Täna, head sõbrad, kuulajad on meil külaline, kes on enda kohta öelnud, et tal on tulnud elus üsna palju ennast sundida ja kõike, mida ta on teinud, on ta teinud üsna tubli tööga. See inimene meile kõigile nii tuttav on Raivo Järvi. Tere ütlen ma saate poole pealt, aga teistpidi öeldes olen mina see, kes täna tuleb teile külla, teie lastetuppa nimelt. Tere ja suur tänu kutsumast. Kas lastetuba päris lihas ja veres on olnud olemas? Tegelikult ei ole jah ja ei ole sellepärast et oma esimest kodu, mida ma mäletan, siis me elasime Pärnus, mu isa ema, kui tulid tagasi sealt Siberimaalt olid poliitvangidele tohtinud Tallinnas elada. Nii et neil tuldi nii-öelda peatuspaika järgi ja viidi rongijaama ja öeldi, et 12 tunni jooksul olgu nad kadunud. Esimene rong oli Pärnu rong. Pärnus ma sündisin, ma mäletan, et Riia maanteel ja meil oli selline korter, tähendab, ta ei olnud korter talituba kuna teisele korrusele mööda puutreppi veidi pangega vett puupeldik oli allkorrusel, siis ma mäletan, et oli eesriie vahel nii-öelda isa ema magamise kohal ja siis nii-öelda sellel toa poolel ja mäletan, et siis niisugune kolme jalaga spiraal keha siis keetis vett ja ahjus süte peal tehti plekkpanni peal siis pikka poissi. Huvitav on see tõesti, et mul on see vaheriie meeles, on hämmastav, see oli niisugune araažikas sellise kindla mustaga, noh võib-olla sellepärast on ka mu silme ees, et ma olen hiljem ühe ema noorpõlve foto järgi lihtsalt Talle vist sünnipäevaks, kui ma ei eksi, nii-öelda mustvalge akvarell iga teinud sellise noh, ütleme mitte maalivaid, sellise foto suurenduse ja, ja vot seesama Riia seal tausta, nii et see ja mul lausa meelde jäänud Mis üldse on esimene mälestus iseendast? Iseendast ilmselt see on lasteaeda minek, mul on niisugune tunne või ei, ei ole, esimene on jah, just nimelt sedasama Riia maantee, siis ma veel lasteaias ei käinud. Ma mäletan, et hoovi peal oli lehmi, oli vasikas, siis tohtis veel sealkandis nagu loomi pidada, olid väiksed põrsad, Need tegid ilusasti kisa ja siis kõrval majja, saiapoodi toodi saia hobusega ja Varssavi tema kõrval, vot sellised asjad on mul meeles, noh, ega muidu ma siiamaani loomi ei armasta joonistada, nii et kuidagi loomadega on see seotud ja siis on mul meeles, kuidas üle tee me kolisime, siis ma olin väga tugevasti sisse pakitud, kelgu peale, oli külm ilm, noh, sa nagu jõulujutt, ehkki ta ei olnud, et aga ikkagi talvisel ajal ja siis me läksime üle tee juba tõelisesse korterisse, mis oli küll tegelikult. Aga ta oli, noh, ühesõnaga terve, paraku nii nagu meie elada nii-öelda nii, et seal oli kohe jah, kaks suurt tuba ja suur köök ja, ja uks avanes lumehange ja Jahjust just nii tolle mööbli mingisugune teha sellisel õue peal, nii et need on esimesed mälestused ja siis muidugi juba lasteaeda minek. Kus esimeses rühmas oli poistel kohustuslik põlv mäleta, mulle tundub kummaline poiste rahvastele põlles sukad, tüüpidega, vot sellised asjad. Mis siis natukene nagu vastuvõtmatud vä? Nojah, tähendab, see oli tegelikult huvitav jah, et poisid nagu iseennast vastastikku narrisid, näed, pihik ja sukad ja ja ometigi kõik seda kandsid, eks ta oli mingisugune väike muudatus elus jah. Kas üldiselt meeldis olla teiste lastega koos, lasteaed oli ju selline, kus hoobilt kohe olid sunnitud suhtlema väga paljudega. Aga tegelikult, kui tunnistada, siis vist siiski isegi mitte, tähendab vot minu see ongi nagu kaks poolust, ühelt poolt ma olen seltsiv inimene, eks ole, olen ju. Aga samal ajal mul meeldib olla omaette ja, ja minul ei ole istunud vot selliste institutsioonide rõhumine, noh ütleme pioneerlaager ja näiteks ma isegi ütlen, et mulle ei meeldinud ehitusmalevas jaa, jaa. Ja ma ei tahtnud isegi koolis käia, ma ei taht isegi lasteaias, ehkki see oli mulle sisse söödetud, et kõik, mida teha, tuleb teha hästi, nii et ma püüdsin ikka kõikide hästi. Minu poeg on teistsugune, tema jälle kohe ihkab seltskonna järele ja. Nii et jah ja ei, aga ma mäletan ikkagi jah, et ma ei taht hommikul minna ja ma tulin suure rõõmuga ära ja kummaline, kui see on, aga ehkki ma olin koolis hea õpilane ja ma olin hea laps, aga koolis mulle meeldib käia. Vot kui praegu mõelda Tegelikult läbi ja lõhki linnapoiss, eks ole. Ja sellepärast, et ühtegi maakodu meil ei ole olemas olnud, sest minu isa oli ka Pelgulinnas sündinud poiss selle sõja ja nende Siberit ja need Äravimistega on, on kõik vanavanemad otsas, tähendab, isa poolt kui ema poolt, nii et mitte ühtegi sugulast ei ole ja, ja ei ole ka maal ja nii et tõesti ma mäletan ikkagi siiamaani tegelikult kui ma lähen maal, ma ikka tahan katsuda mulda ja loomi ja see on mulle võõras. Aga tegelikult nendesse äärelinnakodudes, kui nad koduna ei olnud ju taevas teab mis luksuslikud, nüüd pigem vastupidi. Aga enamasti sellistes paikades on olemas hoovid ja õued ja väikesed aiatki, nisukesed rohtunud ja salapärased linna lapse mängumaad. Jaa, on küll, jah, on küll, jah, tõesti, sest et seal pärnuhoovis oli see jaa näiteks ma mäletan, seal olid väga pikad sellised no ma ei tea, mis taimed ütleme, mingid koi ohukasvud või mingid ikkagi noh, mulle üle pea tähendab tol ajal seal oli vahva mängida, mingisugune keldrimägi oli ja ma mäletan veel seda, et naabritüdruk, kes oli minust aasta vanem, meelitas mind sinna koirohupõõsasse suudlema sõõmu näiteks meeles ja väikse lapse jalge kelmikalt. Ja, ja, ja siis muidugi Tallinnas juba elasime lillekülas ka ikkagi just nimelt, et sai üle aedade ronida ikkagi, eks ole, kõik need puuriidad ja kõik need asjad seal igal poose mängida, nii et näiteks praegu noh, ei käi mu poiski õieti majas mängimas ja ma kuidagi heiti soovitagi. Noh, hea on, et ta lasteaias saab seda mängida, sest sest, et see ei ole ikkagi jah kodu, tähendab mis on need Mustamäe Lasnamäed ja see on päris päris õudne. Tegelikult see mängu ma, aga mul oli jah, hea võimalus ikkagi jalgpalli mängida muru peal ja luuremänge ja marjapõõsaste vahele ikka kõik nagu peale. Kas sellele neiule lapsepõlve esimesele neiule on siis ka teisi kaaslasi, oli lapsi välja seal? Ei olnud, tegelikult oligi see tüdruk ja tal oli õde ja ei olnud, aga kuidagi ähmaselt on mul meeles, et seal ikkagi mingeid lapsi käis, tähendab jah, mingeid lapsi käis ma küllaltki palju, mängisin omaette ja, ja ma mäletan igatahes seda, et ma mängisin palli pallimängudes ei saanud mina seda paljaste käte ja muide siiamaani näiteks rahvastepalli moodi palli mängus. Mina ei saa palli kätte ja see on mul ka kuidagi meeles. Seda enam jäi pliiats hästi kätte, eks. No just, just tegelikult jaa. Ja eks ta ilmselt on sisse programmeeritud, sest ma matan oma poisi järgi, et temal ei ole nagu huvi ja ja ma ei sunni, see peab iseenesest tulema, sest mul oli tõesti nii, et et isa mängis viiulit, eks. Ema veel esines ja oli pärast distantsuõpetaja veel esines mõni väike. Nii et ütleme, ma olin kuskil noh ilmselt jah, viiene, kui ikkagi isa ema läksid tööle, jätsid mu koju ja siis ma joonistasin. Ma olen kusagilt lugenud, et Raivo Järvi on öelnud, et juba kolmeaastaselt meeldis talle tõesti joonistada pilte teha. Jaa, on küll jah, ja, ja seda ma olen ka öelnud, muidu tuleb meelde ja see on tõesti nii, et on emal olemas mu kuskil kolme-nelja aastal tehtud pilt ja kahe jänesekapsapeaga, nii et meeldis küll ja ma teadsin tegelikult juba sellest ajast saadik, et minust saab kunstnik. Millest see isa suhtus küllalt skeptilised, ehkki ta oli Eesti ajal kunstitööstuskooli lõpetanud. Et ta oli graafiku diplomiga ehki nagu viiul, tõmbas teda rohkem ja isa suhtus noh, ütleme pead surmani skeptiliselt minu joonistamisse. Miks? No ei tea, tähendab, ega näiteks minagi ütlen praegu poisi suhtes kõik, et noh, joonistuse kohalt, et vaevalt, et ta hakkab sellega tõsiselt tegelema, et ühesõnaga ikkagi selle järgi just et ikkagi väga paljud lapsed joonistavad, eks ole, lapsepõlves tegelikult me kõik joonistame suured, ilmselt veel mina ei joonista ta lapsena joonistanud. Ma igatahes mäletan, et ma ikka alati palusin, et ta mul midagi joonistaks ja ta kuidagi isegi vastumeelt või kui ei olnud tal aega, aga ikkagi ma iga kord ikka pommisin välja selle. Ja siis ma mäletan veel seda, et olid need värvi ise raamatud. Ja kui ma palusin teda täita, noh, ütleme mingit maja katust ja aken selle värviga, siis mõlemad mitte kuidagi pähe, kuidas on võimalik täita ütlemise musta piirjoonega ruut nii ära, et värvi ei lähe, see oli minu jaoks täielik müstifikatsiooni. Aga kui nüüd see jänese ja kapsapea sinna kõrvale sokutaks veel oma mälust teisi pilte. Missugused need väikese Raivo pildid olid? Aa jah, sellesse huvitas küsimus, seda polegi keegi küsinud. Need olid loomad ikkagi suurelt jaolt loomad. Siis tähendab paraku nii kohutav, kui see ka on, eks ole, eks ikkagi minu lapsepõlv möödus viiekümnete aastate lõpus. Tähendab, meid ikkagi kasvatati Militalistlikult, eks ole, kõik poisid joonistasid tanke ja lennukeid ja, ja ja näidati ju sõjafilme ja see oli ikkagi reaalne, mis tegelikult toimus joonistanudki, nii palju neid rakette hiljem hakkasin küll tegema, jah, neid kuulendaja ja igast tulnukaid, aga mina kuidagi leiutasin väga kummalisi kompromissi. Ma mäletan, et mina joonistasin loomi sõjameestena, nii et ütleme noh, hunt ja karu olid siis pahad saksa kiivritega siis jänesele siis punase tähega ja ja millegipärast olid neil kiivrid peas sellised moodsad mundri jäsemed, aga mõõgad olid neil seejuures. Missugused ühe kummalised asjad ja teatud perioodil, aga muidugi loomad on ikkagi olnud A ja O. Ja siis juba hiljem, eks natukene, kui ma hakkasin neelama neid raamatuid, need seiklusjutte, siis tulid kõik need indiaani pildid muidugi. Üldiselt raamat oli ka üsna lähedane lapsepõlves. Ja ja ikka oli, tähendab isa luges ka palju ja isa pärandas mulle, ma mäletan, vaat kui ilmus viiekümnendatel see seiklusjutte maalt ja merelt, siis ta ütles, et vot see on minu pärandus sulle, noh, ei tasu ära. 65, eks me siis kümneaastased. Ja et neid raamatuid sa ei tohi kunagi kellelegi välja laenutada ega kusagile kaasa võtta. Ja nii nad seisavad ilusti riiulis ja, ja ja nende mõju all ja ma joonistasin isegi kopeerisin palju neid tegelikult ei ole üldse paha, sest muidugi õppisin seda realistlikku joonistustega. Jah. Mereröövliromaanid ja, ja siiamaani on minust kirg selliste maadeavastuste järele ja aga ütleme kaks perioodil niisugune indiaani perioode, siis musketäride periood, need olid päris tugevad ja muidugi hobuste seljas, hobune oli üks niisugune lemmikloom, keda ikka joonistatud. Kes kõige lähedasemad inimesed olid täiskasvanute maailmast, ema-isa? Jah, ja muide hiljem veel kui rääkida noh, peale kümnendat eluaastat isa suri ära ja siis mingil moel täitis isa koha. Naabrionu, kes oli üleval korteri, elas meiega juba lillekülas. Tema oli omaaegne jalgpallitreener Elmar Saar, tähendab, kes on kirjutanud ka jalgpalliraamatuid ja oli vist omal ajal. Kas tuli Eesti koondise kapten, igatahes ta oli pool kaitsema, tean temale kuidagi isa nagu luges sõnad peale, et noh, et tegeleb poisiga, kui noh, vot kui kiirabi järgi tuli, et ta õpetas mind suusatama, õpetas jalgpalli mängima tegi minuga matemaatikaülesanded ja ta oli niisugune inglise kolledži lõpetanud, mees. Noh, ta oli tõesti niisugune, ütleme, spordimees, härrasmees ühes isikus, nii et tema oli see, kes käis muga saunas, ütleme, kui vaja oli ja, ja ikkagi noh, püüdis nõu ja jõuga kuidagi nagu aidata, nii et mingit pidi jah, see onusaar oli ka niisugune, kes ütleme, pani õla alla, jah, noh, just selles murde-eas. Ehkki ta ei sekkunud nüüd ellu ja tegelikult ütleme murde ja raskused võttis ema enda kanda, et siis seda lollust sealt peast välja puksida. Ema Svetlana Järvi, laste balletirühm, jah, pähklipureja oli üsna kuulus tegelikult. Ja kas siis pojal endal ei tekkinud ka tahtmine natukene tantsida? Meie ei, üldse mitte ja paljudel on arvamus, et tantsijaid ei ole, ta on mind haaranud seal paar korda mingisse tantsu, mis ei ole nagu tantsuline päkavikuks mind tehti või? Mingisugune veel oli mingi Budjonovkatega mingis väheline värk, noh, see poistele meeldis noh, sisu peajagamissõitsid mingi 10 12 ja ma arvasin siis muide, et see ei ole meeste töö ja andke mulle andeks kõik meest, tantsijad, ma arvan siiamaani, et seal meeste töö ja jah, noh, peotantsu ja siiski tipptasemel need mehed ei mõju mulle mehelikene, aga loomulikult on see väga vajalik, tähendab, et üks meesterahvas oleks, teeks aga, aga jah, ise ma olen kuidagi sellesse skepsisega suhtun pisut, ehkki ma olen kokku puutunud selle maailmale. Lapsed ja sageli käivad ikka oma vanemate töö juures nii-öelda see on üsna tore minna emale näiteks vastu ja siis olla natukene tema töö juures. Kuidas oli sellises erilises tee paigas olla? Ja mul on meeles ka, aga ma isegi ütleks, et mulle ei meeldinud, mul on jah, praegu tuleb isegi meelde mingi pilt, kus ma istun seal klaveritooli peal, et jalad ei puuduta maad, niuke väike funksu, eks ja tahtsin klaverit klimmerdada ja aga mulle ei meeldinud, võib-olla sellepärast, et kui mina olin objekt, kõik vahtisid siis mind, eks, kui ma tulin hõbeda poega, mis ta teeb ja kuidas ta on. Ja ma ei tunne ennast hästi, kõik on tüdrukud, eks see kõik vahivad sind. Ei ole hea olla. Aga mis oli tore, jälle oli. Näiteks, kui isa võttis kaasa pillimängule, esiteks mehed mängisid pilli, neile sinuga asja, eks ole, sa kuulasid muusikat ja siis muidugi on mul meeles, kui Pärnu teater oli veel, Ta on praegu vist SEB panga hoone, mis jääb selle Pärnu hotelli ja bussijaama vahel, eks pikk hoone seal oli Pärnu teater ja mäletad mängiti mingit muusikalist etendust, Alibaba 40 röövlite sisuline orkestriga mäletavad isalis, kontsertmeister mängis viiulit seal ja siis ma mäletan mind, viidi pärast lava taha tehti tuttavaks, kusjuures minu jaoks jäävad nad rolli, täitjad olid ikkagi elusad röövli talivabana. Nii et ikkagi. Ühesõnaga, kui üks röövel võttis mu sülle, mul on üks pilt, ma hakkasin nutma, mis röövel tahab ära röövida. Ja see, see on mul kõik meeles jah, täpselt siiamaani kohe nagu oleks see olnud eile. Riietus ja kõike, kuidas ma kartsin ja kuidas siis see kuli röövel nagu ütles mulle tere ja et kuidas teaskuni heaks läks, see on mul meeles. See oli väike, selline eneseületamine. Ja, ja ilmselt oli ja, ja siis ma mäletan, et ta midagi hüüdis, kus on see mees midagi sarnast, isa sosistab kõrva. Otsib sind, et ma olin siis väga hirmule vajada saali. Muidugi, isa elukutse ja ema elukutse ju ka oli muusika sees olemine, kas muusika, need Me rääkisime joonistamisest küll, mis valdavalt haaras väikese Raivo, aga muusika sekundeeris sinna ka natukene vä? Jah, tähendab ta nagu tagantjärgi isegi ütleks, et on rohkem, tahab, mind on alati muusika väga köitnud, tegelikult siiamaani. Nii imelik kui see ka ei ole, ma käin ikkagi vaata et 90 protsenti muusikateatris, kui nii võtta, ütleme draamas, mis ei ole tegelikult õiges, on puudus minus. Draamas olen ma käinud vaatata ainult kooli ühiskülastustena, tõesti, üksikud on need võib-olla kümmekond draamaetendus, mida ma üldse oma elu jooksul näinud, kuidagi on harjumus minna muusikateadlased ambitsioon, Estonia teater, see on kuidagi kuidagi nii sisse jäänud ja ja vot seal ma tunnen, et mul jooksevad, ütleme, külmavärinad üle selja ja vot seal on kuidagi see asi õige, see on jäänud ja, ja see oli, ütleme omaaegsetest filmi vaatamisest näiteks, ma mäletan, alati suured inimesed naersid, kui ma ütlesin, et vot nüüd tuleb üks hirmus koht, miks kuulake muusikat, muusikale selline, eks ole, aga see on mul meeles. Ja siis muidugi nagu ikka muusikutel lastele ikka sunniti klaverit õppima tahtnud õppida ja ja siis teksti isegi niisugune nagu leping, et vot kui ma kaheksanda klassi ära lõpetan, siis ma võin valida, kas jätkata või ei ja kõik olid kindlad, et siis ma juba olen harjunud mängima ja ma lõpetasin ära, nii et ma pole isegi puudutanud siiamaani. Ja ma ei kahetse millegipärast isegi seda, et ma ei mängi, aga ma olen ääretult tänulik, sest siiski noh, ma olen muusikale lähemale jõudnud. Kui siin natukene raamatutest rääkisime ja tundus, et lapsepõlves oli ikka see seiklusjutt üsna lemmik, mis lapsepõlvemuusikast meelde tuleb? Ütleme lapse poolt kuuldud muusika, tähendab, huvitav on see tegelikult, kui ma praegu mõtlen ja siis tähendab ma ise oma natuurilt olen kosmopoliit, ütleme kultuurilised, ütleme nii, ma olen Eesti vabariigi patrioot, aga kultuuriliselt ma niivõrd palju ei ole. Tähendab, mina asetan kuidagi eesti saavutuse, ütleme, maailma mõõdupuule näiteks ma julgen öelda, et praeguse aasta eurovisiooni laul on Eestilt täiesti Euroopa tasemel. Ma olen uhke selle üle, aga ma ei tea kunagi ütleme, Eesti asjad nagu hinnaalandust, noh, see on meie oma ja selge see, et ta nüüd niuke igavam või väiksevõitu olevam ja lapsena ka ütleme, noh, mul on meeles, ütleme, sellised raadiost kuuldud muusikalid, vot kui Harri Vasara Veera neerus laulsid ja ütleme selline muusika siis filmimuusika, noh, palju neid filme me nägime, ei näinud me isegi lumi valgekestki, eks just mul on meeles, ütleme noh, mis siis tol ajal läbi pääses, suurest maa ilmasteks. Näiteks tuleb meil Ameerikast ei pääsenud, tuli meelde, et ameerika mustnägija laulja pool Robson, eks ütleme õhutut, mustade esindaja ja siis muidugi onu Tomi hunnikusse lamatise, kõik äratas niisugust kaastunnet ja ja loomulikult ikkagi olime me nii-öelda Playwossitud, eks ole, ajupestud, eks ole, tublid pioneerid ja siis me tundsime kaasa vaestele neegritele, tulid ainsat head ameeriklased siis selles mõistes ja siiski mingisugune noh, tõmme oli need sinna väljapoole või kuidagi, nii et selle ma võtsin vastu, ma mäletan isegi, vist esimeses klassis ma kuskil kirjutasin üles, küsite teie lemmiklauljad poolropsu ja mul tuleb meelde ka. Jah, viienda aasta lõpus mu ema õpetas kooliõpilastele, see oli nagu, ütleme siis poolsalaja ehk siis nii targasti öeldud fakultatiivselt rock n rolli tantsija mäletan, juba olid ja siis ma mäletan muidugi, kuidas ma siis ka vaatasin taunivalt nii-öelda neid lõbusid, nagu siis nimetati, eks ole. Et siili, soenguid, kitsaid pükse ja kõike seda. Ja mäletan ka biitlite aedaga biitlite värk kuidagi mind nagu siiski juba Tase kuidagi pani kõrvu teritama, nii et midagi nagu seal oli, aga see rock n roll, ütleme, Pill, Heili ja kõik, see oli reserveeritud selles väga paha läänekastmes ja, ja sellisena ma teda ma mäletan, siis ka vastu võtsin ja. Keelatud, aga samas selle kohutavalt põnev. Jah, siiski ka see jah, ja see oli kuidagi jah, nagu seotud mäletan ka ütleme, välismaa ajakirjadega, kus enamuses illustratsioon olid siis veel joonistatud moepildid ja näiteks samamoodi need kuused tiibadega autod ja vot need on mul ka kõik meeles, tähendab, ja. Lubame neid väikese muusika hetke laulab väikese Raivo Järvi lemmiklaulja Bon Robson. Et meil on veel natukene aega, reisime kooli. Nii et Raivo oli hea õpilane. Jah, ja vot ma olin, ütleme, niisugune sõnakuulelik laps või kuidagi ja see oli nüüd ema, kes tõesti tegeles, ütles, mismoodi ma lähen ja et ma pean olema väga korralik ja, ja kõik kuulama sõna ja nii edasi. Olin ainukene. Ma rääkisin palju ja ma rääkisin tunni ajal juttu siis kui toht ja selle tõttu minust libises palju mööda ja õpetajad siia, küll Järvi homme siis kuuleme, mis sa siit kuulsid ja siis kasutada vihaga, aga ühesõnaga, et hoida ennast vee peal ja ikkagi säilitada seda, noh ma olin ikka niisugune viiemees, siis ma tuupisin kodus, teised lapsed mängisid õues, mina tuupisin kodus, kuna ma tunni ajal tegin kõike muudeks, et täpselt sama asja nagu kätte saada. Ja ikkagi tähendab, olin ma ütleme ühelt poolt võiks öelda ilmselt ka siiski mingi andekas, aga ainult humanitaaralade peale, nii et tegelikult vot nii nagu siin alguses ütlesitegi tegelikult tead ei mäletagi, kus on siis öeldud, et ma olen tegelikult ma olen küll niisugune töö tegija, ei tea, kas ma nüüd olin puupeaga, ma siiski tuupisin ka päris palju. Ma olen seda ikkagi teinud ja paraku jah, ma nägin hirmsasti vaeva reaalainetega, teised asjad tulid kuidagi nagu iseenesest reaalained hiljem jäidki nii-öelda neljadeks, nii et mul on meeles jah, et pürgisin, meil oli koolis üks poiss, kes seitsmenda klassi lõpetas kiituskirjaga jätta nagu isa ei olnud ja ema kasvatas mitut last ja vaene perekond ja siis kõik nagu ahetuslikud oleks kiituskirja järgi ja siis ma kuidagi lubasin endale loovutan sedasama ja tegelikult täpselt nii kaugele ma jõudsingi, et kaheksandas ivad olid neljad sisse siis me anname neid reaalained vastu võtnud. Üldiselt jah, ikkagi olin niisugune jah, niuke hea laps, ehkki jutukas ma isegi tegin mõnikord koerus ja ka mõni niisugune heatahtlik, aga ma olin pigilind alati, kui midagi testis, mina jäin vahele. Nii et isegi niisugune klassis levis niisugune ütlus, et noh, teeme midagi, et nagunii järvi jääb süüdi, hindad, võisid olla viieda, kardaks korralikus, oli neli või kuidagi nii, käitumine oli küll viis, nii hullusti asjad ei olnud väga. Ma mäletan, et juba lasteaias juba öeldi mulle, et ma olen tatraveski. Kuidasmoodi selle spordiga lood on. Ma olen jällegi kuulnud, ütlen ma nii, et tegelikult vehklemine üsna haruldane spordi vala tuli ellu. Kas mustikad? Ja ikka ikka muidugi jaa, et ma olin tegelikult kaua aega, kui noh, ütleme suhteliselt ebasportlik laps, sest millegipärast emal nagu ei olnud tahtmist isa enam ei olnud nagu panna mind kusagil nii et pandud, ehkki ma tahtsin ja, ja siis ma võtsin ise kätte ja ma mäletan lausa ise otsisin välja ja läksin siis mingi kolmeteistaastane. Vot jah, musketäride Omaan ja musketäride filme mina kõige rohkem näinud on üks kõige õigem nii-öelda olme musketäri silmale, neid igasuguseid näinud ja see on, kui meil siis on Claudele Luži oma, kus on see kõige õigem musketäride film, seda ma olen näinud 14 korda. Ja siis vehklemistrenni, selle sõda oli suur buum, kui tuli film Melfereriga olise Scaramus vehklemis õpetamisest jah, omal ajal oli siis nagu tuli suur laine siis kõiki asju siis nagu vaibus jälle ära, aga ma läksin ja siis ma käisin kusagil ikka neli aastat vist trennis. Midagi erilist ma ei saavutanud, tähendab kuidas öelda, ma olin andekas, mõni kiire õppija, aga ma suutsin vehelda ainult trennis, sest et meil võistlusnärv täiesti puudus. Ühesõnaga, minus ei ole niisugust võitlejat, ütleme silm silma vastu. Ma võin võidelda iseenda vastu. Nii et ütleme, noh, sellised spordialad kaetakse iseenda vastu, võitled. Ma ei oska öelda, ütleme siis näiteks aja peale mäesuusatamine või, või ma ei tea, vinnaks golfimänguks öeldakse nagu iseenda aja aja vastu lähed, sa ei näe kedagi kõrval, siis, aga mul ei ole olnud võistlejanärvi ja siis sisaldusest vehklemist nagu kuidagi kasu, nii et ma mäletan, et sellised vene poisid on mingid grusiinlased, tulid karjudes peale. Noh, ma olin kohe pärast välja. Ja siis ma läksin natuke korvpalli mängima, ehkki pole üldse puudutanud. Ja seal oli ka sama lugu, trennis kõik hästi võistlustel palli kätte ei saa, noh, sabin on sees ja samal ajal esinemise leiba pistajaks ütleme noh, teles või raadios või laval. Et see on niisugune kummaline sündroom, ei tea, miks see, nii et ma olen nüüd ikkagi niisugune sajaprotsendiline, mitte võistleja. Ühesõnaga selline, kes teeb sportiga, kellest kunagi ei saa sportlast. Aga huvi hobuste ja ratsutamise vastu oli see nüüd seotud ka vehklemisega. Jah, seda ka ja üleüldse tähendab tegelikult mind on alati paelunud tohutult ajalugu. Ja, ja siiamaani Ki teles vähem, aga näiteks raadiosaadetes sky mul väga meelib Plavdada nagu tagasi ja ja selleteemalised filmid näiteks ma siiamaani ikkagi põlevil silmil vaatan kui tuleb nüüdki, ütleme TVK neid filme 19-st ja sealt tagapoole sajanditest. Ja, ja, ja siiamaani jah, ma just õppisin nagu natuke ratsutama ja ja kui ikka mahti saapa olen väikse poisiga käinud, ehkki väga pisteliselt, aga see on tore, jah, see kuidagi. Ma ei oska öelda kuidagi nagu puhastab seesmiselt kedagi puutub kokku elusa loodusega ja seal on ikka mingi võlu, nii et kindlasti. No ja siin on ilmselt ühtpidi siis side selle musketäride maailma vehklemise ja sealt edasi hobustega seonduv, aga, aga teiselt poolt küllap ikka see armastus ka loomade vastu, see kass, koer, Arturit teame me ju kõik teised jääme vähem, kas lapsepõlves mõni isiklik loom kaali? Vot ei olnudki ja, ja võib-olla sellest on ka niisugune nagu jah igatsus või ei olegi olnud jah, koera ei ole kunagi olnud, ehkki mulle koer meeldib, mulle. Mulle kassi meeldib, tegelikult ütlen mina vaata inglise keeles energiast hästi öeldud, seda vist ei sobi raadios öelda, aga noh, ühesõnaga ütleks niisugune alatu kakskeelne närukael on küllalt räigelt öeldud, aga noh, kas on, tähendab, ta on omaettekõndija. Kuulge siis, kas ei ole kariloom, eks ole, sellepärast temast sõpa, sest ega koera sellepärast sõber, et tan karilooma, sina temaks karja juht, noh kui nii lihtsalt öeldes, aga, aga koer on see tõeline sõber ja ehk kunagi mine tea, õnnestub siis saada. Noh, ütleme kasvõi niisugune kodu, et ta nüüd ei oleks vaja, aga ütleme, et kui seal mingisugune aed või kust saab koer Ühed õuest välja lipsata, õues ringi käia, eks siis küll tahaks ja tahaks, mitte väikest koera mitte väga suurt, aga mulle meeldiks, kas labradori tõugu koer või siis on olemas veel üks kuldne kiiver, kuldne hagijas, mida Eestis ühtegi ei olevat, see mulle meeldib, seal on niisugune väga hea koer, ta suur, aga ta on äärmiselt hea ja ja, ja seda on alati tahtnud ja noh, kas Artur tegelikult nagu ema kastis, kui me lillekülas elasime, siis väiksed vene lapsed vist tõi temale, ma ei mäleta, mingi ma ei tea nätsu eest jah, õige täid, selle kassipoja, siis ta sinna jäi, nii et siis, kui ma hiljem juba omaette elasin, siis ma käisin ema käest seda kassi laenamas ja ta oli jah, ikkagi tüüpiline. Kas mina veel mäletan söötmas käima ja noh, kuidas nüüd öelda? Ma kuidagi tajusin, et otse kassika mõtleb läbi kõhu ja ma veendusin selles veel kord, kui ema tuli reisilt koju. Siis ma tulin temaga koos noh, ütleme, et ta oli kuu aega, koer oleks peast ogaraks läinud, eks ole, kodaks näinud kas rahulikult, isegi tema pole, vaatamata läks temast mööda kööki oma kausi, siis pööras pea tagasi. Kuigi loomise palju joonistatud natuuri järgi vist mitte ja Aigroga, kas paberile ja? Ei, seda, seda mitte, aga on käidud jah ja loomaaias ka ja, ja see on ikka ka joodesti, kui midagi juhtub kuulma siin kas või nooremaid inimesi, täpselt nii nagu ütleme, heliredeli harjutamine või klassikaline muusika, muusika aluseks sinuga natuurist, joonistamine, joonistuslaulus kindlasti muidu mingistiliseerimist õigesti ei tule ja ütleme, professionaalne silm, noh ütleme karikatuuris kohe ära, kes on õppinud kunsti ja kes on diletanud enamuses küll ikka jah. Ja ilmselt need tänase täiskasvanupäeva kindlad jooned ja ja lemmikloom siis kasvõi ja tema silmavaade ja tema mõttemaailm ja see on ikka pärit sealt kuskilt väikese Raivo päevilt, ta peabki nii olema. Ikka on jah, polegi niimoodi süvenenult mõelnud, nii et tõesti, kui me praegu räägime, siis siis ma vist momendil, aga mõtlen selle peale ja tõesti, see on. Kui nüüd mõelda veel kord selle peale, millest me rääkisime ja üldse muude asjade peale ka siis, mis tundub, mis on kõige olulisem, mis sai lapsepõlvest kaasa võetud tänasesse täiskasvanud maailma. Võib-olla kahes aspektis isegi võib-olla see, et et siiski, kui sa saad, et peaks aitama, ehkki ütlen ka mina, et kas me alati teeme, eks ole, kas me kas ei tee, pealegi peame kinni, kui kellelegi autoga äpardusi või midagi sellist, aga ütleme noh kasvõi ütleme, sõpradega suheldes ja ütleme, sõpradega suheldes aidata lihtsalt niisama ette, kui inimeste aidata, tähendab noh, ütleme lapsepõlvefilmidest loomade puhul või, eks, et räägitakse, et öeldakse, et Frank Sinatra ala niukene sõidab autoga, näeb mingit haige kassi, korjab seal tänavad üles siiski võib-olla teine, et et ükskõik, mida teha, et teha seda nii hästi kui võimalik, tähendab, ja võib-olla need kaks asja