Rahvusringhäälingu uudised Tere päevast, kell sai kolm, te kuulate pikemate uudistesaadet. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Viimaste aastate suurimas operatsioonis organiseeritud kuritegevuse vastu on kinni peetud 11 inimest ning Harju maakohus on andnud loa viie inimese vahi alla võtmiseks. Finantsinspektsiooni hinnangul on Eesti suurpankade krediidiriskid praegu väikesed. Finantsinspektsioon on valimislaiendama oma kontrollifunktsioone ka tarbijakrediidiettevõtetele. Ida-Ukrainas asuva Kromatorski linna tänavatele on täna liikunud vene lippudega lahingumasinad. Donetskis on relvastatud isikud hõivanud linnavalitsuse hoone. Töötute ja tööharjutuse raames peaks paides korda saamani mõnigi lagunev puumaja. Töötukassas on kokku leppinud koostöö Paide linnavalitsuse ning sealse säästva renoveerimise infokeskusega. Öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Hommikul tugevneb tuul saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm ning õhusooja on seitse kuni 12 kraadi. Politsei korraldas esmaspäeval viimaste aastate suurima operatsiooni organiseeritud kuritegevuse vastu Eestis. Indrek Kiisler palus kommentaari riigiprokurör Kati Reitsakult käest. D vahistati selle esmaspäevase erioperatsiooni käigus lausa paarkümmend inimest. Pean kinnitama, et esmaspäevase nii-öelda erioperatsiooni käigus ei vahistatud paarikümmet inimest, nii et selline informatsioon, mis praegusel hetkel meediasse on lekkinud, ei vasta küll tõele. Kui palju inimesi vahi alla võeti? Nüüd tuleks teha vahet inimestel, kes on kahtlustatavana kinni peetud nimetatud kriminaalmenetluse raames ning kes on siis tegelikult ka kohtu poolt vahistatud. Et praeguse hetkel võin kinnitada, et kuritegeliku ühendusega seoses on kokku peetud kinni siis 11 inimest, kellest viie suhtlus on andnud loa vahistamiseks Harju maakohus ning kahe isiku suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlusel. Tartu maakohus. Millisel positsioonil on need kinni võetud inimesed Eesti nii-öelda kuritegelikus maailmas? Kuivõrd praegu meedias on tõsiselt palju spekuleeritud selliste mõistetega nagu allilma liider ja, ja kuritegelikud autoriteedid, siis prokuratuur kahjuks selliste ajakirjanduslike miljonitega kaasa ei saa minna ning saapaid kinnitada, et nendele inimestele on esitatud kahtlustus siis kas kuritegeliku ühenduse organiseerimises või siis kuulumises? Milles konkreetselt Assar Paulust kahtlustatakse? Nagu juba mainitud, kahtlustatakse Assar Paulust kuritegeliku ühenduse organiseerimises ning siis omavoli toimepanemises praegusel hetkel kahtlustust täpsemalt avada ei pea prokuratuur võimalikuks. Kas te saate öelda, kus koha peal see operatsioon toimus ja kui suurte jõududega? Nimetatud kahtlustatavate kinnipidamiste käigus tegid siis koostööd tõepoolest erinevad üksused, nii keskkriminaalpolitsei erinevate prefektuuride. Samuti on menetluses osalenud ka Maksu-Tolliameti ametnikud ning kinnipidamised leidsid aset Eesti vabariigi erinevates kohtades. Kas operatsioonis osales ka K-komando? Ja võin kinnitada, et kinnipidamisoperatsioonis osalesid ka K-komando. Finantsinspektsiooni hinnangul on Eesti suurpankade krediidiriskid praegu väikesed. Finantsinspektsioon on valimislaiendama oma kontrollifunktsioone ka tarbijakrediidiettevõtetele. Finantsinspektsiooni juhtkonda polnud korralist pressikonverentsi andnud ligi 10 aastat. Täna astuti ja ka ajakirjanike ette ning kohal oli ka meie toimetaja Indrek Kiisler. Finantsinspektsioon on koostöös rahandusministeeriumiga alustanud ettevalmistusi niinimetatud SMS-laenude turule kontrollida tuttamiseks ütles inspektsiooni juhatuse liige Andre nõmm. Üks võiks olla nii-öelda intressi laenukulu katus ja näeme siin, et see katus võiks olla erinevalt tänasest regulatsioonist fikseeritud teatud protsendiga mitte ujuv. Mis on siis tegelikult, kui me vaatame 2007 2014 tõusnud siin 20-ga protsendilt 36 protsendi, ütleme seisukoht on siin see, et see võiks olla tegelikult fikseeritud katus. Finantsinspektsiooni põhiülesanne on pankade tegevuse kontrollimine. Inspektsiooni hinnangul on Eesti suurpankade krediidiriskid praegu väikesed, kuid muret teeb Rootsi emapankade suur sõltuvus võlakirjadest. Ka ei ole Rootsis lõppenud kinnisvarabuum. Samas on juba praegu sealsete majapidamiste võlatase väga kõrgeinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurg. Põld rõhutas, et Eesti pankade riskid Venemaa ja Ukraina suhtes unnaga madalad. Meie pankade hoiused Vene pankades Vene ja Ukraina pankades ja ka investeeringud Vene ja Ukraina emitentidesse on, on suhteliselt väheolulised. Kogu sektori varadest moodustab 0,04 protsenti ja ja sektori omavahenditest 3,9 protsenti. Mida arvavad finantsinspektsiooni juhid Tallinna linnavalitsuse plaanist avada maksumaksja raha eest ühistupank? Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler. Alates neljandast novembrist 2014 hakkab pankadele jah, sealhulgas ühistupankadele tegevuslube otsustama Euroopa keskpank, eks GSM mitte enam. Finantsinspektsioon. Ehk siis, kui Eesti Panga president metustab selle seal siis seda panka ei tule. Kui järelevalvenõukogu oma otsuse edastab juht nõukogule otsustamiseks, siis praeguse skeemi järgi mulle tundub jah, kui teie poolt väidetu juhtumisi, kui keegi on vastu sellele, siis, siis teoreetiliselt on see võimalik. Teda täiendas veel Andres Kurgpõld. Noh, vaadates täna, milline pangandusturg on pangandusturg, on suhteliselt kontsentreeritud sellisele universaalpangandusteenust pakkuvale pangal on suhteliselt raske majanduslikus mõttes hakkama saada. Siin Eesti pangandusturul. 2009 aasta LHV tuli turule, see on avalik aruanne, tuli turule ju aktsiakapitaliga kuus koma midagi miljonit eurot ja tänaseks on aktsiakapitali suurendatud üle viie korra, et et noh, selleks, et sellist universaalteenust pakkuda, peab olema ikkagi väga pikaajaline vaade ja väga suured kapitalipuhvrid. Tänases riigikogu infotunnis oli muuhulgas jutuks nii väljaränne, energeetika kui ka teede rahastamine. Kokkuvõtte teeb Uku Toom. Riigikogu tänase tööpäeva kõige olulisem hetk on kahtlemata piirilepingu arutamine, aga selleni jõutakse mõne aja pärast päeval, kas infotunniga, kus räägiti nii väljarändest energeetikast, vanemapensionist kui ka teede rahastamisest ja sellest viimasest üks lõik arutelust. Keskerakondlane Tarmo Tamm küsis rahandusminister Jürgen Ligil viimasel ajal ikka kõlavat küsimust kütuseaktsiisi lahtisidumise kohta teehoiust mis ilmselt toob kaasa teehoiuvahendite vähendamise. Ja küsimus oli, kas see ei ole vastutustundetu ning rahandusministri vastus? Iseenesest ei ole vastutustundlik siduda ehteaktsiisi kindlakuluga, et me ei pea kulutama auto aktsiisi ainult asfaldi panekuks, vaid peame olema sellest kulutamisest paindlikud sealhulgas ka teedele kulutamisest paindlikud. Me oleme pidanud 75 protsenti aktsiisist toppima täpselt aastas teedesse on on tekitanud väga selgelt probleemeni, noh see ärakulutamise ülesanne ei ole kooskõlas teedevajadusega ega ka projektide ettevalmistamisega. Selline jäikus eelarvele on tekitanud ka ka ilmselt neid super. Mis on üledimensioneeritud. Igal juhul selline selline sidumine, aktsiisi ja teekulutuste sidumine ei ole, ei ole mõistlik ega ka võimalik mõni aasta kulutama rohkem, mõni aasta vähem. Ilmselgelt teed on olnud Meie elu üks kõige kiiremini arenevaid valdkondi, teede kvaliteet on viimase kümne-viieteist aastaga väga-väga kiiresti paranenud ja seda tuleb tunnistada, et igal juhul teede olukord paraneb edasi. Mina ja teede rahastamine hakkab kasvama. Jätkame välisteemal ning Mall Mälberg teeb ülevaate sündmustest Ukrainas. BBC andmetel sisenesid Ukraina väed Kromatorski linn. Agentuuri teatel takistasid neid tsiviilisikud ja pole teada, kas nad kontrollivad linna või mitte. AFP fotograafi teatel. Sündmuskohalt sõitis läbi Kromatorski linna kolm Vene lippu kandvad tanki. Tankide peal istus kümneid moondamis ülikondades mehi ja tanke saatis sõjaväe auto. Seda on ka telepildis näha olnud. Kinnitust kuule aga leidnud vene meedia sõnum, et Ukraina tankide meeskonnad vahetasid poolt ja liitusid separatisti rega. CNN ütleb, et sellele teatele pole ametlikku kinnitust saadud. Ukraina armee esindaja teatas AFP-le, et meile pole laekunud teateid oma sõjatehnika hõivama, mis sellest. Kaitseminister sõitis Kromatorskisse kohale. Ühtlasi teatas Ukraina valitsuse esindaja ja et vaatamata sündmuste arengule erakorralist seisukorda kehtestada ei kavatseta. Osa Kromatorski tänavatest on blokeeritud, linna kohal lendavad helikopterid. Kiievi teadete kohaselt on Ukraina väed Kromatorski lennuväljal separatistide käest tagasi vallutanud. Interfaxi teatel aga kestavad seal lahingud ja õhus on sõjalennukid. Paratistid blokeerivad sissesõiduteid lennuväljale ja ehitavad sinna barrikaade. Rohkem detaile teada praegu pole. Haavatutest ka teateid pole, kuid valitsev üldine tused sündmused võivad juba lähemal ajal minna vägivaldseks. Donetskis vallutasid ligikaudu 20 kalašnikovi automaatidega relvastatud venemeelsed ilma igasuguse vastupanuta linnavalitsuse hoone, teatas AFP korrespondent sündmuskohalt. Interfaxi teatel oli relvastatud ja maskides sissetungijaid seitse. Nad ütlesid, et nende ainus soov on referendum Ukraina föderaalriigiks muutmise üle. Samal ajal on Ukraina julgeolekuteenistuse SBU andmeid. Artistid, keda juhivad Vene eriteenistused, on saanud käsu tappa. Slovjanskist on teada nii palju, et separatistide andmeil on Ukraina armee soomustehnika abil täielikult blokeerinud sissesõidulinna kui tulistamist veel ei ole. Ka olevat kõvasti häiritud mobiilside levi. Ukraina kaitseminister Mihhailov kaval teatas, et vene-meelsed relvastatud isikud võtsid riigi idaosas Luganski oblastis kaks sõjal väelast pantvangi ja viisid teadmata kohta. Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk süüdistas täna Venemaad terrorismi eksportimise Ukrainasse ja nimetas ühe ja põhilise nõudmise, mis Ukrainal on Genfi kohtumisele. Meie nõudmine Ukraina, Venemaa, Euroopa Liidu ja USA neljapoolsel kohtumisel on järgmine. Venemaa peab viivitamatult viima oma luure- ja õõnestusrühmad Ukrainast välja, mõistma hukka terroristid ja nõudma, et nad vabastaksid hõivatud hooned, ütles Jatsenjuk. Neljapoolne kohtumine peaks toimuma homme Genfis. Ja tagasi Eestisse töötute tööharjutuse raames peaks paides edaspidi korda saama nii mõnigi lagunev puumaja. Paidest jätkab Olev Kenk. Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Ehatasand ütleb, et esimese pääsukesena on juba alanud koostöö Paide linnavalitsuse ja paides tegutsevas säästva renoveerimise infokeskusega. Paide linnaga koostöö huvi tekkis meil tegelikult linnas ringi kõndides, et siin on palju niisuguseid hooneid, mis riivavad silma ja samas me teame, et meil on niisugune tore asutus nagu säästva renoveerimise infokeskus mis tegeleb niisuguse vanalinna väljanägemise, renoveerimise ja taastamisega ja on ka palju töötuid, kes võiksid olla oma kogukonnale linnale omavalitsusele abiks ja toeks sellel ajal, kui neil tööd ei ole. Ja siis me kohtusime linnavalitsuse esindusega ja leidsime, et me võiksime jõud ühendada. Töötukassa Järvamaa osakond ja Paide linnavalitsus leppisid kokku, et linn peab läbirääkimisi hoonete omanikega ja pakub väljarajatised, mida tahetakse ühiselt korda teha. Töötukassa leiab inimesed, palgaraha, töövahendid ja seadmed, iha, tasang. Tegelikult on see üks väga lihtne töötukassa teenuseid tööharjutus, need inimesed vajavad siis aktiviseerimist sotsialiseerimis mingeid oskusi, mida nad saavad tulevikus kasutada. Ja selle raames me siis paneme kokku ühe tööharjutuse gruppi. Leiame juhendajad ja töötukassa tasustab siis nii juhendamise eest kui ka töötutele selle tegevuse eest, mis on teenusel osalemisel ette nähtud. Töötukassa korraldab juba lähiajal tegevusjuhendaja leidmiseks riigihanke. Reaalse tööni loodetakse tasangu sõnul jõuda juba eeloleval suvel. Paide linnapea Alo Aasma arvab, et koostöös töötukassaga saaks korda nii mõnegi vanalinnas laguneva puitmaja. Millel enam omanikud väga aktiivselt sees ei ela, kasutust ei ole, mõned on mõnes kohas ka põlenud, lihtsalt amortiseerunud. Need on need, kus võiks seljad kokku panna ja püüda mingeid paremaid lahendusi välja mõelda. Meil esimene isegi pilootprojekt, mida mõttes mõlgutanud, tähendaks tõesti seda, et põlenud maja võetakse maha. Aga on ka meil siin vanalinnatsoonis neid maju, mis annaksid täna pillil hoopis uue väljanägemisega, kui kasvõi fassaadisaks korrastada, et kuna see on meie ühine linnapilt, siis ma ei välista üldse ka seda, et kui me seni oleme linnas maksnud restaureerimistoetusi, et vananenud maju korda saada, siis võib-olla me peaksime ka rahaliselt natukene tulema ja nii-öelda sihtsuunitlusega seda abikätt ka pakkuma. Tänavu tehakse korda üks maja ja kui koostöö sujub, jätkatakse tuleval aastal rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ja ilmast. Öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, hommikul tugevneb tuul saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ja sajuta ilm, edelatuultele päev näeb viie kuni 10, puhanguti 12 kuni 15 õhtul saartel ja rannikul kuni 18 meetrini sekundis. Õhusooja on seitse kuni 12 kraadi. Te kuulate raadio kahte märki ja vaba ja see on raadios koos Janek Lutsuga. Kell on 15 ja 16 minut, aitäh rahvusringhäälingule ajam ja seda ikka nende uudiste eest, mis asja kõlasid. Uudistes ei olnud juttu praegu konkreetselt sellest, et kokku on saanud jälle siis pressivabaduse edetabel vahekokkuvõtet, mis ütleb, et esikohal maailmas pressivabaduselt on soome-eesti on 11-l kohal. Inglased oma kuningriigiga 33. kohal, ameeriklased 46. kohal. Ja Venemaa leiame ikka veel selle 148.-lt kohalt, aga see tabel tuli mulle meelde sellepärast, et kuulsite ka seda, et mis Ukrainas toimub, pilt läheb iga päevaga järjest segasemaks ja väga raske on aru saada, kellele seda riiki vaja peale Putini. Sest tema mürsikuid, kes seal ringi Trallivad, erivarustuses on suhtuda päris korraliku segaduse vähemalt Ida-Ukrainas kokku keerata ja millega see kõik lõpeb, ei ole teada. Samas ärevaks kahjuks ikkagi veel teeb, sest ei ole kindel, et kremli-isu ainult siis Krimmiga või või Ida-Ukrainaga piirdub, nii et olgem tähelepanelikud ja ei tahaks küll öelda, et valmistuge halvimaks, aga ärge kõike uskuge eriti nende poolt, kes on vene inforuumi mõjuväljas, sest ei saa kuidagi nimetada normaalseks demokraatlikuks riiki või siis oma pressivabaduselt on enam-vähem sarnasel positsioonil, kus asuvad sellised demokraatiad nagu Saudi Araabia või Hiinat, küll nemad on neist venelastest veel tagapool. Et siiski pressivabadus, olgu ta kasvõi siis läbi selle, et on olemas need vägagi neurofiilsed anonüümsed kommentaarid on siiski omaette väärtus. Aga selles tunnis jõuame veel rääkida Eesti energia ümber toimuvast. Püüame seda ka siis tuua inimliku teksti, sest iga päev tuleb mingeid uudiseid või teateid, mis seda ettevõtet puudutavate ja ise tingimustes siiski me räägime ju strateegilisest ettevõttest. Aga räägime siis tunni lõpus ülevaate sellest ära, mis on spordimaailmas vahepeal juhtunud peale Pisastooriuse või Schumacheri. Sel pühapäeval kell kaks selgub saates halloo, kosmos. Mis eristab Vissariooni Siberisse loodud miniühiskonda meie omast mida teha meie planeedil valitseva kurjuse viirusega? Mille poolest on inimene erinev kõikidest teistest universumis eksisteerivatest, olenditest, mida kujutavad endast taevas ja põrgu. Kuidas toimub inimese hinge areng Vissariooni õpetustest räägib koolitaja Helle Kahro. Pühapäeval Gengaks Ingrid Peek ja halloo kosmos. 15 ja 26 minutit on kell ja nüüd teema juurde, mis on seotud meie igapäevase eluga otsesemalt või kaudsemalt. Kui te muidu sellest aru ei saa, siis on ainult üks kord kuus, peate kindlasti maksma energiaarvet ja tihti ise arve peab olema makstud just nimelt Eesti energiale telefonil Meil on Eesti Energia nõukogu liige Meelis Atonen, kelle käest sooviks selgust saada, mis toimub Eesti energia ühe nii-öelda arengusuunaga või teemaga nimelt eile ju majandusminister Urve Palo kritiseeris teravalt Eesti Energiat, süüdistades riigile kuuluva energeetikafirma inimesi lausa valeandmete esitamises ja omaniku mustamises ja kogu see tants ja trall käib siis ühe prügipõletusahju ümber, mis on Eesti üks suurimaid. Ja nüüd vastne koalitsioon, kes oma igapäevast tööd on alustanud, on justkui suur tahtmist täis muuta, siis kas või näiteks seda koostootmisjaamade puhul makstavat tasusüsteemi ja üks, kes pihta saaks, oleks siis Eesti Energia poolt hallatav prügipõletusahi, mis on Eesti suurim, Meelis Atonen. Kuidas teie, Eesti Energia nõukogu liikmena kogu sellest tantsust prügi ahju ümber aru saate? See tants on natuke ikka laiem, sellepärast et kui nüüd uus koalitsioon ametisse astus, siis võeti vastu uus koalitsioonileping ja selles koalitsioonilepingus on energeetikateemat päris palju lahatud ja on lubatud, et päris mitut teemat arutada ja uurida. Ja noh, nagu tagantjärgi on kuuldud siis ega ei ollagi kindel, et siin aasta jooksul mingite lõplike otsusteni või muudatusteni jõutakse. Aga, aga Eesti energia omalt poolt on siis analüüsinud neid muudatusi ja teiselt poolt, kui öelda, et kahju kahetsusväärsel kombel on Eesti energia teatud siis ju ka siis avalikkuses väitnud, mida tegelikult koalitsioonileping ei sisalda. See puudutab näiteks auvere. Ehitatavat elektritootmisjaama ja selle juures makstavat võimaliku või hüpoteetiliselt toetust biokütuse põletamise eest, mida tegelikult tänane seadusandlus kuidagi ei võimalda ja sellest tulenevalt on siis Eesti energia pluss, kui näidanud, et see koalitsioon teeb Eesti energiale kahjulikke otsuseid. Aga noh, see auvere jaama puhul võib ta EAS-i selgelt öelda, et see on mingi mingi ebaõnnestunud eneseõigustuse selline ebaõnnestunult välja käidud teema. Mis puudutab seda Iru prügipõletusjaama siis selle koha peal, et on pisut nagu riigi käitumine, kummaline selles mõttes, et Eesti energia on omal ajal teinud, investeeringud lähtuvad lähtuvalt kehtivast seadusandlusest ja, ja selle seadusandluse järgi sellest põletus ja prügipõletusjaamas, kui nii võib öelda, toetatakse tõepoolest, aga valdavalt toetatakse koostootmist ja koostootmine ei puuduta asjasse ei puutu üldse see konkreetselt toetav toodetakse soojust ja, ja energiat, et oluline on, toodetakse koostootmisrežiimil ja selles valguses seal muudatuste tegemine, et seal riigil on väga tõsine kaalumise koht, aga noh, üldiselt kogu selle vaidluse sisu Eesti Energia poolelt on minu arvates see, et üks ettevõte ei vaidle omanikuga ja kuna Eesti energia kuulub 100 protsenti Eesti riigile ja noh, kaudselt võib öelda, et selle ettevõtte omanik on otsesemalt kodanikukohust täidab rahandusminister, aga kaudsemalt selle omaniku rolli täidab valitsus ehk siis valitsuskoalitsioon siis igal juhul ei sobi ühele ettevõttele kuidagi hakata survestama või siis mõjutama avalikkust, et saada endale positiivseid otsuseid, eriti olukorras, kus noh, see omanik on täpselt seesama rahvaesindus siis ehk ehk ehk ehk noh, tekib väga pikantne olukord. Kuidas siis puutub asjasse üldse majandusminister Urve Paloga, selle väga kriitiline oli. Tema puutub asjasse selle nurga alt, ma ei ole küll seda konkreetset esinemist nüüd kuulnud, aga nagu majandusministeerium on Eestis kõige kuidas ma ütlen kõige kõrgema kompetentsiga energia energeetika nagu valitseja, kui nii võib öelda, sellepärast et vastavalt Euroopa Liidu suundadele me just hiljuti, kui ma õigesti mäletan, oli see eelmise aasta suvel toimus omaniku muutus, varem oli majandus-kommunikatsiooniministeerium ühelt poolt nii omanik Eesti energiale ja teised hulka ja energiapoliitika kujundaja ja nagu noh, siis ütleme kõige kõrgem see kompetentsikeskus ja kuna seal on väga selge vastuolu, siis just nimelt selle tõttu Eesti Energia omandi otsene valdamine läks üle rahandusministeeriumi, aga siiski energeetika poliitikat suures osas kujundatakse läbi majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ja noh, ju siis uus minister väljendas sealt mingeid oma nägemusi või, või siis koalitsiooninägemusi, et noh, mul kahjuks ei ole seda konkreetselt väljaütlemist luge. Jätame selle konkreetse väljaütlemise sinnapaika halasse asjad veel natuke sätivad ja, ja meil on ka raske täna selgusele jõuda läbi Meelis Atoneni just selles mõttes võtab siis õlitootmist aga, aga teine süüdistus, mis on nüüd uuele koalitsioonile õhku visatud, et justkui ust, kui uus koalitsioon on siis Rainer Vakra eestvedamisel hakanud kuidagi Ragnar sessi huvisid esindama ja kahjustama Eestini Kerge huvisid, kellel on Irus, prügipõletamisjaam ja kõik prügi tekitajad, ehk siis kodanikud, kes maksavad prügi äraveo vastele üldse kummuli. Kuidas on tekkinud olukord, et meil on prügipuudujääk, mida põletada, aga prügiveost tuleb ikkagi maksta? Ühesõnaga suur segadus on tekkinud, kas Meelis Atonen on siin pilt selge, mis toimub? No tegelikult ju tuleb otse öelda, et see tekkis uus prügipõletuskoht, ehk siis Iru prügipõletusjaam see mõjus kõigi prügitootjate, kui nii võib öelda kõigi meie arvetel sellega, et tegelikult prügikäitlemine muutus odavamaks ja, ja noh, tegelikult käib minu hinnangul siin ikkagi väike selline konkurentsisõda. Et keegi on valmis ehitanud prügi, ladestamiskohad pürgi töötlemisse, mis on investeeritud ja teiselt poolt on Eesti Energia valmis teinud prügipõletusjaama ja noh, kui küsimus on need, kelle tehnoloogia on odavam ja kelle tehnoloogia toimib paremini, et noh, tundub praegu, et sellises turul tänaste seaduste järgi toimuvas konkurentsis Eesti energia on olnud siis nagu osavam ja Eesti Energia äriplaan on toiminud väga hästi ja, ja selles kontekstis arutada, et noh, kas prügipõletusjaam on liiga suur või mitte, tegelikult ta töötab täisvõimsusel pidevalt on tooraine olemas ja selles kontekstis minu arvates siin nagu Eesti energiale küll midagi ette heita ei ole kui üks ettevõte, drive investeeringud lähtuvalt kehtivatest seadustest, siis see ongi loogiline. Kui nüüd riik hakkab ühe ettevõtte edust ajendatuna tema tiibu kärpima ja ütlema, et oi, teil läheb liiga hästi, et teil polegi seda toetust vaja, siis see on tegelikult noh, mõtlen, selline õigus, kindlusetuse tekitamine ja, ja, ja õiguskindlus on tegelikult, et iga riigi investeerimispoliitika väga oluline osa ükskõik milliseid investoreid Eestisse ootama, nemad tahaksid seda, et riik oleks õiguskindel, et kui ta tuleb, ta teab, kuidas asjad toimivad, et see tõepoolest ka kehtib, mitte ei ole nii, et ühel hetkel öeldakse, et oi, teil läheb liiga hästi, Ohtilt. Nüüd muudame seadusi ja teeme asjad teiseks, kui riik on õigus kindlusetus olukorras, siis tavaliselt investorid Eestisse tulla ei taha ja selles valguses ei tohiks Eesti Energiat käsitleda, et off on riigi omand, vaid siin me teeme, mis me tahame, et, et tegelikult ikkagi. Ta on üks ettevõte, mis on turul ja temasse tuleb samamoodi suhtuda kui teistesse turuvus vahelistesse ja see tähendab seda, et õiguskindlus on siin väga oluline printsiip. Jah, prügivedu odavamaks on teinud see, et on ilmunud uued tehnoloogiad, ka see prügi põletamine, et noh, kui kogu see aeg on olnud prügiinstrument, nii millele tuleb peale maksta, et tast lahti saada, siis ühel hetkel selle prügipõletusjaama aga tekkis olukord, kus prügimuutus kütte aineks ja tekkis trügi, prügila tekkis sootuks väärtus ja selle tõttu on noh, ma ei tea, minu isiklik, iga iga partaalne prügiarve, mida ma maksan võrreldes sellega, mis oli neid kolm-neli aastat tagasi, on selgelt vähenenud ja Ma arvan, et see on valdav üle Eesti, tõsi, võib-olla teatud piirkondades, kus siis need niinimetatud prügi ladestajad prügi kokku korjavad, meil võib-olla ei ole seda hinnalangus toimunud, aga need kõik, kes kelle prügi tuleb prügijaama sinna põletamisele, ma olen täitsa kindel, et nende küttearved on odavamad ja kui nüüd Küttearved või prügiveoarved? Või mõlemat, aga noh, ka prügiveoarved selles mõttes, et kindlasti inimesed saavad need firmad, kes seal uutel pakkumistel osalenud, kellel on olnud selle prügipõletusjaamaga leping, nad on saanud soodsamatel tingimustel kindlasti prügiga kokku korjata. Jah, aga samas me maksame ju Eesti energiale veel ka natukene siis nii-öelda maksumaksja dotatsiooni peale selle eest, et ta tegi sellise vahva koostootmisjaama, kus on üks komponent, on meie enda toodetud prügi ja ausalt öeldes valemit. See prügi, kui komponent ei puutu asjasse, põhikoostootmisjaamadele makstakse peale kõigile, mis vastavad tingimustele ja seal ei ole vahet, kas see on Eesti Energia tõi koostootmisjaam või on see näiteks Fortumi koostootmisjaam, Fortum kuulub näiteks Soome riigile või on näiteks Watemfally oma, kellel on ka vist Eestis investeeringud või mõni teine Eesti firma, nii et selles mõttes see ei puutu asjasse. Seaduses on öeldud, et koostootmist toetatakse selle tõttu, et see on efektiivne, see on kasulik ja seda noh, otseselt mitte maksumaksja ei, ei maksa kinni, vaid seda tehakse läbi elektri arvete või siis meie igapäevast arvete. Ja siin ei ole Eesti energia nüüd mitte üksik üksikfirma, kes saab toetust, vaid tegelikult kõiki turuosalisi võrdselt koheldakse. Ja siin ongi oluline aru saada, et kui sellised toetused ära koputatakse, eks seda kõigile tegema, aga siin tekib ju kohe küsimus, et kui Eesti energia puhul on seda justkui lihtne tehasest ühe käega võtad ja teise käega võid öelda, et Eesti energia peaks suu kinni hoidma, siis mõnes teises teise firma puhul näiteks, kui Fortumi öelda sama asja, siis nemad ilmselt annavad Eesti riigi kohtusse, saavad kohtus ka võidu, sest noh, riik ei saa niimoodi üle jala pidevalt oma seisukohti ja seadusi muuta, et õiguskindlus on siin väga oluline printsiip, mida peab kindlasti järgima. Meelis Atonen, kas siis koidab varsti päev tean, et küsin populistlikult, aga Viker selgitada, et kõik suured kaklevad minu prügi pärast, miks pole siis peale ei maksta selle eest, et ma, et ma neile prügi annan? Noh, peale vast ei maksta, aga. Meil on lausa tasuta, ära viiakse siis. Aga prügi hind muutubki väga, väga odavaks ja noh, ma ei tea, et, et võib-olla võib-olla ongi täna prügi kokku korjamisel ainult transpordi eest maksta tulebki, nii et ega see, ega see hind väga kõrge ei ole. Kui nüüd kalkuleerima hakata, kes kodust vaatab, mis hinnaga prügi ära viia, siis see on, on päris odavaks läinud. Jah, ei oleks uskunud, et minu silmad ja kõrvad kuulevad ja näevad seda, et prügi pärast läheb lausa kakluseks ja, ja selleks, et kõiki neid prügipõletusahju ka näiteks Kunda omasite elus hoida ja töös hoida, et sellest me hakkame välismaalt püksikohale mida põletama hakata, aga, aga paistab, et see teema rahu enam selle aja sisse, mis meile on antud, aga Meelis Atonen, tänud nende selgituste eest. See teema ei ole maas ja tõenäoliselt mingi aja pärast me kuuleme jälle. Vahel võib moosiga iga kuulaja õhtuste ja kui nii juhtub võtaariks muusika nõuni. Nõunikud ikka lahti, selgitab, mis selle sees on, kuidas ja miks see töötab või mitte ja paned selle kokku tagasi. Üldteab, mis värk on? Muusikanõuniku Raul Saaremets, Siim Nestor, Valner Valmelejad saates muusikanõukogu. Igal reedel kell 14 kordusena pühapäeval kell 11. Kuula teilgi, eks kuule. Te kuulate raadiot kahte märki värske jagada. Ja 46 minutit on kell ja nüüd on siis professionaalsed spordiinimesed stuudiosse, et rääkides spordiuudistest ja kui me siin esmaspäeval läksime Maarjaga lahku, siis oli üks uudiseid, et juba see enam-vähem õhus, et võib-olla see nii-öelda olümpiakavast kukub välja meie järgmise taliolümpia suur lootus, nimelt Kelly sildaru ala, mis puudutab siis pargisõitu, aga seda vist lihtsalt tahetakse muuta ohutumaks. Mitte et see nüüd päris ära kaob. Ajame Eevaga Kayla, rääkisime sel teemal veel, et ega jah seal rohkem mingit uudist ei olegi tulnud, et lihtsalt üks meditsiiniinimene arvab seda ja meedia on tõstnud teema üles, aga mingeid jätku, Edgar ei ole, et kuskil mingit tõsist ohtu, et see ala võiks välja ajada, no lähima arvan järgmiste mängude kindlasti veel ei ole, sellist häält teeb siin boikov ja säre merel. Sa võid stuudiosse väga mureliku näoga, ütlesid, et et enamus spordiuudiseid viimastel päevadel on laekunud, on pigem klassifikatsioonis vaaria. Mitte antiik, jah, noh, eks seda klassifikatsiooni võib ju mitmet moodi nagu üles seada, et aga ütleme, et ühegi spordiala alla need uudised eriti ei käi, et rohkem on niisugused üldfilosoofilised teemad üheso eksistentsiaalse jah, et kuhu, kuhu lähed, Eesti sporti õuadis või New Yorgi olles umbes umbes niimoodi, nagu arutletakse, keeta mina siin Eesti Päevalehes pikk intervjuu Jaan Taltsiga näiteks just nendel teemadel. Ja Allar Levandi on siin hiljuti sõna võtnud, et tema on nagu seadnud küsimuseks selle, et kõigepealt peaks ära defineerima, mis on tippsport, mis on tavaline sport mis seal vahet ja, ja ühesõnaga kõik siuksed Eesti spordikorüfeed, tundub, et praegu mõtlevad hoogsalt, et vaata et neil on identiteedikriis aprillikuu on ka niisugune ülemineku mõnes mõttes, et nagu suve Alatvale kätte jõudnud talialad on otsas ja siis nagu mõeldakse, et mis, mis nüüd, mis nüüd edasi ja ja noh, Sotši olümpia oli ju ka, millest on juba palju-palju juba nädalaid räägitud sellest, et meil kehvasti ja ja ja et seal ei olnud midagi vaadata ja mis nüüd saab ja kuidas edasi, et noh, eks see kõik on nüüd kuidagi kumuleerunud niimoodi ja ja siis ka see meie oma maja kriis oli ju tegelikult sinna sinna sinna auku just sellega, et millist sporti peaks telekas rohkem näitama ja millised mitte ja nii edasi, et noh, kõik need teemad, midagi muud. Jah, täna selline tunne, kui siia stuudiosse tulin, et nagu see ongi niisugune issand, siukse murekortsu tangu taga. No ütleme nii, et seal laseb mure põld ja kõik need vaod ongi need kortsud ja nad ei paista lõppu tulevat ja kõik räägivad, millest tegelikult nad ütlesid avalikult välja, tead, millest? No rahast nojah jah, et siis ongi ainult see teema ja siis teine teema, mis on tunduvalt rõõmsam teema, on see Kelly sildaru teema. Seal on nüüd ka see murekorts seoses selle ala tulevikuga ja juures, et siiani olid ainult ainult nagu positiivsed uudised ja muide ta sai täna aga viieataki 12 aastane inimene tema poolt võiks sihukestest asjadest mainida, et ta sai isalt viie hooaja hooaja eest, et oli nii hea hooaeg, ütles, et oleks võinud ka viis plussi panna, alati saab paremini. Niisugune hinnang siis nüüd sellest, mida me ei jõua, sumo, helista nendest. Nojah, et sumoäris ei kuskil enne kui ära tulin, kontorist jäi silma see, et ta mänedžer ütles, et eriti enam infot jagada, kuna neid spekulatsioone on nii palju ja üritatakse, siis üritatakse siis kuidagi niimoodi läbi ajada, et nagu ei öeldagi, mis sa seisund täpselt on, et aga eks näis, sest see on ka kahe otsaga asi, sest see just omakorda ju neid spekulatsioone rõhutab, kui, kui ei tule otse allikast infi. Otseallikas on suhteliselt rivist väljas jah, et nii otse allikast kui vähegi olla saab, siis ehk mäed sellelt endalt. Aga jah, üks koht, kus ka kindlasti, kui jällegi jällegi vaagitakse neid tulevikuteemasid on Eesti suusaliit ja, ja eile õhtul siis õhtupoole siis teatati, et kes järgmiseks ostaks, saavad nii-öelda koondisesse ja niimoodi rahade peale, siis räägime rahast ja räägime jällegi rahast ja visioonist, elu mõttest. Et on neli meessuusatajat tavadistantsimeest, need on siis Aivar Rehemaa, Kaarel Karel Tammjärv, Algo Kärp, Raido Ränkel ning lisaks sprinterid Peeter Kümmel, Siim Sellis, ehk siis kui nüüd aastate lõikes vaadata, siis on nagu jäänud neid koondisi kokku kuivanud, et ei ole neid tasemel sportlase enam nii palju ja, ja eks ma arvan, et ka raha on vähem. Ja ülejäänud peavad siis hakkama saama oma isikliku rahakoti peal oma isiklikke sponsoreid naistele. Tõsi naist, naisi on viis, kellele kellega on tehtud, noh nii ja naa, et neil on väike toetus, on muidugi antud mingites aspektides, aga aga ka ei ole päris tõsine tõsine, nagu rahakott, mille peal nagu liugu lasta. Et siuksed asjad on ja siis on ka anti saada praegu näiteks siin meie eelmise kümnendi üks edukamaid suusatajaid, kui jätta veerpalu ja Mae ja Šmigun kõrvale. Tema näiteks on öelnud, et võib-olla üldse teeb asjaga lõpparve, et noh, tal on muidugi terviseprobleemid olnud tegelikult aastaid ja ja eelmine hooaeg, mis nüüd lõppesid ka suuresti vahele või noh, tegelikult jäigi sisuliselt vahele, nii et et ta mõtleb, et kuidas üldse edasi ja ja ütles, et kui loobutajat leidnud töökoha, akuna, võrus, paga tööd, siis ta asutab Tallinna. Eks siis näis, ma tean, et kunagi Ta oli kindel soov mu poliitikasse minna. Ta oli ka minu meelest kas Võru linnas või seal vallas või kuskil maakonnas mingisuguses omavalitsuses ka tegev kunagi ma ei tea, kas seal praegu on. Aga noh, see selleks, et läheme kogu aeg täna jälle spordist eemale filosoofiast, poliitikasse, sealt majandusse ja niimoodi, et kuidagi nagu niisugune päris areeni juttu vist ei olegi. Üks põhjus on ka see, et ühed ära läinud ja teised pole veel tulnud, jutt on siis talisportlased, pole asju kokku pakkima ja ühe asja ma siiski leidsin, et üks, üks siiski juba tuli üks suveala tegija, nimelt jalgrattur Rein Taaramäe tegi siis oma esimese võistluse pärast pärast operatsiooni, mis tal Tartus oli. Ja see võistlus hakkas siis niimoodi, et käis täna kuskil kuskil kohe distantsi alguses, mitte küll oma süül nimelt talle Prantsusmaal siis toimuvas Pariis kamanda ääri-nimeline hea päevasõitja seale kohe alguses üks itaallane ees kukkus ja pundistabani nii kiiresti otsa, et ei jõudnud, ei rõhutanud, kui midagi oli siis asfaldimaal maas, ühel hetkel ütles, et võttis pool minutit aega, et püsti saada, ei suutnud end hästi liigutadagi algul mehaanik tõi uue ratta, siis hakkas edasi väntama ja ütles, et sõidu alguses kuni 200 kilomeetrit või minna sõidu alguses oli tal suhteliselt sihuke kehvake, aga ütles, et selle käigus sai kuidagi nendest asjadest üle ja ja päris hea enesetunne oli, et see on nagu igati positiivne, sest ta tõi välja ka selle, et kui tavaliselt, kui keegi grupis seal nagu gaasi põhja paneb, siis viimastel aastatel pigem on nagu kippunud nagu maha jääma, aga nüüd ta isegi suutis vahepeal ise tempot teha ja niimoodi, et et ütles veel ka niimoodi, et kui poleks seda algul kukkumist olnud, siis oleks ta kindlasti eesotsas lõpetanud, aga noh, 33. koht seal muidugi jalgrattaspordis see koht ei ole nagunii oluline, et siin on nagu mingid teised aspektid, mis on nagu olulisi omadusi oluliselt siis kui kohtujõudu noh, siin on nagu tahtsin osavõtt, mitte võit. Jah, see on nagu see on nagu jällegi pikem temale see see läheb. Ei, see, see ei pruugi isegi väga filosoofilises minnes võib väga praktiline olla, siin on ka see see, mis, mis võib olla pealtnäha, nii ei paista, aga tegelikult rattasport on võistkonna alaja igal võistkonna liikmel on seal oma kindel roll, mida ta peab tegema. Ja on mingi kindel ülesanne, millega ta peab hakkama saama. Alati võitmine, võitmine tavaliselt on võistkonnas noh heal juhul ühel kahel ratturil, enamikel on seal nende kas abistamine või siis või siis mingisuguste konkurentide sõidurikkumine mingil viisil, noh, mitte küll otsa sõites. Aga, aga nagu sellel viisil, et kiirendab siis kui konkurendi jaoks on või, või vastupidi, hoiab gruppi pidurdab kuidagi, kui võistkonnas vastane on eest ära saanud, seal on väga palju nüansse, jalgrattajalgrattafännid, tavatsesin, läheks mina, mina nagu väga suur spets ei olegi. Et sa pead alguses juhatasid sisse minu kõrval paistavad väga suure augu, juhatasid sisse kui profinaga. Ma pean siinkohal mainima, et, et kindlasti on minust tunduvalt nagu ütleme siis teadjamad sel teemal. Aga jah, tore, et igatahes kuna ma olen tagasi sadulas ja juba järgmine laupäevane oleme sõitnud, eks ta nüüd pikap pidi. Pikkamööda siis kogub vormi, et nende suvesuurteks võistlusteks talunud teine hingamine. Jah, operatsioon. Mul on pidevalt olnud need viimaste aastate jooksul seda värki, et tal on nagu on tunne, et nüüd on kõik hästi ja siis tuleb jälle mingi jama, loodame, hoiame järjekord pöialt. Aga et kiiresti ära rääkida, siis on ka meie teine suur profirattur Tanel Kangert on samuti valmistumaks suve suurteks võistlusteks ja ja seekord on siis niimoodi, et osaleb ka Tour de France'il, kus on munakivilõigud viiendal etapil. Ja need munakivilõigud on nagunii pikad või kuidagi nii olulised, et et isegi maailma tippratturid on läinud neid juba praegu proovima, et kuidas tunne on ja mida peaks arvestama amortide tänavasõiduratast. Noh, kujutame endale ette, seal on küll nii palju infot praegu, et on mingisugune erivarustust selleks etapiks, ma ei tea, mis seal endast täpselt kujutab, kuidas padi pool, kuidas, nagu kuidas, nagu võib-olla on mingisugused amordid lisaks või mingisuguse tämbers mingisugused jah, siuksed asjad ei oska täpselt öelda. Aga aga jah, homme, siis läheb ta kuma Astana. Sa vist praegu ei oska vastata Tubiks siis on siis see munakivi. Lugesin uudist, et 15,4 kilomeetrit on kokku, neid aga üheksa erinevat lõiku, et ei ole nagu ühe ühe valuga ei saa läbi, et sa saad vahepeal sõita asfaldil peale, siis tuleb jälle see nii edasi läheb, et selleks, et tunda ennast hästi tõepoolest vahepeal tundma, halvustada. Noh, jah. Proovisin põlevkivi peal sõita. Et noh, jah, olen proovinud vanalinnas olen ja olen sealt, mis on, see pikk jalgu. Kumb see jalg on tallaga, minul ja umbes niimoodi, see käis natuke kiiremini, 15 kilomeetrit ei kujuta väga ette, muidugi. Aga Need, kes suru, vasaraga tänaval töötavad, mõtleksid. Samas ei ole rahulik, et sul on midagi väga hea kujutlusvõime, olemasolevad ikkagi spordiuudisteajakirjanik. Õnneks jah, ei tasu siin. Homme on YFU programmis Eeva Esse ja õige pea on eetris draiv ja Laura.