalt minu mõttemaailm. Aga see jutt, et Eestis on kaubad liiga kallid, Marje Josing, seda on räägitud ju nii kaua kui mina ennast mäletan, pärast seda muidugi kui Eesti iseseisvuse taastas ja nii-öelda Me hakkasime elama turumajanduslike seaduste järgi on see pigem niukene kaupmeest mitte kaupmeest, tarbijate pettumus, et nende jaoks ei ole piisavalt soodsat hinda, sest nii nagu te ütlesite, hinna määrab ostja käitumine. Võib-olla siin need tarbijaid ju huvita see, et mis on nüüd kaupmehe marginaal või mis on kaupmehe kasum, et tema nagu sinna ju ei ulatu vaatama, tarbija võrdleb hindu ja hindu ja eks siis inimestele on endal mingi mulje tekkinud võrreldes nüüd ütleme eesti hindu mingis on maailmas reisides või internetis vaadates hindu. Ja muidugi siin saab tugineda ka Eurostati Eurostati ilusti avaldab sellist informatsiooni, et milline on hindade tasemed. Võrreldes nüüd erinevates Euroopa Liidu riikides võib öelda, et eri kaubagruppides on pilt natukene erinev. Et kui me vaatame, Me siin keskeltläbi öelda, et noh, Eesti kaubad on ikkagi 20 protsenti odavamad kui Euroopa Liidu keskmine. Aga kui me vaatame erinevaid kaubagruppe, siis näiteks rõivad, jalatsid kipuvad olema veel isegi natukene kallimad, kui Euroopa Liidu keskmine koduelektroonika kipub olema natuke kallim kui Euroopa Liidu keskmine. Aga häda on teeks, et meie hinnad on nagu liikunud või konvergents on olnud Euroopaga kiirem kui vee sissetulekud. Nii et selles mõttes vaatame, võrdleme näiteks ennast ja Soomet, siis me sageli vaatame, et Soomes on mingid asjad küll kallimad, aga see kallinemine on, on noh, ütleme meist on 20 protsenti kallim, 30 protsenti kallim. Aga siis, kui me vaatame oma sissetulekuid, oma palganumbrit, siis see on vahelt kordades oma needsamad näiteks Saksamaal, et kes on käinud näiteks Saksamaal reisimas, siis sakslased on hirmsad discounter, poodide armastajad, liidul seal on aldi. Ja sakslased on selline inimene tema odavast poest osta, et kohati siin nendes uutes liikmesriikides mõni inimene võib olla häbeneb, eks, et ta ei lähe odavasse pool. Ega ma nüüd nii vaene inimene ei ole, sakslane ütleb seda, et okei, et mina olengi selles mõttes selline inimene, et ma lähen ja ostan kõige siukses mõistlikuma hinnaga poest, nii et seal on väga suur käive nendel liilia aldid. Ja kui me vaatame sealt näiteks toidukauba hindu, siis need on kas samal tasemel kui Eestis või kohati natukene odavamalt. Ja siis, kui sakslane vaatab oma rahakotti, et paljud allpalk on ja meie vaatame oma rahakotti, siis sealt ilmselt inimestel tekibki selline arvamus, et et meie hinnad on kallid, et meie hinnad seal, kus nad on täiesti loogilisel tasemel eksel, mitte vetel kalliste riikide tasemel. Me liigume sinnapoole Euroopa Liidu keskmise poole, aga häda on see, et mees, sissetulekud ei ole konvergeerunud nii kiiresti, meie jaoks tunduvad need hinnad kallid. Omaette probleem, millest peab rääkima selleks, et üks asi on see marginaalid, palju mingisugusel kaubale otsa pannakse juurdehindlust, mis on tõesti joogipiim, on näiteks ilmselt võib-olla ka juhuseid, kus, kus sisseostuhind on kallim kui, kui müügihind juustule pannakse sellistele kõvemini otsa. Kui me ostame mingisugused, võib-olla seal Hiinas dollariga tehtud teksapüksid, siis seal võib juurdehindlus olla juba väga meeletu. Aga meid huvitab ju ka see kauplemise efektiivsus, nii et võib-olla siin on Eestis nagu mõtlemise koht, et et kas meie kaupmehe jaekaubandus on sama efektiivne oma tegevuses ja nüüd meil näiteks müügiping inimese kohta on suhteliselt suur. No kui me marjasime, segan minu andmetel, Me oleme nüüd, kui saavad valmis Ülemiste mõningad veel siin suured laiendused, siis me peaksime tõusma ja Euroopa viie rikkama hulka selle osas, kui palju on ruutmeetrit kaubanduspinna ruutmeetreid ühe elaniku kohta. Nojah, aga kahjuks, kui sissetulek ei ole seal kõigis rikkama hulgas, siis, siis me maksame selle jama ju lihtsalt kinni lõppkokkuvõttes ja kui mõelda, siis veel, et meil on hajaasus tõus, eks ju, et ega inimesed on suhteliselt hõredalt, inimeste arv väheneb ja kaupluse pind aina kasvab, aga seda pinda tuleb valgustada, puhastada külmutada siis väga suures mõnes kaubanduskeskuses kuni lõpuks sinna kuskile sihukse jalgpalliplatsi suuruse tagumisse nurka jõuda ja näha, et seal ei ole ühtegi inimest, kes sealt midagi ostaks, siis tekib mõte, eks, et aga me peame selle asja kinni maksma. Pluss veel see muidugi, et Eestis on ju kaubandus ütleme, kallis uutes riikides on kaubandusvõrk, on väga kiires arengus, siin on tehtud väga palju investeeringuid. Et ka need maksavad, et ütleme, kui Saksamaal on juba natukene välja kujunenud see võrk, nad ei pea enam aktiivselt sinna investeerima, siis tarbija seda lisakoormus ei ole, sest see kõik kõike tuleb lõpuks hinge. Kas ka see ka see laenuraha tuleb kinni maksta ja laenuprotsent võetakse lõpuks ju ikkagi tarbija käest kätte. Päikse vastuolu ekse tarbija tahab odavaid hindu ja ärimees tahab võimalikult kallilt müüa, see on niisugune ürgne vastuolu. Et noh, ega see nagu vist ei kaoki kunagi ära. Ei no selle vastu me ei saa, et mina kui ostjad on võimalikult odavalt osta ja müüa ta mulle võimlikult kallilt müüa, ükskõik, kas me räägime tööjõust, juustust või siis juuksuriteenusest. See, see peab jääma, sest mingil hetkel olen ma ju ise teenuse või toote pakkuja ja, ja kui ma lähen teise teenuse või toote pakkuja juurde, siis ei tohiks loogika mind kuidagi nagu üllatada. Aga mul on nagu viimasel ajal hakanud tekkima mõte, et kui kunagi teadis, Liil tahtis Eestisse tulla, siis ta nagu loobus sellest plaanist, vaatas, et meil nagu selliseid seitse insta seda tüüpi kaupluseketti nagu säästumarket juba täitsa oli ja et kas tulla siia konkureerima, parimal juhul hakkab sihuke karvane tunne juba varsti tasuks siia täiesti tulla ja ennast positsioneerida, sest tundub, et meil seda tüüpi discanther, kauplused üldse hakkavad ära kaduma eeldataksegi, et inimene peab käima oma igapäevases jah, väikese ostu järgi seal hiiglasuures kaubakeskuseks, et kus sa lähed. Ta ei käinud sealpool tundi, et jõuda sinna ta nurka, et leida oma kohvikoor. Sellised keskused on kindlasti vajalikud, eks, aga kas inimene nüüd iga päev on teada, et Eesti inimene käib suhteliselt palju poest, teeb siukse sagedasi ostest? Me armastame värskeid tooteid. Me armastame värsket piima, leiba, kohvikoort, värskeid võimalused köögivilju ja siis iga päev sinna suurde hüpermarketisse sukelduda on ilmselt suhteliselt kurnav, nii et ma näen, et turulde küll trend on, hakkavad kasvama jälle sellised kodulähedasemad poed, kus on niisugune mitte väga lai sortiment, aga piisav sortiment igapäevaseid kaupu, sa saad natukene oma aega valitseda kulutada mõistlikumalt, kas metsajooksu tegema, mitte joosta seal meeletus hiiglasuures kaubanduskeskuses? Jah, ja kui kaubanduskeskuses joosta, siis vaadatakse sind kui lolli muidugi. Aga see selleks, muide Ameerika ühendriikides ma nägin, et inimesed tegid nädalavahetusel kaubanduskeskuses hommikujooksu, aga need olid ikkagi võrreldes meie kaubandus, meie kaubanduskeskuseid võrreldes nendega muidugi kioskid. Aga Ameerikas see kultuurihooned kaubanduskeskustes käiakse hommikujooksu tegemas. Seda tulevikku küll Eestil ei, ta eelistaks männimetsas seda teha. Selleks On veel üks rühm, nii-öelda, kelle üle nurisetakse on Eesti tootjad eesti tootjad või justkui pumpavad hinda ülesse, samal ajal see pumpamine käib millegi muu arvelt kui sellelt. Et ega tootja vaatab sama moodi, et kui, kui tal õnnestub seda toodet müüa ikkagi väga korralikult Lääne-Euroopas, siis ega ta ei pea mööndus tegema, et, et siin ta peaks patriotismist või ma ei tea kaastundest odavamalt müüma. Ei, see kindlasti ei toimi äris niimoodi, et ma olen toonud, siin on hea näide näiteks kalaturul, eks, et meie need väga head kohalikud kalad ütleme näiteks ahvenafilee siiafileed, ta on väga hinnatud ka Euroopa tarbija toidulaual ja kui meie tootjal õnnestub teda siia-sinna müüa kaks, kolm korda kallimad kui Eestis, siis tekib küsimus, et noh, et mis, mis jõutakse seda sundima Eestisse jätma, et ei ole ju. Ja kui me teistpidi räägime, tootja peaks töötajale rohkem palka maksma ja me tahame, et palgad tõusevad siis me ju eeldame seda ka tootja teenib võimalikult head hinda oma toodangut müües sama ju põllumajanduses, et me ju kõik tahame, et põllumees elaks paremini Eestis, järelikult ta peab müüma seda kallimalt, nii et see on niisugune ürgne vastuolu, et kui me oleme töötaja, siis me tahame seda. Me toodangut müüdaks. Ja kui me tarbija, sest me tahame, et me saaks võimalikult odavalt kätte. Jah, aga lõpetuseks siiski jätaks kõlama vist selle noodi, et Eesti kaupmehed ei ole vist kõige kõige mõistlikumalt käitunud. Laenurahadega ehitatakse väga suuri kaubanduspindu, laen tahab maksmist, pinnad tahavad kütmist. Samas ka see hilisõhtuni suurte kaubanduskeskuste lahti hoidmine, riigipühadel lahti hoidmine, pühapäeviti lahti hoidmine ei taha ka Eestis ära lõppeda. Ta on mingil määral ma näen praegult jaekaubandusturul sedasama siukest rallit, nagu kunagi oli siin 2006 2007 pankade vahel üteldakse, võideldakse turuosa pärast, eks, et kes jääb nagu ellusin turule, kes siis sureb nagu ära ja selles etapis me tõesti teeme päris suuri rumald. Me ehitame kõrvuti hiiglasuuri kaubanduskeskusi, ootame niimoodi vastastikku, et kes nagu varem hinge heidab, sellel samal ajal siis mõlemad kaubanduskeskused seal ostjaid vähe, eks seal kulud on suured kaup ületab realiseerimisaega, nii et mõnes mõttes selline noh, turumajandus ei ole mitte ainult head küljed, aga ka natuke siukesi negatiivseid pooli. Nii et siiski jääb natukene arusaamatuks, miks Eesti kaupmehed hakkaksid muretsema juurdehindluse pärast. Ma ei tea, kas nüüd. See on ju kena, kui nad midagi teevad. Jah, aga nemad teevad oma tööd ja tegelikult ostjad võiksid oma tööd, kodutööd ka hästi tehasest siis sellisel juhul võib-olla saab kõige paremini kaupmeestele ma ei ütleks, et survet avaldada, aga mõista anda, mis on mõistlik, mis ei ole, aitäh, Marje Josing ja edu teile. Raadio kahe nädala plaat. Paulunutiini koosti klaav. Eesti muusikaauhindu jagab Koit Raudsepp igal argipäeval kuuest kaheksani. Jätkab Janek Luts. 14 ja 36 minutit on kellraadio kaks jätkapi ja peale saatejuhi on stuudios ka Tõnis Arro. Me räägime arengufondi ideekonkursist, ma tean, et see kõlab esimese hooga natukene, võib-olla igavalt, aga sama asja sisse, Tõnis, teie olete seda nüüd ideid korjanud juba peaaegu kuu jagu. Hakkab juba, me kuulutasime välja jaanuari keskel, nii et rohkem kui paar kuud juba jah, aga võib-olla alguses oli hoovõtuaeg, nii et vast jah, paar kuud on ideid tulnud, sinna. Sõna idee iseenesest. Tundub juba tänasel päeval selline, et, et natukene nagu kuidagi nagu kulunud tolmune idee, visioon, kõik, kogu aeg räägivad, kas keegi midagi teeb ka. Aga teie teeksite konkreetselt meelitama inimesi sellega, et kui oma tee paned kirja. 2000 tähemärki oli või? Ei 2000 eurot saab. Ja pluss see, et kui on väga hea idee, siis on võimalik saada ju veel stipendium aastaks. Aastaks 2000 eurot kuus kätte idee imet, Neta jah, netoidee elluviimiseks mitte niisama preemia. Pluss kontor, Ilus töötajad, nii-öelda abi, et meie toredate töötajate igapäevane toetus ja vestluspartneriks olemine ja kõikvõimalikud muud toetused, mis me saame selleks anda. Tegite sellise paketi motiveerimaks siis inimesi ja kas inimesed tegelikult saavad aru, mida tähendab sõna idee? Ma arvan küll, et me ei ole kohanud, ei noh, ikka on mõni ka niisugune idee pakkumine, kus tegelikult ideed ei ole aga, aga enamuses on idee täiesti olemas ja enamus on selliseid. Noh, me, me päris kõike ei pane välja, me paneme välja niuksed, kust väike väike eelsõelal, et läbi ei oleks jah, ja et niuksed, mis, millest me vaatame, et nad võiksid kuskile jõuda ja, ja millel on teatud konkreetsus aste ja teatud niisugune arusaam sellest, et sellest võiks üldist üldist kasu tõusta. Kui me vaatame kiiresti otse näiteks mõningatele ideedele, et, et inimesel on tekkinud juba mõte, et Eestis peaks kuidagi tegelema hakkama juhita autodega Jah, see on üks kõige rohkem tähelepanu saanud idee ideedest, seal need ideed on kõik väljas arengu idee veebis, et seal seal saab neid kommenteerida. Anonüümselt aga, aga kommenteerida saab ja saab ka hinnata, nii et rohkem tähelepanu on saanud praegu idee, mille on pannud sinna Marten Kaevats kes on sellest ka ajakirjanduses kirjutanud, pealkiri on targalt liikuv, Eesti ja idee on selles, et et Eesti peaks kiiresti läbima, mõtlema, kuidas kogu Eesti transpordisüsteem ümber korraldada, nii et selles nii-öelda juhtival või kesksel kohal oleksid ilma juhita autod. Ja miks on, miks on need autod, on, võiks koheselt edasi küsida Karmen seal ühe tee külge kinni. Pead sa seda nagu realiseeritavaksi teeks Eestis? Ma arvan, et see on realiseeritav. Kui palju seda lugedes tundub nagu futuristlik natuke ongi futuristlik, aga, aga ongi nii, et kui täna hakata sellega tegelema, siis kahe aasta pärast on realistlik. Kui hakata kahe aasta pärast tegelema, siis läheb veel kaks, et aeg-ajalt see, et see ellu rakendada, tegelikult täna on olemas juhita autod, Nad on sõitnud kümneid ja sadu tuhandeid kilomeetreid ilma ühtegi avariid tegemata. Ta ja, aga mitte Eestis, mitte Eestis. Jah, aga no miks nad ei võiks Eestis sõita, Eesti on väike ja vapper ja paindlik riik, ta vähemalt. Me võiksime olla, noh, teede olukorra üle võiks natuke nuriseda, kuidas ilma juhita auto sellisel teel teed, võiks korda teha või tuleks korda teha selleks, et juhita auto saaks seal sõita. Ja see on üks asi, Tõnis osad ideed tunduvad ikkagi, et nad lähevad. Klišeedest õpetaja, õppesüsteeme, tehnoloogia saneerimise agendid. Tuur kuidagi neid, need on väga head ideed, kõik õpetaja õpisüsteem on, on just idee sellest, kuidas kõik eesti lapsed võiksid põhimõtteliselt õppida eliitkoolis, et me peaksime kaotama selle vahe ära, mis tuleb sellest, et osad lapsed elavad kuskil maal ja kaugel, kus nad ei saa tulla pealinna kooli. Aga nad võiksid sama head õpet saada. T1 India päritolu ameeriklane ju tegijat, ta tegi nii-öelda need loengusüsteemidest küll inglisekeelsed mis on massiliselt kasutada. Ja seal kättesaadavad Tiicheurool on niisugune ettevõte Londonis, kus ka meie Artur Taevere on eksaktid, aktiivne kaasalööja või asepresident vist isegi kes püüab seda just teha, et teha kõikvõimalikud kooli programmid kättesaadavaks ülemaailmselt kõikidele inimestele täna kuskile tõesti India külas on, on internetiühendust palju kergem viia kui neid kõiki neid õpetajaid, kes sinna võiksid lastele matemaatikat õpetada näiteks. Aga siin on siiski mõeldud eestikeelse programmi loomine. Jah, ja see on palju lihtsam, seal on palju väiksem asi, aga see on võimalik, et kuskil mujal on tehtud juba, ei tähenda, et meie ei võiks tehtud idee, et kui need saaks eestindada loomulikult, kui nad, kui nad Eesti elu paremaks teevad ja Eestis Eestit Eesti inimestele aitavad paremini elada, siis need soovid sobivad kõik väga hästi. See tehnoloogia, saneerimisagentuur punased tuled lähevad põlema. Agentuur ja soleerimine. Veel üks. Ei seda küll, jah, aga, aga idee on täiesti olemas selles mõttes, et et paljud ettevõtted Eestis või enamik Eesti ettevõtteid ei tee just kõige targemat tööd. Lisandväärtus on liiga väike, eks ole, et tehakse nii-öelda väärtusahelas madalal asuvad tööd ja ettevõtetel endil ei ole ei kompetentsi ega raha selleks, et ennast nii-öelda kõrgemini positsioneerida, uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta. Agentuur võiks olla niisugune, kes aitab ettevõtte praeguse tootmistegevuse läbi vaadata või üle vaadata ja öelda, et missuguseid tehnoloogiaid oleks võimalik juurutada. Kui palju see maksaks, kust seda raha võtta. Oleme abi, mis aitaks ettevõtetel teha targemat äri teha. Me mõtlemegi niisuguseid asju välja, ega me jõua kõike ise teha. Aga näiteks tehnolooga saneerimise agentuurile Me võiksime küll on ta nii-öelda hoogu sisse selle näol, et kui, kui see idee osutub võitjaks, siis selline agentuur võiks väga vabalt tekkida ühe ühe nii-öelda arengufondi niukses pinnofina või tütarettevõttena. Kas. Kolme idee sees on ka mõni selline idee, mis on füüsiline ka, sest me praegu räägime ikkagi sellistest Astraalsetest ideedest, mis on väga sellised programmeeritavad internet kuskil ITK-s ikkagi jookseb. Keegi mingit asja, kui keegi on tahtnud asja teha, siis me oleme soovitanud minna ajujahikonkursile või noh, kui on mingi tooteid, et me otsime ikkagi Niukest nagu ühiskonda muuta või majandust üldisemalt, arendavat ideed, et siin ei olegi küsimus Kas see on mõeldud nii-öelda privaatsfääris avalikus sfääris, ta võib olla ka avalik teenus, ta võib olla ka seotud riigiga. No nad enamasti on ikkagi seotud sellise jah, nagu riikliku mingisuguse ümberkorraldusega need ideed, et mida, mida võiks teha selleks, et oleks asi parem, et ükski ei ole niukene kui nagu toote ideed või teenuse ideed päriselt ei sobi sinna konkursile sobivad niuksed, mis on nagu ettepanekut selleks, et ühiskonnaelu ümber korraldada, nii et meil parem elada oleks. Kas ühiskonda saab mõõta enam ainult Eesti territooriumil? Aga ma ütlen, et noh, et kui on meie põhiüks muresid ju, näiteks on puhtalt ikkagi see praegu, et kui me räägime Balti koostööst, siis me saame fikseerida kaks asja, et me elame balti koostöö, on, oleme arad ainult balti ketti. Väga hästi läks. Väga hästi, läks Rail Balticuga nii hästi läinud. Ja teine asi on balti kaitsekolledži, aga see sai ka lõpuks tehtud tänu sellele, et see on paljuski NATO tellimusel ja taanlased ütlesid Kuuse, tule. Ja no balti meediakool ka ikkagi. Balti filmi- ja meediakool on ikkagi olemas, asub nime poolest küll, aga palju seal Läti ja Leeduga pistmist on, seda ma ei tea. Aga ta on balti. Balti meri on ka osades, kelle ruumides nimetatakse, et siis teinekord võiks ju öelda, et noh, et äkki peaks hoomama kuidagi seda kolme riiki, et see natuke ka teie jaoks Ma räägin seda sellepärast, miks kolm miks just neid kolme miks mitte. Ja me oleme ikka Põhjala osa, et me oleme, Eesti, on Põhjala riik ja me oleme, meil on nagu Soomega Tallinnal soov Tallinna Helsingi kõige rohkem pistmist Riiaga igal juhul, eks ole, võib-olla isegi rohkem kui, kui Tartuga Reinu, riigi, Riiat me vaatame konkurendina, sest keset Baltikumi ja kui neile liiga konkurent, aga samas on ta meie jaoks ka allikas, noh, kui me mõtleme äridele, siis siis tänu Nokiale on meil ikkagi Helsingist väga palju sellist inim inimjõudu võtta ja, ja ja ka võib-olla ideid. Seda ma küsisin kõike, sellepärast Tõnised tegelikult see konkurss ei ole veel läbi. Ei ole jah, kaks nädalat või natuke rohkem, saab veel ideid esitada ja praegu ideid tuleb aktiivselt mitu tükki päevas ei tee, peab olema kuidas olema pealkiri ja, ja kokkuvõte ja kui ma ei eksi, siis 500 tähemärki on see idee nii-öelda kokkuvõte, mis, mis peaks olema, noh, see on pool lehekülge teksti umbes või, või natuke vähem. Et ülevoolavat mulinat. Jah, ja, ja noh, me ei hinda seda hästi, keegi kirjutab see jälle kirjandi või esseevõistlus. Aga eeldus, et me sellest aru saame, ikkagi on, et inimene peab oskama selle kirja panna niimoodi, et me saame aru, mida ta mõtleb ja Joonatan, mõned kirjavead andeks jah, seda küll, aga, aga, aga väljendus väljendus peab olema selge. Me peame aru saama, mis, mis see on ja me peame uskuma, vähemalt seda on võimalik ellu viia või et sellel inimesel on, on, on soov seda ideed ise ellu rakendada. CV peab kaasas olema, kes oli jah, seda, see on väga soovitav, et me teaksime, kes seal. Ja lisaks muidugi see asi veel, et ega tingimata ei pea olema inimene valmis siis aasta otsa ise selle peale täiel määral pühenduma, et kui tal on väga hea idee ja ta võib-olla tahaks kaasa aidata selle elluviimisele, aga ta ise ei saa ehk igapäevaselt sellega tegeleda, siis ikkagi võib selle idee esitada. Me võime siis idee autoriga koos leida kellegi, kes hakkab noh, tema juhendamisel või temaga koostööle selle idee ellurakendamist. Jaa, tajate selle juurde, mis ta algselt lubasid. Et kui tuleb häid ideid, palju osistes, olete suutelised võimelised tahet täis välja anda nii-öelda kolm preemiat või siis nii-öelda kolm projektipõhist käivitust sellises 2000 eurot kuus. Sissetulekut. Kontor, ja, ja mis nüüd vist siiski kaks oli see, mida me lubasime, aga vajadusel mahutama ka kolmanda on ju. Kui aga või kui aga ideid on jah, kuule, ideed tuleb saata. Need tuleb sinna arenguid Eeveevi panna arengu idee. Seal on juhendid olemas, seal on väga lihtne sinna üles panna. Siis mõni päev või päev läheb aega, et me annad üle, vaatame sisemiselt ja heaks kiidame ja siis paneme ülesse. Ta on isegi peale sinuga eetrist tagasi, seniks aga anname siis helivõnkeid, mis on muusikute poolt kokku pandud. Jätkame jutamis Tõnis Arro, kaame arengufond on vedamas ideekonkursi, mis käib veel kaks nädalat, kui oodatakse inimeste ideid, mis teeksite ühiskonda riiki või meie elu paremaks jõudsime äkki ta juhtida autosüsteemist, aia hajus või hajaenergeetikast. Kui rääkida ka selline idee, on ka sinu üles pandud tervisekontrollist me jõudnud rääkida tehnoloogia saneerimisagentuurist jõudsime rääkida ja nii edasi, et ei peaks andma nagu suuna. Milliseid ideid? Arengufond ootab internetiaadressil arengu idee, kus saab ka lisainformatsiooni ja ja täpsustasin Tõnise käest ära ka selle, et, et ärge häbenege, pange oma ideed sinna teele. Tegelikult on olemas väike filter, mis ei ole küll mehhaaniline, inimlik filter, mis vaatab üle, et kui teie idee ikka on väga halvasti vormistatud või seal tegelikult ideed ei ole, siis seda üles pandame kõigile irvitamiseks ja selle eest arengufondile 10 punkti, et anonüümsete seda nagunii keegi neid ideid kommenteerida, sest siinkõneleja on patoloogiline anonüümsete kommentaaride vihkaja ei salli selliseid salaKivitsejaid ja nõrga iseloomuga inimesi, kes on vaimselt haiged, on võib-olla füüsiliselt terved. Aga Tõnis, kas sõnast idee ikkagi, kas me saame sellest väga selgelt aru, mis, mis, mis see tähendab, kui sa püüaksid seda psühholoogi psühholoogiharidusega, sa peaksid oskama seda seleta, kuidas, kuidas tekib idee, mis on idee? Konkurss konkursile saab ideid esitada veel kaks nädalat või täpsemalt siis esimese maini. Aga, aga konkurss läheb edasi, pärast seda saab veel ideid edasi arutada, kommenteerida, mida saab juba praegu esitatud ideid esile. Uusi esitada enam ei saa ja sellest hetkest hakkab siis tööle žürii, kes hakkab sealt oma valikut tegema. Ja selle ainuisikuline. Seal on planeeritult praegu viis inimest ja seal on ju arengufondi inimesi kui väljastpoolt, aga ma praegu ei ütle, kes need on, et oleks midagi ka veel edaspidi võimalust rääkida oleks võimalik raadiojaamad ja telejaamas rääkimas. Aga mis on idee? No idee on kirja pandud unistus, ma arvan, mis oleks, kui mis oleks, kui jah see on, see ongi see, et kui te mõtlete, et mis oleks kui ja kui te suudate unistada ja, ja see, see, see unistuse unistamise võime unistada, tahtmine ongi see, mida me loodame siin nagu stimuleerida selle konkursiga, mis on meil ka üksjagu õnnestunud, palju raskem küsimus on juba tahe peab olema, selle lõhn on tahe tulistavad ahedaks olevat muutult skisofreenik. Seda küll jah, et me otsime inimesi, kes tahavad asju ellu viia ja püüame neile toeks olla. Sa ise veel tahaksid midagi ellu viia, selle konkursi tahaksid sõidukitel tahaks selle konkursi ellu viia ja siis veel ja siis veel aidata nendel paaril ideel kuidagi elluviimisküpseks saada, mida me siis välja valime, kas sellega võideldakse? Kui selle suhtumise vastu, et keegi peaks tegema keegi, peaks midagi muutma keegi, keegi, keegi kuskil nemad seal. Jah, just nimelt selle vastu, aga selle vastu ka, et kõik kurdavad, et meil ei ole enam suurt ideed ala marjaks mõne väikse teeks teoks ja näiteks suureks ja nagu, nagu peaminister ütles ka, et meil ei ole suurt narratiivi vajavaid, meil on vaja väikseid, praktilisi samme, et või, või nii umbes kuidagi. Ja see, meie suur narratiiv ei ole kuskile kadunud kadunud kuskile ja, ja me iga päev viimasena seda ellu, seda Eesti asja. Aga, aga me peaks kurtma, et neil ei ole suurt ideed või suurt eesmärki, teeme elu väikeste asjadega paremaks. Kui sa oled täna parem inimene, siis on sul homme lõbusam elada? Pakistani asjadest rääkida siis kas inimese piirab ka puhtalt see, et, et me oleme iseenda asjade orjad või nende lahenduste olemas, meile antakse, kuigi teie ideekonkursse korja nii-öelda siis tootearendust niivõrd-kuivõrd just selliseid suuremaid ümberkorralduslik mõtteid kokku siis näiteks mind üllatas väga see, et, et kuidas ma ise selle peale ei tulnud, et näiteks tanklates lisaks kütusevoolikule võiks olla aknapesu voolik? Jah, mida ma saan osta lihtsalt samamoodi kaardiga makstes, et ma ei pea ostma seda nõmedat plastmasskanistrit kuskilt siis seda lohistama ja nuputama kuumusel ära viskan pärast et neis tanklas lihtsalt lasen sortsti ka selle aknapesu vedeliku sisse. Näe seda kuskil tundub lihtne ja geniaalne. Väga imelik, miks seda ei ole, et sa võiksid pakkuda, võta patent ja. Ma ei ole idee autor, ma lihtsalt nägin kuskil vilksamisi seda ei tee isegi suudan täna meenutada, kus aga jäin ootama, et kuna need tanklates ilmuvad automaattanklad See võiks olla jah v v voolik, seal ju on, et võiks siis olla see klaasipesu, vedeliku voolik aega kasvõi julge siis tegelikult vaadata protsess julge, vaadata asju selle pilguga, et me peaksime ümber tegema, kui me ei ole Steve Jobsi tasemel. Ma arvan, et selle põhjused on veel natuke selleks, et et see inimene, kes saaks seda ümber teha, et tema, tema müüb juba pudelisse pandud vedeliku ja ei ole huvitatud tema on huvitatud läbimüügist, automaattanklas on väga raske müüa kanistrit. Aga saaks müüa vedelikud. Ei tea miks? Kas võib-olla suhtumine, et kuna ma ei ole Steve Jobs, siis ma ei hakka üldse enda ideid välja pakkuma, siis ei paku nii suurt ideed veel? Jah, see on natukene võib-olla liiga palju, räägitakse, Steve Jobsi peaks rääkima nagu väikestest leiutajatest, kes meie ümber on ja kogu aeg mõtlevad mingeid toredaid asju ja see ongi, see ongi nagu seda me teemegi. Ütleme, et igaüks, võib-olla leiutaja ega üks võib unistada ja elu paremaks muuta enda elu kõigepealt ja teiste eluga ja kui on teed huvitavaid asju ja aitad teha midagi, mis teiste elu huvitavamaks ja toredamaks teeb, siis on endal ka ju palju parem olla. Kas keegi on suutnud Tõnis arvat viimasel ajal inspireerida, et vot see on lahe inimene, siukse asja tegijad ja, aga igatahes välja. Mis mõttes iga päev, ma, minu kolleegid inspireerivad mind, minu perekond inspireerib mind, et see on ju muidu ei saaks üldse üldse elada. Viimane kõva ja suur asi, mis on ära tehtud, mille pärast on sul hea meie, ma ei mõtle siin arengufond ja ma mõtlen, kui sa vaatad laiemalt. Ma tea, e-tervis. On laev on muidugi lahe, mul on justkui ma käin teistes riikides ja räägin, räägin teiste teiste riikide selliste arenguga tegelevate inimestega siis tervis või XT või need asjad on ikkagi asjad, mis, mis on laiemalt silma paistnud, et mul on nagu noh, väga-väga uhke tunne, see oli, kui ma siin mõni nädal tagasi kohtusin Iisraeli riigi peamise majandusstrateegiaga niukse majanduspeaministri majandusnõunikuga, kes ütles, et ma peaksin ikka tulema seda teie tervise asja lähemalt uurima. Ja noh, tõepoolest ta mõtles seda täiesti siiralt ja tõsiselt, ma katsun peaministriga kaasa võtta ja tulla. Mina olin väga ebameeldivalt üllatunud, kui tegelikult hakkas tööle selline asi, nagu seda on smartpost, ehk siis pakiautomaat. Ma olin ebameeldivalt üllatunud jutumärkides, sest ma ei uskunud, et see tööle hakkab, aga näed, hakkas mobiilparkimine hakkaski tööle. Mõlemad mõlemad arengufondi portfelliettevõtted, muuseas ma ei teadnud seda vabandust. Vabandada midagi. Pro ja mingem siis aadressil arengu idee ja see oli põhjus, miks me täna Tõnisega siin rääkisime. Aitäh.