Nendega läheb TPI TTÜ akadeemilise naiskoori matu mis aastast juba. Seda on raske üteldes päris koori alguses meil fotodee olnud, kuna koor asutati 51 aga vast ehk üks, viie aasta pärast, siis oli juba meil mata olemas ja selle sõnad kui ka viisi on kirjutanud armada. Eile oli esimene mai kevadpüha küllap paljudele töölispühagi, kuid üle Eestimaa on veel ka sadu, kui mitte tuhatkond või rohkemgi laulu naist, kellele eilne oli nende esimese maestro alma tamme 85.-ks sünniaastapäevaks kutsuti alma tamme ju tema sõpruskonnas Tammekeseks. Kuigi teda siin ilmas pole enam ligi 16 aastat, mäletavad laulutüdrukud oma Tammekist eeskätt seepärast, et tema tõi nad muusikasse. Nõnda pole nostalgiaks põhjust, sest muusika ju oli, on ja jääb jumalale jumaliku muusika altarile. Pühendununa laulab alma tamm meile aegade tagant, praegugi laulab meile, kes mäletab. Tulevad ja tahavad mäletada, kes tahavad ilu teenida. See oli siis Schuberti muusikale. Ja kas te teadsite, et ta ise hea laulja oli? Oo jaa, muidugi paljudel kontserditel oli ju nii, et kui meie solistile juhuslikult kas oli hääl ära või või pabistas nii kõvasti, et ei saanud oma väikest soolopartiid esitada siis laulis seda alma tamm. Sealjuures ka ise dirigeerides, nii et publikul oli täitsa tükk tegemist, et otsida kooriliikmete hulgast seda solisti, kes parajasti just soleeriks. Kuna ta oli näoga koori poole, aga, aga publiku poole seljaga solisti polnud näha. Aga solisti partii tuli üpris hästi välja. Saada nüüd natuke aega käinud, juba oleme natukene rääkinud. Saame tuttavaks. No mina olen koori asutajaliige, nimi on Maret Laan. Koor asutati 24. septembril Estonia kontsertsaali suitset tolleaegses suitsetamisruumis. Aastal 1950. Üks ja mis häälerühmas esindatud, keegi seda ei usu, aga teist sopranit? No tore. Nii. Minu nimi on Helgi, Anna ja mina laulsin kooris alates 53.-st aastast ja vaheaegadega kuni 75. aastani. Ja siis vahepidasin jälle vahet ja siis hakkasin edasi laulma vilistlaste naiskooris ja kuni 85. aastani ja koori juures olla täitnud mitmesuguseid ülesandeid, aga kõige rohkem olen olnud kassapidaja. Mõnes teises soprani. Meil siin nii. Lähen eha poomann, teise aldilaulja tulin ma koori, kui koor oli juba üle 10 aasta vana 63. aastal ja ma olin kuulnud alma tammest kui koorijuhist, aga samas ka kui pedagoogilist, kes õpetas pedagoogilises Instituudis dirigeerimist ja mul oli selline lapsepõlve sõbranna, kes oli temaga seal õppinud ja ütles, niimoodi saamine kindlasti Armo tammekoori ja nii ma läksingi. Nii nüüd on siis nagu kolm laulu sõdurit ära kuuldud, aga siin on ka väikesed ohvitserid. Minu nimi on Silvia Männik ja minu koostöö Tammekesega algas 72. seda sügisest. Ma pean kahetsusega ütlema, et kahjuks neid ühiseid tööaastaid jäi väheseks sest juba 74. aasta kevadel tammekene ei tulnud enam ennast nii hästi, et ta võiks töötada kooriga ja ta jättis koori minu hoolde. Minu nimi on Ene Üleoja ja minu sidemed alma tammega on väga huvitavat õpetaja õpilasi vahekorras nii-öelda. Alma Tamm oli konservatooriumi õppejõuks 59.-st, kui ma ei eksi, kas 62. 63. aastani, kui ta enam ideoloogilisel põhjustel ei sobinud sinna tööle. Aga nende lühikeste aastatega jättis ta sügava jälje nendesse üliõpilastesse, kellega ta töötas. Jaa, ja ma isiklikult võin öelda, et minu elu elus tähendab ameti valikul kutse suuna valikul oli alma tamme isiklikul mõjul ja eeskujul ja fluidumi oluline tähtsus. Ma poleks eluilmas vaatanud kooli poolega läinud kooli õpetajaks, sest nagu sa tead, ma ikka kõigepealt tulin kolmeis. Lõpuks kujunes välja koormeister ja, ja see on nii tüüpiline ka noortel inimestel on ambitsioonid, noh, me kõik tahtsime tekstidest. Väiksest peast aga tahtsime peeturieteks saada. Ei ei Pedualist tahtnud saada, aga ma ütlen, et ma ei tahtnud kindlasti saada kooliõpetajaks, ma tean seda perioodi, kus kindlasti ma seda ei tahtnud ja siis kohtumine Hanno Tammega oli niivõrd määrav. Ja tema isiklik nisugune kiirgus ja jõu. Ongi võib-olla just asi need küsida Mareti käest, et kas see fluidum jõud oli siis ka 51. aastal, määrab, kuidas koor alguse sai ikka. See oli tema initsiatiivil üldse, see oli tema initsiatiiv, oli nii, et direktsioon ei ja siis hakati otsima. Niisuguseid asju ikka, mäletad sellest, tema töötas, mina olin siis esimese kursuse tudeng ja Tarmo Tamm töötas TPI graafika kateedris, sest ilmselt ka mingisugustel poliitilistel põhjustel talle ei lastud konservatooriumi lõpetada. Tal oli konservatooriumi uksed selleks ajaks siis ehkki võib-olla ajalugu natukene meenutada halva Tammali lõpetanud Tartus majandusteaduskonna. Ja siis astunud Tallinnas konservatooriumi, aga poliitilistel põhjustel ei lubatud tal enam konservatooriumis edasi õppida ja siis tuli ta tööle TPI graafikakateedrisse, kuna ta oli üks väheseid inimesi, kellel oli antud väga palju väga palju võimeid ja väga palju oskusi, sealhulgas ka väga hea. Kirja käsi. Selle sellepärast siis graafika ja sellepärast graafikakateedrisse. Ja kuna siiski ta ei olnud oma muusikasoove ja muusika muusikat mitte nurka visanud, siis leidis ta, et kuna TPS on meeskoor, miks siis mitte ka naiskoor. Ja niimoodi siis kutsutigi kokku kes keskkoolist teati laulukooris laulnud, meid oli vist seekord kuskil 30 laulja ümber, kes me sinna 24. septembril kogunesime. Muidugi hiljem see arv suurenes. Kaasuse järeldu suurenes kohe otsustavalt ja ma arvan, et me vist esimest korda astusimegi ülesse kuskil juba järgmisel semestril 51. aastal. See oli muidugi TPI oma ruumides vis seitsmendas auditooriumis, eks mingi aktus oli ja seal siis paar laulu laulsime. Kas oli teil nüüd nende aastate jooksul, mis teiega koos tegi? Ta oli ühest küljest väga tagasihoidlik inimene, vist ta ei rääkinud ennast palju, kuigi ta oli äärmiselt aktiivse niukse eluhoiakuga minu mäletamist isegi ta kõnnakusega kõik sisesta tänavatel, läxtril pea oli niimoodi kaunisti oli, oli püsti mitte uhkesti, aga niimoodi väga hoogsalt ja kõik see liikmetele niisugune aktiivne aga ta vist enda elus paljudele rääkida, mida te teate, kust ta pärit on ja, ja ja noh, sa ütlesid, et poliitilistel põhjustel, küllap need olid ikka ideoloogilist usklik Heamineks. Palun rääkige, kes midagi teatas vanematest aegadest üldse saadab pilti ja siis mis keskkonnas ta tuli meie muski ellu. Tähendab, mina, ma annan pildi, mis temast jäi, palju ei teadnud, tähendab kui oli küsimus selles, et ta on usklik inimene. Siis. Tema eluhoiak väljendus positiivsuses teiste inimeste suhtes. Ma ei mäleta alma tamme kunagi lööduna pessimistlikuna vaatamata saatuselöökidele, sellepärast et noh, nagu ma ütlesime, et üks, neli või viis aastat õpetas kõrgkoolis ja siis ta enam ei kõlvanud. Ja me teame päris kindlasti, et need olid usulised põhjused. Ta ütles, töötada oli kutsutud rektoraati ja tal oli tehtud ettepanek, et mitte midagi ei ole tema õpetamise vastu on suurepärane pedagoog, jätkuse kirikus käimine. Mille peale ta ütles, et tema ei jäta. Ja teil tuli siis teha valik temasse suhtutud halvasti, aga see oli lihtsalt tolleaegne Ega meie ei teadnudki tema neid usulisi vaateid, sest sellel teemal kooris kunagi ju juttu ei olnud ja ma arvan, et lauljad isegi teadnud, et tal on teistsugused vaated. Sest tema Lihtsalt äratas meils sügavat lugupidamist oma sisemise sügavusega. Tema oli väga ja, ja oma põhimõtetega. Tahaks kangesti rääkida nüüd alma tamme asemel Tammekesest, meie kutsusime teda nii tema lauljad kui ka koorijuhid, kolleegid ikka Tammeke tarri tuultega. Tammekesena Tammeka oli pärit Narva-Jõesuust ja oma sünnikohast. Ta rääkis alati nii säravate silmadega, et nii kui me oleksime ise kaasa Narva-Jõesuus käinud, ta rääkis sellest jõest, mille kaldal asus see maja. Aga sellel oli väga kurb saatus, vabadussõjakoledused käisid ju väga rängalt üle Narva ja Narva-Jõesuu. See kodu põles ja nad tulid niipalju kui sinna kätte mahtus. Nad tulid ära Tallinna, neil oli paljulapseline perekond. Ja tuli leida siis siin kohta. Aga need sõjakoledused, need olid jätnud talle sellise sügava või masendava kohutava jälje tema hinge. Et kuidas ta meile õpetas näiteks puhelmardi häirekell, kuidas ta meile seletas kinnisilmi sõjakoledusi, minul on jätnud see küll ka, kes ma ei ole sõda näinud. Jättis sellise mulje, et et see on tema hinges ikka nii kohutav, kohutav ja me laulsime seda ikka mitmel hooajal. Ja sel ajal oli ka vaja laulda üldse selliseid laule, mis andsid repertuaarile niisuguse tõuke, et seda võis laulda. Üks oli puhanwaldi häirekell, aga samas me ei tohtinud laulda väga paljusid laule. Aga kui oli sinna ette lisatud üks selline laul, mis lubas kava kinnitada siis palju aega Oliuslavad Rudu. Salongi kohustuslik Laurel, tammekene ise ütles selle kohta nii, et laulame need risti ettelöömise laulud ära, siis me võime päris oma meelisrepertuaariga laulda, siis hakkasime uusima See jah, aga samas tal oli ikkagi kui kristlasele, kui inimesele oli selles puhemal täielik, elas, oli ju suur sõnum sees, eks ole, ta ei võtnud seda üheselt. Ei hakka neid niinimetatud ristilöömise laule, ei võtnud ka mitte väga juhuslikult. Nendel pidi olema oma tõetera omas sisu. Kui meenutada Tammekest siis ma tahaks korrata Anton Hansen Tammsaare sõnu. Kõik muu kaob siis ilu on see, mis jääb. Ja tammekene oli see, kes tahtis kõiges näha ilu. Ja Noh. Mälestuste nimetaks võikski panna ilu, vaimsus, headus stanud, tahtis kõiges näha ilu, headust, vaimsust ja nii väga olulise kaalu andis ta alati tekstile tekstigi olema mõttekas. Tekst pidi olema varustatud ilusa sõnaga. Alles siis ta lähenes muusikale. Kui ma tohin, ma lisaksin siia nüüd ühe oma noorusmälestuse siis, kui Tammeka oli nii-öelda kõige paremas nii-öelda löögi vormis dirigendina. Meie nagu olime alustamas seda teed ja külastasime tavaliselt ikka kõiki koorikontserte ja nagu me mäletame, neid oli palju ja nad olid kõik ikkagi Estonia kontserdisaalis. Jaa, Tammekese kontserdid erinesid teistest üliõpilaskooride kontsertidest selle poolest, et see koor säras. Ma ei mõtle ainult füüsikaliselt, vaid jah, seesmiselt ja see tuli, väljus nende noorte kaunist lauljannade silmadest ja olekust. See oli midagi täiesti erilist tolleaegse Eesti koorimuusikapildis, sest meie koorid olid tollal veel võrdlemisi suletud ja akadeemilised. Me ei olnud nagu näinud seda lahtist säravat koorilaulumaneeri, mida me hakkasime kogema, kui piirid läksid lahti, kui me hakkasime käima nii, no kasvõi Ungaris. Aga Tammekese koor oli eriline ja siis ma mäletan seda, et me beelisime nagu välja, et sellel kori juhil peab olema mingisugune eriline side selle kooriga. Niimoodi noh, rõdult vaadata, ütles et koorijuht oli kuidagi eriliselt särav ise. Ja ma mäletan, et me niisukese, naiseliku heatahtliku, väikese kadedusega isegi vaatasime, et kui kaunis võib olla üks naine, kes ei olegi enam liiga noor meie jaoks, eks ole. Ta oli tõesti imekaunis. Kui me räägime sellest, et ta armastas ilu, siis ta oli kuskilt otsast ise ka mingisuguse naiseliku malbe ilu kehastus ilusa figuuriga. Loodus ei läinud talle hea kasvu ja ma ütleksin, et tema nägu ei olnud ei kannud võib-olla seda klassikalist iluideaali või seda, mida praegu ilusaks peetakse. Aga selle näo tegid ilusaks mingisugused eriliselt kiirgavad silmad, pehmed näojooned ja mingi pehme naeratus. Nii et kui sa tema lähedale tulid, kui me olime üliõpilased, siis sa tundsid füüsilist soojust sind nagu võeti embusesse. Ma ei ole kunagi kogenud midagi niisugust. Võib-olla veel ühelt oma klaveriõpetajalt hirm, Carcaudre ja ma arvan, et vaat see oli ka üks eriline joon, mis selle, mis sellest koorist tegi, just selle koori, kes ta oli. Ja, ja see, et teda hüütakse Tammekeseks. See võib olla juhus. See on Vastus vasteid tüdrukute vastustel. Sa küsisid enne seda, et noh, et mis neid hoidis selle koori juur juures või miks me üldse tulime sinna koori? Ma seda isegi ei oska ütelda, noh see tulemine võib-olla oli niimoodi natuke juhuslik sinna esimesele harjutusele. Aga nüüd tagantjärele mõeldes, mis meid hoidis selle koori juures. Me kõik olime ju ka sõjaaegsed või sõjajärgsed, lapsed meil paljudel oli kodus võib-olla vanematel ainus võimalus vaadata, et lapsel oleks kõht täis ja elementaarne riietus seljas ja jalas. Ja selleks niisuguseks vaimseks ja hingeliseks kasvatuseks meie kodudest ei piisanud, sel ajal ei aega, ei võimalusi. Aga siiski alma tammekooris lauldes oli see meie esimeseks hingekasvatuseks. Ja, ja see on siiaajani kuidagi jäänud hinge ja see oli üks asi, mis meid koos hoidis. Me ei laulnud ühtki laulu, kaasa arvatud ka ütleme, ladinakeelseid laule ja mida meie repertuaaris ka esines sel ajal mille sisu ei teadnud absoluutselt õige lähenemine ja vähe sellest, et eestikeelseid laule meile õpetati ka ridade vahelt lugema ja ridade alusteksti lugema. Mida on tahetud seal muusikas öelda, mida on tahetud ridade vahelt öelda. Ja ma ütlen, et see oleks võib-olla meil just see niisugune hinge ja vaimukasvatus Kuidas ta koori dirigeerib? Tehniliselt oli, igaühel on oma dirigeerimise dirigendi käekiri ja kui ka midagi oli võib-olla, et see käsi ei väljendanud kõiki maksimaalsed, aga tema ilmekus oli niisugune temas silm säras, tema naeratus, tema, tema hääl, see kõik oli nii nakkav, et mitte keegi ei saanud teisiti mõelda, kui tema oli mõelnud. Ta suutis kõiki viia ühise nimetaja all. Aga süveneda, sest huvitav küsimus, see on nii põnev, ma hakkasin mõtlema, et ma pole iialgi teadmatus või ma ei ole esitanud enesele seda küsimust, kuidas alma tamm tehniliselt töötas. See tähendab, ta töötas hästi, loomulikult see oli loomulik, sest sest kui seal oleks olnud midagi ebaloomulikku vajakajäämist, küllap see noor inimene oma kriitilises meeles nagu ikka noored käivad ja kontrollivad, otsivad siis oleks meelde jäänud. Ja nüüd ma hakkan meenutama, et mu meelest oli tal. Mu meelest oli tal väga ilus loomulik käsi, tal pidi olema väga ilus, loomulik žestikulatsioon, sellepärast et ta mõjusesteetilisena laval naisdirigendile on eriti ohtlik dirigeerimine, sellepärast et seal on palju niukesi tegureid, mis ma olen karid, mida meestel ei ole. Ja, ja see kõik oli äärmiselt esteetiline, nii et see käsipidi olema korras. Aastat tegi ta tööd ainult üksinda, 16 aastat ta tegi üksinda teed ja siis oli nii, et häälerismite õpetas hääled selgeks. Nojah, ei, sellest ma sain aru, aga tähendab tudengikooridel on ikka vana traditsioon, et aastapäeva aruande kontserte oli nagu aastapäeva kontsert oli kogu selle selle aasta kohta. Kuidas kontsertkokku sai, seda? Ikka põhisuuna andis tema väga paljud ju Tšehhimaal sai laule. Nojah, see muidugi on omaette küsimus juba ja et kuidas ta uut repertuaari meile muretses, selle võiks kaver rääkida pikki lugusid, palun, sest et noh, siin oli juttu juba sellest, et avaldas küllalt palju võõrkeeli. Saksa keeles oli ta täiesti kodus, soome keelt valdas ta piisavalt. Ka inglise keeles said hakkama, vene keeles muidugi rääkimata eesti keelest rääkimata. Aga tänu sellele oli ta kirjavahetuses paljude koorijuhtidega väljastpoolt liitu. Väga soojad suhted olid meil muidugi, nagu juba siin räägiti Tšehhimaa. Määrima naisõpetajate kooriga ja nende tiridendiga. Osanud saime me nende käest nende repertuaarist, nii et näiteks niisugused lood nagu brüsseli saabuvad trumbid mida hilisem, mida hilisematel aegadel ka teised naiskoorid päris hulgana laulnud, see tuli esimesena meile selle muretse seal, madam tsehhimaalt, samuti nagu siin oli see allika avamine, Martinu selle me saime Tšehhimaalt ja ka palju selleks ja karjase Heletamine, need on kõik sisimaalt tulnud noodid. Ja kapulgaarlastega oli meil, ta oli jälle lehest lugenud mingisugune Bulgaaria tütarlastekoor oli esikohale tulnud ühel konkursil, ta kirjutas selle koori dirigendile, seal saime sealt noote, laulsime neid laule repertuaaris, meie ei osanud nagu neid võimalusi üldse läbi nähagi. Mida tema, ta muidugi kui ta noodid oli saanute, mängis meile need ette. Heal juhul laulis kaasa ka veel. Ja meie siis arutasime, kas ikka on kena laul või ei ole, aga muidugi sealhulgas ka lihtsalt seisukohast, meie ei osanud seda niisuguseid võimalusi Kemite kuskilt otsima hakata. Põhimõtteliselt paanika, isegi. Ja minu kogemus on ka nii sõjale, et ta, tal oli oma kontseptsioon jagada minu käest, küsis, kas mul on häid ettepanekuid ja siis, kui ma olin omad soovid esitanud, siis siis hakkasime vaatama, kuidas sellest kava kokku saaks. Nii et koostöö oli aga nii, et ta ei dikteerinud mulle, mida mina pean juhatama, vaid lasin mul valida omal soovil laule. Ja ma ei räägi nüüd võib-olla enam niivõrd 60.-test aastatest, aga, aga kindlasti viiekümnendatel aastatel. Noh, meie vast mäletame, et põhiline repertuaar kooridel oli siis Eesti muusika ka mitte kõik, eks ole, aga Eesti muusika ja siis sõbralike vennasrahvaste laulud, ega seal oli ka muidugi headmust, aga üldiselt olid natuke niuksed kuidagi ülbalised paist. Siis järelikult pidi Tammekese ja TPI akadeemilise koori see pilt natukene erineva oks rõõsa mõlema. Ta oli oma mõtetega natukene tõesti teistest koolidest ees, kui ma mõtlen, Beethoveni juubeliaasta oli tulemas ja ta saatis saari Kaukaasias puhkusel, saatis mulle suvel kirja, et mida arvatakse, et kui me teeksime Beethoveni fantaasia klaverile, koorile, orkestrile ja Himmel rüümen, sel ajal oli ta hümn loodusele ja ta oli ju ka kavaga keelatud laule üldse. Ja ta tahtis seda arvamust, et see oli nagu niisugune suurem ettevõtmine koos sümfooniaorkestriga, see seal oli vaja dirigenti ja seal oli vaja veel ka täiendavat koori, ta ütles, et me ei laula seda üksi ära ja siis oli vaja rahvusvahelist seltskonda, sest siis tulid sinna meiega lätlased, siis tuli Leningradi Ülikooli segakoor. See oli üks väga suured võtmine, üks tore idee ja tänu tema julgusele see kõik toimus. Et ta nii sütitavalt sellest rääkis, sellest algu siiski oli, ka. Peab tunnistama natukene pessimistlikke hääli, et kas me ikka tuleme toime, aga Taali julge ta ise andis selle impulsi, et see kõik toimus ja mitmed kontserdid toimusid veel pärast. Meil on see lint ka raadios siin alles selle 71. aasta esimesel aastal ja Riia polütehnilise instituudi meeskoor tee naiskoor ja Leningradi Ülikooli segakoor ja Vallo Järvi juhatas. Väike detail oli niimoodi, et oli ju Läti koori dirigent Edgars Ratšovskis ja ütles niimoodi, et no kes juhatab seda hümni loodusele kindlasti Tammekega Tammeka ei tulnud seekord isegi välja, ta ütles, et ma ei saa seda juhatada ja et kasvat Ratšovskist Siis oleks seda kohe tõlgendatud kohe. Ei saa ju teistmoodi. Tegelikult olin, ma lisaksin siia ühe nihukese detaili, et Beethoven oli Tammekese lemmikhelilooja pööraselt armates armastus, Beethoveni ja mul on meeles üks tund või loeng konservatooriumis, kui meil oli kõne all muusikaajaloo käsitlemine keskkoolis ja kuidas ta siis käsitles Beethovenit? Kõigepealt seal lõi välja tema sügav harituse, erudeeritud teadmised olid suured, siis taipasime me esimest korda. Et ta valdab ju täiesti perfektselt saksa keelt meie generatsioonile, see on võrdlemisi võõras nähtus, eks ole, meie oska keel. Ja see, kui palju ta oli lugenud ja kui palju ta soovitas meil lugeda Beethoven, kuidas ta selle meie jaoks lahti mõtestas, see oli niisugune väga koloriit. Koorile ta tegi ka Beethoveni õhtu, kus ta rääkis Beethoveni pilt, küünal põles ja see oli üks ilusamaid õhtuid. Te näete, seda ma küsin, see ongi siis see toredas mõttes vaimses mõttes korporatiivne küll teie kooli tegevusest. Mina tahaks lisada veel seda, et kui õppimisele tuli Britteni laulude tseremoonia siis selle kõrvale muretses Britteni sõjareekviemi plaadi partituuri ja ja me kuulasime seda ühiselt küll mitte seekord vist kooriga, ma tean, et oli tammekene, siis oli Kuno areng ja veel mõned lisse Pisus kitsas ringis, aga ta tahtis põhjalikult uurida seda heliloojat Kell, kelle teostega ta töötas mitte ainult ühe teosega, vaid. Loominguga laiemas mõttes. Tema pedagoogiline võime ja see võime. Avada noore inimese jaoks tundmatut maailma ja seda teha nii veenvalt kui me rääkisime sellest, et alguses, et Tarmo Tamm andis näiteks isiklikult minule selle suunad minusse, kõigepealt pedagoog, kooliõpetaja, ma räägin seda situatsiooni, me olime esimese kursuse tudengi, Tarmo Tamm oli meile pool aastat kõnelenud kooli muusika metoodikud, metoodikast. Ta oli pannud meile mingisuguse sisemise impulsi juba siis nii tugevasti käivitanud, et me mõistsime kõik, et Eesti kultuur on tegelikult meie kätes tulevikus. Et Eesti noh, nii-öelda muusikakultuur algab koolist ja kui me üldse midagi suudame teha ja tahame teha, siis me peame lihtsalt kooli tööle minema. See ei olnud üldse teoreetiline tõdemus, see oli praktiline. Tunnetustasand oli läbistatud tema poolt, see on võimas. Ja poole aasta pealt esimesel jaanuaril või tähendab jaanuarikuus selgus, et Tallinna esimeses keskkoolis laulmisõpetaja lahku poole aasta pealt. See pidi olema selts. Nüüd ma ei tea, ma oleks kodus, muidugi vaatame järele, oli igatahes koolinoorte laulupeo aasta suvel oli laulupidu. Ja on vaja kiiresti õpetajat. Ja Meie grupp, kes me siis õppisime, koorijuhid, tol ajal. Me tõmbasime loosi. Me tahtsime kõik sinna kooli tööle minna. Ma ei ole rohkem kogenud ei oma praktikas. Ega ma pole kuulnud ka veel, et tudengid tõmbavad loosi selleks, et minna üldhariduskooli tööle poole aasta peale, et võtta tööle. Ja siis see loos tõepoolest langes minu peale, mul ei ole kunagi loosiõnne olnud, aga vot seekord oli siis õnn. Ja siis ma nii mäletan, kuidas Jalmar Tamme ütles, et mine laps, kel masin, täitan. Ja muidugi ta püüdis mind aidata ja aitas ka kogu oma olemusega. No see on nüüd ise lugu, aga kooli ma läksin, nutsin, olusin, kiristasin hambaid, õppisin ametit ja jäin ja paljudeks aastateks, tähendab see tema poolt antud impulsse oli eriline. Ma võin seda öelda, sest ma üritan praegu sedasama tööd jätkata, mul on väga piinlik, et ma ei suuda seda teha kaugeltki nõnda, nagu tegi all madam. Ei ole lihtne tänapäeval ja ei ole üldse lihtne saada noort inimest kooli tööle. Ja vaat siin hakkab noh, nagu selginema tema isiksuse võimas kõnekas jõud, mis kõneles koori peal, eks ole, mis kõneles läbi kunsti, mis kõneles läbi pedagoogilise töö ja jääb ainult kahetseda, et tal seda pedagoogilist tööd ei lastud jätkata. Ta oleks võinud veel väga palju Eesti kooli muusika jaoks, mis ühtlasi on koorimuusika alus ära teha. Ma ei vaidlusta üldse, et inimesed, kes pärast tulid ja tegid, tegid ka hästi. Aga niisugust kogemust ei ole küll enam nagu saanud meist keegi, kui, kui see, mida Alma Tamm andis Nietzsche. Tema isiksust veel võiks isiksusest veel. Kui me käisime Ungaris rahvusvahelisel laulunädalal, siis oli Tammekese dirigent, kes oli koos oma kooriga täiesti keskpunktis, seal olid ju Hispaaniast, seal olid Ungarist, seal olid mitmelt maalt kaelas, vahepeal olid ju seal koorid ja dirigendid. Aga Tammeka oli seal keskpunktis ei peale seda, kui meil oli toimunud esinemine, Me laulsime tormise kiigelaule oma toredatest rahvariietes. Ja siis oli veel seal. Lauliku lapsepõlve õpetas Tammeke sellele rahvusvahelisele seltskonnale, kusjuures tema ei vajanud tõlki. Tema võis rääkida, inglise keeles võis rääkida saksa keeles ja ta äratas seal nii tähelepanu, et pärast olid näiteks Hispaania dirigent Orjol Martoril, ta soovis sõita ainult meie bussis rääkida Eestist ja eesti muusikast tormisest ja millest seal kõik ei räägitud. Ta oli tõesti nii selle jutu või detaili kokkuvõtteks tori ikka erakordne isiksus ja tema oleks võinud ka sel ajal ju reisida käia mitmel pool maal, meil oli väga palju kooril kutseid, aga meid ei lubatud. Me olime mõnikord isegi nii, et meid oli kutsutud näiteks kraatsi laulufestivalile, sest euroopagantaadi peasekretär Paul Veerle oli meile saatnud ikka kutseid. Keegi ei saanud ühel aastal ta saatis järgmine aasta jälle. Hakkasime asju ajama, kahjuks saime jälle eitavad vastused. Aga tegelikult Tammeka oleks võinud küll oma kooriga veel minna nendele laulunädalatele, sest ta oli ikka väga võimekas koorijuht väga eta oskas keeli, et ta oskas nii suurepäraselt juhatada ka seal kohapeal neid koore saada väga hea kontakti ja see musitseerimis rõõm. No see on ikka väga ilus mälestus meil. Jah, ja ma praegu mõtlen, kuulan ja mõtlen, et kui palju on siis neid nimesid, kui nüüd kellelegi küsitakse, nimetage palun eesti tuntumaid koorijuht kas läbi aegade viimastel aegadel siis ma kardan küll, et oma kümmekond nime loetakse üles ja nendes ka ei ole tammekene sattunas muidugi väga palju koorijuhte on aidanud laulupeod ja, ja kõik see luba üldse esineda, eks ole. Laiemalt ja teiseks võib olla ka see, et, et kas siis hädapärast või, või lihtsalt on ka handed niisuguseid mitmekülgsemalt, et paljud meie koolijuhid on ju ka ikkagi heliloojad olnud. Ja see kahtlemata on populaarsusele kaasa aidanud. Küll oleks hea minu meelest, kui nüüd noh, need, kes meid täna kuulevad, et need mõistavad, et noh, ei ole nii kitsas meie muusikaelu kui ainult need nimed, mida me une pealt ütleme ja see nõuab ka avamisi nagu allika avamine praegu. Ametlik avamine meil siin lausa lisaksin, et minu meelest me oleme alma tammele võlgu. Ühe ma ei tea, kes seda peaks tegema, tähendab, temast peaks ilmuma korralik trükis. Ja me peaksime nüüd julgema seda öelda, et tema praegune mittetundmine noore põlvkonna poolt, mis on tõesti fakt. Me noh, aeg-ajalt teeme niisugusi küsitlusi oma üliõpilaskonnas sõnas. Et saada nagu nende kultuurinivoost pilti tõepoolest alma Tammekese nime ei teatagi, ei teatagi üldse. Ja tema nüüd küll tõeliselt selle endise süsteemi ohver, tõeline ohver, me nimetame selle nüüd välja sellepärast, et teda teda kannatati välja kuidagimoodi, aga teda ei lastud kaugemale valges punases valmis jagatud kõik jäävad endasse ja teda ei huvitanud, aga see oli omal ajal siiski võimalus ennast noh, nii-öelda edasi nihutada, eks ole, kas või edasi edasi viia kasvõi vahelisele areenile viia, siin oli tegemist rahvusvahelise klassi muusikuga koorimuusika omal ajal ja väga tugeva pedagoogika, kellel lihtsalt nii-öelda nulliti võimalused ära. Nojah, mis me siin nüüd räägime sellest, kui kui palju suuremad ja kuulsamad kõlavamad nimed on ju ka häran oli, niikuinii ei võeta, eks ole. Kuusik ja ots ja, ja kui nüüd lauljatest rääkida, Nemad ju jäid, jäid ju ainult sellesse ühesse kuuendiku, eks ole, ja ka üsna ma ütleksin moonutatult, eks ole, ega siis Venemaa otsaid ja teadonsuani šanina vaid läheb ikka katsetusi Ruski, no eks ole, või no noh, nihukesed jah, see seda ülekohut on siis on absoluutselt igal alal on, aga siiski näitab. Kõige kurvem on, et, et seal on veel ka meie enda teadvuse jaoks niimoodi. Mul praegu tuli meelde, mis ma olen mõelnud, et maestro Ernesaks pidas Tammeks taga lugu ja mitmel pool tema mälestusteraamatutes on ikka nimetatud küll Tammekest, tema koori, aga samas Eesti muusika biobibliograafiline leksikon ei ole nad ära seal isegi maininud. Ütleme siis niimoodi, et läheb mõni aasta mööda seal leksikon seal teisigi vigu veel, aga see leksikon antakse üks kord uuesti välja ja antakse välja õigesti, aitäh, tüdrukud. Bouslav Martinu esimesed minutid kammertontaadist, allika avamine TPI ja TTÜ akadeemilise naiskoori ja solistide ettekanne aastast 1965. Allika vajaks on nüüdseks juba 16 aastat oli alma tamm. Üks muistne komme on mägedes meil käes pärjatud kruus läheneb, südamlik, neid noor kevade kuningate, tast kaunimad pole vist päikese all ning lastes algsaatjana kaasas on tal. Vaata mida neist igaüks kanna. Neil rehad ja kõplad ning labidad käes. Nii reid paina tulevad ühises väes käes, lastel on lille ja naeratus suul. Kui palju on puhkevad kevadet neis? Noor kuningatar vast 14 täis ning tantsule kutsub ta vallatu tuul. Ei nüüd ole tantsuks mahti. Pillergaarist öelgem lahti, kuni valla saavad läte veed. Allikale Tuulsa tõtta nagu janus hirv, Saruta juhi lapsi, nende tee. Kaares nukralt lapsed ümberle. Vaene lätte, lämbud risu pori kätte. Mis ootust veel nüüd kive muda tõstes algab töö ja peagi juba lätte kassi kombel nurru lööb seal kevadkuningate, astub ette ning tõstab räti selle murule. Ta laotab siis Pealapsed kätest kinni. Paarides salk tantsujalga seadja Pillergaaritseb ja kaasa kaigub kirgas lauluviis. Allikas vastab kuningatari kaudu.