Tere, lahingutele ja sõdadele ja suurtele ideedele oleme tähelepanu pööranud rohkesti. Täna uurin selle kohta, mis on inimese argielus olnud oluline, mida tehti keskajal näiteks 16. sajandi lõpus pärast Vene-Liivi sõda öösiti siis kui oli pime. Sellest räägib ajaloodoktor Inna Jürjo, saate toimetaja Piret Kriivan. Öisest elust ja öistest toimetamistest, niisiis räägime selles saates Inna Jürjo. Öö on ju pime aeg. Keskajal oli sama pime kui praegu veel pimedam, tegelikult. Nojah, tõepoolest, keskaega ju nimetataksegi pimedaks ajaks, tõsi, ei mõelda seal küll seda valguse puudumist, vaid vaimupimeduse aega aga aga kui ka valgusest rääkida, et siis tõepoolest võib ka keskaega nimetada pimedaks ajaks, aga samamoodi ka varauusaega üldse aega, kuni elektritulekuni võib ju kõike seda siis nimetada pimedaks ajaks kuivõrd oldi sõltuvad, oldi sõltuvad esiteks päevavalgusest ja, ja teiseks kunstlikust valgusest. Aga see kunstlik valgus ei pruukinud kaalata, teine väga hea olla, et see oli ka sõltuv, kuidas, kuidas kellelgi võimalused, võimalused olid need, kes, kes pidi leppima pirruvalgusega, kelle käsutada olid vahaküünlad rasvalambid, et see oli ka nii-öelda seisuslikult määratud, see kui hästi ta sai oma ruumi valgustada. Aga jah, et võib öelda, et pimedus varitses keskaja inimeste tegelikult isegi päeva ajal, sellepärast et näiteks ühiskondlikesse hoonetesse elumajadesse pääses päevavalgus tegelikult halvasti. Ja, ja seda seda valgust oli, oli vähe, et ka kõik ruumid olid ikkagi hämarad. Näiteks keskaja kirikus peeti soovitavaks suurendada värvi osakaalu ja seda ühest küljest, siis jumalikkuse esiletoomiseks. Aga teisest küljest pimeduse tõrjumiseks. Et nimelt siis leidsid mitmed keskaja teoloogid, et värv on valgus. Et see on ainus osa tajutavast maailmast, mis on ühtaegu nähtav ja mittemateriaalne, tegelikult ka näiteks linnakodanikke elamutes ju kasutati maalinguid värve. Et võib-olla sealgi siis võiks arvata, et ühest küljest selle esteetilisuse pärast aga võib olla ka sooviti samamoodi nagu kirikus, siis värvide abil pimedust tõrjuda. Aknad olid pisikesed. Ja aknaklaas oli võrdlemisi kehvake veel 16. sajandil näiteks ja kallis. 16. sajandil on juba tegelikult teine olukord, et tõsi, aknaklaasid nii-öelda ütleme, võetakse, võetakse kasutusele kuskil 13. sajandil ja esialgu nad on tõesti väga kallid ja noh, kättesaadavad selles mõttes ainult ainult nagu vähestele aga juba hiliskeskajal kuskil 14 15 seda enam veel siis 16 sajand varauusaeg. Et siis tegelikult on, on aknaklaas ikkagi juba üsna üsna laialdaselt kasutusel. Et täitsa huvitavaid andmeid pakub näiteks Tallinna raeArv raamat siis 15. sajandi esimesest poolest algab ja sealsed sissekanded näitavad, et aknaklaase oli muidugi raekoja loomulikult, sest see on nii tähtis tähtis ühiskondlik hoone linnas aga ka igasugustel teistel teistel hoonetel. Et näiteks apteegivaekojal siis nimetatud väike saun siis samuti rajale kuulunud elumajadel poodidel. Et isegi võib-olla natukene kummastav oli, et et ka Raele kuulnud käimla on olnud mingisugune mingisugune klaasaken igatahes 1439 maksab raad siis klaassepale selle parandamise eest siis mingi seitse, seitse Killingid, et et selles mõttes, et jah, et need klaasaknad on isegi isegi palju rohkem levinud, kui me võib-olla võib-olla arvaksime. Ja, ja eks seda on ka noh, üsna üsna vähe siiski ka uuritud. Ja kindlasti siis mitte ainult mitte ainult need Raele kuulunud hooned kindlasti ka ka ikkagi jõukatele Bürgeritele kuulunud hooned mitte ainult siis nendes suurtes-suurtes linnades Vaidikaga, väiksemates linnades ja selle klaasi klaasakende osatähtsusele. Seda, seda kindlasti, nagu tõendab ka klaasseppade suhteline rohkus, et isegi isegi väikestes linnades on ikka mitu-mitu klaasseppa ametis, et noh, loomulikult klaase tegid ka muid töid, aga nad ikkagi valmistasid ka klaasi ja mitte ainult siis neid klaasnõusid vaid, vaid selgelt siis ka klaasklaasaknaid. Kui läbipaistev see klaas oli, kas kardinaid oli ka tol ajal vaja? Kardinaid vast vast vaja ei läinud, et need esialgu, kui see klaas, klaasipind on ikkagi küllaltki väike, et need pannakse tinaraamidesse ja et noh, et me kõik kõik oleme näinud, millised need, millised need keskaegsed aknad on, et noh jah, et meie akendega loomulikult seda võrrelda võrrelda ei anna. Aga teisest küljest ikkagi, et see on ikkagi suur suur samm edasi, arvestades nende teiste võimalustega, millega siis aknaavasid kaeti kas mingi pärgamendiiga või, või õliga niisutatud riidega. Esiteks klaas laseb palju rohkem valgust läbi. Teiseks peab ju arvestama ka seda, et et siin põhjapoolsetel aladel on ikkagi ikkagi probleem mitte ainult valguse vähesus, vaid ikkagi ka see, et on külm külmaaeg, et, et klaas on ka siis see kõige-kõige parem materjal ka külma külma vastu, et sealt ka külm ei tungi, tungi nii palju läbi, et noh, võib-olla see seega tegelikult on see moment, mis võib-olla ka eriti motiveerib siin siin seda klaasakent akent kasutama, et et noh, ei ole nii nagu kuskil Lõuna-Euroopas, et, et väga Su suur osa aastast tuleb kaitsta ruume luukidega, et terav päikesevalgus sisse ei pääseks, et, et oleks, oleks võimalik ruumides sees elada, et, et siin on ikkagi tähtis see, et pääseks võimalikult palju valgust siis ja et külm ei pääseks sisse. Ka siin põhjamaal oli keskajal talvel ikkagi elu selle järgi sätitud. Millal pimedaks läks? Igal pool on elus, oli elu, selle järgi sätitud päikesetõus, päikeseloojang, et see päevavalgus oli siis see, mida üritati, üritati maksimaalselt ikkagi ära kasutada. Aga nojah, et see on, see on üldiselt, see on väga-väga varieeruv, just, et noh, igal pool on ju seal päikese, päikesetõus on erinev, päikeseloojang on erinev, et selles mõttes päeva Rütma aja ajamõõtmine on tegelikult väga varieeruv ikkagi ikkagi keskajal. Et noh, oli oli tavaline, et et näiteks suve ja talveperioodil arvestati 100 päeva ja ööaega selles mõttes erinevalt, et et suvel on päeva aega rohkem, siis olid päevased tunnid, olid pikemad, öised tunnid lühemad ja, ja siis jälle vastupidi. Et näiteks üks väga-väga huvitav kell on säilinud Nürnbergis keskajast tunnikell, et nimelt siis selle numbrilaud ei ole jaotatud mitte 12-ks, vaid 16-ks. Et siis tähendab, et suveajal siis oli seda valget aega oli siis nagu arvestades 16 tundi ja ö aega kaheksa tundi ja talvel, siis siis vastupidi ja et väidetavalt siis alles seitsmeteistkümnendal sajandil nagu Nürnbergis sellest sele sellest tunnijaotusest loobuti. Et selline variatsioonirikkus oli suvel oli päev pikem, nii oligi. Tulid ka siis päeva tunnika siis pikemad ja jah. Aga on on küll välja antud igasuguseid määrusi, eks, mis siis, mis siis seda päeva aega ja ö aega ka määratlevad täpsemalt, et näiteks Tallinnas ja, ja, ja tõenäoliselt kogu Liivimaal, linnades oli levinud ikkagi see, et öörahu algab kell üheksa, siis tuleb kõik, kõik õllepoed, veinitoad tuleb kinni panna, linnaväravad pannakse kinni, kus, kus need olemas olid ja siis algab öörahu aeg. Kas siis, kui öörahu algas, siis see tähendas ka seda, et linnarahvas enam tänaval väljas käia ei tohtinud? Kusjuures jah, praktiliselt nii võib, nii võib öelda küll, kuigi see oli ka jälle noh, mõnevõrra varieeruvad, milliseid määruse just kuskil mingi raad välja oli andnud, aga Tallinnas oli see küll nii. Eks 14. sajandi lõpu Tallina kodaniku määruse järgi siis et kui öövahid tabasid siis linna peal nii-öelda sellised kõrgema seisuse isikud, isandad, siis need saadeti koju öövahtide poolt, aga lihtrahvaesindajad pandi kinni, Rae vanglasse. Kuni hommikuni ei olnud tarvis, et, et keegi niisama linna peal ringi hulguks. Samas Riias näiteks oli, oli jälle nõudmised olid natukene leebemad. Et seal siis 14. sajandi lõpu kodanikumäärus nõudis. Et õhtul tänaval liikudes tuli käia viisakalt ilma kisa ja karjumiseta, et kui siis käituti vastupidi, et siis siis ootas karistus ja noh, näiteks ka kuskilt Saksa linnadest, et, et ka ei ole tingimata tingimata nüüd öeldud, et üldse ei tohi käia, vaid et, et tuleb käia siis nii, et, et keegi, keegi näitab valgust või etc antakse tõrvikuid talle pimedas siis nii-öelda ringi lihtsalt ei liiguta. Aga see põhimõte on, on nagu keskajal küll, et kui ikkagi töörahuaeg on, siis peavad kõik inimesed olema jõudnud oma koju oma elupaika kloostris, linnuses, kus, kus iganes, et öörahuaeg ei ole ikkagi see aeg, kus kus nagu peaks ringi kolama, et kõik need kolajad siis need on, kas pahandusetekitajad, kurjategijad, lihtsalt mingisugused kahtlased isikud, et, et selles mõttes jah, et et ei, ei ole tarvis tarvis nagu öösiti ringi kolada ja veel üks asi, mis mis on, et et ka öösiti ei lubata jääda väljapoole linna ööbima näiteks käsitöösellid, et kui kuulutatakse välja kell lööb, on on rahu, siis nad peavad, peavad kiiresti linna tagasi jõudma, sellepärast et et juhul, kui nad vaat siis väljapoole ööbima, siis nad peavad maksma trahvimeistrile. Esiteks, kui meister nende käest ei nõua trahvi, siis raad nõuab meistri käest trahvi. Et, et see on väga selline range nõudmine. Et miks see nii on, eks siis on kindlasti erinevaid põhjuseid, et üks, mis, mis näiteks noh, meie meie või Liivimaa linnadele määrustest eriti välja tuleb, on see, et, et ei taheta lubada nii-öelda väljaspool siis seda päeva aega või siis öörahu ajal mingisuguseid kaubandustehinguid. Ja, ja kindlasti siis ka ka seda, et näiteks sellid käiksid, käiksid ja teeksid mingit mingit öötööd või täidaksid siis väljaspool linna väljaspool seda töö, ametlikku tööaega nii-öelda mingeid tingimusi, et et see on siis see on see üks põhjus ka miks kõik peavad olema oma elupaigas ja magama. Peavad magama, kas oma kodus lärmi võis teha, kui öörahu oli juba jõustunud. Talvel magama lihtsalt? Noh, selle kohta jahe nüüd ma ei ole leidnud küll, et kedagi oleks karistatud, selle eest ta oma kodus teeks nagu Rimi ja ja ja noh, küllap küllap tõepoolest mindi ka magama, sellepärast et esiteks inimesed kindlasti olid väsinud noh, olenes muidugi, mis, mis ametisse keegi kuulus, aga tööpäevad olid ikkagi ikkagi ju väga pikad, näiteks Tallinna Kiviraiduritel algas hommikul töö, kell neli lõppes õhtul kell kuus vahepeal oli siis lubatud kaks pooletunnist puhkepausi, et noh, et kujutame ette. No muidugi loomulikult see ei olnud seal tempo sai ju inimene ise valida, aga ikkagi see, need päevad, päevad on pikad, töö on raske, et kui paljunud igal igal päeval kellelgi veel jõudu oli oma kodus sadel mürgeldada, aga loomulikult selline üks, üks võimalus seda öist aega kuidagi kasutada või, või, või hõivatud ja mis, mis oli nii-öelda legaalne, see oli just pidude aeg. Pidude ajal oligi öörahu aeg ka viidud, siis natukene hilisemaks ajaks. Näiteks kell 11 tavaliselt lõpetati aga suurte tähtsate joodude ajal veelgi hiljem, pärast südaööl veelgi hiljem. Et, et peod, peod olid siis need ajad, kus oli lubatud kauem üleval olla kauem ka siis selles linnaruumis nii-öelda liikuda, ilma et sellest mingit mingit tüli tekiks. Need olid niisugused suuremad peod, kus suurem hulk inimesi oli kaasatud. Vastlaad jõulud, et jah, loomulikult. Niisugused ühiskondlikud teod ütleme aga kui olid isiklikud teod, pulmad, kas siis anti ka õigus kauem? Pidu pidada, see oli ka kella 11-ni, oli, oli nagu lubatud ja eks see ka aja jooksul muutus, et varasemast ajast ei ole teada, aga 16. sajandil hakkab siis raad välja andma määrusi, mis keelab öised pidustused või öised järelpidustused kihluse ja pulmade ajal, et ikkagi see öine aeg siis ka nagu võetakse põetakse inimeste inimeste käes nagu sellest vabast kasutamisest nagu järjest järjest vähemaks, et järjest sellise kasvava intensiivsusega üritab, üritatakse siis avaliku võimu poolt ka seda öist öist privaatset aega ikkagi ikkagi kontrollida. Aga pulmad kestsid ju mitu päeva, kas siis vahepeal vulmalised läksid koju magama või magasid seal pulmapaigas ja hommikul alustasid uuesti söömise ja joomisega? No oleneb, aga eks kõigil ikkagi oli mingisugune oma oma ulualune ulualune leitud, et see nüüd seal gildi majas keegi, keegi kuskil põrandal ma 2000 see päris päris nii aktsepteeritud ei olnud, ikka ikka igalühel oli oma öömaja kuskilt kuskilt leitud ja järgmine päev siis jälle uuesti edasi. Aga kui kell üheksa pidi olema öörahu, siis kuidas inimesed teada said, et kell on üheksa, kas kõikidel oli kodus kell? Oi ei. Eks sellest anti anti teada kelladega kiriku kella kellahelistamisega, et see oli selline akustiline signaal, siis mis, mis andis sellest ajast ajast teada ja samamoodi ka ka hommikul Meie või Tallinnas allikates. Me ei ole seda otsesõnu nimetatud, aga näiteks Riia linnaõiguses on nimetatud otseselt ka töökella, et see on siis kell, mis, mis annab, annab teada sellest, et on tööpäev alanud. Nüüd võib juba ka linnaväravate eesostutehinguid sooritada. Et kellahelin oli see, mis andis sellest teada. Kui öösiti oli liikumine piiratud, siis just nagu poleks tohtinud kurjategijat ja kurikaelad ringi liikuda. Aga tegelikult Tegelikult võiks öelda vastupidi, et just seda pimedat pimedat aega kardeti, et see, see on aeg, mis on, ongi kurjategijate päralt. Mis on varaste ja röövlite ja teiste pahategijate päralt. Ja uurijad juhivad, juhivad tähelepanu sellele, et keskaegne seadusandlus karistas eriti karmilt neid üleastumisi ja kuritegusid, mis oli sooritatud öisel öisel ajal või öösel. Et öö oli siis keskaja keskaja seadustes selline tõsine, raskendav raskendav asjaolu. Samas jällegi, kui me näiteks siin vaatame linna õigusi siis ega, ega päris otseselt sealt nagu see see välja ei tule, et seal ei ole ei Riia linnaõiguses ega, ega siin, Lübecki, Lübecki linnaõigusest me ei leia nüüd päris sellist punkti, mis, mis ütleks öisel ajal sooritatud kuriteo eest tuleks selle võrra karmimalt karistada, et noh, et et samas samas me ei saa ka öelda, et, et seda siin ei tehtud, et siin peaks vaatama vaatama siis kuidas, kuidas nii-öelda siis tegelikult seda praktikat. Aga, aga noh, see on muidugi jälle kak päris keeruline töö ja ega väga paljud teateid häid teateid selle kohta ei ole. Samas võiks öelda, et vähemasti selle põhimõtte vaimsus või vaimu kohtab Tallinna 15. sajandi alguse kodaniku määruses. Et see puudutab, puudutab siis öist kalapüüki raetiikides et nimelt on siis kodanikumääruses kirjas, et samuti ei tohi keegi linnatiikides kala püüda ilma raeloata ühe Margase trahvi ähvardusel. Kui aga juhtub, et ta teeb seda öösel mõistet nagu tema üle kohut, Ta veel järele mõtleb. Et noh, on selge, siin sooviti kuidagi seda öist öist kuritegu rangemalt karistada, kuigi jäetakse täpsustamata. Milles see siis täpsemalt konkreetsemalt seisnema peaks. Aga loomulikult, et pime aeg oli, oli ju varastele just see hea aeg tegutsemiseks. Et kui me mõtleme lihtsalt selle, kes ka elukorralduse peale, et keskaeg-ajal ju veel ei olnud töö ja eluruum, lahutatud meistrid töötasid oma kodu, see tähendab, et päeva ajal oli majapidamine kogu aeg kogu aeg ju täidetud inimestega. Et mitte nagu tänapäeval, kus korterid jäävad tühjalt. Vaid jah, et kogu aeg oli, oli liikumist majapidamistes aga öösel oli vaikne, kõik magasid, oli pime. Et selles mõttes on, on öine aeg, just siis varaste ja kurjategijate aeg. Linnavalitsused olid, olid mõelnud ka sellistele nii-öelda kuritegusid ennetavatele meetmetele, sest noh, ei olnud ju ainult vargad, vargad, need, kes, kes võisid kahju tekitada. Ja selle ennetava meetmena siis oli keeratud öistel linnatänavatel relvastatult või relvaga siis ringi liikuda. Et jällegi siis Tallinna linnamäe määrus, mis ütleb, et samuti ei tohi keegi öösiti tänaval relvi kanda ega nendega ringi kõndida ühe Margase trahvi ja relvade konfiskeerimise ähvardusel välja mõrvatud vahipidajad. Aga tuleb välja, et praktikas siis mitte ainult ei trahvitud võetud relvi ära, vaid mõnikord pandi inimene ka lausa vangikongi istuma, et näiteks 1406 mäng käis, käis Tallinnas Herman Rosenberg öisel ajal tänavatel ringi, pikk nuga käes ja, ja selle selle eest siis pandi ta vangikongi istuma. Aga no muidugi, eks, eks öösiti sündis igasuguseid muidki muidki korrarikkumisi. Millest, millest siis Rae, Rae kohtu protokollid? Ta annavad, et, et noh, üks üks levinumaid korrarikkumisi oli muidugi kaklus. Mida, mida Ta tuli ja niinimetatud ka sündsusetu või sündmatu käitumine, et mida, mida iganes see siis endast endast kujutada võised, sündmatu käitumise eest on, on trahvitud nii, sellist meeste seltskonda, samuti on trahvitud sündmat sündmutu käitumise eest sellist prostituutidega õlut joonud meesterahvastelt. Et noh, seda sündmatut käitumist oli siis igasugust. Aga muidugi oli veel teisigi teisigi selliseid pahategijaid, näiteks süütajad. Uus-Pärnu ajaloost on teada, kuidas siis aastal 1524 puhkes seal hommikul kell kolm suur tulekahju, milles siis hävis suur osa linnast ja, ja see puhkes sellepärast, et kaks teenijatüdrukud olid varastanud oma oma emanda ehted matnud need aeda maha ja selleks, et selleks, et oma kuritegu varjata, selleks nad otsustasid siis oma peremehe maja süüdata. Et noh, siis vargus, vargus jääks nagu avastamata, et väikese kuriteo varjamiseks lavastaja suur. Aga paraku jah, et sellest sellest võttis, võttis tuld suur suur osa linnast. Aga jah, et need ehted jäid, jäid, jäid paraku tulest puutumata, neid leiti üles ja nii leiti ka süüdlased ja mõisteti nad omakorda jällegi tulesurma. Et see on jällegi üks selline asi, mida tegelikult noh, linnaõiguste punktidest me otseselt ei leia, aga just praktikas tuleb välja see, et, et need, kes on süütamise eest süüdi mõistetud, need mõistetakse tulesurma veel, mis, mis sellise öise eluga seondub. Et jällegi linnades linnades siis kodanikumäärused manitsevad manitsevad kodanikke, et nad vaataks väga selle järele, keda nad öömajale võtavad. Et linnades liikus palju igasugust rahvast, tulid talupojad, tulid, tulid muud linna külalised ja nad otsisid öömaja, peavad varju, leidsid seda linnakodanike majades, aga just, et et tuli vaadata siis, et keda öömajale võetaks, sellepärast et siis ei sünniks, sünniks sellele peremehele siis kahju, et kas siis varguse või tapmise või mis mistahes muu pahateo näol. Aga, aga samas ka oli ise öömajale jäädes samuti võimalus kuriteo ohvriks langeda. Et näiteks 1533 on teada üks juhtum, kuidas Otto von üks, Külli teener, kes tuli siis Tallinnas kaubaga, jäi öömajale runo, vere, kõrtsi ja seal öösel, kui ta magas seal, ründasid teda siis üks küli vaenlase Saare-Lääne piiskopi Reinhold von puks ördeni teenrid, ähvardasid teda ja röövisid paljaks, et jällegi noh, kõrtsis, tegelikult sellises sellises kohas, kus, kus nii-öelda ei tohiks selliseid asju asju juhtuda, sest aga jahet, röövlid, röövlid ei hoolinud ka selliste sellistes erilistes paikades, kus, kus oleks pidanud nagu kaitse ja rahu tagatud olema. Aga kui nüüd kurjategijad ja pätid ja röövleid kõrvale jätta, siis korralikud inimesed, kes öösel magasid oma kodus, kas nad magasid oma magamistoas oma voodis. Kas kõikidel olid oma voodid, tekid, padjad? Olenes jällegi sellest, kui jõukas keegi oli, mis seisuses ta oli, millises majas põelas. Kui rääkida linnakodanikest või, või aadlikest, siis loomulikult neil olid uhked, uhked, suured voodid, sulgmadratseid, hiliskeskajal juba ka voodipesu, padjad, kõik kõik, mis, mis sinna juurde kuulub nagu tänapäevalgi. Aga kui oli tegu jällegi vaeste inimestega, siis neil muidugi ei olnud, ei olnud sugugi kõigil oma voodit või üldse mitte mingeid voodeid, olid õlemadratsid ja kui oli kasutada elamiseks üldse ainult üks ruum, mis pidi täitma kõiki funktsioone, siis siis alles ööajaks toodina, madratseid, madratseid, siis võib õhukotid välja ja päevaajaks jälle koristati ära. Et see oli jah, väga-väga erinev, kuidas kellelgi võimalik võimalik oli, aga just nimelt et ka selline noh, täiesti tänapäevale Comfort, et see oli ka juba hiliskeskajal täitsa täitsa olemas. Kas riideid vahetati, kas ööriided olid olemas? Särgid? Varaloendites tulevad, tulevad väljamütsid ja ka nagu piltide põhjal võib, võib näha öösel magati ikkagi alasti. Mütsid olid. Aga mis oli sellepärast, et toas ilmselt ei olnud ka talvel mitte ülearu soe. Jah et seda, seda nüüd küll jah, et, et ruumid üldse kütmine on ka jälle omaette teema, et see on ka, algab ju sellest, et on võimalik kütta ainult ainult ühte ühte ruumi ja kõik muud muud ruumid on, on soojad, et isegi sealt nendes kodanike majades, kus on see törnza diile, et sealse koda diile, siis kus on kus on küll kamin nurgas olemas, et aga sealgi väidetavalt siis talvel hoolimata sellest, et seda kaminat kogu aeg küüti sealgi võis temperatuur külmal talvel püsida nulli lähedal, et noh, selles mõttes temperatuurid tõesti tõesti pess hoopis teised, kui, kui meie meie harjunud oleme. Aga kui talve talve juurde tulla, et et talv on ka ju mitte ainult öö, vaid ka talv või talv on selline pime, pime ja, ja mingil moel sünge aeg, eriti eriti tänapäeval siin kuidagi tundub, et, et keegi meil enam ei suuda talve taluda, et on mingid kliimapagulased ja mis, mis kõik veel. Aga keskajal, kui, kui jah, et kui, kui see sooja probleem on, on tegelikult ju tõsine, palju tõsisem, kui, kui meie siin tänapäeval oskame ette kujutada, et kuidas siis nagu selle pimeduse ja külma ja kõigega kõigega hakkama saadi. Kui nüüd vaadata, et kuidas aega veedeti, et kas see oli siis selline aeg, kus kus külma pärast nagu üldse väljas ei käidud, et mitmed tööd üldse lõppesid, talupoja ju põllutööd lõppesid, eks oli selline vaheaeg. Et kas siis istuti, istuti kodus ja, ja pirruvalgel valgel ja nagu midagi midagi mõistlikku vaata et teha ei olnudki. Et noh, et tegelikult see sugugi nii ei, ei olnud, et kuigi mingites töödes võis vahe ajada tulla, siis näiteks pidude tsükkel kestis nagu seda intensiivsemalt edasi. Et pimedasse aega langeb ju kaks kaks suurt kalendri pühase on jõulud vastlad. Aga see on ka see aeg, kus siis saani teede tõttu Too peetakse palju pulmi. Sellepärast et siin just just saab määravaks see, et tuleb külm maa, külmub, et kõik sood ja rabad, mis seni on, on olnud ületamatut, et nüüd nüüd saab sõita üle soode, rabade on saaniteed, peetakse suuri Laatu, peetakse pidusid, et ühesõnaga elu käib ikkagi sellise tempoga edasi ja, ja loomulikult keskaja pidustused on kõik sellised suured kollektiivsed üritused, et vastate ajalgi. Ja isegi kui pidusid peetakse, et, et siis ka ei, ei minda siis ainult siseruumi, vaid vaid hoolimata sellest, et väljas on külm, väljas on lumi, ikkagi toimub biotegevus ka väljas tänavatel tantsitakse, lauldakse, on tõrvikutega rong, käigud sõidetakse saaniga. Noh, selle selles mõttes jah, et see aeg on ikkagi ka täidetud meelelahutusega, et noh, ei saa öelda, et see oleks kuidagi nähtavalt siin tänapäevast vaadates nähtavalt kuidagi ängistav või et et inimesed kannataksid, kannataksid väga selle all ja samamoodi ka sõjakäigud, et talv on just see aeg, kus kui on veel rüütlivägi, minnakse sõjakäikudele. Preester Henrik oma kroonikas niimoodi väga-väga kenasti kirjutab. Kui siis issanda sündimise ja ilmumise pühad, et need on siis 25 detsember ja kuues jaanuar, talvine aeg, et kui need pühad olid peetud, katab lumi, maad ja vood, sest sügavuse pealsed hakkavad Ko ja veed lähevad kõvaks otsekui kivid ja tekib jää ja tee on parem maa peal ja vee peal. Et see on siis aeg jah, kus, kus peetakse sõjakäike ja ja pigem ollakse mures selle pärast, kui, kui ma ei ole veel piisavalt külmunud, et siis siis on nagu probleem, et, et ei vot ei saagi seekord leedulaste vastu sõtta minna. Kas talurahva toimetamistest öisel ajal pimedal ajal on ka midagi rohkem, tead? Nojah, allikad on selles osas tõesti tõesti napid, et, et ega me sellest öisest külaelust tõesti praktiliselt mitte midagi ei tea, aga aga küll on Balthasar Russovil üks üks tore kirjeldus. Kirjeldus sellest siis, mis toimub kirikulaatade ajal, kui talupojad on, on tulnud kokku lähedalt, lähedalt ja kaugelt. Et see näitab, et talupojad pidasid öisest pidutsemisest lugu russo siis kirjutab. Ning kui laupäeval talumehed oma naiste ümmardade ja sulastega mitme penikoorma tagant suurte hulkade kaupa pärale jõudsid, kukkusid nad jalamaid lakkuma, rassima ja suurte torupillidega, mida õhtusel ajal kasvõi penikoorma kauguselt kuulda võib omale lõbu tegema ning see kestis terve öö kuni varahommikuni. Et jah, et vähemasti siis selle kohta, et, et talupojad armastasid öisel öisel ajal pidutseda, kui selleks võimalus oli, et selle kohta on informatsioon ja et aga aga muus osas jah, on on kahjuks allikad väga, väga napisõnalised. Vaikivad eesti keeles on üks kena väljend videviku pidama. Ka videviku pidasid keskajal ilmselt siis nii linnainimesed kui ka maarahvas, et oodati ikka viimse võimaluseni, kuni veel vähegi valge oli. Ja siis alles süüdati, tuli. Ja kindlasti, et just nimelt, et see kunstlik valgustus on, on ikkagi niivõrd niivõrd kallis või on ta siis lihtsalt vilets. Ja selle selle pärast loomulikult kasutati seda päevavalgust kuni viimase võimaluseni, et üldse keskaja kunstlikule valgusele valgustusele mõeldes. Me peame ju arvestama seda, et need kõik need tõrvikud, pirud, õlilambid, küünlad, et see kõik ju tähendas ümberkäimist lahtise tulega, see oli ikkagi väga-väga ohtlik, võis kergesti põhjustada tulekahjusid. Et selles selles mõttes ka, et näiteks ka kõikvõimalikud linna linna määrused, kodanikumäärused keelasid siis trahvi ähvardusel tulega hooletult hooletult ümber käia. Noh näiteks siin võin vana-pärnu kodanikuga määrust hiliskeskajast tsiteerida. Et veel nõuame meie, et mitte keegi ei söandaks lubada ja lasta oma kodakondsus ei tule ega üle tänava jooksma, olgu see sakslane või mitte, sakslane. Et ja veel käsine meie, et igaüks valvaks oma tule oma maja ning küttekolde järele. Et noh, see, see oli ikkagi keskajal väga-väga tõsine oht, kus, kus tahes linnas, linnas, maal aga eriti eriti just linnas ja keskajal muidugi ka linnatänavad ju ei olnud valgustatud, olid pimedad. Et tuli ka ringi liikuda tõrvikutega ja see põleva tõrvikuga linnas ringi liikumine on samuti ju samuti ju tuleohtlik ja, ja sellepärast oli siis keelatud, et või noh, määratud, kuidas siis kuidas seda tõrvikut, et kustutada. Et seda ei tohtinud kustutada kuskile vastu lüües, et söed võiksid tõrvikust siis välja lennata, et söed tuli kõik jalge all kustutada ja tegelikult trahviti ega üldse nii-öelda ilmaasjata tulega ringiliikumise eest, et, et näiteks 1546 on Tallinnas maksnud keegi Stefan millies neli marka trahvi sellepärast et ta oli hommikul selges päevavalguses kõrge joogiklaasi ja lambiga käes üle turuplatsi kõndinud. Et selles mõttes suhtute ikkagi väga-väga rangelt väga rangelt sellesse, kuidas, kuidas valgustusega lahtise tulega tulega ümber käidi ja ja tegelikult siiski ju inimesed olid hoolikad, kui mõelda nende kõikide võimaluste peale süüa teha, tehti lahtisel tulel, valgustus oli lahtine, tuli paljud meistrimehed, sepad, pagarid, kõik ju kasutasid lahtist tuld, aga tulekahjusid siiski noh, on aga, aga ikkagi ikkagi väga vähe kõigi nende võimalustega. Arvestades. Öisest elust ja öistest toimetamistest oleme nüüd rääkinud, aga võib-olla mõned kuulajad lootsid kuulda ka sellest, mida veel öösel ja ja voodis tehti pimedas ja teki all. Kas kas on midagi teada ka sellest? No näiteks, kui privaatne oli seksuaalelu keskajal? Keskaja inimene? Mõne võib öelda, oli selline, tema elu eluviis oli kollektiivne, just nimelt, et et sellist individuaalset või üksiolemist, et seda, seda nagu peeti kahtlaseks inimeste just vastupidi, ei tahetud tahetud, et ta oleks, oleks oma tegemistes ja olemistes ja muredes üksi, et see kõik kõik võtsid naabrid, sugulased, kõik võtsid inimese elus, tema tegemistest, muredest, probleemidest, rõõmudest osa, et see eluviis oli, oli väga kollektiivne, selles mõttes privaatsed ruumi jäi inimesele ikkagi ikkagi väga vähe. Ja noh, meil siin-seal sellisel teemal nagu keskaja seksuaalelu ei ole küll mingeid uurimusi tehtud, ma ei oska ka öelda, kui palju täpselt täpselt allikad ka annaksid võimalus selle teemaga tegeleda. Aga muidugi keskaja inimesele on üldiselt iseloomulik meie tänapäeva inimestega või, või ka pisut hilisema aja inimestega võrreldes sellise väiksem piinlikkuse ja häbitunne. Et selles mõttes, et see, see siis ka kandub üle sinna seksuaalseksuaal- ja intiimsuhetesse. Et loomulikult, kui kui elamiseks on ainult ainult üks ruum, et siis, mis privaatsusest privaatsusest seal ka saaks juttu olla meie mõistes meie mõista, sest et selles mõttes on jah, elu elu palju, palju rohkem kõigi teiste silme all, et selleks, et selleks, et sageli, et selleks, et üldse eralduda või, või, või kuidagi moodsalt olla tuli üldse eluruumides, siis kuhugi kaugemale kuhugi kaugemale ära minna. Et sellist sellist privaatset olemist privaatset aega oli, oli keskaja inimesele. Öisest elust Liivimaal, rääkis ajaloodoktor Inna Jürjo. Kui keegi öisel ajal kuskil oma kodus kannelt mängis, siis ilmselt naabreid ei häirinud, olgu maal või linnas ka kannelt 16. sajandi lõpus juba kindlasti Liivimaal tunti nii nagu tundsid seda muistset pilliga kaugemad ja lähemad rahvad. Eesti Muusikaakadeemia pärimusmuusika eriala kandlemuusika valimikus on üks lugu, mis sobivalt kannab pealkirja eesti lugu. Setomaal üles võetud loo esitab Leanne Barbo.