Meie tänane külaline on Ivo Iliste, kes tuli Tallinna Rootsist. Te elate seal ja olete juba aastaid tõlkinud eesti kirjandust rootsi keelde. Kas olete ka vastupidi proovinud rootsi kirjandust eesti keelde? Ei ole ausalt öeldes välja arvatud võib-olla mõningad täitsa lühikesed katked, mida on rohkem tsitaati, täna on olnud vaja mingisuguses artiklis või niimoodi, aga, aga et midagi tõesti oleks tõsiselt kätte võtnud, ei ole. Te olite väike poiss, kui te Eestist lahkusite? Kaheksa aastane. Kaheksa ja nii Poolas sain üheksaseks. Olite alguses Poolas? No kuni jaanuari lõpuni 45 oli Poolas, siis põgenesime edasi, olime kuni peaaegu vahetult enne sõja lõppu olime Brandenburgis Berliini läheduses Lüübekisse jõudsime siis kaks päeva pärast kapitulatsiooni. Nii et oli aastapäev, nüüd mais. Noh, jah mitmet moodi aasta päevasel ajal, aga ma pigem oma tuttavatega naljatan, et praegu on 50 600 aasta. Ja. Ja sealt siis läksite Rootsi. Me olime tükk aega olime, olime Saksamaal mitte kogu aeg Lübeckis, vaid ka viimase aasta olime seal Elbe ääres, 30 kilomeetrit Hamburgist lõuna pool, kes tahtis. Rootsi, tulime alles septembris 50. On teil midagi meeles ka Eesti Vabariigist? Ei, ütleme mitte Eesti vabariigis, teise, nagu ei saagi mul meeles olla, mul on Eesti vabariigi kokkuvarisemist, on, on küll meeles aga mitte sellele eelnevast rahuperioodist? Ei, seda ma küll ei saa väita. Tartus sündinud olevat esimesed kaks aastat Tartus elanud isegi, aga mul pole vähimatki mälestust sellest ajast tähtis. Aga jõudsite Eestis natuke juba koolis ka käia? Ühe semestri algkoolis kevad 43 vaevalt sedagi sellepärast et siis hakkasin front hakkas niivõrd lähedale juba tulema, et Saksa sõjavägi võttis kooli enda kätte ja kasutas seda siis noh, nii-öelda läbikäiguhaiglana. Aga kui palju teil üldse eestikeelset haridust on? Nii et võib öelda, et haridus on rootsikeelne. Noh, saksa keelest hakkas peale muidugi sellepärast, et ütleme, algkooli kõige viimane klass või keskkooli esimene klass ikkagi käidud Lübeckis kuna ei saa mitu pügamist pidada, Catherine ju, mis, mis, kus on ju Thomas Mann on seal õpilane olnud keskkool seal muidugi Rootsis tehtud rootsi keeles. Ja mis oli pärast keskkooli Siis tulid ülikooliõpingud Ugalas. Ma hakkasin, võib minust pidi saama nii nagu vähemalt isa soovil jälgedes, aga ma sain üsna varsti aru, et, et see ei ole ikkagi see, millega mina ise tahan tegeleda. Ma õppisin ajalugu, riigiteadust ja ajalugu õppisin ja, ja no siis oli kõige esimene siht oli, oli selle peale must saab keskkooli õpetaja, mida ma olen väga lühikest aega, olid. Ajalugu ja kodanikuõpetust. Missugune osa on olnud tõlkimisel, teie elus on see olnud peamine. Ka praeguses tegevuses. Ta hakkas, ütleme tegelikult üsna juhuslikult peale siis kui Rootsis Imanud Rebane asutas kirjastuse Vaba Eesti, tema tegi kaks katsetust, mille noh, nii ökonoomiliselt kordamineku kohta isegi mitte kuidas oli, õnnestus tal, seal tuli viirelaiu ristideta hauad ja Ilmar Talve maja lumes, need tõlkisin mina. Aga see oli noh, nii-öelda rohkem juhuslik üks oli 59 tuli juba välja, üks oli 64. Ma arvan, et võib-olla mingi ilme määral. Viirlaiu rootsikeelne tõlge võib-olla mingil määral aitas kaasa, et see oli ju tegelikult esimene eestikeelne raamat minu teada, mis ülesse Läänes levis, sellest tuli ka ikkagi ju tuli inglisekeelne tõlge, sest tuli viska isegi hispaaniakeelne tõlge. Võib-olla see fakt, et ta oli juba rootsi keeles olemas ja rootsi keeles ja hoopis kättesaadavam Kirjastuste Lektoritele siis tuli pikk vaheaeg 64, see oli ju peaaegu 15 aastast, ütleme ümmarguselt 15 aastat, enne kui siis Vladimir Beekmanni ölenduv või nõudeid täpselt ja see on eesti keeles mitmus ursi keeles, ta jääb nii-öelda ebamääraseks. No see on niisugune raamat, mis ei olegi nagu rahvuse piirides, vaid on, on juba üle oma sisult. No see oli seda peene Schöögiryangest tahtis, tähendab kui tantsid just välja viis tiitlit, mis olid kõik toonases Nõukogude Liidust toodud, seal oli, vist oli kolm oli venelased tõesti? Üks oli midagi Kesk-Aasiast ja siis Beekman Eestist need alati noh, nagu sarjana, ühe korraga anti kõik viis tiitlit välja. Ja teekond oli 78. Aga kuidas Rootsi kirjastajad üldse huvi tunnevad eesti kirjanduse vastu, kus nad annavad seda meelsasti välja või, või kardavad, et ei ole minekut? Ma arvan, et isegi praegu ei saa õieti rääkida sellest, et nad seda meelsasti välja annavad. Ütleme, kui minna nii-öelda tõesti aegade algusse tagasi kohe noh, nii-öelda vahetult pärast maailmasõda 45 ja nii edasi siis kuni 70.-te aastate lõpuni ma ütleksin siis veidike suurelt väljendades, aga, aga mitte niimoodi, et ma täitsa mööda lasen, siis mõtlen, et seal mitte ainult eesti kirjanduse, aga märgatavalt eesti kirjandusse puutuvalt valitsesid Rootsis täielikult provintslike arrogantse kui ka nii-öelda mõlemal sõna, see ei ole ju võimalik üles Eestis ühe näitena seal mingisugust kirjandust kirjutatakse, mis üles kellelegi huvi võiks pakkuda. Aga suvi oli suurem Eesti kirjanike vastu, kes Rootsis elasid. Vaid avaldus juba seal ka välja arvatud mõned täiesti üksikud lühikesed tekstid, mis said avaldatud siis näiteks see. Meil on rohkem Põhja-Rootsi ja Soomerootslaste kultuuriajakiri, Horisont tuli ükskord välja ühe balti spetsiaalnumbriga. Seal oli mõningal määral oli teksti sees. Vabandust tõesti, siin Brandon Valev Uibo poolt tuli neli romaani, aga need tulid ja soomekeelsete tõlgete kaudu. Nad olid kõigepealt soome keeles olemas ja siis oli, oli üks Rootsi kirjastus sellele, nagu erilised suhted ja sidemed olid, olid Soomega ja selle kaudu pääses ka Valev Uibopuu ainsa eesti kirjanikuna rootsikeelses tõlkes veel andmeid, et olla tõepoolest täpne. Marie Underilt tuli üks väikene valik vigilia nime all, kus olid Ivar Grünthal ja ilmas Laaban olid mitte kahasse eraldi umbes pooleks. Tõlkinud midagi 20 lutsu vahel. Tähendab ei või vist siis öelda, et Marie Under oli Rootsi lugejate hulgas tuntud. Ja see oleks absoluutne liialdusega väga kitsa spetsialiseerunud Ahu juures, kes teadsid, tähendab, et aa siin jah, teil on siin üks luuletaja, kes oli eelmise teie jaoks tähtis olnud ja nüüd juba vana inimene. Aga, ja et oleks Marie Underi kohta nagu mingisugust teadmistunud? Ei seda ei saa väita, et selle valikud taas oli ikkagi niivõrd väikene. Ja ma ütleksin ka, tähendab, et Seprovintslik arrogantsus ju ilmnes ka selles tähendab, et sellest vaevalt tuli ühtegi arvustust. Ja need kaks, mis ma nagu oma arvates olen näinud, need olid jupiksed ja mõtleme, niuksed, arvustused. Kas teie puudusite temaga kokku Rootsis? Kuidas ta ise suhtus sellesse Tani tundmatu on seal? Ma ütleksin, kuna mina ikkagi õppisin teda tundma siis, kui ta oli ikka juba üsna eakas. Ja ma võib-olla sellest raasuke mehaanilise, aga sisuliselt siiski ikkagi õige järelduse tähendab, et ta oli juba filosoofiliselt või nii-öelda oli ülesomastest asjadest, mis mina nagu mäletaks ja, ja nagu ma arvan vähemalt, et ma nagu teaks sellest see muserdunud teda mitte, see on, mida see tähendab, mis talle valu tegi või elu kibestas. Aga kas ta teadis, et Eestis teda nii austatud Te olete tõlkinud koostöös oma abikaasa Birgitta Jeransoniga miks ta abi tarvitate rootsi keeles. Meie noh, seal see tööjaotus või faasid on niisugused, tähendab, et mina teen kõigepealt toortõlke käsitsi täiendada, sest ma olen nii vanamoeline ja kus ma olen, tähendab, et ma ei saa asju otse masinasse lüüa, tähendab, see ei ela mulle, ma kirjutan ka käsitsi kohe tunnetanud seda teksti kuidagi ja kuna me siis koostöötamisma tean, tähendab, et selle toortõlke, selle ma võin noh, nii-öelda pidevalt kiirelt lasta, ma ei pruugi siin ise peatuda ja mõtelda nüüd taga, missugused opositsiooni nüüd siin täpselt see asi kõige õigem tähendab ja kas sellele kõrvallauset tuleb nüüd rootsi keeles koma või ei tule ja on siin ette kui taha vaid rohkem nii vabalt Õppa lasta? Tähendab, et siis siis ta vaatab, seal ei ole korralikult läbi, tema lööb sellesse masinasse ja siis, kui see on meil masinas, tähendab siis me võtame siis kaks koopiat. Ja siis mina võtan siis nii-öelda lause lause kaupa, lähme siis originaali juurde tagasi ja siis mis seal otsikeelsed probleemid siis tähendab need me arutame siis kahekesi veel viimase lihvi peale. Kui ma kõike üksinda peaksin teadma, seal öeldakse, tähendab noh, kõvasti Kohkema. No aga kas te kahtlete siis oma rootsi keeles? Töö on muidugi seal, seda mitte nii rängalt mõelnud. Kuskil peab ikkagi raasuke nii hirmu kui respekti olema ikkagi ühe keele. Et sa ise ei arva, mitte et sa oled täiesti noh, nii sajaprotsendiliselt korrektne ja perfektne selles keeles alati on raasuke suurem noh, nii-öelda turvalise tunne, kui on ikka kaks inimest seda läbi vaadanud. Et ta ei ole ju mitte ainult Põhjala keeli ülikoolis õppinud, vaid tal on ikka väga hea stiili paist see on ikka see otsustav tegelikult noh, siis ta ei hakka vastu vaidlema. Aga kas siis peale selle on meil toimetaja, kes läbi vaatab teksti või ei ole? On on toimetaja, aga no nüüd lähme siis hooklemise ja enesele õla peale patsutamas üle? Ma usun, et meil ei ole ühtegi ja no Krossil on ikkagi üsna paksud romaanid. Oleme seni vist mitte ühte korda ka, isegi mitte 10 küsimus märki esitatud, valmis maa asukoht. Ja see on küsimusmärgid rohkem kui et oleks avastatud, tähendab, et oi-oi-oi, siin on nüüd kahjuks midagi traavi laskmist või, või niimoodi ei lähe venima. Jah, aga nüüd tekib minul niisugune küsimus, et mis on teie jaoks võõrkeel, rootsi keel, on teil võõrkeel? Vähemalt mis välja hääldamisse puutub, sellepärast et mina kuulasele valdava enamuse hulka Meestest, eriti poisslastepoes, kui on häälemurde on olnud siis on, on väga vähesed, kes õpivad ühe, ühe uue võõrkeele õpivad ära ja kelle juures siis intonatsioon ja lause meloodia ja kõik on noh, nii et, et ei, ei tunne ära. Mind ikkagi väga palju rootslased tunnevad ära, tähendab, et mul ei ole riigikeel ei ole emakeel, vaid tähendab siis kas paigutaks vähemalt gotlandi või pannakse kuskile põhja Rootsi või tõesti nii-öelda väga terava kõrvaga inimesed ja niimoodi raasuke tegelikult saksa murrakut rootsi keelt rääkida. Raasuke, et kes tõesti teab, tähendab ka seda, et, et see ei ole, pigem ei paigutaks siis Saksamaalt tulnud inimene seda, mis me ju ka veel, eks ole, saksa keele, mõtlesin ära ju enne häälemust. Jah, ilmselt see rootsi keele hääldusse, see laulev hääldus on ikka väga raske omandada. No ja, ja seal on need Roodžipzilonid, mida tuleb tähendab kuidagiviisi noh, nii teravalt hääldada, tähendab, et mul harva õnnestub, need lähevad ikkagi kuidagi Vediks laiema poolevad ja mitte just eriti niukene tera. Jah, teie kujunemine toimus ikka põhiliselt, võib öelda siis Rootsis, aga missuguse kirjanduse najal te kujunesid? No ma pean ütlema, tähendab, et siis oli tegelikult Rootsi kirjandus ja rootsi keelde tõlgitud ühendus sellepärast et enam meelde Saksamaalgi üldse raamatuid ei olnud, isal oli ikkagi korralik raamatukogu, Kambjas, Elvas. Saksamaale me ju raamatuid kaasa lohistada ei saanud ja need vähesed raamatut, mis siis said Saksamaal Tippi loogilised hangitud ka need pidid viu maha jääma. Nii et meil olid mõned üksikud eestikeelseid raamatuid, üleüldse olid, olid rootsi kaasas. Alguses ei teadnudki ju minna, kooperatiivi liikmed näiteks ja niimoodi need ei olnud nagu mingisugust, et me oleks tõesti aktiivselt ise otsinud ja hankinud endale eestikeelseid raamatuid. Nii et ei, see oli rootsikeelne keskkond. Ja siis ütleme näiteks niisugused mehed nagu William Faulkner ja William Shakespeare. Puht kronoloogiliselt tähendab, et näiteks mu suured elamused eesti luulest nüüd tuleb pärast seda, kui mul oli nii-öelda mitu suurt võlemust oli olnud rootsi luuletajad küünarEikile näiteks eriti Eerik linde, kreem ja veel teisi kes ikka jälle puberteeti vapustasid. Juhan Liivi Uku Masingu nooremaid inimesi ju veel, eks ole, neid ma avastasin alles ülikooli minnes ja isegi veel noh, nii-öelda mitu aastat pärast seda, kui ma juba ülikooli on läinud seegaadi tuli kuidagiviisi tugevdada lasteta, tegelikult tähendab, kui siin ikkagi luule tõesti vallandus jälle ja siin ikkagi Eestis hakati tõesti vapustavad luulet keevitama mõtlen, tähendab siis oli tegelikult noh, nii-öelda minu suur tagasitulek, eesti kirjandus enne seda ma olin ikkagi üsna lähedal turisti kriimuline lugenud Ristikivi haaras mind eriti muidugi need esimesed kolm romaani, nii et ega, ega ma täielik võhik ma ei olnud, aga, aga ma ei saa kuidagiviisi hoobelda mingi suure ja sügava Eestigi tundmisega. Kuni, ütleme noh, nii-öelda 60.-te aastate teisel pool siis jah, siis. Kui te olete juba üle 30 Jah, ja see oli ikkagi, tähendab see 62. 63. 10 neljandast laine see, noh, nii-öelda tõi mind tagasi või viis mind isegi esimest korda nii-öelda eesti luule juurde tõsiselt, ära. Ja missugune on praeguse see vaimne õhkkond Rootsis, milles teie liigute? No meil on muidugi ikka eeskätt on ju tegemist rootsi kirjanikega osalt juba siis saad paratamatult juba sellepärast, et ma ise olin rohkem kirjandusest huvitatud ja see noh, nii-öelda tahes-tahtmata suunab. Ma ütlesin, olukord või üldine meeleolu ja üldolukorras siis on ikka praegusel hetkel vägagi vägagi ahju ja. Ma ütleksin, pigem nii 51 protsenti, negatiivselt, kaootiline, kui et 51 protsenti positiivselt kaootiline. Mis on negatiivsed otsingud, kuhu nagu ei tea õieti, tähendab, pole nagu sihti pole nagu üldse nagu pole, ei, ei, ei jaga, kuidagiviisi hakkab see ratas käib ja kirjanduses oli siis üks näide ja võib-olla isegi ka mitte parem näide, ma ütleksin pigemini siis üldiselt läbikäimise kombed ja riietus mood on pigemini paremat. Ja ratas käib ringi ja kuidas siis nii-öelda taasavastatakse 50 aastaid ja kuuekümneid aastaid ja tehakse Rethosid ja ja niimoodi kuidagi on meeletult kriminaliseerimine on käimas, tähendab seda nagu tõelist uusloomingut kratiis nagu kuidagi praegu vahe. Põhilised autorid, keda te olete tõlkinud, on Jaan Kross. Jaan Kaplinski, võib öelda Kati Luik, eks ole. Kuna Viivi Luige ikkagi kaks tiitlit tulnud, siis ma arvan, et paneme ta kahju seonduvast sinna rohkem. Jaan Krossilt, et siin, kui vaadata, et te olete nii palju tema loomingut tõlkinud, siis ei saagi öelda, et te ei ole Rootsis huvi tema loomingu vastu. Ei seda ma arvan, et võib ütelda nüüd kõige kolme kohta, et kõik kolm on ikkagi korralikult tähelepanu äratanud, kõigel kolmal on olemas Rootsi lugejaskond ja mitmed nii-öelda ju objektiivsel põhjusel siin kuidagiviisi ei väärtusta neid omavahel, nagu ma ütlen, et on muidugi Jaan Krossil on kõige suurem lugejaskond. Nojah, need teosed on juba üsna palju, mis te olete tõlkinud temalt keisri hull professor Martensi ärasõit Rakvere romaan, Väljakaevamised, tabamatus siis novellivalik ja on teil praegu pooleli. No näe, vastutuulelaev on valmis saamas, me tahame sellega ka, noh ütleme suve esimesel poolel tahame ikkagi kaelas saada, seal see on üsna keeruline tõlkida, sellepärast et seal ei kõigeta ega mina ei ole ju Stella optikaga ju kunagi tegelenud. Aga kas Jaan Ross teid ka sellepärast köitnud, et te olete ajaloolane? Ja ega see asja ebahuvitavaks pole teinud, ega see nii-öelda asja kuidagiviisi ei ole mitte pidurdanud, vaid, vaid see on on muidugi asjale saanud palju isegi lisanud ja ma unustasin ära siin ühe töö, Istangu tegelikult võimul olemise privileegi, monud ju kõigi nende kolme autoriga. Ja mitte ainult ka nendega. Võib-olla võiks siiski ikkagi mõningaid teisi ka tõlkinud, kuigi mitte nii iseseisvate tiitlitega veel ei ole tulnud. Näiteks krossiga teenib kaks istungit, esimene siis, kui ma olen nii-öelda romaanid Teisco aga korralikult läbi lugenud ka tõlkele mõeldes, mis on midagi hoopis, muudkui loed enda lõbuks midagi. Ja siis küsimus märgib, et ta on töötanud krohviga läbi ja siis teist korda siis kui olid veel valmis, sest alles siis oled avastanud vähemalt sama palju küsimus, mähki tuleb juurde. Ja mis võib-olla siin nii veidikese sulgudes võib ju huvitav olla see, et siis see on väga hea, tähendab, et meil on kolmas keel, millega me teeme nii-öelda võrdluses, sest siis on meil saksa keel, on see, millega me siis katsume nüansse selgitada, sest on ju eesti keeles on kahevõistlusi, mis on võimatu, on rootsi keelde ümber pandud teisi asju ka, tähendab, kus siis nii-öelda meie ühine minu poolt ka mingil määral saksa keele oskamine aitab kaasa sellel. Ma mäletan seda aega, kui te võiksite keisri hullu elasite Viru hotellis. Ja konsulteerisid ja siin ma käisin ikkagi kord vähemalt kuni kaks korda nädalas käisin, siis ma juba võtsin juba toortõlkefaasis, võtsin need asjad läbi. Ei see, see oli siin ju kongressil praegu siin räägiti sellest, kuidas Tammsaare ootas aastaid, eks ole, ja kuidas Uibo keegi ei kuule, meid, ootas 10 aastat, tähendab, ei, keisri hullutas kolm aastat, enne kui ta kirjastaja leidis seal nii-öelda ütleme eriti omamoodi nii-öelda ju irooniline ja lustakas, siin oli kõige esimene, samas kui tegelikult kirjastajal oli olemas selle jas eestlane nässu. Kes oli majandusjuht seal kirjastuse juures ja kes hakkas nii värisema, tähendab, et sellest ei tule mingisuguseid niukene menu. Müüda üleüldse mitte ja hakkas nii, värisevate laitis tõlki avaldab sellisel määral maha, tähendab, kirjastus hüppas alt ära. Siis oli üks baas, mis oli väga huvitav, kas oli, et võib-olla paistab niimoodi, et baltisaksa paruni vennapoeg tahab välja selle raamatu? Ei andnud, siiski, minu arvates oleks nii sümmeetriline, on ka nii-öelda eestlane takistus, aga baltisaksa päritoluga aadlimees see annab veel, aga vaat sedasi meetriate kätte ei saanud. Aga kuidas keisri hull teiste teoste kõrval on olnud, oli sellel suurem menu kui teistel. Keisri hull, millest nüüd on kaks tükki juba turul nii-öelda see on üks kriteerium, aga no Rakverega omanistunud kahvli teine trükk tulnud. Novellivalimik oli midagi kummalist, sellepärast et see nii-öelda Nobeli olukorda hinnatakse ju üsna viletsaks Rootsis praegu. Siin oli ju jumaluke, mõned aastad tagasi üks Bonnieri kirjastuse suurima kirjastuse esindajad novellide ja esseede aeg on möödas. Nii kategooriliselt hinnangul võrreldes Nobeli valitsus, see tema raamat, mis on kõige kiiremini läbi müüdud, nagu niuhti oli, tähendab niimoodi, et ei ole saada, see on ükski teine kriteerium, käis õulustan, kaks tükki on tulnud. Aga kui suured need tiraažid on olnud? No Rootsis on, on see tiraaži või see maagiline arv on, on 2000 see on see läve või milleks seda proosat ikkagi antakse ikkagi 1000 välja, see on ikkagi noh, ütleme see maagiline miinimumi arvelt alla, seda nagu ja luule puhul meil on 500 ja on väheseid, keda antakse, rohkem, ollakse ikkagi nii enam-vähem surmkindlalt selle peale, et ikkagi miks toimub sedasi, saab niimoodi läbi. Nii et 2000 ma arvan, aga et kassi, neid viimaseid asju ja ka näiteks Luikede, see oli 3000 seda tuli ja kujundada 3090 raamatust Rootsis müüdud, siis see ei ole mitte vile on hästi käes. Jaan Kaplinski. Ma ei tea nüüd öelda, sest seda kõige viimast, mis selles nimekirjas ei tohigi seista selle Velberg telgis, selle ma ei tea. 10. tähendab, need varasemad asjad on, kõik on läbi müüdud. Aga noh, tähendab seal tuli ju ka see, see esimene luule valik, tuli ju jumalat juba ju 82 loomulikult tähendab läbi nüüd ja trossilt on, Martin ütles, et ei ole mitte saada kuskilt. Täiesti võimatu on saada, novellivalimik on täielikult läbi keisri hull on ka vist praegu niimoodi, et igalt poolt ei saa tõesti kuivemat ja see tähendab, et nii-öelda kolmanda kõik on, on valmis, ei olnud antud, aga, aga on, on, valmistus mon korrektuuri lugenud. Te olete tõlkinud Viivi Luige romaani ajaloo ilu. Seitsmes rahukevad on ka olemas. See tuli vähem, see ei ole mitte meie tõlkes, on peetud põide tõlkis ja siis tähendab ju need Baltikumi või Eesti erinumbreid, mis on artes seal Rootsi akadeemia on üks kokku kolmest või neljast nihukesest akadeemiast, mis on, annab selle ajakirja välja seal ju balti jahin, umbes seal on siis veel teisi tõlkeid, siis. On tulnud ju üks Põhja-Rootsis ilmunud neli korda aastas ilmuv ajakiri, mis on just rõhutatult kutsukisd ennast provints. Seal oli ju pigem Eesti erinumber kui balti erinumber, kui Lätist ja Leedust oli ka, mõlemast oli midagi, seal on, on ju ka teisi, tähendab nii, et meil on ju kuidas suurim. Aga siin on ju üks eestikeelne luule valik norra keeles, mida ma sellesse nimekirja ei pannud ja mis sai ühe norra luuletega kahasse tehtud Pauljade summa seal kaasas. Muidugi seal on Hando Runnel on sees, Juhan Viiding on sees seal Mats traat on seal sees. Mida te arvate üldse kirjanduse levikust tänapäeva maailmas kelle õlgadel See on lihtne osa küsimusest teele õlgadel. Ma arvan, et ega vist kunagi ei muutu see olukord, kui jätta peab olema üksikute entusiastide õlgadel. Selles küsimuses või sellesse nii-öelda aspektis ei saa mitte mingisugust radikaalset muudatust, ei saagi toimida. Kui me võtame ennast nagu veidikese üldisemalt levik on võimalus üleüldse siis olid mõned head, päästad tagasi, kui olijate paagis teine raamatumess või oli see kolmas ja kus seal oli noh, nagu erisektsioon oli Soome ja Baltikirjandusele, siis soomlased läksid niukse ilusa loosungiga välja soome kirjanduse kaudu maailma kirjandus. Aga see on ülepakkumine. Kahjuks oleks väga rõõmustav, kui see nii oleks, tähendab, aga faktid räägivad täitsa selgesti sellele vastu. Sellepärast et soome kirjanduse kaudu Uibobud, ma mainisin et Nõukogude Eesti ja eesti kirjandust nii-öelda soome keele kaudu ainukene maa, kus seda ikkagi noh, nii-öelda märgatavat oli olemas tõlget, selle kaudu heidikud, mitte ühtegi rida, mitte kuskile rit. Ma ütleksin, tähendab, et rootsi tõlgetega kaudu. Kuigi siin paistab, et nii, et ma siis nüüd otsesel hakkan ise ennast kiitma mis ei ole mitte eesmärk, siis oli käespojale pahem. Sest kui ikkagi rootsi keeles hakkasid tulema eesti asjad, see äratas hoopis teistsugust tähelepanu Norras ja Taanis eeskätt. Ja ma tean, et seda sai teatud argumendina sai ka väljaspool siis otsast, põhjalad sai isegi kasutada. Ma ütlesin, et praegu väga põnev olukord tegelikult sellepärast et nüüd on ikkagi just Cross Luik. Ma tean, isegi teisi inimesi on, on ju nüüd ka ikkagi tähendab Lääne-Euroopa keeltes olemas inglise keeles, saksa keeles, hollandi keeles Kloss isegi hispaania, itaalia, portugali keeles vigaks eneses sõltumatut tõlget, Portugali üks Brasiilia ja üks Portugali seal olemas. Nii et ütleme, on õnneks isegi, see on ju ainult hea nii-öelda sisse otsi kirjanduse kaudu, sest see on ka väga väikene platvormi rajamine siin provotseerimisega asja põhjala mõõtmetes, seal teatud kaalaga väljaspool seda ikkagi väga väike. Vaatame, kas sellel on nagu mingisugust genereerivad jõudu. Kas see võib-olla võiks aidata nendes keeltes selles kihelkondades, et seal pannakse ka teisi inimesi niiviisi tähele. Ja lubaks, tähendab siis siis eesti kirjanduse suuremal määral maailmakirjandusse tulekut. Aga põhimõtlesime. Ma arvan, et ega, ega seal ikkagi noh, täitsa nii drastilist olukorra muutust ei ei saa olema, sest võtame näiteks hollandi kirjanduse võtame kreeka kirja. No kui palju seda tuleb tõlkes, kui paljudesse teistesse keeltesse üleüldse Rootsi on, ütleme ka üks üks noh, omamoodi ekstreemne näide, aga kuidagiviisi mitte ainukene näitaja sellest tähendab kui, kuivõrd ikkagi märatsev ülekaal on anglosaksi tihedust. See oli vist juba 1990 või kui see oli, siis tähendab kui tehti statistika kus avastati tähendab 83 protsenti kõikidest tõlgetest kõikidest keeltest üleüldse. Inglise keeles 17 protsenti kõikidele teistele keeltele. Aga ei tahaks saadet nii masendavalt lõpetada. Mis te ütleksite, optimistlik? Jaa, Valev Uibopuu veidikese pika Resklikum jätk, sellele keegi kuule meile, selle nimi on tema ja ainult juhus. Eelmisel sügisel ma käisin siin ka ühe nii-öelda ühemehe kirjastuse entusiast kastiga läbimis, resulteeris selles, et ta oli kohe nõus ja see on ainult töö kätte võtta, tähendab, et tema kirjastusel meil on väga hea nimi Rootsis sellest et sotsiaaltuleb ju siis valikut Pauleri kummalt, Ivari baskilt valt ja Juhan Viidingut 64 lehekülge, tähendab, mis ikkagi on midagi rohkemat kui vihik, vaid, mis valikmessiga jõudvaktiteetelt ikkagi lubatajat, ühte luuletajad saab korralikult kätte näidatud, vähemalt ka mingisugune korralike arusaamine tekib. Ega siis nii ei ole ju, tähendab ega siis huvi pole ka mitte kadunud ju. Ega siis ka mitte ainult nii-öelda eesti keeles tõlkijate hulgas ei ole hulle entusiaste, vaid neid on, neid on ka ikka õnneks mitte eriti palju, aga neid ikka leiab siit ja sealt ka mujalt. No üks nendest olete teie