Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 10.-st aprillist. Stuudios on Kai Vare. Hetke tagasi lõppes Euroopa Parlamendi valimisteks kandidaatide esitamine. Üksikkandidaate on esialgsetel andmetel vähemalt 10. EAS-i nõukogu saadetakse laiali ja aprilli lõpuks nimetatakse ametisse uus väiksem nõukogu. Ministriametist lahkunud Juhan Parts soovitab EAS-i juurde luua eri valdkondade huvigruppide nõukojad või ümarlauad. Nädalavahetusel Saaremaal kuueaastase poisiga juhtunud traagilise õnnetuse taustal tegid päästeamet ning politsei- ja piirivalveameti juhid siseministrile ettepaneku luua paremale täiendav merepäästevõimekus. Sisemine tere, Hanno Pevkur kinnitas, et täiendav raha leitakse. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee võttis Vene delegatsioonid hääleõiguse nii plenaaristungitel kui komisjonide töös. Alles jäeti esialgu kuni jaanuarini osalemine organisatsioonis, kuid tingimusel, et Venemaa annab Krimmi Ukrainale tagasi. Vändra endisele vallavanemale Peeter Reimanile mõisteti tingimisi kaheaastane vangistus, sest ta laskis valla rahast kinni maksta oma luksusautode liisingu. Valla krediit, Martin kasutamist veel uuritakse. Eesti jäätmekäitlejate liit tegi ettepaneku muuta senist keskkonnatasude süsteemi nii, et kohalikud omavalitsused saaksid riigilt sihtotstarbelist saastetasu olmejäätmete kogumise, mitte ladestamise eest. Kauaaegne Estonian Aarne Mikk lavastas oma 80.-ks sünnipäevaks kaamerooperilt spordist. Eesti jäähokikoondis alistas Serbias toimuval teise divisjoni A-grupi maailmameistrivõistluste turniiril kindlalt Austraalia. Ilm on eeloleval ööl kuiv, õhutemperatuur miinus kuuest pluss kolme kraadini. Päeval sajab Lääne- ja Loode-Eestis kerget vihma. Sooja tuleb homme viis kuni 10 kraadi. Kuni valimiskomisjon Euroopa Parlamendi kandidaatide avaldustest kokkuvõtteid teeb, alustame esialgu teiste teemadega. Nimelt väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kutsub aprilli lõpuks tagasi kõik ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu liikmed nimetab ametisse uue, väiksema efektiivsema nõukogu. Taotlesime räägib lähemalt minister Anne Sulling toob nii-öelda puhtalt lehelt alustamise põhjuseid välja. Kaks. Esiteks on praegune 11 liikmeline nõukogu liiga suur, sellel on keeruline olla efektiivne. Kui me näiteks võtame selle peale, et kas või nõukogu koosolekul, kui igaüks neist appis minutit sõna, siis on juba tund aega läinud, väiksem, efektiivsem nõukogu suudab palju operatiivsemalt tegutseda. Teine küsimus oli see, et EAS-i nõukogu olid tekkinud erinevad poliitilised vastasleerid, kes siis 11 kahtlustasid 11 süüdistasid nii edasi, et see ei saanud niimoodi jätkuda. Sulling lükkab ümber täna meedias levinud arvamused, nõukogu vahetatakse välja, kuna selle liikmed on ühtlasi ka mitmete toetust küsinud ja saanud ettevõtete juhid või omanikud. Nõukogu liikmed iseenesest ei puutu kokku toetuste üle otsustamise protsessiga, selles mõttes nendel ei ole otsest mõjutamisvõimalust, avalikkusele jällegi paistab välja, et, et võib-olla neil justkui on mingisugune mõjutamise hoog. Et selles mõttes on parem, kui nõukogu liikmega seotud ettevõtted ei taotle toetust. Sullingu sõnul on ta võtnud aega olukorraga tutvumiseks ja peab juba kõnelusi nõukogu uue koosseisu üle. Eesmärk on kusagil viis kuni seitse liiget, ma kindlasti tahaksin tuua nõukogu tasandile kaks kompetentsi. Et ma olengi palunud meie ettevõtlusorganisatsioonidel, Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate keskliidul ja teenusmajanduskojal esitada koostöös kaks kandidaati, kellest üksid esindaks klassikalise töötleva tööstuse eksportööri kogemust ja teiselt poolt teine kandidaat esindaks siis uue majanduse valdkonda sest nende ekspordi ja tegutsemise profiilid on väga erinevad. Ministriametist lahkunud Juhan Parts möönab, et EAS vajab muutusi ja uue ministri plaani peab parts mõistlikuks. Nõukogu võiks olla väikse liikmelisem, sellega ma olen nõus, aga kuna EAS-il on väga palju partnereid, nii ettevõtlusorganisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka omavalitsusi, turismiorganisatsioonid, et oleks parem koost, võiks olla sellised erinevad koostöövormid EAS-i juures, olgu nagu nõukojad ümarlauad sest EAS-il on oluline kontakt reaalse majandusega, reaalselt ettevõtjatega. Seoses Saaremaal väikese poisi uppumisega lõppenud õnnetusega kutsus siseminister Hanno Pevkur tänaseks enda juurde päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorid, et kuulata ettepanekuid, kuidas tõsta päästevõimekust. Liisu Lass räägib lähemalt. Tänane kohtumine oli tingitud laupäeval Saaremaal juhtunud traagilisest õnnetusest, kus juhuse tõttu paadiga merele triivinud ja seal paanikas vette hüpanud väikene poiss uppus. Kuigi päästjad jõudsid kõrkvere randa väga kiiresti, ei saanud nad poisile appi minna, sest Orissaare komandol puudub. Vaat see tuli tuua 60 kilomeetri kauguselt Kuressaarest. Merepääste eest vastutab Eestis politsei- ja piirivalveamet, kellel on kokku 100 alust. Ameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et Orissaares on minimaalne päästevõimekus olemas. Ka selgitab, miks puudub Saaremaal asuvas päästekomandos paat. Tuleb arvestada sellega, et selline meresõiduhooaeg kui paadihooaeg ei ole veel alanud. Esimene toimkond, kes on kohal 20 25 minutiga, asud tegelikult otsima kalda äärest võimaliku kas kaluri või tavalist paati, millega merele minna. Selleks ajaks oli koos paadiga juba peaaegu poole kilomeetri kaugusel kaldast vaevu-vaevu võib-olla silmaga nähtav päästeoperatsioon ise, sest ta oli seetõttu ka seal keerukas, sest et laps oli paadist kasele libisenud, hüpanud ja oli vaja tegeleda nii lapse otsimisega merelt kui ka kui ka siis vaatada paat, kas sinna on siis laps sisse jäänud? Elmar Vaher ütles ka, et politsei ja piirivalveamet ning ka päästaned planeerivad oma tegevust vastavalt sellele, kus on võimalik koht Saaremaa õnnetuse piirkonnas, ei ole tema sõnul viimase viie aasta jooksul juhtunud päästesituatsioone, kus inimesed abi vajaksid. Siseminister Hanno Pevkur tunnistas, et poisi eluga päästmiseks oleks olnud suurem võimalus, kui Orissaares oleks merepäästevõimekus olemas. Päästeameti juht Kuno Tammearu ütles, et täna esitati ministrile ettepanek, et Saaremaal tuleks merepäästevõimekust suurendada. Saaremaa on täiendav merepäästevõimekus Orissaare Missis Muhu piirkonda luua riikliku struktuuri näolt ühelt poolt kindlasti tähendab see täiendavaid investeeringuid. See on orienteeruvalt 1,75 80000 eurot ja iga-aastased ülalpidamist sellele ja kuskil 12000 eurot. Siseminister Hanno Pevkur ütles, et täiendavad vahendeid merepäästesuurendamiseks leitakse. Pevkuri sõnul mõeldakse ka suuremale koostööle vabatahtlike päästjatega, kes on avaldanud soovi ka endale päästealuseid saada. Hanno Pevkur. Eelkõige justkui me vaatame Muhu vabatahtlike, siis nende soov on juba mõnda aega olnud ka aluse saamine ja seda me Politsei-Piirivalveametiga nüüd ka asume otsima sealt minuni. Tänaseks on jõudnud ka Pöide valla taotlust ja kui Pöide vallal peaks olema soov rajada oma vabatahtlik pääste, siis kindlasti ministeeriumi poolt ka rahaliselt seda toetama. Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Alo Heinsalu peaks olema meil nüüd liinil, et rääkida, mis tulemused siis olid ja sõna Kristi sabakule. Euroopa Parlamendi valimisnimekirjad on nüüd lukus, mis on see lõplik seis? No kõigepealt siis viimane päev dokumentide osas oli väga, toomise osas oli väga aktiivne. Kokku Eestis on üheksa registreeritud erakonda ja nendest esitas oma dokumendid, kaheksa. Erakondade nimekirjades kandideerib kokku 72 kandidaati. Teiseks siis on meil üksikkandidaadid ja neid kogunes siis päeva lõpuks 17. Nii et hetkel on vabariigi valimiskomisjon vastu võtnud 89 kandidaadi dokumendid. Ja nüüd seisab veel ees nende dokumentide kontroll. Vajadusel vigadeta taandus ja järgnevalt siis me saame kandidaadid registreerida, kelle dokumendid nõuetekohaselt, nii, et siis lõplik, aga lõplik praegu on siis veidi väiksem kui eelmistel parlamendivalimistel. Millal siis selgub see lõplik arv, et kelle dokumendid kõik vastavad nõuetele, kes siis kandideerivad? Vabariigi valimiskomisjonil on nüüd aega viis päeva, tegeleda selle asjaga, siin on see ühelt poolt nagu eesti kontroll, teiseks me peame Euroopa Liidu kodanike osas teostama kontrolli, kas nende ikkagi on oma päritolumaal kandideerimisõigus. Nii et teisib päeval, siis vabariigi valimiskomisjon plaanib siis teha ühelt poolt registreerimise, teiselt poolt siis toimub liisuheitmine, millega siis järjestatakse nii erakonnad, erakondade nimekirjad kui ka siis üksikkandidaadid ja selle järgi nad saavad omale numbri, mis on siis juba valijale juhiseks hääletamisel hääletamiskabiinis. Kui palju on välismaalt kandideerijaid? No välismaalt meil sedakorda on kolm kandideerijad üks kandideerib siis erakonna nimekirjas Briti kodanik ja on kaks üksikkandidaadi dokumendid praeguseks meil üks on siis Hollandi ja üks on Briti kodanik, neist. Ja elektrooniline hääletamine algab juba 15. mail. 15. mail algab eelhääletamine üldse nii et selles mõttes, et saab hääletada nii maakonnakeskustes olevates jaoskondades kui ka elektrooniliselt. See siis kestab seitse päeva. Viimasel kolmel päeval neist on avatud jaoskonnad, kõik jaoskonnad ja 25, Maire, on meil siis valimispäev. Suur aitäh teile, palun. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee hääletas täna Venemaa delegatsiooni edasiste volituste üle. Mall Mälberg sai pärast hääletamist Strasbourgis telefonile. Eesti delegatsiooni juhi Liisa Pakosta. Projektis oli kolm sellist ettepanekut, mis oleks olukorda Venemaa suhtes kardinaalselt muutnud. Kõigepealt, et Venemaalt võetakse ära hääleõigus, assamblees võetakse ära õigus osaleda parlamentaarse assamblee juhtorganites ja ei lubata neid ka valimiste vaatlemis missioonile. Kuidas siis nüüd hääletamine läks ja mis nendest esialgsetest nõudmistest või keeludes sisse jäi? Hääletamine läks tegelikult üllatavalt hästi esimest korda, nüüd on Euroopa siis võtnud selge seisukoha vene institutsiooni ehk siis Riigiduuma vastu selge sanktsiooni. Venemaalt võeti ära hääleõigus, võeti aga seal õigus nii plenaaristungitel kui komisjonide tööd. Venemaa duumasaadikud ei tohi olla juhtorganites Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees. Neile jäi alles küll osalemine selles organisatsioonis aga tähtajaliselt jaanuarini 2015 tingimusel, et nad peavad andma gaasi Krimmi Ukrainale ja lõpetama igasuguse olukorra eskaleerimise Ukrainas ning lisaks keelati venelased saadikutel osaleda siis valimiste vaatlejatena. Millised olid hääletustulemused? Resolutsioon sai 145 poolthäält, 21 vastuhäält ja see on päris kõnekas. Vene delegatsioonil võeti volitused ükskord ka varem aastal 2000, kuid anti need jaanuaris 2001 tagasi. Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee büroo poliitiline nõunik Ivi-Triin odrats kinnitab, et see, mis saab tuleva aasta jaanuaris, oleneb Venemaa järgmistest sammudest. Kuna väga konkreetselt panti tegelikult ikkagi, et need volitused vaadatakse läbi ja põhilised tingimused on, eks ole, Krimmi tagasiandmine ja igasugune eskaleerimine, kui seda ei juhtu, siis loomulikult võib loota, et tegelikult järgmine sanktsioon tuleb, tugevam volitused tuleb uuesti üle vaadata siis jaanuarikuus kui võetakse ära ka näiteks jaanuarikuus Venemaa volitused, kui nüüd peaks edasi nagu nii-öelda negatiivne stsenaarium õhtuma, siis tegelikult ei tähenda see veel konkreetset seda, et venelane on Euroopa nõukogust välja visatud ja selleks, et Ministrite komitee nüüd üldse Venemaa osaluse teataks, siis selleks on vaja tegelikult kõikide riikide konsensust ja seda muidugi väga-väga raske leida. Internetikeskkonnas petitsioon e avaldatud vene kogukonna liikmete memorandum 14 kus toonitatakse, et meie venelased ei vaja mingit kaitset väljastpoolt, vaid peavad oma koduks Eestit ja lahendavad oma muret siin ise on kogunud praeguseks juba üle 500 allkirja. Eesti jäätmekäitlejate liit korraldas täna jäätmepäeva lava, kus üheks põhiteemaks oli kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamine. Liisu Lass jätkab. Prügisorteerimise kohustus kehtib Eestis alates 2008.-st aastast, mille tavaliste prügikonteinerite kõrvale tekkisid ka näiteks pakendi ning paberi ja papikonteinerid. Varem ladestati segaolmejäätmeid ehk sorteerimata prügi prügiratas, nüüd toodavad mitmed jäätmefirmad sellest. Aga jäätmekütust. Kohalikud omavalitsused saavad keskkonnatasude seaduse järgi riigilt saastetasust 75 protsenti. Just segaolmejäätmete ladestamise eest. Tänu prügi sorteerimisel on viimastel aastatel prügilatesse ladestatavate segaolmejäätmete kogus oluliselt vähenenud ja seetõttu ei ole kohalikel omavalitsustel piisavalt vahendeid, et jäätmehooldust arendada. See võib tekitada olukorra, kus kohalikud omavalitsused justkui ei olegi prügi sorteerimisest enam huvitatud. Jäätmekäitlejate liit tegi täna ettepaneku, kuidas senisest keskkonnatasude süsteemi muuta liidu juhatuse esimees Agu Remmelgas Rakendada seda saastetasu, mis varasemalt oli jäätmete ladestamisele rakendada nüüd segaolmejäätmetega kogumisele ja suunata see kogutud ressurss otse kohalikule omavalitsusele aga sihtotstarbeliselt niimoodi, et omavalitsus saaks seda raha kasutada ainult jäätmekorraldamiseks, näiteks jäätmejaamade rajamiseks või elanikele teavitustöö tegemiseks. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus ütles, et praegu kohalikele omavalitsustele laekuv ladestamistasu on täitnud oma eesmärki selles mõttes, et ladestamine on vähenenud, kuid seetõttu on suurenenud ka prügi põletamine, mis keskkonna seisukohast ei ole mõistlik. Uus valitsus tahab aasta jooksul välja töötada uue keskkonnatasude mis soodustaks jäätmete uuesti ringlusesse võtmist. See peaks motiveerima tarbijaid, ütles Ado Lõhmus. Uus süsteem saabki olla puhtalt selle baasil, et segaolmejäätmed, mida Isorteerita peaksid olema oluliselt kõrgema hinnaga hetkel ühtegi numbrit ei ole välja pakutud ja aga selle nimel juba analüüsid käivad ja arutelud käivad kohaliku omavalitsus jäätmehoolduseks minev raha peaks olema püsivam. Hetkel on ta väga sõltub ja ajas on ta muudkui vähenenud, et hetkel eelmine aasta oli ta 400000 eurot kõikide omavalitsuste peale, et motiveeriv komponent omavalitsusel saab olla see, et omavalitsusele võimalik tulubaas saab laekuda ainult sorteeritud jäätmete. Jõelähtme valla keskkonnakomisjoni liige Liis truubon tervitas uut saastetasude maksmise korda. Omavalitsusel on olemas see tahe, et see asi töötaks, et ei oleks lihtsalt see, et linnuke kirjas, meil on teatud arv pakendikaste pandud, mis seadis jälgi nõutide ja rohkem seal nagu meid ei puuduta, et et omavalitsuse tahe ja huvi peab olema ikkagi samm-samm kaugemal. Pärnu maakohus mõistis Vändra endise vallavanema Peeter Reimanni süüdi omastamises, millega ta põhjustas vallale 44000 euro suuruse kahju. Reimanni karistati kaheaastase tingimisi vangistusega kahe aastase katseajaga. Ester Vilgats 20 aastat. Vändra valda juhtinud Peeter Reimanni lugu näitab, et nii pikaks ajaks omavalitsused etteotsa jäänud, tegelikult küll valitud tegelastel võib kaduda reaalsustaju. Kohtus leidis tõendamist, et Treiman andis valla kasutusse enda liisitud luksusmaasturid Volkswagen Touareg ja Audi Q7 ning vald tasus kõik autodega seotud kulud. Liisingumaksed kaasa arvatud. Kuna lepingut iseendaga vallavanem teha ei saanud, kirjutas lepingutele valla poolt alla valla majandusnõunik Taivo Himmaste, kes kuriteole kaasaaitamise eest sai aastase tingimisi vangistuse poolteiseaastase katseajaga. Kohtuotsuse edasikaebamise kohta ei osanud Reiman täna veel midagi öelda. Vändra vallavanemalt Jaanus rahulalt aga küsisin, kuidas Valdreimannilt kahjusumma kätte saab. Jaanus Rahula. Vändra vald on siis paralleelselt selle kriminaalmenetlusega esitanud ka hagiavalduse tsiviilkohtule. Praegu see menetlus siis seal toimub, eelmine sügis oli võimalus, kui see kriminaalasi kohtumajja tuli, oli ka võimalus tsiviilhagi kriminaalasi menetleda üheskoos. Eelmine vallavõim seda ei soovinud ja praegune vallavalitsus on siis võtnud vastu otsuse tsiviilkorras see hagi välja nõutakse, mis seisus man, praegune tsiviilhagi summa 44000 eurot on ka veel Huuskleminanesi. Te olete teinud avalduse ja need Reimo nisu eelmisest kuust on siis Politsei-Piirivalveamet algatanud siis ja veel ühe menetluse, mis käid siis valla omanduses oleva krediitkaardi kasutamise osas. Rahvusooper Estonia kauaaegne lavastaja, peanäitejuht ja nõunik Aarne Mikk tähistab 18. aprillil oma kaheksakümnendat. Sünnipäeva, kuidas räägib Mari Rebane kuidas muidu tähistab Rahvusooperi Estonia kauaaegne lavastaja peanäitejuht ja nõunik Arne Mikk oma kaheksakümnendat sünnipäeva, kui mitte ooperi lavastusega? Paulsindemiiti kammerooper pikk jõulueine räägib ühe perekonna loo läbi 90 aasta. Põlvkonnad vahetuvad, aga maja, kus elatakse, jääb natuke nagu ka Estonia maja Arne Miku elus. No meil öeldaksegi igale uuele tulijale nüüd, et, et see on sinu teine kodu. Aga minul on ta tõepoolest teine kodu olnud. Sest ka Estonia etenduselt ma leidsin oma abikaasa hiljem minu lapsed ja lapselapsed on siin töötanud või töötavad, nad on kõrval reaalkoolis käinud õppimas ja selle reaalkooli toonia vahe. Nad ületavad nagu kuidagi märkamatult ja on tundnud ennast siin koduselt, nii et ma tõepoolest ütlen, et ma ei tea, kaua aega ma siin olen veetnud, aga päris palju, kuid ja aastaid kokku. Tenor Oliver Kuusik, kes kehastab juubelilavastuses perepoeg Charlesi, ütleb, et noored ei kujuta teatrit ilma Aarnemikuta ette Mikkonnanud Estonias 1952.-st aastast aga teda kuidagi vanamoodsaks pidada oleks viga. Oliver Kuusik. Arne puhul on just nimelt seda noortega töötab, ta võib olla tegelikult oma vanuse kohta, mis on väga soliidne võib-olla oma vanuse kohta küllaltki meie tasandil mingil hetkel, et, et see on nagu alati paneb mind imestama, aga noh, loomulikult konservatiivne on ta igal juhul. Siis Arne Miku juubelilavastus pikk jõulueine esietendub 12. aprillil. Silve Grabbi Kaiv räägib meile nüüd ilmast. Eelolev öö on kõrgrõhkkonna loodeservas, mil veel vähese pilvisusega ja sajuta. Puhub mõõdukas kagu ja lõunatuul viis kuni üheksa, hommikul saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kolme, kuid Ida-Eestis langeb paiguti miinus kuue kraadini. Homme päeval liigub Skandinaaviast üle Läänemere meie poole madalrõhulohk. Pilvisus alates saartest tiheneb ning vihmasadu jõuab Lääne ja Loode-Eestisse. Puhub edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb seitsme kuni 10 kraadini, kuid Loode-Eestis ja meretuulega rannikul on sooja oodata vaid neli kuni kuus kraadi. Laupäeval liigub madalrõhulohk üle Eesti itta. Öö on pilves ja vihmane. Päeval pilvisus hõreneb ja vaid kohati sajab veel vähest vihma. Puhub valdavalt mõõdukas edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur laupäeva öösel pluss ühest pluss viieni kraadini, päeval viiest kuni 10 kraadini. Pühapäeva öö on muutliku pilvisusega ja peamiselt sajuta. Hommikuks laieneb Skandinaaviast madalrõhkkonna kogu serv üle Läänemere. Meieni saartelt algav vihmasadu liigub üle mandri ida poole. Puhub mõõdukas lõuna ja edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pühapäeva öösel nullist pluss neljapäeval nelja kuni kaheksa, Kagu-Eestis tõuseb aga 10 kuni 12 kraadini. Nüüd veel spordisõnumid, kokkuvõtte teeb Juhan Kilumets. Eesti jäähokikoondis sai Serbias toimuval teise divisjoni A-grupi maailmameistrivõistluste turniiril teise kindla võidu, kui viis üks alistati austada Itaalia. Avakolmandiku võitis Eesti neli, üks, kaks tabamust sai kirja Andrei Markov, Robert Rooba viskas ühe värava ja jagas kaks väravasöötu. Eesti koondis tegi 54 pealeviset, vastaste 11 vastu ei lähe. Islandi alistanud Eesti järgmiseks vastaseks on laupäeval Serbia. Eesti juunioride vehklemisnaiskond alistas Bulgaarias toimuvatel maailmameistrivõistluste võistkonnavõistluse avaringis Leedu 45 22 16 tugevama hulgas on Katrina lehise Veronika Zuikova ema Tiina ja siis avavastane. Teise asetusega Itaalia. Jalgpalli meistrite liigas jõudsid viimastena poolfinaali tiitlikaitsja Müncheni Bayern ja Madridi Atletico. Bayern alistas veerandfinaali kordus kohtumises kodus Manchesteri Unitedi kolm. Üks ja oli kahe mängu kokkuvõttes parem neligaks. Bayerni väravad lõid Maarja manzukits, Toomas Mülleri, Arjen Robben. Unitedi auvärava autor oli patrisse vra. Atletico oli kodus kooke viienda minuti tabamusest üks null üle Barcelonast ning pääses nelja parema hulka koondtulemusega kaks. Üks. Ülejäänud kaks poolfinalisti on Real Madridi ja Londoni Chelsea. Paarid loositakse homme. Täna mängitakse Eesti võrkpalli meistrivõistluste finaalseeria kolmas mäng, kui Tartu Bigbank võõrustab kell 20 algavas kohtumises Tallinna Selverit. Nelja võiduni peetav seeria on hetkel viigis üks. Üks, esimese mängu võitis Tartu kodus kindlalt kolm. Null, esmaspäeval jäi Tallinnas peale Selver kolm, kaks. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.