Iga suvi ühel juulipäeval on sõitnud sõjaaegseid Eesti lennuväelased Kuusalu kanti et koguneda kusagil metsatee ääres asuva mälestuskivi juures, mida kutsutakse lendurite kiviks. Poisid kuule, mina ise ei ole täna rivi v säilitatakse, tervis tervist. Sest meil on siin korralik, aga tänapäeval tervist võtaksite pari oma Olana. Ta pole nõus, ma võtan jah, ma olen siis. Võta üks ja vaata värba ise endale. Küsi ennem kasum kaine. Rivistame rivistamist kohe müüa. Paremal joondu. Valluenn. Eesti lennuväeveteranid rivistatud vabadusvõitluses langenud kangelaste mälestamise kohal 28. Vabandused Aladdin. Tallid Kuusalu muinsuskaitse juhatuse liikmed, kallid kõigi lahkunute omaksed. Härra kindral, oma kaasvõitlejatega. Noored kaasvõitlejad teise maailmasõjalennuväes. Meil Eestis ellu käest ja eriti noored seisavad praegu ilusat peatselt. 13. juulil 1941. Oli ilus pühapäev, päev keskpäev. Ja äkki hakkasid kõlama püstolkuulipildujat, tulistamisseeriat, lasud ja üks sinna vahele üksikud vastus, mis siis olid siis meie poolt vastu, paluks meiereid, kes. Ja me ei jõudnud ülekaal 10 korda koos tohutult tugeva relvastusega. Tulemuseks oli see, et jäi vaid murdva läbi mehelikkust ja katsuda liikuda lõuna poole vastu rindele, saada relvi ja tiss tähi. Kolmandal augustil. Läbistasimegi rinde tüli ligidalt Väätsa mõisas ja seal organiseerisime igavene pataljonid. Praegu Rootsis elav lendur leitnant Remi Milk lõpetas Eesti lennukooli 1940 ja sõjasuvel 1941 seisis ta nagu teisedki Eesti sõjaväelendurid Jägala laagrisse viituna valiku ees. Kuidas edasi? 27. juunil 1941 peale lõunat ütles komissar, et täna õhtu on teil ärasõit nõmmelt. Ja siit autodega viiakse Jaama meid. Ja tähendab, lennukid olid juba võeta lennuväljal vene piirivalve, mitte piirivalve merevalve alla. Valvetes, tähendab, sinna juurde ei pääseks. Kodustele ei tohtinud ei helistada ega kirjutada, mingit teavet anda, sest, et sõitu kaugele Venemaale nii palju me teadsime. Väljaõppeks nagu öeldi, aga see oli muidu vale, vale. Ja veidi teeb, hakkaski, tulid autod. Autod pidid sõitma kaks korda, tähendab, esiteks viivad ühe osa nõmmele. Ja pärast teist tuleme tädilt Wyatt teise osa nippe, kauplus ei olnud 100. Lendavast koosseisust esimene auto oli 22 meest, ohvitserid ja üks moto eest oli autojuht. Sõitsime kallast mööda Piibe maanteed kuni Narva maantee ristimiseni. Siis pidi teil varem juba kokkulepe olema, et kokkulepe oli vanematel juhti. Vanemad lendurid, aga kuuldus oli muidugi see asi tuleb kuidagi heaks kiidetud. Ja kui jõudsime autoga sinna Tiidemad Narva maantee nurgale, siis autojuht tegi niuksed teoreetilise vea, et autole mingi viga. Teised autod sõitsid mööda ja meie autojuhiruumid, kapten Annelin tuli uksest välja, ütles meile, et et neid tahetaks saata male. Aga sinna me ei lähe. Me panime vabad Eesti metsa. Ja kes olid nõus lausa kõik. Välja arvatud üks, üks kapten, kes olid partei kandidaat. See viskas, viskasin auto pealt maha ja auto keeras, tähendab nõmme asemele, Kuusalu suunas ida poole. Oma sõiduautoga tuli järgi sel aegne eskaadri ülema asetäitja major Joalain. Nii jäimegi neid 23 meest koguses grupis. Sõitsite metsa, jah, Lasnamäe juures pööraselt metsa ja sõitsime autoga Boothi puude vahel tuli metsamets ja Ardo vist mootorist. Allohvitserist autojuht Johannes Metsla on rääkinud samast kaks aastakümmet tagasi Austraalias Adelaide Eesti raadiole. Sealsete relvavendade korraldatud sinimägede päeval. Kui Saksa-Vene sõda algas nüüd siis meie lennuüksused, koondadekid jagalasse ja linnutegevus kestis seal ikka edasi, ainult seal anti siis vene määrustikud ja niisugused asjad, kus, mille järgi pidi toimetama, see asi seal käib. Ja mina kuulsin ühte salka sinna, salgajuht oli endine lennukapten, maali, väga arusaaja ja hea südamega mees ja ma olin selle õnneks, et ma sinna sattusin sellega minu elukäik läks siis edasi temaga koos ja kui sõda algas, siis tekkis seal niisugune ärevus, et nüüd varsti me saame lahti venelastest ja sakslased tulevad, võtavad ülejääki nii ja naa, aga sellega Läks ka rangemaks kord venelaste sall nihukest asja, et vot nüüd tuleb niisugune segadus seal ja ja meie need politruk ida, kes need seal olid, need nõudsid ikka rohkem ja rohkem mitte et et me olme Vene pooldajad. Ja siis oligi niisugune ärevus seal ja ükspäev tuli sinna laagrisse kiri, et vot, et meil tahetakse ära viia Venemaale Peipsi järve taha kuskile Stara Russaal suve nentima, kuskil uued väljaõpped tulevad seal ja uued masinad tantsu meile kätte ja ta hakkab seal venelast reeglitepäraselt käima seal. Aga meie inimesed ei olnud sellega nõus ja omavahel nii räägiti juba läbi, et me sinna ei lähe niikuinii, et see oli ainult niisuguses oma teatavas ringkonnas, kes seda igaüks ei saanud, usaldate ühtegi teine teisse. Ja ühel päeval oligi niisugune asi, et korraldati see ärasõiduasi siis seal laagrist, et meid, viiessekas rahasid Aegviidu jaama, sealt pans rongi peale, siis lähme ära. Ja õnneks ma rääkisin seda juba ja et me, mina salgajuht oli väga niisugune eestipärane mees ja tahtis teda ka ees ja tema kutsus meid kokku oma sinna salga ruumi, ütles, et meediat. Et meil on teised plaanid, kui venelastel on, et meid pannakse kolonni ja tahetakse ära viia sinna raudteejaama kat, meie katsume sealt ära põgeneda, kaardid olid, ta näitas, kaatiagad käes ja. Aga see plaan muudeti natukene, meid ei tahetud sinna jaama viia, vaid taheti teisi raudteejaama vilja jälle. Aga üks kaitse oli kuidas oli ja asuti siis laadima sinna autode peale mehi. Jaa, kolonn hakkas siis minema, me kõigi ees oli sõiduauto, seal oli kõige kõrgem ülemus ja sõitsime siis jagalast välja ja ma teadsin, et enne kui me jõuame Narva maantee, nii et me peatume seal kinni ja siis meil oli auto peal, seal vist paar nii sihukest meest, kes ei tahtnud meie mõtetega ühineda ja need siis visatakse maha või tulevad meiega. Ja siis see minu grupi juht seistes nagu kõrval seal autos ja ütles, et teenid autole paar viga seal, et auto jääks, tõrgub, jääb seisma nurga paned siis veendamise ära, oligi Me sütti, saatsin sisse-välja seal mõne korra ja, ja auto jäi seisma ja siis lakkas madin lahti seal üleval selja taga, kes nüüd mahavisatud, kes järel tuleb. Ja see asi sai klaariks, aga audi ju autosid, sõiduauto sõitis tagasi, et mikspärast kolonn järgi ei lähe. Ja siis meie grupijuht ütles, et autol oli midagi viga, et me tuleme järgi, et las teised lähevad, ees tuleb järgi. Ja nagu sõiduauto ära läks. Nii. Me keerasime Narva poole täie kiirusega, panime sinnapoole minema. Ja mehed ärevuses, et nüüd kauem sõidame, et niikuinii patrullid vene patrullid on seal tee peal igal pool ees, madrused olid seekord väljas seal kontra halvasti. Ja järsku koputatakse auto katusele, sõiduauto sõidab järgi, ära lase mööda, et hoia, kes tee tagalasse, autod mööda. Aga sel ajal, aga kui see rääkimine oli seal auto, sõitiski meist mööda risti ette meile seal ja üks mees kargas siis autost välja ja ütles, et võtke mind kaasa, see oli meie grupijuht. Ja siis ütles, et autojuhil ütles niiviisi, et saame neid tagasi, tema viskasime kohvri peale võetel käest kinni ja võeti ta sinna peale ja sõitsime edasi. Aga kaugele sa sõidad? Katsume, et kontroll tuleb tee peal vastu, kus auto läheb, et esimene asi, keerame ära, metsa oligi esimene tee oli seal Kuusalu vallamäe juures, keerasime paremale metsa ja sõitsime valame juurest mööda, nii palju metsa sisse, kui võimalik oli. Niikaua kui masinaid peaaegu pute vahel kinni juba seal, siis meie pealt maha seal suure krabinaga ja kõigil oli omad asjad kaasas ja seal asjalises kruus auks pilates sisse ja et saaks, mine bruto sügavale metsa. Madame siin raudteejuhtmed pealt ära ka, et seda keegi nii ruttu ära viia ei saa sealt ära vähemalt. Ja no siis läksime üks paar tundi metsas, videvik hakkas juba seal. Ja kuuseokstest oli teeni libe seal ja need olid noh, väsinud ja, ja ärritatud, kukkusid seal, läksime. Ja järsku keegi ütleb, et lennukimüra on üleval, et keegi tuleb meid taga otsima. Ja oligi, eks Vene luurelennuk aeglane lõppe, lennuk oli tuli, lenda süles, oli kaks või seda, mis ta oli, tuli õige madalalt üle, aga me olime metsa sees, seal. Meie varjasime ennast, saab, võtavad need meid ei näinud, tegi tiiru seal ümber metsa ära ja läks eemale. Siis me saime Jer edasi minna. Tund aega hiljem oli üks vene luurelennuk meie kohal. Otsis väga madalalt, aga no ma ei tea, kas lenduri oli hea südamega, aga ma usun, et viga oli see, et me kõik teadsime, kui palju ta näha võib. Pidevalt kõrgusest olite nii kõrgel ise käinud jah, kõrgemal, kindel. No tähendab, liikusin edasi jala. Kogu selle kuni õhtu ühiseni puhkasime metsas. Järgmine hommik hakkasime edasi liikuma, kui jõudsime siia järgi piirkonda ja siiani jäime nendesse metsadesse nende sekka täitsa. Ja kohalik rahvas aitas muidugi söögiga. Ja kohalik metsa lavast mati metsavaht olid väga abivalmis organiseerimisega. Jätkates mälestusi mainib Johannes Metsla raamatut lend lee mida igaüks olevat lugenud. Austraalia eestlaskonna võib see nii ollagi, kuid Eesti kuulajale olgu öeldud igaks juhuks. Lend leeki tuli trükist 1958. aastal Torontos anti Ainiku varjunime all. Raamatu autor on tegelikult lendur-kapten Aavo ürgsoo. Ma ei räägi pikalt, et igaüks on lugenud seda raamatut, lend leeki, mina olen autoriga koos, kuni viimase minutiga veel sakslaste poole üle tulime. Olime siis öö otsa rannas seal metsa vahel janu ja, ja higistatud seal juba läksime ja hommikuks jõudsime metsaääre välja. Need olid juba väsinud, tahtsid puhata. Ta lähmegi sügavamale metsa veel läksime veel edasi ja sisenevad mehed sinna ei väsinud, jääb magama sinna põõsa alla, muidugi vaid olid väljas seal ja ja järgmine päev katsusime siis ikka sügavamale metsa edasi minna, et kui nüüd meid järgi tulles, siis saavad meid niikuinii kätte ja sealt tulevad seal verekoertega otsima või jumal teab, kuidagimoodi. Läksin veel sügavamale, aga no siis oli nälg ja janu ja niuksed asjad ja siis hakkasime, peame taludega kuskil külainimestega kontakti astuma, et saaks süüa kuskilt poolt või juua, juua saime kõrsalt tee äärest kraavist. See vesi oli väga rammus, seal sitikad sees, kõik need naersid küll sellepärast ja liha ei ole meratsioonides vett, ainult veetoiduga. Ja oligi niisugune, otsisime ühe talusald ülesse seal kaks talu lähestikku, otsisime üles, mis oli eemase metsa seest läksime sinna neli meest, kaks siis metsa äärjagaksegi sisse, sinna talusse. Et sealt midagi toitu saada või andmeid kuskil Saksa rinne on mediaan naasta, kelmus mitu ära juba. Ja läksid sinna tallu sisse ja tükk aega, härra, me ootame, ei tule välja, viimati olid välja oli siis kaasa leiba ja midagi söögipoolist siis et meil on metsas ka veel mehi, et me ei ole mitte ainult kahekesi, et meil on rohkem metsas. Ja saime siis esimese kõhutäie süüa seal ja siis läksime veel edasi, et otsime ikke sügavamal metsas mõne talu üksiku talu, et ei olegi kokkupuutumist muidu kui palju talgusid koosnandlik inimesi palju ja läheb jutt laiali, et me oleme metsas, tuletame taga otsima. Ja leidsimegi õnneks väga ustava mehe, see oli metsavaht, kohalik metsavaht, seal jäime sinna seal ekspece ojakene sealt läbi ja suur kõrge mets oli seal väga kuival, saime seal magada ja see metsavaht oli nii. Ja organiseerija organiseeris meile siis süüa ja käis külast jahu otsimas, küpsetasid siis leiba ja süüa ja isegi suitsumeestele sai tubakat seal, kes olid nii väga suitsu, suitsu, kõvad suitsumehed. Pidime tulema sinna, ütleme nädalaks ajaks mets, aga siis me olime juba seal kolm nädalat olnud sellega metsas. Ja postid olid meil väljas, iga õhtupostid olid ümber laagri väljas seal ja ühel päeval ilus päike, päiksepaisteline päev oli, me elasime või teise mehega läksime, jõeääreoja jääb sinna, et peseme sinna ja metsa all olid kõik need pakid maas seal ja järsku postva vaht, kes seal väljas oli, jooksis sinna venestunud metsa tuld autoga tema näinud ühte venelaste gruppinud metsa autoga, et võib-olla tulevad. Ja no mehed olid siis nii ähmi täis, koheselt rabasid oma asjad sülle ja jooksid ka üle selle jõe oyakse sinna metsa, vot sind pidid peale tulema venelased. Ja need, kes jooksid sinnapoole, jookseb juba meile vastu, seal me läksime siis uued laagrid ja mina jõudnudki laagriplatsi peale tagasi. Üks umbes nii kaugele, kui siit üle tänava või nii palju oli sinna metsa alla minekut, jäime sinna keskele seisma, üks mees hõikas meile. Ja sel momendil, kui me hakkasime tagasi jooksma juba vastassuunas akti laskma, sealt need esimesed mehed, kes ära läksid, need juba juukseid venelastele küll meil tuli kinni piiratud sissepiiratud kolmest küljest, nad olid seljad neljast küljest tahtnud piirata, aga üks oli kinnikasvanud järv ja sealt saad nad ligi, ei saanud sellest kinni kasvatatud järves ja me hakkasime sinnapoole jooksma ja see raamatu autor ka ja läksime sinnapoole jooksma, seal oli niisugune kõrge kastehein ja siis lasti meile järgi, aga nagu vitsaga löödud pendia ping käis igatahes need meda, seda viljapäid need kuulid lendasid. Meil ei olnud riideid seal üks Nahkuubolümaalsel, ma tahtsin seda võtta, ei saanud seal kuulid olid lendasite nii tihedalt üle seal, et ei, ma ei julgenud võtta, jooksime siis sealpool laskmist ei olnud, aga teisel pool oli jube laskmine seal ja selja taga ka. Ja seal esimesed mehed olid jõudnud sinna juba künka peal natuke vaata, kui ülesmäge minna oli jõudnud seal künka peale välja. Noh, märgib inimene ja väsinud jooksid mõned puksid maha seal juba ja mina ise kukkusin ka maas, juba hingeldasin nii palju, et ei jõudnud enam joosta, nii palju maad nägid inimesed. Ja see meie grupijuht, kes oli seal ka selles grupis seal ja ütles, et ära siia jääd, lähme siia künka taha, et seal on kinni kasvanud järv, läheme sinna peale, seal on lage, sealt keegi näeme. Ja läksimegi siis sinna järve peale. Ja seal oli no kinni kasvanud Londoni pehmemaks ja läheb läbi teat ja jalge ja pooleldavat veeesseli olimegi pool ööd siis nii pooleldi vees, seal järve kinnikasvanud järvega. Meil oli seal kaheksa meest energiat ja siis lõpisse laskmine seal ära. Kuulsime külasti ikka väiksest püstoristike kuus pauku, seitse pauku ära, siis oli püsttühi. Hea mööduja seisad praegu siin kõnnumetsade rüpes 1941. aasta juulis metsavendadel Nõukogude Liidu piirivalveüksuste vastu võideldes langenud Eesti lennuväelaste mälestusmärgi lendurite kivi juures. Mootorist vanemseersant Herman Solba. Jah, ja metsavendade seisus oli klass omaette, nagu vajas inimeste abi. See asi on võrdlemisi rahulikult. Aga siis ilmnes, et oli üks, kes tahtis teenida. Need olid pandud just välja 300 rubla kas elusalt või surnult väga odavalt hinnatud, minu arvates 300 Eesti Vendorovis. Aga nii ta oli. Pühapäeval siis, 13. juulil tuligi see Loksa piirivalveüksuste rünnakumise 200 mehed paka. Varem loengesid pidanud, langes kapten Aksel siit paar kilomeetrit eemal läinud heinagrupiga kontakti, joome vastu haarangul venelastega lasti maha. Leitud võeti vangi. Põgenemine hiljem läbi murd, põhimõtteliselt igaüks, igaüks vali siis oma vabasuuna. Mausoleumi relvastus, iidolid, keht, püstolid, vedela kaanid ja igalühel oma pisike püstol, kuus 30. Püksitaskus, aga laskemoona oli väga vähe, oli selline ettekujutus, kui palju haarajaid on. Valges ei olnud, aga pärast selgus, et piiratud nüüd natuke lahtisem soo suunas. Ja mis see grupp, kus ma hakkasime jooksma läbi oligi soosund, jõudsime välja. See vist praegu üks, üks väga huvitav pilt, aga see vist raadiuse raadios ei näe. Sea saad, leidsin suvel linnusule sinimustvalge värviga lihasule ja Heino suisa üks venelanna, tunnistas. Paar pauku tuli ja viskasin pikad ja nina ette. Valgete värvidega. Pascleri sunnib pensa seal nagu mingi märkus oli jah, sõnum. Püüdes taasluua pilti neist saatuslikest päevist saate koostöö lisada veel ühe tunnistaja. Lendur leitnant Osfaltalmet, hiljem Austraalia eestlane on korra kodumaad külastades meenutanud. Minu grupis oli 23 meest ja teises grupis oli 19 meest. Ja meie grupist langes lahingus venelastega kolm meest, aga teisest grupist ei langenud mitte ühtegi, neil ei olnud lahinguid, aga meil oli lahing. Meid piirati sisse. Koitjärve külakomissar oli ära andnud meid ja nad piirasid meid kolmest küljest sisse ja see oli vist 13. juulil nelikümmendüks. Aga koitjärve rabapoolse äärena ketsid lahti, sest see oli raba, aga nii mehed, justkui nad vahipost tuli, teatas meile, kes meie oma mehed olid, taipasid, et venelased tulevad, siis läksime kõik ära ja keerasime kohe paremale rada peale. Aga mina ja kaks sõpra rumalat läksime otse edasi, meie jäime natuke hiljemaks ja me ei näinud, teised keerasid ja jäime kolmekesi ärandusesse. Tank kestis kolm tundi, siis meie peale ja Läksime edasi, saime tuld. Keerasime paremale, saime juba tuld, Siipot jälle tulla ja siis läksime sinna teiselt poolt rämarava politsei oli kinni pandud juba kusagil joosta ei ole enam kolm tundi nii. Ja siis üks mees sai, leitnant, tirts sai kuuli, tema kukkus maha, aga me ei saanud kuidagi aidata, sest ta ise olime tule all kogu aeg. Ja siis me jäime kahekesi järgi veel ja teine mees oli minust pikem ja kiirema jalaga tema üle sihi hüpates. Ja nii kui ta üles hüppas, kuulipilduja valang tuli vahele kohe ja mina jäin maha ja olime igaüks omaette. Kas ta pääses siiski tervelt üle ja tema sai üle, jah, ilusti ja, ja kui oli ja kuhu ta läks, seda ma ei tea, aga pärast oli olnud päris lähedal seal, kus minagi olin, oli õõnsa puu sees, mis oli õõnes, põre mädaneb, praktik ta kiirelt selle prahi välja läks siis puu sisse, plaas prahi pea lavale ja venelased käisid sealt ümberringi, ei leidnud teda ülesse. Ja mina läksin ühe madala kuuse alla, pidevad oksad olid maani ja lageda koha peal peaaegu ja olin küljeli maas, niiet kuuse tüvi tõusis üles. Ja hommiku kella poole kuue aeg läksid venelast ära, nii et kella kolmest kella ja mina läksin ära kell kuus, nii et paljud, mitu tundi, see on 15 tundi ja ümberringi teevad õelust kogu aeg. Lasid mõned jälle toda püssipaugud hirmutavad, kas keegi jooksu oskaks, aga ma nägin, et ta tuleb ja laseb, mainin, tagastasid seal ja see võiks siiski kohutav närvipinge all, jah oli, ega ta kerge ei olnud. Ja hommikuvoolu ei lähe. Tal on teile, jõudsid, võrdleme, mõni meeter olid, läksid kuusest mööda. Nad ei vaadanud kunagi, sest nad ei oskanud arvata, et mina seal kuuse all olen teinud ja nendel olid kuulipildujad, püssid ja revolvrid ja kõik nad, aga meil olid ainult revolvrid. Ja siis nad läksid ära. Hommikul kell pool kuus ma kuulsin, kui mootori käima pandi autodel ja sõitsid ära ja siis ma ootasin veel pool tundi, mingisugust häält ei olnud ja siis ma tulin välja Hatta, sinna astuma, läksid rääma, rabasse rabasse. Kas te olite Eesti lennuväevormis? Me kandsime eesti lennuväe vormi. Muuseas oli teine tunnused peal ja metsas läksime siis võtsime kohe tunnused pealt maha, nii et vorm oli küll, aga tundus, et peale ei olnud. Ja siis läksin koitjärve rabasse ja sealt hakkasin astuma. Ja lõpuks sain aegviidu juure. Enne seda hõisanud jälle omaatilt. Lehtse jõgi on seal kusagil või terve raba ääres, läksin ujuma. Ma olin väsinud lihtsalt sellest otsa ülemisest ja, ja, ja ma leidsin, et jõgi küll karastaks mind, läksin ujuma, tulin välja, hakkasin astuma. Niuke, mu väsimus tuli peale, ma ei tea, mis viga on, ma enam ei jõua käia, ei jõua käia. Ja Ma mõtlesin, et ma lähen magan kusagile, läksin ühte suitsukoha peal, kus mättad olid, liikusid, niidad, kõrged, mättad ikka ja ja mätta otsast teise otsa, ikka sügavamale, sügavamale ja lõpuks leidsin ühe mätta, kus oli üks põõsas ka peal ja sinna ei viitsi maha ja jäin kohe magama. Läbi une kuulsin nagu oleks käimist olnud seal. Aga ega ma ei teadnud, ma mõtlesin pärast, et võib-olla ma unes nägin seda. Ja järsku ärkasin üles, siis hakkasin tulema ja seal lähedal on. Talu juures vaatan, et rukkipärli maha tallatud teed on sisse tehtud, kõik käidud ja et mis seal lahti on? Ma ütlesin, lähen sisse, küsin juua. Et piima või midagi, sealtsamast. Lähen sinna talu poole juba sellest viljast mööda naised välja, seal nutavad kõva häälega, mina ütlesin, et ma siis ei lähe. Läksin edasi ja Meie talu on üks pisem talu seal ja sealt tuli üks poiss välja niisuguse nelja 15 aastane. Ja ennem kui ma talukirju jõudsin, ma leidsin ühe vene käsigranaadi sealt tee pealt ja sütik sees ka. Võtsin, tahaks kaasa, aga mis ma pidin, 800 grammi kaalub, mis ma kannadest viskasin ära ja siis see poiss tuli. Ma küsisin, et kas venelasi ka näha on olnud? Tema vaatas mulle otsa, ütles, et kas te olete miilits või lennuväelane, mõtlesin lennuväel, mis te siin teete, alles pool tundi tagasi läksid venelased ära. Ja mõtlesin, mis olis seal koonukõrve taluses oli varjanud üks sidepataljoni leitnant 20 mehega vist sõduritega seal ennast, ta nendel oli radalve välja, seal nägid, et venelased tulid, läksid ära, said ja niisugune nendest tulid. Aga see talu perenaine, vanaperenaine olevat, sellest venelased tulekus, nii hirmunud ja pistnud jooksu, venelased selja tagant utsitama ja seda nad naised nutsid. Ja siis mina hakkasin sealt tulema. See poiss ütles mulle, et kus te tahate minna, mõtlesin, ma tahan Paide kanti minna. Terjeri kavatses oma koju Hoiu linna ja ja, aga ma ütlen endale, et kavatsen paide kanti minna. Ta ütles, et jaapatatinkuvad otseseid pinna Aegviidu välja. Et aga ärge sinna metsavahid aluse sisse minge, Jon, kommunist. Tunnete kohe ära, et seal hakkab kohe-kohe raugema, kui, kui te lähete mööda ja mina läksingi mööda, ei koerakas auto, ma teadsin, et sinna ei lähe. Ja vaadake, teie teejuht oli 14 15 aastane poiss ja ja siis läksin Haimidust mööda ühtegi heinaküüni, heitsin magama ja niuksed küün oli, et temal ei olnud Rust vaid oliit täitmiseks, ainult üks avaus seal sees. Ja et kui keegi vaatab, siis ta näeb üle, aga minu mind ei näe. Kui ma magan, magasin paar tundi ja siis hakkasin välja tulema sealt ja ja mõtlesin, et lähen nüüd üle raudtee ja nii kui ma pooli minema hakkasin, paugud käisid vastu, seal tehti haaranguid jälle. Keerasin ringi ja läksin teise poole täpselt kratsinud radingi ja seal oli selle raba äärt pidi jälle tuli kaks meest, üks mees ja üks noormees tulid vastu. Ja mina ei usalda kedagi ja mina pistsin käed taskus ka magistriastme võlur ja ja see mees tuli juurde ja ütles, et ma vaatasin, kes tuleb, kas miilits või saaks koputada, siis ta näitas sellega, et ta on eesti mees. Tema tundis kohe ära, et mis te siin teete, vormis veel, pealegi ma ütlesin, et mul pole tunnuseid, aga vorm on ikka teilsama sillast. Ja ütles, et et mulle ärge kartke, et mul on ka sõber, kasime kõves ja ütles mulle, et selle mehe nime, keda ma tundsin nonii, õige mees oli. Ja ütles, et taga. Ma pean teil ikka edelariided muretsema, et nii ei ole hea käia ja ütles pojale, et mine ütle emale, et ta toob, annab sulle ühe kuue ja püksid. Aga ta ütles, et tema ei saa enda juures hoida, et see on liiga läbikäidav taga. Minu vend elab siit umbes kuus-seitse kilomeetrit eemal kuulmekülas. Ja et, et ma viin, saadame pojad, reid, minge sinna venna juures metsa sees talu ja mina läksin. Väga mõnus jalutada ja pikkamisi läksime ja seal ma varjasin ennast. Niikaua, kui sakslased tulid Allohvitseri Johannes Metsla teekond jätkus aga nii. Ja ja siis hakkasime öösse edasi liikuma, aga kus sa lähed, läksime tagasi Jägala poole, Soodla jõeääre autor oli eesti aeg oli, kui laager oli, siis temal oli see temale majandusjuht ja tõmbetama tundis seal ühte metsniku, kes oli väga eestipärane mees ja temal oli, ta elas metsas sügava metsa sees, tema kasvatas jahikoeri seal ja ütles nüüd välja ja siis läksimegi öö otsa, lendasime sinna Soodla jõeääre välja ja hommikul siis tema aastast kontakti selle mesinikuga, kes haigele kätte ta oli kodus ja sai kätte ja siis ma ütlesin ikka, oli jälle väga eestipärane mees ja lubas meid aidata nii palju kui võimalik ka. Aga meil oli väike grupp ja sealt grupist siis läks. Kuus meest läksid ära, Tallinna, läksid oma perekondadele otsima seal ja me jääme siis autoriga kahekesi sinna, mina ei autod ja varjasime ennast metsas ja temas ja mets metsis, hoolitses meie eest seal, temal oli ka vaene, tal ei olnud poissmeesteenija, oli tal majas ja siis tema, kes jõest kala püüdmas seal ja vähki ja, ja siis hoolitses meie eest nii, leiba saime ka piim ja meil oli märgiks pandud seal köögiakna juures oli valge rätik oli väljas, kui oli õhk puhas ja kui oli punane rätt, siis oli midagi venelastega tegemist ja kui oli rätt ei olnud, siis teda ei olnud kodusse. Üks ööse tema ütles, et vot, et venelased on läinud juba ära, et enam ei ole see, et me oleme kahe rinde vahel aegade juures sakslane pidama ja venelased olid ära läinud ja meie pidama kahe rinde vahele sinna. Ja tema ütles, et ma olen, püüan vähki ja teeme pidu siin ruumis siin majas siis mitte, et sa metsas käid söömas, metsast oligi niiviisi ja tema leidis siis seal oli löödud, üks puskarivabrik oli löödud purusele, tema tõi sealt siis meile puskari-puskari oli niivõrd kanget, seda juua ei saanud puhastamata. Ja mis me teeme, ma vaatasin, Tal olid ilusad niuksed, kardinatorud seal elasid, võtsid need seina pealt maha ja panime ühest tünnist läbi leivad ainega kinni ja kortermajas ütelda, saun oli ja seal ja siis ajasime puskari õuest läbi, et seda jõuesa. Ja siis oligi meil pidu seal, sööme siis vähki ja jõime puskarit seal ja ühekorraga, tal olid suured koerad väljaseks koer hirmsat kisa väljas ja tema vaatab välja venelast auto, seal tee otsas, teie läksite maja juurest välja, tee peal venelase autoga, see oli jalgataminetelevad auto pealt maha ja nüüd olevatest Reine tagasi Meie köögiaknast välja ja metsa. Ja olime siis seal mitte kaugele läinud, vaatasime, mis nüüd juhtub seal põõsad madalal põõsas olid lepavõsa madal madal võsastik oli, olime seal maoli maas ja, ja siis tulid vene sõdurid tulid jalgratastega seda sihiteed pidi sealt alla ja jäid siis postid pandi välja, vaatasid, kontrollisid siis seda mesiniku maja, et kes seal käib metsavendi. Ja see mees, kes meie ette tuli seal umbes nagu sinna teise seina sääre leiame püssi põõsasse jalgata, pani sinna jaatilises platsilt keerama, seal panin põlema ja õhtu oli käes siis ja mees kuhugi enam minna, sealt me olime nii ligidal, kui midagi krõbinat teed, siis ta keerab ringi ja näeb meid ära kohe. Ja oleme siis terve öö otsa niukse pinge all, seal aga see minu naaber, see autor, see oli kole ka suitsumees ja tema hakkas köhima, näitab mulle suu peale, köhida, näost sinine juba võttis, siis pani selle nahkkuue üle pea, surusin ta vasta maad sinna sisestama, köhis vastamaatsime, aga boss kuulis, et midagi oli seal, keeras ringi, vaatas. Aga meie õnneks metsakitsed olid seal taga ja ükstapuhu puhu Bog. Ja see vaatas ringi kuuliselt, no midagi ei olnud siin ja keeras tagasi tüki aja pärast tegi jälle kitsedega bow bow põgusa. See posti ja seal oli, see ei teinud sellest väljagi, et see on metsloomad, seal suitsetas edasi seal ja õiendas oma asju ja ja hommikutele valgele välja, nüüd me ei saa enam kuskile minna, läheb valgeks, juba müüvad seal, hakkasime siis pikkamööda müüma tagurpidi välja nagu vähjal ja seal oli noh, tükk maad eemal, üks, 50 meetrit suukraav, et kui sinna sisse saama ära pääses, olid sügavad vallid seal ja saime sinna. Ja siis jäime ootama, et mis nüüd juhtub, et kas nägi meid keegi seal metsnik juures või ei näinud ja ei, me ei julgenud maeligi ka minna enam sinna. Ja oligi niiviisi ja tagasi ei tulnud, need olid lihtsalt postid pandud, sinna keegi tagasi tuldud, venelased läksid ära ja, ja siis järgmisel päeval läksime siis uuest Iirisimisena metsnik juurde, et kas ta siis mis juhtus ja tema ei teadnudki, et me seal olime, ta mõtlesin, et te olite kadunud juba Takmastataks välja tulnud, kadunud juba. Ja mõtlesin nii ära minna ka ei saa. Ja ütlesin, et näed, nüüd püüdsime edasi, siis siis tehti pannkooki ja hakkasime uuesti edasi. Püüdsime seda asja järgmiselt. Jaa, ta küttis sauna, ütles, et näed nüüd venelased enam tagasi, tule siia, et võib-olla sakslased tulevad nüüd juba sealt Aegviidu Potzee ja sõime siis seal ja ja läksime siis ta ütles, et ärge metsa minge, minge koerte majja, seal sauna taga oli kortermaja, kus ta hoidis korda toitjad, minge magage seal. Läksimegi sinna magama, natuke napsu võtnud, juba head süüa saanud ja ja magasime seal hommiku, teine mees läheb välja, pidi välja minema, seal taga, see väljakäik oli seal eemal, mitte ei olnud vaja juures, võttis kasuka ümber ja läheb välja, siis külm seal ja vaatab, et ratsahobusega mees õues vene soldati. Ütlesin, et ma ei saanud seisma jääda, et pidin minema sinna majja, oleksime seisma jäänud, siis maks ära anud, et nüüd on seal võõrad inimesed seal läks siis sinna maja juurde ja tuli siis tagasi ja rappades mind õlast, ütles, et lähme nüüd, hüppasime sealt välja jälle tagasi ukse kaudu selle metsa ja ja siis hakkasid venelased tagasi tulema, aga see oli pärast saame teada, et see oli üks niisugune maha jäänud grupp sinna toodi siis supikatel ja võeti vett sealt kaevust, söödeti hobuseid seal ja niiski asi oli ja meie ütlesime, et no et nüüd aitab sellest möödas küll, et katsume ikka sakslaste poole tagasi meile üle minna, et sakslased olid, ei olnud kaugel Aegviidust, eks umbes seitse või kaheksa kilomeetri, mis Aegviidu oli seal üle soo minna. Ja siis ütlesime seda Metsnikol, et võib-olla kunagi hiljem näeme, et siis teeme selle tänutasu sulle tagasi, silmis meie eest olid hoolitsenud ja hakkasime siis astuma piki teed sealt. Ülesoo seal tehtud kõrge teega, mõlemal pool teed olid need kuivatas kraavid ja läksime siis püstijalu korjad nagu õiged mehed kunagi metsa merele, kummagi lõike oma püstoli isiklik püstol ja siis sõjaväepüstoliga taskused, kui kes nüüd ees on, me ei teadnudki täpselt, me lähme nüüd, sakslased on ees või ei ole. Ja läksime eemalt, vaatasime etniga, rohelised riided on ja ega midagi teha ei ole, seal nägime, et juba sõjavormis inimesed olid seal kalda peal ja läksime olidki sakslased ja täitsa ära kindlustanud kõik seal olid kahurid ja kuulipildujad ja kõik olid seal künka peal vastas. Ja me meest ei tehtud väljagi ja see üks mees rull näitas pöidlaga, tahab alles mündiga sinnapoole. Läksime sinna ühte staapi. Seal oli sakslane, aga see oli eesti sakslane, rist. Tema sai aru, mis meie rääkisime eesti keeles, aga tõlgi kaudu vastasime niiviisi, käisime jutise, saatis meid siis kuskile, et otsid, kas te tahate minna, mõtlesin, et me tahame edasi minna, et meil on perekonnad siin sisemaal, et läheme sinna, et siis sealt läheb. Edasi saab, kas hakkame endale minema, võimsa?