Keelesäuts. Viimasena, seal on mulle kõrva jäänud, et ega ikka ei osata käänata õigesti sõna kõne tähtsatest ametiisikutest alates koolilapsega lõpetades kiputakse seda ainsuse osastavas kääname ilma lõputa. Õige on mõistagi kõnet, nii nagu Piret, mis on ka seda tüüpi sõnade eeskuju, sõna. Siia rühma kuulub veel üks e-tähega lõppev sõnakile. Selle sõna puhul on sama raskus. Õige on selle kile, aga seda kilet. Toon mõne näitelaused, kus on selguse huvides ainult õiged vormid. President pidas aastapäeva puhul, mille innustava kõne kahjuks ma, mida seda kõnet ei kuulnud. Kuidas pidada, mida kõnet? Enne, kui mida kõnet pidama hakata, tuleb teha palju eeltööd. Kui mis kõne on peetud, võib lauda istuda. Olen kahjuks ka kuulnud, et eksitakse ka eeskuju sena, pere enda käänamisel. Ma ei teagi, kas on mõnda selle muutotüübisena, mille puhul ei eksitaks. Võib-olla on sõna selline. Vanasti tehti alet, ehk raiuti metsa ja põletati, et saada põllukuradil. Sõna kulu, mis võib veidi sarnase tegevusega meenuda, kuulub hoopis elutüüpi. Muide, kulus ongi ju elu väikesed putukad-mutukad, nii et palun ärge kulu, põletage.