Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama Eesti kõige populaarsema raadio kanali kõige kuulatavam raadiosaadet Rahva teenrid ning täna oleme siin koosseisus Berliinis väga põhjalikku uurimistööd tegev Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Külli-Riin Tigasson, kes ei ole meil mitte Berliinis, aga on meie Tartu stuudios. Tere hommikust, Külli-Riin. Tere hommikust. Ja peale selle on siin Tallinna stuudios Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistejuht, Lauri Hussar. Vikerraadio saatejuht ja tänases saates räägime loomulikult Ukraina kriisist. Räägime kapo aastaraamat just. Aga peale selle tuleb juttu ka veel kooselu seadusest, aga alustame kõige värskemast. Rahvusringhääling tellib TNS Emorilt küsitlusi erakondade toetuse kohta ja täna hommikul on välja tulnud ka küsitlustulemused europarlamendi valimiste jõuvahekordade kohta ja see on siis esimene selgem pilt pisut rohkem kui kuu enne europarlamendi valimisi ja käime need numbrid veel korra üle. Urmet, sina oled nii-öelda see meie küsitlustulemuste maaletooja, et ole hea, et käi veel korra need numbrid üle ja ütle oma esimene hinnang, et kuidas sulle need numbrid paistavad. Martha Grauberg just uudistes rääkis ka sellest, aga, aga ma siis põgusalt kordan üle, et need põhinumbrid on sellised, et võib-olla kõige peamine number on see, et vaid 37 protsenti valimisealistest valimisõiguslikest kodanikest kavatseb europarlamenti valima minna. See number on väiksem, kui oli eelmiste europarlamendivalimistelt, millal, mis oli vist napilt üle 40 protsendi. Aga mis on, võib olla seletatav praeguse üsnagi loiu valimiskampaaniaga, ehkki kuu ja üks nädal on valimisteni aega 25, Maien valimised 25. mail. Ja kõige populaarsem erakond, noh, tegelikult võib öelda, et kuna see neli erakonda on sisuliselt võrdsel positsioonil, et IRL-i toetus on 17 protsenti reformierakonnal Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatlikul erakonnal 16 protsenti. Et sisuliselt võib rääkida, et siin statistilist viga arvesse võetakse neli neli suurt erakonda parlamendierakonda võrdsel positsioonil. Ja Indrek Tarandi näitab üksikkandidaat Indrek Tarandile näitab siis küsitlus toetust 11 protsenti ja väiksematest parteidest siis konservatiivsele rahva arvamust. Mul on kolm protsenti, et et mida, noh, need on need sellised esialgsed nagu need üldised numbrid, et mida sellest võiks nagu, nagu järeldada praeguse seisuga, kus, kus, kus tõesti kampaania üsna loid. Ja võib-olla siis ainsana paistavad silma kampaaniate tegemisega IRL ja veidi ka sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ja Reformierakond on olnud üllatavalt nagu passiivne. Näitab see küsitlus, seda, et ükski erakond või poliitiline jõud ei saa kolme mandaati, ehkki siin juba sellest hakati rääkima. Teine asi selle küsitluse puhul võib-olla metoodikast, täpselt nii nagu ka riigikogu valimiste puhul. Teeveeemmorne küsitlused kahe erineva küsitlusega Alisa erinevalt küsitlusega ei, need on siis 500. et küsitlused. Ja kui Emor tegi esimest küsitlust esimesest 500-st, siis oli oli Reformierakonnast nimekirjas veel sees Urmas Klaas ja ei olnud seal sees Andrus Ansipi nime. Teises küsitluses oli Ansipi nimi juba sees ja ma küsisin ka Emoriste keeerrned eraldi neid tulemusi väiksemaid kahte lahku löövad tulemust ei saa. Me saame koondtulemuse. Siiski küsisin Emorist, et kuidas Ansipi lisamine mõjutas seda seda küsitlust ja, ja mõjutas, mõjutas nii nelja, viie protsendipunkti võrra Reformierakonnale, nii et kui poleks Ansipit olnud selles nimekirjas siis oleks Reformierakond selgelt neljandale kohale. Vähemalt selle esialgse küsitlusega. Ansipi lisamine tõstis Reformierakonna toetus märgatavalt, ehkki EMORi uurijad ütlesid, et Ta ta mõneti sõi ära ka teiste reformierakondlaste hääli. Eks see toetus tuli osaliselt ka ka teiste kandidaatide arvelt, välja arvatud Kaja Kallas, kelle hääli ära ei söönud. Ja, ja etod arvatult olid kõige populaarsemad. Nii-öelda inimesed nende selles küsitluse peale kokku mõistetavalt kõige populaarsem Indrek Tarand kandideerib üksikkandidaati ladina. Aga siis, kui vaadata erakondade poolelt, siis olid ikkagi need inimesed, kes on nimekirja eesotsas Marju Lauristin, Tunne Kelam, Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Kaja Kallas olid siis need kõige populaarsemad niimoodi, et see on võib-olla selline lühike kokkuvõte sellest esimesest küsitlusest mille siis rahvusringhääling, Europarlamendi valimiste puhul tellis. Winter ikkagi murelikuks see number, et vaid 37 protsenti inimestest on neid, kes läheksid päris kindlasti valima. Arvestades muidugi seda, et kampaania ei ole veel alanud, et siis või on või, või käib selliselt, et ega me seda peale mõningate plakatite eriti ei näe, siis on ka on ka loomulik, et inimesed ei teadvusta veel päris hästi. Et europarlamendi valimised on tulemus, tulemus, aga aga, aga kindlasti see, et vähemalt, et pooled valimisõiguslikud välja tuleksid, et see võiks olla, võiks olla, võiks olla vähemalt see esimene eesmärk, mis võiks olla saavutatu. Et see annaks ka sellele europarlamendiga seotud debatile oluliselt rohkem sellist sellist sisu ja sügavust juurde ja, ja see on võibolla võibolla teema, millega tuleksin või ka ajakirjanikel järgneva kuu aja jooksul eraldi tegeleda, et inimestele siiski siiski nii-öelda, et, et antud juhul see sõnum ka ka hääle andmise näol oleks oluline. Külli-Riin, sina oled jälginud ka Saksamaal toimuvad, kas Saksamaal on, on kampaania käivitanud või kas europarlamendi valimised Saksamaa kontekstis on üleüldse mingisugune teema? Ja et seal võib kampaaniat tänavapildis täiesti näha, et ma tulin mõni päev tagasi Berliinist ja seal on ikka juba tükk aega tänavatel plakatid, et need on küll sellised väikesed nagu, nagu Saksamaal kombeks, et seal ei panda majasuurusi plakateid, nagu Eestis veel mõni mõni aasta tagasi tavaks oli. Aga tänavapildis on see kampaania küll näha, et seal on näha näiteks Martin Schultzi nägu, kes on siis sotsiaaldemokraatidest Euroopa Parlamendis all. Ja all oli loosung, et et toetame rahva, mitte raha-Euroo, et ja nii edasi, et seal Berliini tänavatel on kampaania näha, et Eestis tõesti ei ole sellest eriti juttu, ajakirjanduses ei ole selle, ei ole seda näha. Reklaamidena kuskil tänavapildis. Rahvusringhääling nüüd viimase nädala jooksul salvestas kõikide kandidaatidega klippe. Et kui te mäletate, siis kohalikel valimistel olid sellised kolmeminutilised klipid, kus kandidaadid tulid ja said öelda ära kolme minuti jooksul kes nad on ja kus nad tulevad, nagu kunagi? Maire Aunaste saates, aga siis lühidalt ka oma sõnum esitada, et need, need klipid olid natukene teistmoodi, on mõnevõrra pikemad Tallinna Ülikooli balti filmi- ja meediakooli tudengid, siis intervjueerisid kandidaate ja nädal aega nende salvestused käisid ja nii palju, kui ma natukene köögipoolega kursis olevate inimestega olen rääkinud, et siis olid need päris huvitavad ja sisukad asjad ja ja need jõuavad Kinder netti üles ja, ja neid on võimalik jagada ja vabalt ja ja vaadata ise, et ma usun, et see kindlasti aitab nagu kaasa. Aga kui sa rääkisid siin Lauri sellest sind tegi murelikuks valimisaktiivsuse, mis praegusel hetkel lubab valima minna kindlasti 37 protsenti, siis meenutame, et 2004. aastal oli, oli valimisaktiivsus Europarlamendi valimistel Eestis vaid 27 protsenti. Ja samas oli 2004. aastal Europarlamendi valimiste eel tohutu võimas ja suur kampaania, et sealsed loosungid on ju siiamaani meeles, eks ole, et need Juhan Partsi ka plakatid, kus ta tekkis raha küsimisest ja nii edasi, et et, et paistab, et nüüd enam pärast seda nii suurt tähelepanu erakondadest ei ole Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniale pööranud, aga ka siis, ehkki see kampaania oli nii suur, oli valimisaktiivsus väike ja samal ajal eks ole, Res Publica, kes kuulutas toona kampaaniale kõigist kõige rohkem raha Läks, tegelikult emal läks valimistel väga halvasti, et need Euroopa Parlamendi valimised on mõneti teistsugused valimised kui teised, et et siin on ikkagi kõige kesksemad rolli mängivad isikud tulenevad sellest süsteemist. Ja noh, võib-olla lisaks ka seda, et, et seal valimisaktiivsuse kindlasti mängib oma rolli, midagi pole teha ka see, et Eestil on kuus saadikut europarlamendis, et et meie hääl on seal ikkagi suhteliselt väike. Et see kindlasti alateaduslikud inimesi mõjutab, et midagi pole teha. Mõnede me võime siiski öelda Europarlamendi valimiste kohta ka seda, et see on referendum selle üle, et millist Euroopat me tahame, ehk siis tulevad välja kandidaadid oma seisukohtadega toimub arutelu selle üle, et millist Euroopat ja seeläbi ka millist Eestit me tahame, et seetõttu see väärtuslik diskussioon võiks, võiks olla oluliselt elavam ja, ja noh, ma eeldan, et see, see siiski kogub alles tuure ja me hakkame kuulma ka väga põhjalikke ja ja, ja selliseid tulevikku vaatavat seisukoht Euroopast, aga aga üks on täiesti kindel, et, et julgeoleku teema kujuneb selle diskussiooni üheks keskseks kohaks. Ma ei tea, kuidas on Saksamaal ka Saksamaal ka julgeoleku teema europarlamendi valimiste kontekstis selliselt tõstatub, aga, aga Eestis on tõenäoliselt julgeoleku teema ikkagi täna üks keskseid teemasid ka europarlamendi valimiste eel. Kuidas on Saksamaal, kas julgeolekuteemade töötavad ei tööta? No praegu nende valimiste käigus ei ole sellest nagu küll nii nii palju juttu olnud. Et noh, nagu ikka sakslastele teeb, teeb üldiselt mureks koht selles globaalses majanduskonkurentsis sellest räägitakse, räägitakse sisserändest väljarändest aga niisugust noh julgeoleku teema ilmselt ei ole, ei ole sellest prioriteetide seas nagunii esimesel kohal, nagu sa, Lauri siin Eesti kohta ütlesid. Tuled nendel tagasi nende numbrite juurde, mida Urmet siin tutvustas siis Indrek tarandi fenomen kindlasti väärib esiletõstmist ja tal on veel selle küsitluse järgi päris paras varu selleks, et europarlamendi kandidaadiks saada, aga selles küsitluses ei olnud ka teisi üksikkandidaate sees, et et ma saan aru, et üks küsitlus enne seda, kui valijad lähevad hääletuskastide juurde, kandidaadid olid ka siis olid sees, nii et aga ma saan aru, et, et üks küsitlus tuleb veel. Jah, üks küsitlus tuleb veel, et kindlasti kindlasti noh, mida, mida, mida aktiivsemaks kampaania läheb siis kindlasti kindlasti erakonnal ennekõike on, on võimalik tõusta kindlasti veel, et ma natukene vahepeal rääkige, ma vaatan, mis saab viis protsenti, see küsitlus näitab, kas ma leian üles meilboksist. Kristiina Ojulandil aga aga. No ma räägiks ühest huvitavast vastuolust, mis on siin kaks päeva varem avaldatud küsitlustulemuse vahel ja see käsitleb riigikogu valimiste situatsiooni ja see küsitlus ja selle numbrid on, on kõigile tõenäoliselt sotsiaaldemokraatlik erakond on tõusnud kõige populaarsemaks erakonnaks 22 protsendiga, Reformierakond on teisel kohal 25 protsendiga ja Keskerakond on langenud 22 protsendi peale ja IRL on tõusnud 19 protsendi peale ja ja, ja selle küsitluse ja europarlamendi valimiste küsitluse vastuolu on omati. Huvitav, et IRL, kes on, kes on selles küsitluses neljandal kohal, on Europarlamendi kontekstis esikohal, et see vääriks kindlasti natukene analüüsi, et et ma, ma pakun, et siin on. Kuna see konkreetne Europarlamendi valimiste küsitlus oli, oli seotud ka konkreetsete nimedega, ehk siis seal olid välja toodud ka inimesed, kelle poolt saab hääletada, siis IRL-i nimekiri vaatamata sellele, et seal ei olnud sees näiteks erakonna esimeest ja nii edasi on on siiski kogunud väga palju toetust just tänu nendele isikutele, kes on IRL-i nimekirjas, aga aga brändina või parteina nende toetus ei ole nii suur. No samas, kui vaadata ka neid IRL-i neid lubadusi või seda juttu, mida nad ajavad enne need Euroopa Parlamendi valimisi, et siis siin kohe nende kodulehel seisab ees, et IRL seisab selle eest, et Eesti inimesed saaksid Euroopas teiste Euroopa kodanikega võrdsetel tingimustel töötada, õppida ja reisida. Tegelikult see on, see on asi, mis, mis on juba olemas, selline õigus Eesti inimestel ja siit saab ka näha, et IRL lubab eurooplast toetada tugevaid eesti peresid, kus kasvab rohkem lapsi, vanemaid koole, et noh, minu arvates, kui ma analüüsin natuke seda nende programmi, et siis või seda, mida nad kõige esimesena välja toovad, et ma nagu ei ei saa aru, et, et mis on ikkagi see nende nendesse keskne sõnum. Europarlamendis tõenäoliselt nende teemadega ei ole väga palju ettevõtted, ei ole küll, Need, on pigem ikkagi siseriiklikud teemad. Aga see, mis veel on huvitav, on seotud Keskerakonna kukkumisega selles riigikogu valimistega seotud uuringus, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, kelle poolt hääletaksite on see küsimus, millele tuleb vastata ja Keskerakond on selles kukkunud viis protsenti see ületab juba ka nii-öelda igasuguseid veaprotsente, mis selle küsitluse puhul on antud ja seda oluliselt ehk siis Keskerakonna populaarsus on märgata tavalt langenud. No Keskerakond ise püüab seda seda põhjendada selliselt, et kuna toimusid valitsuskõnelused, siis Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond said väga palju tähelepanu. Neid mainiti meedias rohkem ja seetõttu nende populaarsus tõusis, aga Keskerakonna toetus langes. Aga kui me nüüd vaatame ikkagi seda, et Keskerakonnal on olnud pidev püsivalija, kes on hoolimata kõigest olnud Keskerakonna valija ja kui see valija nüüd hakkab tagant ära kukkuma, siis Keskerakond peaks ütlema, et on, on silmitsi väga tõsiste probleemidega. See seletus selles mõttes väga ei päde, et Reformierakonna toetus tõusis ühe protsendipunkti võrra ja sotsidel kahe protsendipunkti võrra, kõige rohkem tõusis kuu varasemaga võrreldes IRL-i toetus kolme protsendipunkti võrra, ehk kes samuti on opositsioonis nüüd sarnaselt Keskerakonnaga, et seletused uutel tõusetele ainult tõusis, et see sellega on seletatav nende languse, see päris päris nii ei ole. Ja ja kui vaadata Keskerakonna toetuskõverad pikas perspektiivis siis tegeldud ja et nad olid kõige populaarsem partei alates juunist 2013 kuni siis märtsini 2014 ja see toetus on olnud stabiilselt ikkagi siin 27 ja 32 protsendi peale. Et 22 protsenti on ikkagi märkimisväärne juba muutus, et seda ei saa seletada ainult sellise mingi mingi noh, ma ei tea mingi hooajalise asjaga, et nagu suvekuudel tavaliselt on, on, on inimesed poliitika suhtes loiumad ja EMORi isa seletab seda siis selle sellisel nagu laus, nemad nimetasid seda lauskriitikaks, mis saatis Keskerakonna esimehe väljaütlemisi Ukraina ja Venemaa teemadel. Ja ja toovad selle põhjenduseks siis ka need segmendid, kus kus siis Keskerakonna toetus on nagu enim muutunud ja, ja, ja midagi pole teha, et et venekeelsete valijate hulgas see muutus ei ole olnud, ei ole toimunud, aga eestikeelsete valijate hulgas on see toetus keskerakonnale langenud, nii et mingi mõju ikkagi nendele väljaütlemistele ja see, kuidas seda meedias refekteeriti. Kindlasti on. Ehk siis Edgar Savisaar kaks teemat, mille puhul ta ei suutnud päris adekvaatset selgitust anda või selgelt arusaadavat vastust anda, ühe puhul ta, ta ütles kõigepealt, et Ukraina valitsus ei ole tiim, ehk siis Ukraina praegune valitsus ei ole legitiimne või selles legitiimsusest võib kahelda ja, ja teine väljaütlemine, mille kohta ta küll ise on öelnud, et ajakirjaniku provokatsioon on selle taga on seotud sellega, et Krimmi referendum ei olnud midagi viga. Aga, aga samal ajal. Ta ei ole ka ise nagu Krimmi referendumi osas seisukohta võtnud, et üsna selline ujuv ja pisut isegi ebaadekvaatne käsitlus nendel teemadel, mida siin need Keskerakonna teised liikmed on üritanud kuidagi tasandada. Nägin siin kaks päeva tagasi TV3 saadet kolmeraudne, kus Mailis Reps üritas väita, et Keskerakond on ju ja, ja ka ja ka Edgar Savisaar on nüüd krimikuga kopeerimise ühemõtteliselt hukka mõistnud ja ja et, et Ukraina valitsus justkui on ka legitiimne, aga mina ei ole vähemalt Edgar Savisaare suust neid seisukohti kuulnud. Et kindlasti Edgar Savisaarel on, siin on põhjust mõelda, et millisele valijagrupile siis millist sõnumit edastada, aga võib-olla see enne europarlamendi valimisi siiski on tema teadlik valik niimoodi väita, nii et elame-näeme, kuidas keskerakonnas need teemade edasi areneb. Et europarlamenti saavad valida ka mittekodanikud ja alalist elamisluba omavad isikud Ja kuulge, aga me oleme siin väga pikka aega peaaegu kolmandiku saatest juba rääkinud nendest erakondade toetusreitingutest ja võimalikest protsentidest, aga aga kui Teie peaksite Urmet ja Lauri, peaksite kahe lausega vastama inimeste küsimusele, et mis on nagu see keskne teema nende Euroopa Parlamendi valimiste keskne veelahe nende erakondade vahel, mis on nende põhiline. Et erinevus, et mida üks või teine esindab, et mida te siis ütleksite? Nii saagi praegu midagi öelda, sest europarlamendi valimiste kampaania Žigulit pole lahti läinudki. Elanikkonna on olemas, on ainult näoplakatid üleval, mõnel, mõnel mõnedel erakondadel ei ole nagu otseselt nagu selliseid, nagu selgeid sõnumeid ju välja tulnud mingit diskussiooni toimuma kas rohkem või vähem Euroopat, et kas Euroopa integratsioon peaks olema tugevam või mitte, et sel teemal ju tegelikult ju väitlusi poliitikute vahel toimunud pole. Jah, siin poliitikud peavad kindlasti oma oma sõnumit üle vaatama ja vaatama seda ikkagi sobib siis Euroopasse, mitte selles mõttes. Külli-Riin, sa juhtisid väga õigesti tähelepanu sellele, et IRL-i leheküljel lubatakse asju, mis on juba tehtud, et väga kindel valik, muuseas. Et, et siis ei ole ju pärast probleemi, et ei ole lubaduse täitnud, tõenäoliselt see kodukulude teema on siis IRL-i pisut ettevaatlikuks teinud, aga aga kui nüüd kõik see teema kõrvale jätta ja minna nüüd pisut edasi nendest Europarlamendi valimistest vaadata just nimelt seda julgeolekukonteksti, siis siis Ukraina kriis on ikkagi see, millest me räägime igapäevaselt. Ukraina kriisi arengut. On, on, need on toimunud peadpööritava kiirusega ja, ja kui me eelmisel nädalal veel nädala esimesel poolel nägime nii-öelda üritus teha rahvarevolutsiooni, siis kui see rahvarevolutsioon läbi kukkus, siis selgus, et tänavale tulid ikkagi rohelised mehikesed. Rohelised mehikesed on vahepeal oma värvi. Ma ei ole päris nõus sinu peale Lauri, et et minu meelest see, mis Ida-Ukrainas toimunud nagu niukse sellise välise poole pealt ikkagi erineb sellest, mis, mis toimus Krimmis, et et kui me vaatame seda, et mis seal nagu siis toimuma hakkas umbes nädalajagu tagasi, et toimusid siis nii-öelda juskui, spontaansed Rahva meeleavaldused, suured Ida-Ukraina linnades. Aga need toimusid väga ühtse nagu käekirja järgi, mistõttu oli ilmselge, et see oli orkestreeritud väga, väga selgelt kellegi poolt. Aga aga võrreldes Krimmiga nagu käitusid orkestreerijad mõnevõrra teistmoodi et neid nii-öelda eraldusmärkideta relvastatud üksusi Me tegelikult nägime suhteliselt vähe meediapildis. Eiki osad nendest jõudsid ka meediasse. Mis siis nagu strateegia oli, sel korral oli ju see, et tuldi sisse võeti relvad, jagati need laiali ja lahkute pildilt. Ja, ja edasi on juba toimunud väga paljuski sellise noh, nagu kohalik kremli-meelsete poolt need asju nagu edasi viidud. Et see Ida-Ukraina ja nagu käekiri on olnud mõnevõrra varjatum Venemaa poolt kui kui, kui oli Krimmis, aga küll ma selle käekirja kuuleme ka ära, et, et kui Venemaa president pidas oma selle järjekordse telejutluse et siiamaani oli ta ju sisuliselt ju eitanud seda, et Krimmis vene sõjaväelased oleksid midagi väga selgelt seal nagu teinud, siis seekord tunnistas täiesti ausalt välja. 20000 Vene sõjaväelast tagasid referendumi legitiimsuse. Putinil Putinil oli ju suurepärane lause, ta ütles, et need vene sõjaväelased tagasid selle, et Krimmi elanikud saaksid väljendada oma vaba tahet. Unustage ära Laidmets, ükskõik muu filosoofiline käsitlus vabast tahtest edaspidi tagab teie vaba tahte rohelik roheliste mehikeste olemasolu on selle lühikokkuvõte, aga muuseas, huvitav oli veel sellele Putinil telejutlusele, nagu te seda nimetasite. Olul selle, selle, see oli võib-olla üks kõige olulisemaid vastuseid loomulikult sellele telejutlusele, aga aga seal oli huvitav vaadata ka Putini kehakeelt, kui ta sellest rääkis. Et kui ta oli valdavalt ülimalt enesekindel, siis see koht oli see, kus ta tundis natukene ebamugavus, tõenäoliselt sellepärast, et ta oli vähem kui kuu aega tagasi sellel teemal avalikult valetanud. Nüüd ta ütles roheliste mehikeste kohta Ida-Ukrainas, see on täielik jama. Seekord kannavad laigulisi. Nonii, aga niivõrd, kui, kui nüüd uskuda seda, mida, mida räägib Venemaa ja mida, mida räägitakse ka mujal, siis võib arvata, et see versioon et, et GRU või kes iganes valmistas selle operatsiooni ette, käivitas, jagati relvad laiali ja siis tõmbasid iseennast tagasi, mis annab Venemaale õigus öelda, et aga, aga meie mehi ju Ida-Ukrainas ei ole. Täpselt sellest ma ju rääkisingi, ehkki ehkki sel ajal nii-öelda Ka meeleavaldusel osalejate puhul on ju, on ju juba ju väga selgelt välja tulnud, et et sinna meeleavaldusele minejatele nagu makstakse raha ja, ja need, kes neid ametiasutusi hõivavad, nendele makstakse veel rohkem raha, et seal on mitmed tuhanded dollarid mängus, et et kõik, see noh kõneleda aga ühte keelt, aga, aga selge on ka see, et Ukraina keskvõim ei ole suutnud end ka Ida-Ukrainas nagu kehtestada ja ja näiteks kohalik miilits ja ka osad kohalised sõjaväeüksused on noh, nendel on palgad välja maksmata, nad on demorealiseerunud. See see ei ole nende neidude positsioon seal sugugi nii nii kindel ja ja ja, ja võib isegi öelda, et, et siseväed nagu Ida-Ukrainas ei ole, ei ole keskvalitsusel nagu lojaalsed. Ja ega ega see variant, et mingid kohalikud oligarhid üritavad siis need nii-öelda tagasi osta pakkudes raha on ja relvade loovutamise eest ega, ega ega ega sa ei saa ju lojaalsust raha eest ka teisi videost on ju, et et see, see kindlasti ei ole ja hea lahendus, et et ja ega, ega vene, vene ju need suured koloniaal konventsionaalselt nagu vaenlane sisuliselt ju piirile, aga siiamaani nagu valmis on ju, et et nad ei ole kuskile nagu kadunud ja ja, aga palun mulle nagu tundub, et, et, et positsioon on praegu pigem see, et et, et nad naudivad seda positsiooni, mis nendel on nagu tekkinud seal, et et lias, justkui tahaks nendega Ukraina küsimustes läbi rääkida ja ja Venemaa taastamata nagu noh, praegusel hetkel tundub, et surub kõige rohkem selles suunas, et Ukraina föderaliseeruks, et me siin räägime palju ka Euroopa föderaliseerumisest ja paljud poliitikud ütlevad, et see on nagu väga õige ja hea tee, aga aga Ukraina kontekstis mida see nagu tähendab föderaliseerumine või piirkondade oblastitesse suurema võimu andmine, millesse Maidan alguse sai alguse sellest, et inimestel sai, siiski sai villand sellest korruptsioonist tohutus korruptsioonist, mis Ukrainas nii riigi kui ka oblastite tasanditel valitseb. Aga kui anda oblastitele või piirkondade veelgi rohkem võimu juurde, ise otsustada, siis kahtlemata Ta korruptsiooni selle plaaniga kindlasti välja ei juuri, vaid piike, pinnas veelgi suuremaks korruptsiooniks ja, ja vähemaks õigusriigiks. Et ja see nii-öelda Venemaa surve, et ukraina föderaliseeruks siis kindlasti pikku piirkonnad saavad juurde võimu, tooks kaasa seda, et et see annab võimaluse panna ja sellise keskvalitsuse tasandil tehtavatele, välispoliitilistele otsustele veto või siis keskvalitsuse tasandil tehtavate plaanitavatel reformidele, et Ukraina tahaks rohkem mäele minna, siis on öeldud, et saada läänest raha, kui olete reforme, annab see võimaluse heliste reformidele veto panna. Nii et föderaliseerumise sildi taga tegelikult tegelikult ajab Venemaa väga küünilist poliitikat, mille, mille eesmärk on tegelikult Ukraina nii-öelda lääne mõjusfääri või, või Lääne kultuuriruumi sattumisest ära hoida. No mina julgeks siiski arvata, et korruptsioon on pigem seotud, et ühe või teise piirkonna niisuguse poliitilise valitsemise kultuuriga mitte ühe või teise riigi mudeliga automaatselt Euroopas on ju küllalt näiteid riikidest, mis ei oleks seal väga, väga nagu puhtad, et või noh, suhteliselt puhtalt korruptsioonist Šveits, Saksamaa ja nii edasi. Küll aga on selge, et kui euro, et kui Ukrainas nagu toimub areng föderatsiooni poolt võib tõesti juhtuda, et tekivad nagu suuremad vastuolud just nende erinevate osade vahel, mis on ka teatud mõttes siis erineva poliitilise kultuuri ja valitsemise kultuuriga, et see on selge. Aga noh, kui rääkida nagu nendest Ukraina arengutes tervikuna, siis ma ikkagi julgeksin olla nagu optimistlik, et siin eile värskelt sõlmitud kokku. Me ikkagi annab lootust, et see konflikt ikkagi pigem ei eskaleeruvad, et leitakse ikkagi diplomaatiline lahendus Moskva ja Kiievi vahel. Ja et, et asi ei lähe ikkagi niisuguseks mastaapseks. Ohtlik üks nagu siin vahepeal võib-olla karta oli. Jah, see kokkulepe ja me oleme näinud, et Ukraina valitsus ka on juba samme astunud vastavalt sellele kokkuleppele ja on sõnumeid välja saatnud, mis puudutab vene keelt, et on, on siin räägitud vägede välja toomisest Ida-Ukrainast ja nii edasi, et Ukraina valitsus on siin väljendanud väga selget soovi kokkulepet täita. Ja, ja kui me vaatame nüüd, mida ütlevad separatistide juhid, siis separatistide juhid ei väljenda oma selget tahet kokkulepet täita, nad on hakanud esitama lisanõudmisi. Üks on see, et praegune Ukraina valitsus peab lahkuma, sellisel kujul ei saa see kõik jätkuda ja väga selgelt vähemalt separatistide poolt ei ole küll mitte mingisugust soovi läbi rääkida, vähemalt seniste sõnumite põhjal. Ja, ja siin on nüüd üks küsimus, et kas Venemaa mängib topeltmängu, et ühelt poolt toetada separatiste, öeldes, et ärge minge kokkuleppele. Nad, nad justkui üritavad seda konflikti külmutada või isegi eskaleerida ja teiselt poolt väidab Venemaa läänele, et aga me enam ei tegutse Ida-Ukrainas või me pole kunagi Ida-Ukrainas tegutsenud ja seal pole kunagi meie mehi olnud. Ma arvan, seal mingi vahepealne variant on, et kindlasti Venemaa ei ole jätnud järele sekkumist sinna Ida-Ukraina sündmuste arengusse, aga, aga kindlasti väga paljud asjad on seal nii-öelda isetekkelised ja spontaansed ja sellised massi massikäitumises tekivad või, või, või, või, või sellised emotsionaalsed, et, et mille, mille taga otseselt Venemaad ei ole, vaid ongi need kohalikud, kes, kes, kes nagu tunnevad täna venekeelsed, kes tahavad mingit mingit nagu midagi nagu saavutada ise nad. Et mina nagu väga nii, noh jah, et võib-olla nagu otsene. Et siin, mina nagu ühtegi nagu asja, nagu enam nagu tänasel päeval nagu ei ütleks, et ma olen nüüd väga optimistlik mingitest asjadest kuuldes, et siin seal on ju mingi aeg tagasi ka mõni Eesti poliitik vist hõiskas, et näed, et küll on ikka Eesti ajakirjandus paha on ju Putin siin lubas, on ja et viib väed Ukraina piirialast ära seal Jaak Allik minu meelest. Ta viib ära ja nüüd Eesti ajakirjanduses sellest midagi ei räägi, aga, aga tegelik tulemus oli see, et see oli lihtsalt ükski retooriline lubaduse või lause, mida tegelikult ei toimunudki, on ju. Et kui, kui seal mingeid nagu needsamad konventsionaalset vahet, seisavad seal Ukraina piiri ääres jätkuvalt et et kui reaalsuses midagi ei toimu, siis võib sõnades, miks kõik mingit mängu nagu mängida, aga aga praktikas sellest midagi ei muutu. No aga vähemalt kui need Kiiev ja Moskva peavad mingis vormis dialoogi ja selle asemel, et ainult nagu rusikaid viibutada, et igal juhul on see hea ja kui me räägime nagu Ukrainast sest idast ja läänest, et ma arvan, et seal idas on, on selle taga on ikkagi paljuski kasse. Et seal on inimeste nagu majanduslik ja sotsiaalne olukord väga raske ja see annab ka alati ju toidab igasugust niisugust. No seda tüüpi liikumist, et, et ma olen käinud Lääne-Ukrainas Lvivis, mis on nagu erakordselt euroopalik, imeilus linn, selline õitsev linn, aga samas kolleegid, kes on käinud seal Ida-Ukrainas, räägivad, kuidas seal on tohutud tööpuudus, seal mõned linnad, kes ei suuda, ei suuda, ei hoia oma tänavaid, korras, seal võsa kasvab majade vahel majad, on pooltühjad, et see on nagu erakordset troostitu olukord. Ja noh, igasugune niisugune nagu vaesus, lootusetus, loob kande pinnase. Et inimesed satuvad manipuleeritavaks ja nii edasi. Et kui rääkida sellest, et mis on nagu Venemaa huvi, siis nagu väga pragmaatiline huvi on kindlasti sellest, et vene sõjatööstus otseselt sõltuv Ida-Ukrainast et see on kahtlemata kahtlemata Venemaa huvi ja, ja nüüd, kus Krimm on nii-öelda Venemaaga liidetud ju jõuga, siis no tõenäoliselt on selle kahemiljonilise piirkonna varustamiseks lisaks Meretzi vajaga saada kontroll raudteega, et kas seda saadakse läbi konflikti või, või, või isa on juba see Sauded nagu teine küsimus, aga aga selge on see, et kõik see meid kahtlemata otse või kaudega puudutab. Ma loeks nüüd ühe lühikese lõigu sellel nädalal ilmunud brošüürist, mis on tõenäoliselt sellel nädalal olnud kõige populaarsem lugemine ja on olnud seda läbi nende 15 naastamis. Kaitsepolitsei aastaraamat on ilmunud, on kaitsepolitsei aastaraamat olnud alati ka väga terava tähelepanu all ja erandiks ei ole ka seegi kord, kuigi mõned ütlevad, et varasemad kapo aastaraamatud olid juskui teravamad, siis siis ma peaks ütlema, et sellist kirjeldavat ja, ja natukene laiemat analüüsi on seekord jälle rohkem, mis on, mis on jälle teistpidi hea. Ja, ja kirjutab siis kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu siin eessõnas, et usutavasti on Ukrainas toimuv avanud paljude inimeste silmad Venemaa nõndanimetatud kaasmaalast poliitika tegeliku eesmärgi olemuse suhtes. Venemaa mõjutustegevuse sihiks on laiendada Vene impeeriumit, kasutades selleks ühe vahendina venekeelseid elanikke. No samas, kui kui tagasi pöördudes selle ukrainameelsuse juurde, siis noh ma arvan, et ka see mõjutustegevus ei ole siiski olnud Venemaa seal naguniivõrd edukas, et et ma just sattusin mõni aeg tagasi lugemast arvamusküsitlust, mille järgi kuskil Ukrainas ei arva üle mingi 10 15 protsendi inimesi, nagu keskmised nad tahaksid kuuluda pigem Venemaa koosseisu ega selles kurikuulsas Ida-Ukrainas ja Lõuna-Ukrainas ei ole kuskil nagu üle 25 protsendi inimesi, kes sellisel seisukohal oleks. Jah, see kõik on õige, aga tõenäoliselt kui ka Krimmis oleks tehtud umbes pool aastat tagasi selline küsitlus, poleks see ka tulemust sellist andnud, aga ja see krimi nii-öelda see isehakanud juhte Nad, kelle toetus vist erakonna toetus oli ikka väga marginaalne, seal on ju sai ühel hetkel valitsejaks, et alati on võimalik jõupositsioonilt muuta vähemus häälekaks elamuseks. Miskit pole teha, aga kapo aastaraamatu juurde siis ja et noh, kui sa ütled, et see võib-olla pole nagunii nii nagu terav kui eelmistel aastatel, siis jah, et võib-olla see meie praegune julgeoleku kontekst annabki nagu sellele nagu, nagu mõju, et enamik asjad, mis siia raamatusse on kirja pandud, ongi kirjutatud tõenäoliselt ennem kogu selle Ukraina Ukraina ei saa eskaleerumist, et, et vaid siis kapo peadirektori enda nagu arvamuslugu Salees või eestlasena on kirjutatud, siis ajendatuna sellest Ukraina kontekstist. Aga Ukraina kontekstis, tähendab, täna on selle ka kapo aastaraamatu kaaned helesinised ja kollased, et et jah, et see Venemaa mõjutustegevusest on selles raamatus väga-väga palju nagu juttu Eestis, et aga aga, aga minu jaoks oli siiski võib-olla selline kõige uudsem nagu sõnum selles raamatus see, et et Eestist on mindud Süüriasse sõdima. Et sedasi Chichabistide poolel just et konkreetne lause, et Eestist on Süüriasse lahkunud mõned isikud, et osaleda sealses sõjategevuses või seda toetada. Et kõikvõimalikud sellised julgeolekuanalüüsid ütlevad seda, et et see, et need inimesed sinna lähevad, on üks asi, aga kui need inimesed tagasi pöörduvad, siis nad kujutavad sellele ühiskonnale, kus nad tagasi pöördusid, väga-väga tõsist, nagu julgeoleku ohtu. Et need, ma saan aru, et mõned inimesed, et kapo ei nõustunud töötlema, kas mõni tähendab kaks või neli või kuus või aga, aga nad ei ole tagasi pöördunud veel siiamaani ja, ja ka küsimusele, et kas nad on Eesti kodanikud või mittekodanikud, nad ei nõustunud nagu täpsustama, ehk et nagu teada, kas on, kas on ka võimalik, et nad ei saagi Eestisse tagasi tulla. Et see on minu meelest selline üsna nagu uus asi ja millega me kindlasti peame nagu arvestama. Ja aga kui veel siin rääkida sellest, et piiri tagakäik käiakse kogemusi omandamas, no siis ütleme nii, et Venemaa mõjutustegevusega seoses siin on ikka toodud need väljendid, vanad nimed, kes siis käivad jälle piiridega kogemusi omandamas ja tulevad siis siia Eestisse ajaloopropagandat tegema või, või nii-öelda jutumärkides fašismi vastu võitlema. Ja on välja toodud ka, on huvitav nüanss, et kuidas juba eesti noori kutsutakse Venemaale lastelaagrisse mitmetähendusliku nimega sai uus, kus siis sai uus nime all toimuvad noorte sõjalis-sportlikud laagrid, kus siis eelmisel aastal käis rühm Maardu kooliõpilasi ja ja, ja see on nüüd küll see koht, kus võiks tõsiselt, et vaadata ka sellele otsa, et mida seal siis tehakse ja kapo kirjeldab, et et siin selles laagris on toimunud Nõukogude Liidu vaimus laste nii-öelda harimine või, või, või, või mis iganes tegevus. Kuidas seda nimetada, ma arvan, et kõige lihtsam propaganda lihtsalt kõige muu raames kohtumine ka GRU ohvitseride ja, ja, ja palju muud sellelaadset on siia kirja pandud, aga aga kindlasti on huvitav see väike nüanss, kuna siin kaitsepolitseil on, on väga väga terav suhe riigikogu liikme Yana Toomiga, et siis väike selline väike lausega ka selle kohta, et mis siis toimus ühe sellise mittetulundusühingu Mirbes natsismi üritusel Washingtonis, eelmisel aastal osales seal ka Eestit esindanud ja Nato, kuigi Jana toom ise nüüd on ajakirjanduse vahendusel öelnud, et ta ei esindanud Eestit, vaid ta esindas seal iseennast, käis seal eraisikuna siis Washington Washingtonis eraisikuna riigikogu liikmena käia sellisel üsna kahtlasel üritusel ja pärast ütelda, et need ei olnud päris minu inimesed, ei olnud päris minu üritus, et et see kõik on ikkagi ülimalt kahtlane. Mulle mulle tundub, et riigikogu liige võiks natukene endale rohkem aruanded, kus ta käib ja millega ta tegeleb, et aga noh, tõenäoliselt see nii-öelda see sõnum tõenäoliselt Eesti venekeelsele elanikkonnale elanikkonnale sellega seoses võib-olla pisut teistsugune kui, kui see, mida Yana toom aktuaalsele kaamerale ütles. Kes selles raamatus oli sellel meediaga toimunud üritusel, kus raamatut tutvustati, ütles Arnold Sinisalu, seda, et et vene selliseid eriteenistused või vene propaganda on võtnud sihiks kuule ka Eesti nooremad põlve poliitikuid, paljusid et nende kaudu üritatakse siis mõjutada või saada käppama eesti poliitikasse. Et, et on aru saadud sellest, et et varasemat nagu katsed, onju, et Eestis luua mingeid vene keelseid erakondi, kes nagu tegelevad vaid ühe teemaga on ja et, et need nagu kukkusid läbi, et nüüd pigem nagu nagu üritatakse siis sellisel poliitikas veidi veidi rohelisi ja võib-olla mitte mitut käiku ette nägema vaid poliitikuid nagu enda mõjusfääri saade ja nende kaudu siis mingeid otsuseid või protsesse Eesti ühiskonnas ja poliitikas mõjutada. No pisut on räägitud ka nendest inimestest, kes homme korraldavad järjekordse meeleavalduse, ei hakka rääkima, kus see toimub ja mis kell see toimub. Aga, aga võib-olla ainult väike märkus sinna juurde, et, et suure tõenäosusega ka selline üritus on korraldatud Vene massiteabekanalid jaoks ja ja, ja tõenäoliselt on vene telekanaleid võimalik, et ka kohal, aga, aga kohale minevatele Eesti ajakirjanikele tasuks kindlasti. Võib-olla ka südamele panna, et võib-olla tasuks jälgida ka seda, et kuidas paganda kanal töötada ja mida nad teevad ja kuidas nad teevad ja kas kas toimub ka mingisuguseid lavastusi selle tele jaoks? Ma arvan, et selline informatsioon, juhul kui seda üritust üldse kajastama minna on, on kindlasti oluline. Sellesama noh, nagu Ukraina konflikti puhul on ju välja toodud päris päris hulga niukseid nii-öelda amatöörnäitlejaid, kes kes just nagu kremli-meelsetel meeleavaldustel on kord esinenud kaadris leinava emana, järgmisena arstina kolmandana, ma ei tea, kellena, et et sellist sellist orgestreerimist või siukest näitlejameisterlikkust on tõesti nagu lavastusliku poolt seal päris palju alalt. Aga ma korra selle Venemaa teema lõpetakse selle Venemaa ploki lõpetakse ikkagi natukene sellise laiema laiema ringina. Et arvestades nüüd seda üsna keerulist olukorda ja vaadates seda Putini enesekindlust, millega ta rahvale esines, siis kas te, kas te täna näete midagi, mis võiks nüüd Venemaad ühel hetkel takistada? Me kuulsime sellel nädalal ka Venemaa majandusprognoosi kohta. Ja need need sõnumid ei olnud väga positiivsed, majanduskasv on neil langenud nulli ja, ja võib arvata, et, et see ka lähiajal ei ei parane. Et kas, kas majandusega seonduv võib ühel hetkel kujuneda takistuseks oma edasistele ambitsioonidele või mitte, kuidas te näete, millised on siin need mõjutegurid ja kas kas lääne ühiskonna reaktsioon ka võib ühel hetkel Venemaad kuidagi peatada? No mina näeks, et see majanduse pool on nagu väga mitme otsaga asi. Et üks on tõesti see, et kohe selle konflikti krimi hõivamisest peale hakkasid siis ka vene rikad enda raha riigist välja viima. Et hakkasid, ma lugesin ühte päris huvitavat lugu sellest, mismoodi nad hakkasid näiteks massiliselt hakati Berliini kortereid ostma vene jaga Ukraina ärieliidi poolt ja lisaks veel muude kaugemale ulatuv mõju, et ta julgeb enam investeerida Venemaale ja nii edasi, et ja, ja, ja sanktsioonide teema, et ma arvan, et see et ühelt poolt see kindlasti teeb nagu selle vene poliitilise eliidi nagu ettevaatlikumaks, kui nad kannatavad seeläbi. Aga teine pool Nendesamade sanktsioonidega on, on nii-öelda see rahva meelsus. Et ma, kui ma olen Berliinis, ma olen seal ühe suurema ajakirjanike rühmaga ja seal on on ka kolm kolleegi, Venemaalt kolm vene ajakirjaniku ja kui oli see krimi krimi krimiteema nagu teravalt tõstatunud ja siis me käisime Saksa liiduvalitsuse pressikonverentsil ja siis mu Vene kolleegid, Vene ajakirjanikud, kui seal räägid Krimmis, Nad istusid seal silmad maas, et oli näha, et neil oli häbi nagu nagu, nagu ma ei tea naistel, kellel on kodus vägivaldne mees või midagi sellist. Aga samas ma pärast rääkisime oma vene kolleegidega ja küsisin, et noh, et kuidas siis nüüd nagu see meelsus on seal Venemaal nendes väiksemates linnades, et kas mõned inimesed on ka uhked selle üle, et Venemaa võttis Krimmi tagasi ja ja nad ütlesid, et jah. Et me tahaksime öelda, et see ei oleks nii, aga et inimesed on uhked ja eriti just inimesed, kes on nagu vaesed, kes on kannatanud kogusele ülemineku tõttu turumajandusele ja nii edasi, et mida, nagu vaesem ja kehvemas olukorras see inimene on, seda enam ta võib-olla otsib mingisuguseid niisugusi, sümboolseid näilisi võita nagu see praegu. Olen täiesti nõus, et kui Lauri küsis seda algul, et või siin küsimus küsimus, et kas Venemaa majandus võiks seda kuidagi või majanduse kehvem käekäik võiks kuidagi mõjutada Venemaad ja seda nii-öelda tagasi tõmmanud, siis ma ütlen, et vastupidi et ajalugu on näidanud lähiajalugu sellest, et kui Venemaal hakkama majanduslikult halvasti minema, siis on võetakse ette üks väike võidukas sõda. Et omaenda probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtida ja leida nii-öelda uus välisvaenlane, kes on kõikides hädades süüdi, et süüdi selles, et tööd ei ole ja palgad on väikesed. Et Venemaa on seda väga oskuslikult ära kasutanud, on, on toimunud. Tšetšeenia teine sõdalasi toetav nagu näiteks No no aga samas ma, ma ütleks veel ruttu vahele, et, et ma siiski arvan, et, et, et mingid teised piirkonnad ei ole nagu Venemaa jaoks siiski võrreldavat kriimiga. Krimmis oli juba varem see vene sõjaväebaasleping aastani 2047, seal olid sees Vene sõdurid, Vene sõjalaevad. Et, et seda oli lihtsalt nagu nii lihtne lihtne teostada seda kõike, et et ma ei usu, et, et kuidagi julgeksid nagu laiendada sedalaadi käitumis käitumisseda laadistrat. D kätt, et neil on ju tohutu suur maamajandus on nõrk linnad jäävad rahvast tühjaks, nad rahvaarv langeb, nad ei tule isegi oma selle suure territooriumi valitsemisega toime. Ja aga ma küsin Külli-Riin selle kohta, et, et hästi oluline on see, kuidas Lääne ühiskond nüüd reageerib sellele Vene Venemaa tahab kuuldu kuuluda ju nii-öelda vähemalt varanduslikult läände või et, et elada samade standard teate järgi ma ei tea, kus, kuhu nad oma hinge tahavad kuuluda, aga, aga, aga nii-öelda kindlasti varanduslik standard on meilt väga selgelt läänest võetud ja, ja sinna nad ka oma raha viivad, sellepärast et neile tundub see turvalise sadamana. Aga samas lääne reaktsioon on, on ikkagi jätkuvalt veel mitmeti küsimusi tekitav, et ühelt poolt me näeme, et jah, NATO liinis saadetakse Läänemerele miinilaev vad, saadetakse Eestisse hävitajad, räägitakse siin ka maavägedest, mis võiksid tulla Baltikumi ja nii edasi, et too kollektiivkaitse puhul NATO on tegutsemas ja, ja see kõik toimib, aga samal ajal meil ei ole ikkagi kindlast, kas Prantsusmaa ei vii mistraali lepingut ühel hetkel lõpuni, kui, kui pinged on maandanud, kas kas mingisugune test laadne koostöö Venemaaga jätkub, mis, mis millel võiks olla sõjaline iseloom, et ega meil ei ole, meil ei ole 100 protsenti kindlust sellega seoses ja seetõttu ma küsiks Külli-Riin sinu käest, et kuidas sa seda saksa ühiskonna meelsust hindad, et ma, ma sellel nädalal nägin ühte aktsiooni. See oli vist Euroopa suurim ajaleht, Das Bild on algatanud suure petitsiooni, et need vene tankid T 30 neljade brandenburgi väravate juures reaali juures tuleks ära viia. Et kas see on nüüd üks selline märk saksa ühiskonna muutuvast meelsusest seoses Venemaaga või, või on see lihtsalt ühe ajalehe selline populaarsust taotlev samme, kuidas sa hindad? Ma hoiaks nagu need kaks teemat võib-olla isegi eraldi nii arvatesse saksa ühiskonna meelsus on olnud ikkagi väga väga kriitiline Putini ja Venemaa tegevuse suhtes Krimmis ja tõesti toetatakse Ukrainat, et võib-olla tele telesaadetes kohati kumab nagu see teine pool läbi, et sinna kutsutakse, tooks ikka tahetakse nagu näilist tasakaalu ja siis kutsutakse sinna ikka, et oleks nagu pooleks. Et, et on Venemaa toetajad ja siis on nagu kriitikud. Aga kui lugeda seda üldist trükimeediat, vestelda inimestega, et siis ollakse ikka väga kriitilised. Aga kui nüüd rääkida sellest konkreetsest pildi aktsioonist, siis noh, see on muidugi leidnud nagu väga palju tähelepanu, et need tankid sealt brandenburgi väravatest ära viia. Aga, aga ma nagu noh, ma ei, ma ei pea sedalaadi aktsiooni nagu eriti tõsiseltvõetavaks, miks? Esiteks, sellepärast et juba see leht, kes seda teeb, ei ole, ei ole iseenesest nagu tõsi, tõsiseltvõetav ajalehest ja teiseks teiseks, Saksamaa paistab silma minu arvates sellega, et nad et nad väga hoiavad alles märke minevikust märke ajaloost ja nende tankidele on nagu natuke teine tähendus kui, kui, kui, kui see, mida, nagu Venemaa praegu teeb. Et kui minna kas või Bundestagi hoonesse, mida siis tehti korda renoveeriti pärast Saksamaa taasühinemist siis seal, nendel valgetel seinadel sinna on jäädud alles jäetud alles graffiti, need kirjad, mille sinna sodisid aasta 45, need Venemaalt tulnud punaarmeelased, seal võib näha, et kuidas need Saša, Moskva, Sotši, Berliin, Mai 45 ja saaksid ütelda, et me jätsime selle alles, sellepärast need soditud seinad sinna uhketes remonditud Bundestagi koridorides, et see on osa meie ajaloost samamoodi nad hoiavad alles need koonduslaagrid, kus siis inimesed saavad käia ja vaadata, et see on seal on kõik USA ajaloost ja erinevalt erinevalt Eestist ei ole Saksamaal ka seda, ei, ei ole juhtunud kunagine saksa DDR-i sala salateenistuse staaži peakorter, et, et seda oleks kuidagi ümber tehtud, millekski muuks tehtud sinna kortereid või siis seda maha lammutatud või midagi sellist, et tervesse, staaži, kvartal seda hoitakse alles, inimesed käivad seal ekskursioonidel, seal on tohutu suured hooned, hoitakse alles asi eeluurimisvanglat, kus endised vangid teevad ekskursioone näit Lähevad räägivad oma lugu ja samamoodi siis ka koonduslaagrites, kusjuures huvitav on märkida, et nii mitmedki koonduslaagrid olid sellised, mida siis alguses pidasid natsid ja hiljem pärast sõja lõppu võtsid siis selle kohe nagu vene vene, ma ei taha öelda, venelased aga võttis nagu nõukogude liit üle ja, ja seal siis käivad inimesed, räägitakse oma oma mineviku ajalugu, et et ma, ma ei usu, et sellised aktsioonid nagu neid ajaloojälgi siit või sealt linnaruumist või avalikus ruumis nagu ära viia, et neid nagu väga väga reaalselt reaalselt ellu viiakse. Meil on kolm minutit aega, räägime lühidalt kooselu seadusest ka sellepärast, et see tõotab kujuneda väga huvitavaks aruteluks, sellepärast et juba selle eelnõu üleandmise ajal kostus saalist hõikeid ja, ja, ja tõenäoliselt emotsioonid võivad nii mõnelgi mehel riigikogu saalis üle keeda ja me näeme veel ka seda tõenäoliselt, et milline kodune kasvatus on mõnel riigikogu liikmel olnud, aga, aga kuidas te hindate, et mis nüüd selle arutelu puhul hakkab juhtuma, et mis mis ootused teil selle eelnõuga seoses on? No mina loodan, et see võetakse vastu ja, ja tõenäoliselt see ikkagi niimoodi juhtub. Jah ma ei, ma ei ütleks, et mul nagu erilise ootusi selle on, ma arvan ka, et nagu võetakse vastu võetud mõlema mõned asjad, mis mind selle asja juures nagu häirivad on, on see, et. Et ma ei ole siiamaani aru saanud, et kes seda tehakse mingi välise surve ajel või on see nende saadikute, kes on algatanud, on aga selge, nagu veendumus, et päev enne eelmisel õhtul, kui see üle anti ilmuv viie suure saatkonna ühispöördumine, et nendel on väga hea meel, et Eesti hakkab sellega tegelema lõpuks siis siis ma nagu täpselt ei saanud aru, et miks, miks, miks peaks mingeid saatkonda sellise avalduse tegema ennem kui see on üle antud üldse ja võibolla mind natukene selle köögipoolt nähes ka häirib see, et et ei ole just tavaline, et mingit seadust Hakatakse noh, kuidas ma ütlen lobistama suhtekorraldusfirma kaudu, et kutsutakse peatoimetajat kohtuma ja et rääkida sellest, et mis selle mõte on nii-öelda edasi, et et võib-olla see, see, mind natukene seal mingi need kaasnevad nähud natukene häirivad selle puhul Ma käisin kaks päeva tagasi vikerraadio reporteritunnis välja ka mõtte, et, et juhul kui see kooseluseaduse nimi inimesi häirib, et siis võiks ju, võiks ju kaaluda selle ümber sõnastamist, mitte abielulises kooselu seaduseks. Et kui siin on räägitud sellest, et abielu võiks olla siis kooselu kõige kõrgem vorm, siis oleks ju justkui ka see klausel täidetud, aga tõenäoliselt need arutelud kõiki sellekohaseid ettepanekuid ka hakkavad hakkavad nägema, nii et me kindlasti veel kuuleme päris palju selle eelnõu kohta. Aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja tänasel ilusal kevadpäeval olid rahva teenrid Tallinna stuudios Urmet Kook ja Lauri Hussar ja meie Tartu stuudios Külli-Riin Tigasson.