Saadan sõbraliku tervituse ja parimad soovid Teile suured ja väikesed raadiokuulajad ning lugeja testis. Tänan kogu südamest saadetud õnnitluste eest. Olen rõõmus, et saate mu raamatutega tutvuda oma emakeeles. Minu 75.-ks sünnipäevaks ilmub Moskvast suurkogulaste jutte ja luuletusi, samuti lüürika valikkogu täiskasvanuile. Loodan, et need raamatud jõuavad ka teieni. Unistan uuesti sõita teile külla. Ma armastan ime. Ma armastan imekaunist eesti poeesiat juba ammugi. Surun tugevasti kätt täiskasvanud lugejail ja emban pisikesi. Nii pöördub teie poole kirjanik Samui marssak. Kui aga teie soovite teda tervitada tema 75. sünnipäev on ülehomme, neljandal novembril siis ütleme teile aadressi, Moskva. Nüüd teine lugu. Nüüd mõni sõna juubelijuttu, oleme külas kirjanik Samuel massakil. Esimesed õnnitlused andsime lugupeetud juubilar-ile üle telefoni teel. Nüüd aga toome mikrofon tervitused otse töölaua taha. Moskvat, skalovi tänav 14 murd 16, korter 113. Juubilar tänab ning leiab, et seitsmekümned ning leiab, et 75 aastast juubelit on tema arvates aeg pühitseda 10 15 aasta vanuselt. 75 aastaselt pole see kerge. Väga huvitav on tulla kirjaniku töökabinetti, ta meenutab pisut raadio toimetuse ruumi, suur kirjutuslaud, telefon ja siinsamas õige suur kuhi kirju ja kõige peal on kirjad laste joonistustega kartliku käega tehtud kuused, mets taustal. Ja selle all paistab veel terve pakk laste kirju, siinsamas kõrval aga asjalikud täiskasvanute kirja. Isegi meie vabariigist on jõudnud kirjad siia, eks palju lastelt ja ka täiskasvanutelt palume nendega tutvust teha. Leida neid on aga praegu kahjuks väga raske, kuna kirju ei loeta siin toakümnetega, vaid tuhandetega. Ja sellepärast jätame esialgu saladusse need, kellelt need kirjad on tulnud. Arvatavasti asjaosalised teavad. Viimased aastad ei ole kirjaniku teed toonud Tallinnasse aga ta kindlaks lootuseks on, et see saab lähematel aastatel teoks. Ja siinsamas ka tervitused tuttavatele kirjaniku raamatute tõlkijale Ralf Parvele ja lilli Prometile. Mis sinna sappa saasta poominuti, siin oli praak sees Tallinn. Võtame tagasi. Karus. Ja siinsamas ka tervitused tuttavatele kirjaniku raamatute tõlkijale Ralf Parvele ja lilli Prometile. Lydia Koidula luuletustega tutvus seltsimees marsak revolutsioonieelsel ajal ja nagu ta ütles, armastas, Väga kirjanikule meeldib väga meie eepos Kalevipoeg ja tema sooviks oleks kunagi tõlkida meie rahvalaule, milles avaldub meie rahva hing ja kiidusõnad olid meie tublide meremeeste aadressil. Mul on selline omadus, ma armun rahvasse, nagu võib armuda inimesse. Rahvakunstis avaldub rahva hing iga korda erinev, omapärane ja mul on hea meel õppida tundma eesti rahva poeesiat. Vastus sellele on selline, et poeetidele on kõige produktiivsem aeg sügis. Nimelt siis on muljet kõik kogunenud ja selle kohta on meie lugupeetud juubilaril ka luuletus. Oma lühikesest ajast leidis kirjanik meie vastuvõtuks mõned minutit ja praegu ei anna korrespondendid talle nüüd juubeli eel sugugi rahu. Lõpetamegi oma intervjuu viimase traditsioonilise küsimusega, mille kallal meie lugupeetud juubilar praegu töötab? Juubilari kirjanduslik diapasoon on väga mitmekülgne, käsil on luuletus, kogumik suur raamat, lastejutte ja luuletusi, kaks artiklit üks toimetajatööst, teine meie poeesiast, jätkub tõlketöö šoti luuletaja Robert peal ja 18. sajandi inglise luuletaja Villem Blaik. Tänan teid kogu südamest. Tervitan Eesti raadiotöötajaid, kõige soojemad tervitused, aga eesti lastele. Soovin neile suurt tulevikku, lõpetab kirjanik marssak.