Sellel õhtul ei suutnud talveaed kõiki soovijaid mahutada. Nii palju oli neid, kes tahtsid meenutada unustamatut Georg Otsa tema sünniaastapäeval tema koduteatri katuse all koos temanimelise preemia laureaat idega. Selle austava tiitli on saanud 16 lauljat. Neist meta Kodanipork ja Hendrik Krumm on igaveseks lahkunud. Voldemar Kuslap, Ivo Kuusk ja Teo Maiste ei saanud tulla haiguse pärast ning tartlasi lehte marki Taisto Noort. Jassi Zahharovi hoidis kinni etendus, millega Vanemuine tähistas Georg Otsa tähtpäeva. Ent ka poolte laureaatidega sai õhtu nii pikk, et jätkub kahe saate jaoks. Ja nüüd annan otsa üle õhtujuhile Aarnemikule. Õigemini enne Maarika Reinsalule, kes laulab deli Laariaga Milsansansi ooperist Simson, diad helila. Kõiki lauljaid saadab sel õhtul Helin kapten. Aitäh. Ma algab poole tunni pärast rikkalikku peaproov, aga ma tahaksin, et enne kui sa siit ära lähed, ometi ütleksid paar sõna, mille poolest Georg Ots sinule meelde jäänud. Järsku ei oska õelda, tähendab meelde on jäänud niivõrd palju kogu see kõik mida ma olen kuulnud, need laulud ja, ja, ja filmikatkendid. Aga kõige rohkem on mul mällu sööbinud, kui ma noore tüdrukuna tulin teatri koori. Ja ma mäletan, et üks esimesi tükke oli mees La Manchast juusikal. Ja me olime Moskvast rollis. Ja ma mäletan, et Georg Ots tegi stseeni aga ja ma olin seal lavasügavuses põrandale ja ma tundsin, et õhk seisab või selline see oli, see oli midagi täiesti erakordset ja pärast seda tuli see tõotuse laul. Ja see, mul on tunne, et seab mu kael elu lõpuni vist nagu hinge, see tunne tähendab, mida ma tundsin. Kui ta oli seal. La tegi Sören õhkkond, mida tema oskas. No tähendab, see moment oli mu eriliselt eriline. Ma loodan, et ei tunne, on sul kaua hinges ja sa suudad ka oma kuulajatel midagi unustamatut pakkuda, aitäh, mine pro. Järgmisena esinebki Helgi Sallo. See on kastani imekaos operett, Ungari pruudid ja ta tüdruk Janka, kes laulab sellise romansi. Kui Marika ütles, et temale oli esimesi suuri elamusi mees La Manchast, kus ta oli Georgiaga koos laval. Sinule oli see üks viimaseid koos teist Giorgiga. Mida sina võiksid meenutada kõige olulisemad sinu lavalisest koostöös Georg Otsaga. Mägi oli ainus töö, kus me olime koos partnerid, sinnamaani saali pold imetlenud. Aga mul kõige esimene mälestus temast on veel see, kui ma olin niisugune plika ja siis noh, mul on eluaegse komme, Aldame, armun kole kergesti ja ja meestesse üldiselt kahe ikka väga, väga tihti. Ja ma olin niisugune plika. Ma tundsin Georg Otsa nägupidi, ma teatris ei olnud teda näinud ja ma nägin, et äkki teiselt poolt teed siinsamas Pärnu maantee kohtumaja ees. Petson Georg Ots, kes tuleb, et ma jooksen ruttu üle tee oma elu ohtu pannes. Liiklus oli ju suur ja läksin talle vastu niimoodi naeratades totakalt ja Jaan oli, aga võta ta tuli oma proovist, eks tal olid omad mõtted ja ta nagu ei märganud, tõenäoliselt siis ma jooksen, rutta teise pakkiv veel kord neli-viis korda raudtee, ma läksin ja naeratasin ja lõpuks käratas siis mulle vastu, enne kui ta Jaani kiriku üle tee läks. No see oli niisugune hetk, et ma talle hiljem rääkisin, kui me koos töötasime ja siis ta muidugi noh, nii toredasti ütles niimoodi, et see armastus oli meil vastastikune ja küll on hea, teie olete seda siiamaani kandnud, siis ma tahan avaldada ja see oli niisugune, aga, aga lavalt mulle mind hämmastas, kui alustasin temaga koostööd, et ma mõtlesin ikka sinnamaani, et niisugused noh, staare meil oli, nõukogude ajal ei olnud, aga tähendab no minu jaoks oli ta tähte niisuke staar. Et, et kuidas tõenäoliselt nendel tuleb noh, iseenesest, et see on looduselt või jumalalt antud andjas teda talle tal ei ole vaja vaeva, nädal tuleb ja kui ma siis nägin, kuidas dalamandža proovides kui kuidas ta nägi vaeva tegelikult ja kuidas ta ei häbenenud seda, et tal tuleb see kõik jälle uuesti esimest korda ja raskelt nagu, nagu tal ei oleks üldse praktikat. Ja see, kuidas ta siis oli õnnelik, kui minusugune niisugune kollane nokk alles. Kui ma siis mingi niidiotsa talle andsin ja ta hakkas sedapidi kerima, siis ma sõin esimest korda, tähendab, tundsin seda tõelist partneri, noh seda, seda, miks ma üldse näitleja tahan olla. Mulle meeldis laval see põhise, pall käib käest kätte või niidiots visatakse, teine kerib ja asi hakkab poos hargnema. Ja tema oli esimene, kes mulle seda õpetas, et ainult nii võib laval olla. Ja seda oli tõesti, on selles mõttes väga aus kolleege partnereid. Me mäletame aastakümneid tagasi, kui tal toodi mõni laul siia. Kas potenski, Naissoo või hoidi pooltovaats kuskil proovi vaheajal läbi selle õhtul hommikul lindistas kohe. Ja siis, kui Tel 50 täis saanud, ta käis juba klaviiringutes, tead, nüüd peab õppima. Ära, aga ta võttis. Me lindistasime veel, mul tuleb meelde, Me lindistasime koodi, Evald Vainu Loliks laul, karussell ja ma valmistusin Georg Otsaga koos, lähme lindistama, maalin taiga valmistanud kõvasti, nooti ma ju ei tunne, ma tähendab näe noodi, pildistad läheb allapoole või ülespoole ja õppisin selle loogia ära, toksisin pille klaveri peal ja läksime lindistama ja siis oli jälle niisugune ilus, ma ütlen, mis mul üldse ta meeldis talle inimlik Talibani inimene, tal olid puudused ja kõik suured asjad olid aga, aga tal inimene, ta oli lõpmata hea inimene. Ta ei olnud omandanud seda partiid laulisusest sätist kõrva, niimoodi, et lihtsalt et harmoonias tuli minuga Tertsi või nii. See oli mulle ka niisugune suur rõõm, et kujutad ette, et sihukesed asjad võivad ka vahel niisugust asja teha ja inimlikud asjad omale meeldajana kõike. Nii. Ja praktiliselt mine puhkemaja olemas. Järgnevalt laulab teile Mati Palm. Ma olen viimasel kursusel kui ühel korral. Georg Ots oli millegipärast selle kärva majja konservatooriumisse ja tal oli papp, noote käes, nuud lehti. Kuna mu emal oli kuningateatris veidi tegi, siis ma olin natuke õppiva tuttav rohkem kui ainult artistiga. Ja kuidagi seal trepiosadel midagi rääkisime, ta hakkas mulle noot näitama. Ta oli kuidagi väga rääkis neist noortest, aga erutatult erutatud. Ja need olidki Mart Saare esimese loomingut käsikirjaga. Ja tarnijad saanud käsikirjadele. Hiljem. Aastat pärast seda, kui Vardo Rumessen seda selle hakkasin sisse laulma Mart Saare kogu loomingut plaadil plaatidele siis tuli välja, et Georg Ots oli kõik need laulud juba laati laulus. Seda küll, aga Leningradis Ühele neist üle nii-öelda kolmele plaadile. Kaheksa plaat ei olnud Eestis väga levinud. Ja need lauad ei saanud niiskust propaganda osaks tema poolt, kui nad oleks võinud ja pidanud saama. Aga igal juhul. Tema oli Mart Saare paljude paljude vähem tuntud laulude esmaesitaja Eestis ja sellest retoorikast. Laulaksime laulu, mis on sajandi alguses viiendal aastal kirjutatud Mart Saare laulu kadastiku tekstile Paikuks. Aitäh, Mati, mis sinu jaoks on Georg Otsa loomingus kõige olulisem olnud, mida sa oled meeles pidanud ja hinnanud, austanud? Ma ei ole päris niiviisi mõelnud, mis nüüd see kõige olulisem on minule temalt. Aga ma pean ütlema seda, et mul oli suur õnn siiski oma esimestel teatriaastatel, nüüd oli siiski juba üheksa temaga olla tema partneriks ja samal ajal kahe suurmehe partneriks korraga sans Tiit Kuusik ja Georg Ots, kes tihti laulsid samu partiisid, samu rolle. Ja mina suhteliselt noore ja algajana võisin olla neile mõlemale siis partneriks ja jälgida kõrvalt nende töid ja tegemisi. Ja kuidas see kõik laval, realiseerus ja ka võrrelda. Näiteks nüüd jälle meil lavale tulnud Don Carlost oli meil aastal 1071, tuli lavale? Jaa, poosat laulsid siis mõlemad minust pea poole, vanemad mehed, kuusika ots. Ja mina pidin olema siis noorena neist vanem kuningas, nemad mõlemad siis minu kõrval, noh, suhteliselt poisikesed. Ega see ülesanne kerge ei olnud, sellepärast et. Mul oli kogemusi vähe. Ja kuidagi ma kippusin sellest kuninga rollist ise välja minema just oma nooruse tõttu. Aga Georgia puhul oli sellevõrra kõrge. Et mul ei olnudki seal, ütleme, stseenist poosaga palju muud tegemist, kui lihtsalt lava keskel seista ja kätega kuidagi natukene vaadata ja viimaseks kuningaks olin, aga tema käis minu ümber ja mängis minust kuninga. See hõlbustab minu olekut väga. Temaga oli muidugi alati suhteliselt vastutusrikas laulda, arvestasid temana populaarsust ja, ja võimed ja see muidugi noort artisti alatiga mobiliseeris endast andma maksimumi. Ja see on mulle jäänud kogu eluks ka nagu meelde ja et ennast alati laval võtta kokku, seda enam veel, kui elad koos suurte meistritega. Aga ma ütleksin, et ta oli nii rikas Anne ja mitmekülgne et igast tema tegevust tahust võib midagi õppida, noor inimene. Ja ma ütleks, et vähe kahju, et viimastel aegadel on ta ma ütleksin, liiga vähe, siiski. Noh, taas näidatud või tutvustatud meie nooremale laulmisest huvitatud publikule. Näiteks eile õhtul, kui oli temast televiisoris saade, siis maalin Siiski üllatunud ma peaksin ütlema, et teada on ju see, et tavaliselt lauldakse üks teos varem linti. On ta Saaria romanss ja pärast siis mängitakse filmile peale. Ja ise kaasa teinud mõnelgi korral niiskust. Asja võin öelda, et ega see päris aus kunst ei ole sa järele matkimine. Aga Georgil nähtavasti oli nii suur sisemine kontsentratsioonivõime Edgamatkides oma laulu järele filmil siis, kui te panite eile õhtu keegi tähele lauldes erritoo aaria Verdi maskiballist. Tal oli tõeline naturaalne pisar silmis. See näitab seda, et ta mitte ei matkinud järel seda laulu tekstina näitamise mõttes, vaid ta tõesti elas sisse sellesse teosega järel, tehes filmile seal üks nüanss, mis ehk iseloomustab tema niiskust kunstlikku olemust ja kontsentratsioonivõimet. Aitäh. Esineb Anukaal. Aitäh Anu. Sinul oli ainulaadne kogemus ja ka õnn juba konservatooriumi üliõpilasena esineda Estonia laval koos Georg Otsaga kõigepealt vis võluflöödi ja diplomietenduseks oli Rigolettot, nagu ma mäletan. Mis tunne oli üliõpilasel teha proove ja etendusi. Sellise meistrikeha, nii populaarse meistriga? Ma arvan, et rohkem vedada vist üldse ei ole võimalik ühel üliõpilasel partnerite mõttes oli kohutavalt suur aukartus, see on, see on loomulik ja samas Georg Ots oskas oskas algajat inimest nii palju aidata, et kadus see niisugune noh, kuidas ma ütleksin valehäbi või võlts pabistamine. Nimetada see, et kõik muutus laval nii loomulikuks ja see oli kõik tema teene. Kas ja mida sa võib-olla veel kõige rohkem temaga koos veedetud aastatest tahaks täna meelde tuletada, kui tema. Aastapäeva tähistab ja tähendab, me rääkisime praegu nendest niinimetatud minu edusammudest, Georg Ots oli mõistagi sel ajal suurmeister. See oli minu esimene töökoos temaga nii ja ma mäletan väga hästi ka ka tema viimast tööd koos minuga, kui nii võib öelda, see oli Traviata. Ja noh, eks ma siis tundsin lava juba natuke teisiti ja sellegipoolest ei unune iialgi just need etendused, mida me tegime väljaspool oma maja kus ühesõnaga võõrast maja on ikkagi võõras maja ja kus ei, siin ei partner, eimiski ei aita sind. Ja, ja noh partner kodust oli täiesti, ta, temaga oli hea reisida koos. Ta oli inimene nii laval kui ka lava taga. Aitäh. Nende päevade jooksul, eriti selle juubeliaastapäeva künnisel tihti erinevate inimeste poolt räägitud, et mismoodi me saaksime Georg Otsa kunsti ja mälestust ka vana hoida ja teda ka uutele põlvkondadele lähedaseks muuta. Tänane õhtugi annab ühe tahu sellest teest nimelt teatriliidu aastapreemiat. Georg Otsa nimelised preemiad on olnud üks samm sellel teel. Estonia materjal on viimase 10 aasta jooksul kaheksal korral viinud läbi Georg Otsa nimelise muusikapäevi. Nüüd nad toimuvad üle aasta ja järgmise aasta maikuus on nad jälle teisest maist kuni 12. maini mille lõpul Me ühtlasi tähistame Estonia teatri üheksakümnendad. Juubelipäeva. Ikka ja jälle tuleb tema pilt ajakirjanduse veergudele. Raadio televisioon näitab aeg-ajalt Georg Otsa loomingut. Nii oli ka eile õhtul, kui Eva Potteri poolt toimetatud saade läks eetrisse tänase päevani. Päeva jooksul kõlavad raadios tema laulud. Paar tundi tagasi avati teatri- ja muusikamuuseumis dema Waba loomingule pühendatud näitus. Ja peaaegu kaks tundi tagasi toimus ka selle juubelipäeva üks kõige olulisem sündmus. Nimelt. Rahvusraamatukogus esitleti Georg Otsa loomingule pühendatud uut plaatide komplekti. Unustamatu Georg Ots mis üle pika aja annab jälle muusikasõpradele võimaluse kaasa võtta, tema ainulaadne ja unustamatu hääl. Õhtu kulgedes oli ilm läinud nii palju pimedamaks, et sai juba ka vaadata filmilõiku, kus Georg Ots krimineerib end Jaaguks rääkides samal ajal, miks Krimm just niisugune on väikesed vurrud, kikkhabe, omaenda juuksed pisut lauale tõmmatud. Tavaline ohvitser, teiste seas. Vaataja ei peagi kohe eesriide avanedes taipama, missugune see paha mees on. Saaguse selgeks tegevuse käigus. Niisiis Jaago monoloog Verdi ooperist hotello. Alatus. Mees. Uni siits väed. Vot siin on et. Kui täpselt Georg jälgis helilooja mõtet ja partituuri nüansse. Me oleme tihti kuulnud, et lauldakse jaagu monoloogi otsast lõpuni nii kõvasti, kui suudetakse. Aga Georg Ots väga täpselt. Jäljendas kasvõi seda kuulsa itaalia draamanäitleja Salvini ütelus, et kui sul laval tuleb jõust puudu, siis sosista. Ja see kuu Verdi on kirjutanud selle eelviimase fraasi ja siis on surm ja tühjus. Seda sõnad tühjust. Enamik lauljaid ei ütle, et see kõlaks tühjuse nisu. Moord tuleks ajal hästi, mast, maskid. Ja sellepärast ei ole ka mingit kontrasti selle viimase fraasiga ja taevas vana kord. Aga Georg suutis igast osast välja tuua just selle selle väga kontrasse ja olulise. Karakteris, mis võimaldas tal laulda nii Mozartit kui verbid. Ja mitte kunagi keegi ei saanud laval aru, kas tal oli suur väike hääl tal oli lihtsalt väljendusrikas hääl. Krooniks vist kõikidele osadele oli nimiosa Mozarti ooperis Don Giovanni. 52. aasta sügisel, kui mina siia teatrisse koori lauljaks tulin oli see ooper just esietendunud. Igal õhtul olid tütarlapsed tagaukse juures lillekimpude ootamas, kui Georg pärast etendust majast lahkub. Ja tõepoolest, sellist on su vannid, nagu tema on maailmas siis väga harva kohata. Ja Don Giovanni ka lõppes ka tema lühikeseks jäänud elu ja loomingu aeg. 75. aastal jäi tal pooleli selle ooperi lavastamine. On tohutult kahju et otsest dokumenti tema esinemise kohta teatrilaval ei olegi meil peaaegu olemas. Muuseumis on üks väikemees La Manchast lõik, mis on otse etenduselt võetud. Ja sel ajal, kui kanti tõesti otse üle meil võluflööt hotellu või kõrbe laul siis Eestis videotehnikat. Veel ei olnud see kõik haistus eetrisse. Ja 72. aastal, kui me olime Moskvas külalisetendustel kesktelevisioon, salvestas channis kiki elavalt. Seda näidati Moskva programmis neli korda. Ja kui pärast surma hakati seda otsima, siis selgus, et ka nemad olid selle kustutanud arvates, et neli korda on kõik seda juba näinud. Ja meil ei tulnud kellelegi pähe, et see võib tema viimaseks salvestuseks jääda. Kuule lehesed jaanivaese arvele homme kannad Refaa? Arvele. Võib-olla näete ja juba eelarvele. Järgnevalt laulab teile Urve Tauts. Ja see kõik oli nagu eile. Ma kuulasin veel kord Jaagumonaloogia ja mul tuleb jälle mingi värelus hinge. Sest et maalin hotellas jaagu naine. Ja ma ootasin oma, et aastaid tähendab ma lava taga, ootasin trepi peal, meil on niisugune kõrgendik ja ootan seal igavene õpilase monoloog lõpeb ja ma imetlesin alati, ta ei teinud kunagi ühtemoodi, ta ei laulnud kunagi ühte maa, see oli väga huvitav kuulata, et tihtipeale on ju nii, et läheb võib-olla mõnigi asi kõrvust mööda ka seal väga tähelepanelikult said kõik etendused, mis ma tegin, seal kuulata ja ja see läks. Täna laulan. Benzomin. Kodaali laulu, kas mäletad? Aitäh Urve, sa juba rääkisid sellest tundest, millega sa tulid lavale, hotell ojal on sulle veel midagi meenutada tänasel juubeliõhtul? Jaa, on küll, aga see natuke naljakas. Natuke naljakas ja ma olin üsna noor, 58. aastal ma laud pidin laulma Kerubiinat poisi osa, Figaro Mozart, Figaro pulmas ja Georg lauliski Karat ja. Ta nägi vist, et ma olen natukene kohmakas ja niisugune noh, alles ma teist osa tegin ja ja küllalt raske osalise, aga tõmbasin nügise lükkas ja seal on see aaria, kus sõtta minemise aaria on kuskil rubiini sõtta minema ja ta nägi, et ilmselt, et on vaja natukene teda lükata niukesi. Ta tegi mulle nii hea olemise, et mul kadus kõik närvi ja ja ja no ta oskas leida momente. Ja küll ta nägi, et on vaja noort natukene aidata. Ma arvan, et see oli võib-olla tema enese noorusest pärit, me teame, et kui te esimest korda tegi kõrbelaulu siis ta ka ei suutnud, nagu räägitakse, veel tõeliselt vihastada ja Hugo Malmsten leida tõeliselt kord laval. Ja siis olevat Georgi silmadest süttinud see säde, mida oli vaja. Ja muidugi ta oli üks, üks humoorikas ja niukene kambajõmm ja sugune krutskitega ka, kuidas ta vastutagi Brick mustkunstiga ja, ja, ja üldse. Mul on niisugune paar väga head momenti meeles, kui me läksime vanasti vanasti võin rääkida seal üsna ammu, Estonia teater korraldas Tartu Ülikooli aulas suuri kontserte ja ja see oli üks talvine aeg, lund oli palju ja me tuleme sealt meditsiinikooli ühiselamus me elasime kõik, sest siis ei olnud nagu hotellides ruumi oli sümpoosion mingi Tartus ja me tuleme üle sealt toomemäe ja näen, et poisid sõidavad seal plekitükiga mäest alla. Ja Georg kah tuleb see mõte peale, et võtame post, palume poiste käest plekitüki ja me kõik kolmekesi siis Paula Padrik, mina, Georg, istusime siis sinna plekitüki peale, lasime toomemäelt alla. No peaaegu Tartu Ülikooli ukseni välja enne kontserti. Nii et ja sissikarv pulmas mul on veel üks tore niukene seik. Käisime sigari pulma aga väga palju esinemas meil Eestis ja Pärnus minu kodulinnas. Georg seal on üks niisugune, kus krahv kutsub kõiki peole. Ja ta kutsus kõiki oma kulu ja kirjadega. Mudaravila juurdeväärne. Muidugi sellest oli Pärnu muusikategelane Peeter, väga šokeeritud, aga Hikuusike järgmisel etendusel ei jätnud kah alla jäänud alla ja, ja kutsus kõiki vana park kõiki peole tema kulu ja kirjadega. Nii et meil vanasti vanasti väga toredaid asju juhtus. Kahjuks enam ei ole selliseid momente elule. Paistab jah, et siis on ka kahju. No tore, et sa tänasel õhtul selle vana hea jälle tagasi teeb. Aitäh. Järgnevalt esineb Margarita Voites. Ollaksid Norma palve eliiniootest normis. Aitäh Margarita, ma paluksin ka sinult mõned meenutused koostööst Georg Otsaga. Ma kahjuks sain väga vähe temaga teha koostööd aga ma pean ütlema, et ta oli mu jumalus juba koolipõlvest peale maalin tasse armunud? Jah. Ja oligi selline juhus oli tõesti olemas, kui Estonia võttis kaasa kaks promintslast ja siis juhtus niimoodi, et ma seal Helsingis muidugi esimest korda, eks ole, maalt suures linnas ja juhtusin temaga minema siis sinna Ooperi tähendab ooperiteatri viimase lõpu lõpupidu oli ja siis ilusti paksuma käevangu ja ma siis läksin ja siis mõtlesin, et ma olin koolipõlvest nii armunud teisse, ta vaatab mulle nii armsalt, kas siis nüüd ei ole või? Lennurohkem muidugi see oli unistus temaga koos töötada, aga ja noh, nad käisid Veera neelusega laulmas Tartus, siis ma mõtlesin, et miks see Veera seal on, et miks mina ei ole, ei laula demod seda duetti ja see unelm jäi aga pärast siis ma sain muidugi laulda temaga. Rigolettot tšanskitud. Ma arvan, et see oli väga meeldiv kohte, aitäh. Tõepoolest, Georg Otsast, me võiksime rääkida väga palju. Ja kõikidel kolleegidel on alati väga soojad mälestused temast, sest nagu eelkõnelejad on maininud geoks, suhtus kõikidesse nagu võrdsetesse partnerites olid sa üliõpilane või rahvakunstnik. Tema jaoks olid sa sel hetkel laval see või teine persoon. Ja suure austusega suhtlust, aga alati publikusse. Ta teadis, et tema pärast tuldi teatrisse. Tuldi spetsiaalselt Leningradist, Moskvast siia, mõnele esietendusele. Ja oli hetki, kus ta oli palavikus või polnud hääles. Tal oli võimalus võtta haigusleht. Aga ta ei tahtnud kunagi oma austajaid petta, kes olid spetsiaalselt kohale tulnud. Aga ometi oli ükskord See oli Leningradis, kus oktoobrisaalis oli välja müüdud kaks suurt kontserti, 4000 inimest olid piletid ostnud kumbagi õhtule. Me olime proovid ära teinud, ta tuli hommikul rongi pealt maha, ütles teadet. Häält ei ole üldse ei olegi. Ja kui me direktoril sellest rääkisime, ta ütles, et kui Georgi laula, rahvas toob piletit tagasi. 8000 inimest annavad piletid tagasi, sest Georg Ots esimesel kontserdil. Ja siis tekkis tõepoolest üks niisugune hullumeelne idee. Kuna selles saalis nagunii laul tuleb läbi mikrofoni läbi valju hääldite. Me tõime Leningradi raadiost kiiruga kaks linti, nende hulgas muidugi mister yksi aaria. Eri Klas pani pillimehed ka mängima. Et nad oleks nagu ikkagi päriselt kaasa tegemas. Lava tegime hästi pimedaks, Georg tuli sügavusest välja, mikrofon peos, mask ees. Et oleks hästi kaugel publikust, et nad ei märkaks. Ta markeerib, ainult liigutab suud. Ja menu oli nii suur, et seiksi. Aare läks kordamisele. Muidugi helitehnikud ei olnud valmis, sest see oli ekspromt, kõik eri kuidagi näitas niimodi sõrmega, keerake tagasi linn. Ja siis niimoodi ta laulis selle aaria veel kord. Ja kõik ütles, et millises vormis ta ikkagi veel praegu on. Ühest küljest, see oli väikene pettus, teisest küljest mitte, sest tema ju oli laul ikka ja alati seda laulu kõikootsestvalt seda. Ja kui me teame, et paljud noored kolleegid sel ajal tegid ju nii-öelda tõsist publiku petmist rännatest linnast linnastaadionil staadionile ainult liigutades, kes uudia, lastes neid helilinte kõlada siis ükskord Georgi elus, see oli väga väike pettus. Aga nagu Mati Palm juba mainis, et ta oskas ka markeerida suud liigutada, kas videosalvestusel või kontsert, nii et keegi sellest aru, kui ei saanud ja võtsid teda tõe ise esituse pähe. Neid lugusid võiks rääkida palju, aga läheme kavaga edasi, laulab Leili Tammel. Aitäh, Leili. Kõik tänased naissolistid on juba väitnud enne siin, et varases nooruses nad olid kõik armunud Georg otsasse. Kuidas sinuga lood? Ei, ma olin vist liiga loll, ma ei olnud armunud, aga ma armastasin teda kui lauljat küll. Aga millised siis on sinu mälestused temast kui lauljast? Ma mäletan väga hästi tema papageenot mida ma teatris vaatasin väga, mulle meeldis üldse kõik Jaago ja meenutan praegu siis samanastroodali Nadali artist laval ei saa midagi teha. Inimene mõistis absoluutselt kõike ta temast hoovas kohe see, et publik ei tulnud mitte laulu kuulama, vaid see oli noh, visioon, see oli, see oli asi, millest ta rääkis, milles ta mängis, ta nagu rääkis laval ja kõik saavad sellest aru. No selge, siin ma räägin, siin ei teki üldse küsimust keelebarjäärist sellisest ja nad ei saa aru, mis inimene laval teeb. Kas ta vihkab, armastab, mõnitab, ahastab, on õnnelik, see on kõik siin, noh, kõik oli selge. Nii et ta oli igale kolleegile noorele vanade suur eeskuju ja hea partner. No kindlasti mulle ta partneriks ei saanud olla, sest ma tulin alles 73. aastal teatrisse ja ma lihtsalt väga vähe sain üldse temaga koos nagu kolleegiga olla, aga seda ma mäletan, et ta jälgis minu esimesi ponnistusi väga pingsalt, lava kõrval vaatas, et mismoodi see inimene nüüd laulab väga jälgiks. Lugupeetud, daamid ja härrad, te kindlasti teate, et täna hommikul tehti teatavaks kõige värskem Georg Otsa nimelise preemia laureaat. Selleks on Estonia teatri solist Tarmo Sild. Ma laulan teile Sironoom monoloogi Eino Tambergi ooperis Zeronoomate perserakk ja Rossini ooperis vilja habemeajaja. Yaraldavadki. Meenutame, et Serano rolli kirjutas Heino Tamberg nimelt Georg Otsa jaoks aga ta kahjuks ei jõudnud seda enam laval täita. Ja kuna Lootused. Ta orkaanid reppis tõuseb. Muu. Jaa. Ilusat. Ma ei ära ei tee ja ma ei tea, igatahes. Karmo. Tarmole tegelikult oli tänane päev väga raske. Hommikul tund aega oli meil poeemi orkestriproov selleks, et uus noor müüset lavale tuua. 24. märtsil Pirjo Levandi. Seejärel oli kaks tundi veel tsivilie habe, maja orkestri proovi ja Tarmo ütlesid, et kas ma ikka õhtu pean laulma hakkas, ei saaks kuidagi ilmalaulmised. Mõtlesin Georg Olikele lauljat, saad temanimelise preemia saanud ja tuleb välja, et sa võtsid just kõige raskemad lood kavasse. Tähendab, saab hakkama küll, kui tahab. Ma arvan, et see on üks professionaalsuse tunnus, mida ka Georg Ots igal sammul esindas ja mille kohta on kuulus itaalia bariton Mattia patistiini, ütelnud etega. Hääled ei kulu ära mitte sagedastest esinemistest, vaid halvasti ette valmistatud esinemistest. Kas sina oled Georg Otsa mõnedes nendes osades veel näinud, kuulnud, mida sa nüüd ise oled laulnud? Mina olen teda näinud poolest ainult ühe korra, nii et ma olen juba nii palju noorpreemia laureaat. Ma olen näinud teda. Tšaikovski Jevgeni on reeglina, mida mul ka on olnud, võimalus teha mõned korrad. Aga tema kui suur eeskuju kui häälerühmakaaslane bariton. Ta on kogu aeg nagu selliseks väikeseks mäetipuks, mille poole vaatad aeg-ajalt. Ja, ja muidugi see preemia on ka väga tore, mõtlen kõikidele nendele headele kolleegidele, kes on selle preemia saanud. Siis on uhke ja meeldiv tunne, et selline asi on tehtud nii suure laulja auks. Suur tänu. Ma loodan, et see preemia annab sulle uut innustust ja tahet sammuda edasi sellel teel, mis mitte kunagi ei vii täiuslikkuseni välja, sest iga päev tuleb seda etendust uuesti laulda. Ja Georg Ots on kindlasti meile kõikidele olnud eeskujuks. Kuidas seda teed, tuleb käia. Ja kuulame nüüd jälle Georg Otsa ennast laulmas. Üks tema lemmikrolle oli Don Joann. Don Juani rollis kuulsime teda tänase saate alguses. Teine tema lemmikrollidest oli Rigoleta. Kallid kolleegid, lugupeetud külalised. Õhtu on jõudnud lõpule. Ma ei oskagi enam midagi öelda, sest ühelt poolt on mul ka suur õnn olnud tema lavateed, jälgida pikka aega see toetus ja see arusaamine, mida tema igale kolleegile osutas. See on meile kõikidele olnud suureks toeks ja. Raske öelda, kuidas teda tänada selle eest sest ta ei teinud mitte kunagi mingist erilist žestivaid, vaata, kuidas ma sind aitan, õpeta ta lihtsalt oli endastmõistetav liider selles vallas. Selles kunsti jumala teenimises milles me kõik olime erinevatel astmetel. Aga me tegime ühte tööd. Ja tema liitis meid nii kogu teatriperet kui ka kogu Eesti rahvast. Teda tunti nii kaugemal kui lähemal. Ja tema Soojuse ja kunstikõrguste valgusel. Me kõik soojendame ennast täna ka siin. Kummaline või traagiline? Et nii särava, nii mitmekülgse inimese vastu oli saatus selles mõttes ülekohtune, et ta võttis meilt ära liiga vara. Aga mõeldes tagasi kõigile tehtud osadele lauldud lauludele me peame oleme mitmekordsed õnnelikult. Et ta nii palju on endast järele jätnud. 75. Georg Otsa sünniaastapäeval soovin teile kõikidele südamest õnne. On. Ja jääb alatiseks meiega. Ta on tõesti unustamatu. Georg Ots. Lõpetame saate jälle muusikaga Georg Otsa enda ettekandes. Ja olgu siis selleks tema viimane suur roll. Nimitegelane Kabaljevski ooperis kolabrindioon. Teatavasti selle teose deviis on, elame veel. Ei, see on äge. Ots on lahtimaade poole. Mees.