Tere õhtust, kell sai kuus päeva võtab nüüd tänased sündmused üle stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Kunagine Eesti Panga president Vahur Kraft kinnitas riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni ees ei ole teadlikult valeandmeid esitanud, viidates võimalusele, et keegi on ehk eelnevalt temale pahatahtlikult valeandmeid esitanud. Eesti pank leiab, et riik ei tohiks muutuda palgakasvu vedajaks, see raskendaks näiteks palkade ja tootlikkuse parema kooskõla saavutamist erasektori ettevõtetes, kuna konkurents üritaks avaliku sektoriga sama tööjõu pärast. Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo kinnitas, et aprillis korraldavad 2007. aasta rüüstamistega seotud surev Leovia Dmitri Linter Tallinnas kaks miitingut. Arpo sõnul ei ole nende toetajaskonda ka seitsme aastaga kasvanud. Ukraina siseminister Arsennowakov hoiatas, et Ida-Ukrainas valitsushooneid hõivanud venemeelsed aktivistid peaksid astuma poliitilise lahenduse leidmiseks kõnelustes. Vastasel juhul tuleb kasutusele võtta jõud. Hispaania parlament hääletas maha iseseisvusreferendumi korraldamise Kataloonias. Eesti Kontsert sõlmis Peterburi Jaani kiriku kogudusega lepingu. Äkki saab Eesti Kontsert hoone 49-ks ostaks tasuta enda käsutusse. Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus andis Eesti Rahva muuseumile ülem Püha Platoni esimese kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlase ja piiskopikiriku Sakkose ja kaelaraha bana. Kiia. Avatud Eesti Fondi koosmeele preemia pälvis tänavu Euroopa kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid panuse eest Euroopa dilemmade lahtirääkimisel. Eesti meeste võrkpallikoondise uus peatreener Need on nii Rumeenia kui Austria passiga 45 aastane Georg ekretzum, kes mängijana kuulus mõlema riigi rahvuskoondisse. Kredsoni jõudi jõuti läbi Eesti koondise kapteni Kert Toobali, kes mängisid aastaid tagasi Poolas Gretsugejal. Ilm on nii öösel kui homme päeval kuiv. Õhutemperatuur on miinus neljast kraadist öösel pluss üheksa kraadini päeval ja puhub ida ning kagutuul viis kuni üheksa meetrit sekundis. Ja nüüd kõigest sellest järgemööda. Täna riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni ees täiendavaid ütlusi andnud Eesti panga endine president Vahur Kraft jäi kommentaarides napisõnaliseks. Jaan pärast komisjoni istungite üksikasjadesse laskuda ei soovinud, viidates käimasolevale kriminaalmenetlusele. Nagu ma olen varemgi öelnud, ma olen teinud koostööd komisjoniga ma teadlikult mingisuguseid valeandmeid esitanud, ma olen Ta uskselt andnud tunnistusi, ütlusi ja materjali, mis on kolmandatelt osapooltelt mulle esitatud ja seda ma olen teinud ja andnud komisjonile ja rohkem mul ei ole mõelda midagi. Kraft sattus suurema tähelepanu alla eelmisesse, las ta juunis, kui Eesti pank avaldas auditi, millest selgus, et 1995. aastal koostate keskpangas valeandmetega dokument, millel on Pealkiri. Selles dokumendis on kirjas, et Vene firmal DSL International oli 32 miljoni dollari ulatuses nõudeid Nash ökonoom Banki vastu. Möödunud aasta oktoobris esitas Aga Kraft riigikogu uurimiskomisjonile kaks kirja, millega tõendas. DSL-il oli tõepoolest nimetatud nõue. Uurimiskomisjonil tekkis aga kirjade suhtes kahtlusi, neid paluti analüüsida. Eesti kohtuekspertiisi instituudis selgus, et üks kiri on võltsitud, teise puhul telliti täiendav ekspertiis. VEB fondi komisjoni tööd juhtiva Rainer Vakra sõnul möönis Kraft, et võltsitud kiri võis olla talle pahatahtlikult ette söödetud ja tema allkirjastas selle heauskselt. Kes aga selle taga võis olla, huvitas ka komisjoni Rainer Vakra. Seda me küsisime ka korduvalt, aga ta ütles, et, et küsige seda nii Eesti panga ametnikelt kui ka toonaste Põhja-Eesti panga juhtidelt. Seda kõike me oleme teinud, aga me ei välista, et võib-olla mõnda inimest raporti lõppfaasis kutsume me uuesti, et seda täpsustada. Põhiline küsimus oli täna see, et kui ta nõustub sellega, et keegi on talle pahatahtlikult need andmed ette söötnud siis kas ta oskaks meile öelda, et keda ta oskab kahtlustada siis ta ühtegi nime kännud ja ütles, et ta ei mäleta? Eesti pank avaldas täna tööturuülevaate ning Janek Salme võtab selle kokku. Eesti Panga ökonomisti hinnangul suurendavad nii Eesti majanduse viimase aja areng kui ka välispoliitilised sündmused tõenäosust et Eestis seisab ees tööjõukulude kasvu märgatav pidurdumine ja see saab olema järsem kui varem arvatud. Eesti Panga hinnangul oli palgakasv mullu teisel poolaastal majanduskasvu arvesse võttes väga kiire ning tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi üheksa protsenti. Palgakasv kiirenes teisel poolaastal avalikus sektoris, kus palgad hakkasid pärast kriisi tõusma mõnevõrra hiljem kui erasektoris. Eesti Panga ökonomisti Natalja viilmanni sõnul ei tohiks avalik sektor aga muutuda palgakasvu vedajaks. Avalikust sektorist rääkides tuleb kindlasti tõdeda, et palgakasv algas hiljem kui erasektoris ehk teatud mahajäämus selles samas hariduse ja tervishoiu mingi ametnike palgas on olnud. Kui seda ükskord tehti ja nüüd on tasakaal saavutatud, siis jällegi, see on normaalne protsess. Kuid juhul, kui see hakkab mõjutama juba ootused käesolevaks ja edaspidi aastateks saavad juba ohumärk. Esiteks sellepärast, et avalik sektor kandideerib sama töö, Juulamiska erasektor. Kui avalikus sektoris on suurem palga maksmise võimalus, siis kahjuks tööjõud lahkub sinna. Ja teiseks, kui erasektoril ei lähe hästi, siis vähenenud ka avaliku sektori tulud ja võime rahastada seda lubatud palgakasvu. Palgasurve teine oluline allikas on Eesti Panga teatel endiselt kvalifitseeritud tööjõupuudus ning töötajate positsiooni tugevnemine palgaläbirääkimistel, mida mõnel tegevusalal toetas võimalus minna tööle välismaale. Pikemaajalise rahvastikuprognoosi kohaselt võib Eesti tööjõud aastaks 2040 väheneda viiendiku võrra. Seetõttu on Eesti Panga hinnangul üha olulisem, et võimalikult suur osa inimesi oleks turule kaasatud ning seda toetaks ka sotsiaalkindlustussüsteemi. ÜlesehitusEesti Panga ökonomisti Orsolija Soosaare sõnul on selles kontekstis oluline ka sotsiaalministeeriumi kavandatav töövõimereform. Väga oluline on toetada vähenenud töövõimega inimeste tööotsinguid osalemist tööturul tuleb kindlustada, neile säiliks kindlasti motivatsioone palgatööd teha. Tuleb välja töötada selline süsteem, et tööpakkumise vastuvõtmine ei vähendaks nüüd täiel määral seda saadavate toetust. Et Eesti päritoluühiskonnategelaste ja kodanikuaktivistide algatusrühm koostas avalduse memorandum 14, mis toetab Eesti suveräänsust ning mõistab hukka kolmandate riikide sekkumise Eesti siseasjadesse. Memorandumi algatajad ei toeta enda sõnul separatistlike olusid ja avaldusi, mida tehakse Eesti venekeelse kogukonna nimel. Algatusrühma sõnul tahab lõviosa kohalikest venelastest elada vabas ning demokraatlikus Eestis ning kaitset mujalt ei vaja siin keegi. Random 14 allakirjutanute hulgas on näiteks kodanikuaktivist Aleksander Valdmann MTÜ etnoweeb asutaja Rotalia kiita. Jelena katsub avatud Eesti fondist, Igor galakauskas Tallinna Tõnismäe reaalkoolist ja Ivan Lavrentjev Vabaühenduste Liidust. Vene päevaleht Izvestija kirjutas, et Eesti kremli-meelsed aktivistid tahavad korraldada aprillis Tallinnas kaks miitingut, et avaldada solidaarsust Krimmi ja Ukraina kagupiirkonna oblastitega ning osutada võimalusele korraldada referendum Kirde-Eesti lahkulöömise ja Venemaaga liitumise küsimuses. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo ütles vikerraadio saates uudis pluss et selle seltskonna, kes üritab provokatsioone korraldada reaalne toetajaskond, pole viimasel ajal suurenenud. Kuna me oleme seda protsessi hoolega jälginud, oleme sellest olnud pikka aega teadlikud, siis me oleme ka võtnud ette konkreetseid samme siis selle vene luure- ja mõjutustegevuse pärssimiseks takistamiseks, nii et täna me võime tegelikult öelda seda, et see reaalne veneteenistuste võimekus siin on ilmselt madalam, kui see oli siin seitse või kaheksa aastat tagasi, antud juhul siis konkreetne juhtum sai alguse investjast. Mismoodi see oli ajastatud, see Izvestija loo ilmumine näitab selgelt, et, et see ei olnud mingi lihtsalt vaba ajakirjanduse tegevus Venemaal, et nad said kuskilt teada, et siin mingeid selliseid asju kavandatakse. Et paraku on jah, Eestis leidunud neid nagu siis see termin on kasulikke idioote, kes on selle Izvestija kaudu läbi viidud reklaamikampaaniaga siin üle võtnud ja sellele kaasa aitab sind räägitakse mingisugustest justkui organisatsioonidest, mis on moodustatud reaalselt neid organisatsioone olemas ei ole, see piirdubki, nende olete juba nimetatud aktivistidega, nad suudavad võib-olla oma sidemete kaudu tänavale kutsuda reaalselt 20 inimest, aga nüüd, kui palju tuleb sinna juurde selliseid uudistajaid? See juba sõltub konkreetselt meedia tegevusest. Edasi välissõnumeid ja Liisu Lass Ukraina siseminister arseen hakkame hoiatas, et Ida-Ukrainas valitsushooneid hõivanud venemeelsed aktivistid peaksid austama poliitilise lahenduse leidmiseks kõnelustes seal. Vastasel juhul tuleb tema sõnul võtta kasutusele jõud. Avo ütles, et terrorismivastane operatsioon on käsil kolmes regioonis ja seal õpetatakse 48 tunni jooksul. Ma usun, et võimalik on nii poliitiline kokkulepe kui ka jõu kasutamine, aga võib-olla tuleb kasutada mingit vahepealset varianti neile, kes tahavad dialoogi, tehakse ettepanek läbirääkimisteks ja poliitilise lahenduse leidmiseks. See vähemus, kes tahab konflikti, saab Ukraina võimudelt jõulisemalt vastuse, ütles Arsennovaakab. Pinged Ida-Ukrainas on olnud kõrgel alates püha päevast, mil venemeelsed aktivistid hõivasid Luganski Donetski, Harkivi linnavalitsushooned, Donetskis Harkivi, son aktivistid hoonest lahkunud ning mõned nendest inimestest, kes viibisid Luganski julgeolekuteenistuse hoones, lahkusid sealt täna. USA-s Pennsylvania osariigi keskkoolis pussitas õpilane vähemalt paarikümmet kaasõpilast. Kannatanud olid vanuses 14 kuni 17 poolpsi. Regionaalhaigla traumaosakonna juht Chris Kaufman ütles CNN-ile, et nelja õpilase vigastused on väga tõsised. Intsident leidis aset Pittsburghi eest 80 kilomeetri hoogusel. Regionaalkeskkoolis algas kella veerand kaheksa paiku hommikul. Vest mullandi, maakonna kriisikomisjoni kõneisiku sõnul on kahtlus, on noormees vahistatud. Tema nime ja vanust pole avalikustatud, praegu pole teada ka Tiive. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton ütles Viinis toimunud kohtumisele, et Iraani ja suurriikide tuumakõnelused alalise kokkuleppe saavutamiseks joovad järgmisse etappi mais. Ashton ütles ühisavalduses Iraani välisministri Mohammed Shariifiga, et kõneluste järgmises etapis loodetakse ületada erimeelsused peamistes valdkondades ning töötada loodava kõikehõlmava kokkuleppe konkreetsete punktidega. Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei teatas aga, et Iraan ei kavatse oma tuumauuringute programmi aeglustada. Ta ütles ka, et Iraani läbirääkimiste meeskond ei tohiks leppida kõigega, mida teised riigid ette panevad. Paania parlament hääletas aga ootuspäraselt suure häälteenamusega maha iseseisvusreferendumi korraldamise Kataloonias. Mall Mälberg usutles Kataloonia pealinna Barcelona Ülikooli doktorandi Laura Tibot. Kõik suuremad Hispaania parteid olid Kataloonia iseseisvusreferendumi korraldamise vastu. Poolt hääletasid ainult katalaani ja baski rahvusparteid. Mis Kataloonia nüüd edasi otsustab teha? Kohaliku valitsuse juht. Ta on öelnud pärast häälte kokkulugemist, et referendumi korraldamise kamaga minnakse ikkagi edasi. Jah, nii see on, plaanid jätkuvad endiselt ja praeguste kavatsuste kohaselt tuleb siiski referendum üheksandal novembril selle jaoks tõenäoliselt valmistatakse ette kas Kataloonia seadusraamistik või üritatakse mõnda muud pidi seda siis Mikaalselt ikkagi korraldada. Hispaania peaminister ongi öelnud, et, et see referendum oleks ebaseaduslik, kuna Hispaania seaduste kohaselt saab iseseisvusreferendumit korraldada ainult üle riigi, mitte regionaalselt. Selle kohta on erinevaid interpretatsioon. Põhiseadus tegelikult lubab küll korraldada referendumeid, aga see, mida Hispaania peaminister silmas peab, on see, et rahvuslik suveräänsus kuulub ainult Hispaania rahvale ja mitte Kataloonia rahvale ja seega siis peax referendumi korraldama üle Hispaania. Rahvahääletuse küsimus oli, et kas Kataloonia peaks olema iseseisev riik, kui paljud katalaanid oleksid vastanud? Jah. Seda ei ole teada, kõik kindlasti mitte, aga küsitluste põhiselt oleks protsent üle 50. Peaminister on hoiatanud, et referendum oleks majanduslik häving nii Hispaaniale kui Kataloonia. Kui suure osa Hispaania majandusest moodustab Kataloonia majandus, kui oluline see on tervele riigile? Väga oluline tavaliselt öeldakse, et see moodustab 20 protsenti Hispaania kogutoodangust ja noh, ta on väga oluline logistikakeskus ja siin on palju tööstust ja üldse on Kataloonia üks kõige eesrindlikumaid piirkondi Hispaanias ka innovatsioonitaotluse poolest. Ja tagasi koduste asjade juurde Eesti Kontsert sõlmis Peterburi Jaani kiriku kogudusega lepingu, mille järgi saab Eesti Kontsert hoone 49-ks aastaks tasuta enda käsutusse. Õigusega kaasneb kohustus hoonet üleval pidada. Reene Leas. Täna Estonia talveaeda kogunenud seltskonnal oli, mida meenutada võibki Peterburi Jaani kiriku ülesehitamine ideest teostuseni aega pea 10 aastat selles ajavahemik, kui ei suurematest takistustest näiteks ülemaailmne majanduslangus, samuti 2007. aasta pronksi. 2011. aasta veebruaris avati kirik taas. Alates märtsist on lahenenud ka senine juriidiliselt ebakindel staatus, selgitab Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten. Seni kui nüüd ajalugu tagasi minema, kuulus hoone linnale. Kui Jaani kogudus oli uuesti taastatud, siis Jaani kogudus taotles hoonet kogudusele, nii et 2013 sai kogudus lõpuks selle hoonega juriidiliselt tagasi, ehkki meie ehitusel oli varem valmis lihtsalt. Kuna Eesti evangeelne luterlik kirik ei ole Venemaal registreeritud, kuuluvat Peterburi Jaani koguduse liikmed, Ingeri kiriku olla JÜRI Leyton'i sõnul on kahe kiriku vahel sõlmitud vastastikune sõprusleping ja kiriku tegevust koordineerib Peterburis Eesti evangeelne luterlik kirik. Kiriku konsistooriumi avalike suhete juht Arko tuhkru. Kirikuhoone on ikkagi koguduse oma ja see maa, mis on tagastamisprotsessis pooleli, on koguduse oma, aga me oleme annud selle praegu Eesti kontserdi hallata ja koostööleping on sellega alla kirjutatud, et selles majas oleks elu, jääks eluga kestma. Möödunud aastal külastas Jaani kirikut Peterburis 17000 inimest ning asjaosaliste sõnul on kontserttegevus korralikult käima läinud. Tulevikus loodetakse alustada korraliku oreliehitusega, mis Eesti kontserdile seoses lepingu sõlmimisega muutub. Jüri Leiten. Kui me muidu tegutsesime selliste ühekordsete kuuajaliste lepingutega koguduse suhtes, siis täna on kogudusehoone omanike jazzikontserte puhub selle hoone kasutaja. See annab seda, et Eesti Kontsert on võtnud läbi lepingu endale kohustuse seda hoonet üleval pidada, seal tegutseda, eksis, korraldada kontserte, müüa pileteid, saada ka teatavat tulu sellest. Nii et Eesti Kontsert on nagu Eesti riigi käepikendus Peterburis, kes siis vastutab selle hoone nii-öelda püsimajäämise korrashoiu eest. Kiriku majandus- ja halduskulud moodustavad aastas üle 150000 europea 70 kuni 80 protsenti sellest teenitakse tasakontserttegevusega. Aastas saab sellesse maailma metropolis asuvas eesti kultuurikantsis nautida pea sadat kontserti. Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanos andis Püha Platoni kabelis Eesti Rahva muuseumile üle Püha Platoni esimese kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlase ja piiskopikirikurüü, Sakkose ja kaelaraha Panagija. Riina Eentalu palus ülempreester Mattias pallil seletada, mis need on. Üks on selline teenistus v sakus uhkem laiemate käistega, mille, mis on piiskopil seljas, liturgia all ja mõnel muul pidulikul jumalateenistusel. Ja teine on bana Kiia ehkenkolpi on või paela raha. Piiskopi nagu ametimärk tavaliselt jumalaema, keda kreeka keeles tituleeritaksepanagija kõige püham kujutisega, nagu kaelaraha. Sakas oli hoiul Soomes ja Panagi Rootsis ning anti tagasi Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule. Ja kuna piiskop Platoni saatus on seotud kogu eesti rahva saatusega siis otsustati need esemed anda Eesti Rahva muuseumile. Lootust on leida veel pühale plaatonile kuulunud esemeid. Võib-olla on Stockholmis veel tema miitra või piiskoplik liturgiline peakate. Püha Platon ehk Paul kuulbus sündis 1869. aastal, Pootsis valiti Eesti esimeseks piiskopiks 1917. Kommunistid mõrvasid ta nagu teada metsikult 1919. aasta jaanuaris. Ta maeti Tartus jumalaema kirikusse, kuid toodi hiljem Tallinna issanda muutmise kirikusse. 2000. aastal kuulutati ta esimese eestlasena pühakuks. Eesti Rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas ütles, et tegemist on tõelise reliikvia, aga ka Eesti kultuuriloos ja nad lähevad muuseumi uues majas. Püsiekspositsiooni. Piiskop Platoni nimetas Tõnis Lukas ärkamisaja üheks suuremaks eestlaseks. Ta oma riietusel kandis sinimustvalgeid kaunistusi siis, kui kommunistid vallutasid Tartu 1918. aasta lõpul ja kui kõigis kirikutes toimusid kommunistlikud repressioonid diskõigi kirikute, ka luteri kiriku juudi koguduse katoliku kiriku esindajad tulid Isabel Platoni juurde deta, mobiliseeriks ühendaks kõik kirikud ja isaplaat on oma autoriteediga ühendas tõepoolest kõik tollel hetkel ja selle tõttu ta muidugi mõisteti surma. Avatud Eesti Fondi koosmeele preemia pälvis tänavu Euroopa kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, jätkab Janek Salme. Avatud Eesti Fondi teatel on Euroopa valikute lahtirääkimine ning süvitsi minev ja hästi mõistetav analüüs praegu olulisem kui kunagi varem. Fondi juhataja Mall Hellam sõnul kõneleme Euroopa valikutest rääkides tegelikult Eesti tulevikust. Avatud Eesti Fondi nõukogu tegi tänavu valiku nelja kandidaadi seast nõukogu otsusel Belgias. Koosmeele preemia Kersti Kaljulaid, kes kelle sõnul on järjepideva tööga panustanud hoolega Euroopa dilemmade selgitamisele ning rahva aruteludesse kaasamisele. Kersti on tõesti juba väga pikki aastaid rääkinud kukkur Raadios, reedeti Euroopa minutites-Euroopast, sellega on alati nii, et kui ta lõpetab, siis tahaks nagu edasi kuulata ja edasi rääkida ja edasi võib-olla vaielda, isegi kirsi on alati kõige selle juures jäänud suureks eurooplaseks, nii et ta valutab südant Euroopa tuleviku pärast, aga ka täiesti ühemõtteliselt räägib väga täpselt sellest, mis on Euroopa liidus võib-olla mitte nii hästi ja mida võiks muuta, mida võiks teisiti teha? Kersti Kaljulaid ütles, et koosmeele auhind on liigutav tunnustus. Tema sõnul on väga oluline, et tihedama koostööga Euroopa liit oleks rahvajooks veel selgemini demokraatlik. On tehtud palju samme selleks, et rahvaliit oleks inimeste poolt valitud. Lissaboni leping nüüd on, ütleme kõik suuremad rühmitused mõistavad seda Euroopas, Euroopa Parlamendis, nende liidrid saavad kandideerida komisjoni presidendiks, kui nad on valitud, aga see kõik ei ole kaasa toonud sellist mõistmist Euroopa rahvaste hulgas, et see ongi meile kättesaadav demokraatlik protsess, mis on Lissaboni lepingu selge tulemus, on see, et liidunõukogule komisjonil on läinud keerulisemaks oma asja ajada ilma valitud rahvaesindajad, et see kindlasti on teinud Parlamendi nähtavamaks, aga parlament tuleb tihtipeale meedias välja kui selline, mitte eriti ratsionaalne, see, kes nagu natuke tüütab meil seda edasi minekut, ma loodan, et see muutuks ja ma pean seda hästi-hästi oluliseks, et see muutuks, et see ilmselt on järgmise 10 aasta üks kõige tähtsamaid projekte. Kaljulaid lisas, et muutustele saavad kaasa aidata ka Eesti valijad ja seda juba mais toimuvatel europarlamendi valimistel. Kindlasti minge valima, sest Euroopa demokraatia suur šanss on see, mitte kusagil mujal maailmas ei ole sellist väärtuspõhist demokraatlikku kogu, nagu on Euroopa parlament, kes tõepoolest esindab erinevaid maailmavaateid üle rahvuste piiride ja kus seetõttu on selline huvitav demokraatia arenemise labor saabki liikuda edasi ideedepõhiselt. Nüüd aga sellest, milline on homne ilm ja sünoptik Kertu Vait Soome põhjaosa kohal tugevneb kõrgrõhkkond võtab suuna kagusse ning selle lääneserv haarab meid enda mõjualasse. Nii on eelolev öö enamasti selge või vähese pilvisusega ja kuiv. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis, hommikuks nõrgeneb veidi. Õhutempera tuur on miinus neli kuni pluss kaks kraadi. Päeval on päikesepaisteline kuiv ilm. Puhub ida- ja kagutuul viis kuni üheksa, hommikul saartel ja rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa kraadi. Ja spordisõnumitega läheb edasi Taavi Libe. Eesti meeste võrkpallikoondise uus peatreener on nii Rumeenia kui Austria passiga 45 aastane Giorgi Gretsuges mängijana kuulus mõlema riigi rahvuskoondisesse. Gretsu alustas treenerikarjääri 1997. aastal, Austria koondise tasandil on ta olnud Rumeenia peatreeneri austria abitreener. Klubitasandil on ta töötanud nii Belgia, Itaalia kui Poola klubide juures. Sel hooajal töötas Gretsu Kataris aga just Poolas. Olstoni Interpoli klubis juhendas ta hooajal 2010 2011 ka Eesti koondise kaptenit Kert Toobalit. Eesti võrkpalliliidu peasekretär Tarvi Björn kinnitab, et kerge Kredsuni jõuti just Kert Toobali kaudu. Seal üsna määravaks ja tegelikult ka see, et Gerdil oli võrdlemisi pikaajaline kogemus selja taga, et meil oli nagu hästi palju informatsiooni ikkagi selle treeneri kohta ta ikka rääkisime selles mõttes, et väiksema ja suurema intensiivsusega, noh, ma arvan, tsirka, selline kuu-poolteist kogu see periood, kus oli nii-öelda ka jaanuari alguses, Ta tänase päevani tegelikult ju ka Eesti otsimine ja läbirääkimine treenerid saaksid oma infot ja nägemusi ja see oli tegelikult noh, selline pikem protsess. No okei, kokku, kui need nimed, mis seal laua peal olid, oligi üks kümmekond. Kert Toobal iseloomustab kreetsud kui ülipõhjaliku võrkpallifanaatik. Võrkpall oli ikkagi väga tähtis, sellega ta tegeleb selle nimel, töötab igapäevaselt kui ta midagi teeb, siis ta teeb seda ikkagi täie pühendumuse ja eks ta kindlasti paneb eesmärgid. Need on nende poole, ta püüdleb ja tasemel spetsialist, et noh, mõnes mõttes kindlasti motivaator, et ta kindlasti tahab sellist läbitreeningut, saavuta sellist ütleme niisugust eneseusku mängijates, aga kindlasti on ta selline, kes tegeleb palju videotega ja analüüsiga ka seda nagu kohe kindlasti, et ma arvan, et alguses võib-olla saabki olema päris palju selliseid koosolekuid, asju, kus ta lihtsalt selgitabki oma mingeid nägemusi ja ja oma soove ja, ja oma nõudmised. Eesti jäähokikoondis alustas Belgradis toimuvat maailmameistrivõistluste teise divisjoni A-grupiturniiri neli. Üks võiduga Islandi üle. Eesti koondise väravad viskasid Valeri Popov, Vassili tytarenko, Roman Andrejev ja Aleksander Ossipov. Homme kohtub Eesti Austraaliaga. Aitäh ja selline sai Päevakaja kolmapäeval, üheksandal aprillil, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.