Algav saade meenutab Eesti kaitselahinguid 60 aastat tagasi. Artur Rinne saabumine Narva rindele raadioreporteri ülesannetes olevat toonud sinna rohkesti elevust ja muusikat. Nii kirjutab Jüri Remmelgas oma sõjaraamatus, kolm kuuske. Aga endised sõjamehed teavad rääkida veel. Rinne laul kajanud Narva jõe mõlemalt kaldalt, nii siin kui sealpool rindejoont. Õhtuti rinne käis, meil seal, eesrinne oli meie propaganda kompanis seal siis ta laulis sageli Artur Rinne ja, ja ütles, näe, kuradid, nende pool ka minu plaadid õhtu laudis, sealt saabunud vaibunud õhtuks rahutu meri, eks ole, ja siis tule peale. Ja vihaga. Nii et kutsuti meid muidugi ülejal pakuti seal, naised valgete linadega ootavad ja ja kõik niukseid, ilusaid muinasjutte, ilusat meelitused ja, ja, ja, ja vat ja ega seal polegi, ma räägin teile ühe looga mehest, kes üle jooksis. Selle nimi on mul siiamaani meeles. Igor Tallin. Ta oli Tallinnas Koplis pärit ja Kopli venelane Aleksei eesti keelt, nagu mina teiega räägime. Ja niisugune asi oli. Me olime Narva all Narva jõe ääres ja meile toodi täienduseks juurde Tallinnast karistuspataljoni mehi. Tema toodi Patarei vanglast. Ta oli olnud idapataljonis teeninud ja sealt jooksu pannud ja võeti kinni ja ei tahtnud enam saksa minna, mõisteti talle. Ma ei tea, kui palju. Karis kompanii ja tuli siis ette teise kompanii seal, mina olin teise kompanii ülemal leitnant kiusalasel külastav oli sünnipäev ja tuliga sised tähendab Baldwin ja kohe oli, kui ta toodid, dokumendid olid, kaaslased peale passida, kahtlane on venelane, rahvuselt võib üle joosta nii ja oli niisugune kokkulepp, kiusas, ütles, et ärge teda üksinda posti laske, olgu temaga keegi kaasas ja sama järgmisel ööl tema hüppas jõkke ja ujus üle üle Narva jõe ja, ja mismoodi veel tähendab, jooksis üks mees siis punkrisse, karjusid, Paldil läks ujuma. Kiusal ütles, et miks sa lubasid minna, ma tahtsin lasta, ta oli kuulipildujalukud ka välja võtnud ja võttis kaasa ühe lukuga veel muide ja ujus tõesti siit tõmmati kuni peale küll tuli, arvati, et sai surma. Ma koostasin selle vangilaagris, kurat, sõjavangilaagris saadan ja, ja ta elas tõesti ja Ta rääkis, kuidas ta oli üle läinud. Tema oli tahtnud, et ise võitis, nii et ma sain aru, et mängud mängitud, et enda nahka päästa. Et ma võin siis neile nii palju, kui tean, oli ju teada, et on valmis, tuleksid taganemist sinimägedesse ja tunnistuseks, võttis kaasas ühe kuulipilduja lugu ja hüppa sisse, kui tohutult õnne siitpoolt, Kallas mineeritud teistpoolt, Kallas samuti võib arvata ja läks rahulikult läbi ja ujus üleüldse seal ja ütlesid, et tulistasite küll, kuradid, mõtlesin dial man, hea ujuja ja, ja tuli venelaste poole välja. Supelpükstes lukk kaasas oli küsinud siis, et kus on rooduülem, see, mis ma tulen, Zapad küljes, Messasin nalja teed, rööde ta ütleb, vaata näidata rukkiperse, eks ole. Ja nad ei, ja nii ta siis jah siis viidi sinna, muidugi ülemust ei ole, hakkas siis kohe pinnimine ja no ta sai aru, mis mängu otse tagukus, eks ole. Nii et ei tasand kuskil korpusega midagi minna, vaid ta löödi vangilaagrisse. 46. rügemendi ülem kolonel Tuuling jätnud sõjakirjasaatja Jürri remmelga sõnul pigem vaikse ja süvenenud teadlase, kuid kutselise sõjamehe mulje. Tema poisid aga armastanud oma vana, just rahuliku, sõbraliku ja vaikse loomuse poolest. Tuulingu oli kombeks igal hommikul üksinda jalutada rindele, kus ta külastas oma jõmme. Nende punkrites ajas ohvitseride ja meestega siin-seal veidi õlut ja jalutas siis edasi. Teda hoiatati mitmel puhul, et ta eesliinile minnes paneks kiivri pähe ja mitte nii julgelt pea püsti ei kõnniks kaevikus. Vana naeratas selle peale ainult ja ilmus järgmisel hommikul jälle ilma kiivrita. Leitnant Tammarki määras rügemendi ülem teise pataljoni adjotandiks. Ühele leitnandile ei pakuta tavaliselt pataljoni adjutandi kohta, see on mahloldesse, on kapteni koht. Ja Tuuling ütles, et ülemus on major Kurg, kes ei kanna relva SS tunnuseid. Ja kellele, kes ei, ei taha saksa adjutandi ja meil ei ole kedagi teist praegu talle anda, kui kui teie lähete. Nimi oli mulle väga tuttav, kuna meie elasime kõrvalmajas vaadates ja Markolcoli Ratsarügemendi eskadroni üle ja mina olin tema tütardega palli löönud õue peal oma noorepõlves ja ja nii, et ma läksin hea meelega tema juure ja esinesin ja ja kui ma nimetasin teda esse Storm pan füürariksis, tema ütles mulle väga, lihtsalt. Mina ei ole ses turban, füürer maal eesti major. Ja sellest ajast jäi siis nõndamoodi. Ja sina oled leitnant ja oligi tehtud. Ta küsitles mind ka, et kas ma olen seesama mees, kelle isa oli kaitseliidus, mõtlesin justament, just nii, ma olen see mees. Ta oli minuga siis ka väga rahul selles suhtes ja muidugi, et ma olin eestlane, see meeldis talle võib-olla kõige rohkem. Olime rinne oli vaikne sellel ajal kuni kuni 25. juulini ja pärast oli kuulda teisel pool jõge kirve ja haamri löökisid. Oli tunda, et, et punaarmee valmistab et rünnakut ja major kurke raporteeris sellest muidugi otsekohe rügemendile ja sealt läks ka diviisi. Aga kahjuks ei võetud ette mingisuguseid abinõusid, et seda kuidagi rinnete sügavikku või, või ütleme, luua teine vastupanuliin, mis oli loodud küll, aga väga vilets. Millest see oli tingitud, ma arvan, see, et juba mitmel korral oli Saksa väejuhatus tahtnud teha Narva rindelt taganemist, ütleme normaalset taganemist ja uus rindejoon kuskil Mumma saare joonele paigutada. Kahjuks sellel saatuslikul ajal mehed nagu tunnetasid seda, et neid ei taheta siia Narva jõele ja kahurväe, laskemoona ja isegi kuulipildujate laskemoona oli juba ära viidud ja siis jälle meetodid protestisid ja oli jälle tagasi toodud ja siis oli jälle ära viidud. Ja niisugune edasi-tagasi asi ei olnud mitte hea võitlusmoraalile Maidamit ütelda, et eesti mehed oleks võideldud. Nad võitlesid nagu noored kuradid, seal aga see siiski oli, jättis oma jälje just selle tõttu, et ei olnud laskemoona nii palju, kui vaja oli. Meie olime rindel Narva linna ja Narva-Jõesuu vahel, riigiküla oja juures oli meie pataljoni rindelõik. Seal oli eestiaegseid betoonpunkreid. Kaevikud olid liiva sees, oli küll kindlustatud, aga olid siiski liiva sees ja punkrid olid kah liiva sees. Nüüd esimene lahing oli see auvere lahing? Minu minu arvates see oli 24. juulil. Säält punaarmee läbi ei saanud. Tõrjuti tagasi riit, palu sai selle lahingu eest rüütliristi. Ja siis järgmisel päeval forsseeriti meie rindelõiku ja just meie pataljoni rindelõiku tee suhteliselt nagu pealöögi all, jah, täpselt. Nad on, selles suhtes olid nad muidugi läbi mõeldud, see asi, et kui nemad oleks saanud auverest läbi murda Istanud oleks meile selja taha tulnud. Sealt nad ei saanud. Aga kui ta nüüd meie juurest läbi saavad, siis nad oleks saanud Narva linna ja Narva-Jõesuu. Kaua suurtükituli kestis kolm tundi ja see minu kolmeaastase või kolme pooleaastases sõduriks olemise ajal kõige tugevam turmtuli, mida mina olen läbi elanud, seal oli paugu, paugu vahet ei olnud kuuldagi, terve õhk ainult värises, kõik värises, maa ja õhk ja puuoksad lendasid ja meie punkreid pidasid vastu, aga ma mõtlesin kogu aeg selle juures, et mis juhtub eesrindel. Need, kaevikud, liiva sisse rajatud kaevikud, Need tambiti segamini. Need punkrite sissekäigud, kus need betoonpunkrit olid, need maeti kinni. Ja, ja siis venelased või punaarmee ajas oma sõdurit paatide ja praamidega üle jõe oma turmtule sisse. Ja kahtlemata oli venelastel palju kaotusi juba oma torm tulelt tõttu. Ja nii ka ma olen kuulnud meeste käest, nad tulistasid ja oli väga head positsioonid olid tulistada veepiiril ja ja nad aga ei suutnud sellele löögile vastu panna. Näiteks kuuendast kompaniist tuli välja ainult kuus meest. Ja ülejäänud kompaniides oli ka kaotusi. Nii et kui me taganemise käigus Peeter risti juurepataljoni rivisse võtsime, oli järgi 187 meest. Kui sul pataljoni koosseis oli Nii et see oli väga raske lahing. Ja kui me jõudsime selle peeteristi Narva Tallinna maanteejuure anti meile korraldusse kaitsta seda maanteed, sest venelased olid juba tulnud Narva orust ürgorust juba nendesse taludesse, mis olid ürgoru serval. Ja kui nad oleks selle maantee nüüd ära võtnud, siis sellega oleks Narva sisse jäänud väeosadele, seal olid just välismaalased, flaamid ja norrakad, minu arvates oleks nende taganemistee olnud ära lõigatud. Nii et meil oli tähtis ülesanne täita ja me täitsime selle. Ja kui need veoautod tulid Narva poolt ikka kolmekaupa ja alati venelased muidugi nägid täpselt seda kõrgendiku ja seda maanteed alati tuli, siis kahur tuli sinna peale, kui veoautot vaid juba mööda läinud. Ja siis oodati tükk aega kulid turmtuli, nüüd vaibus ja siis tuli uuesti kolm autot. See mäng kestis kuni kogu Narva sai evakueerida, aga meie hoidsime rännet rännet selle maantee ees, nii et nad ei saanud sealt ürgorust välja. Kolm saksa tankituli meelega happy. Ma ronisin ühe tanki otsa, mul oli kuidagi niisugune kibestunud tunne kogu sellest asjast, et Narva jõgi meie idapiir langes nüüd vaenlaste kätte ja ronisin selle tanki otsa ja üks poiss andis mulle kuulipilduja jama seal tanki otsast, tulistasin. Aga major seisis kohe mu kõrval ja ütles, et tule alla, sinu koht ei ole seal, sinu koht on minu kõrval. Ja tulin alla ja üks teine poiss, üks teine sõdur ronis sinna üles ja tulistas ja ei olnudki mõned minutit ja ta tuli sealt alla. Ja ta lõi kuul peast läbi läinud. Snaiperid olid Narva jõe ürgoru kaldal, suurtes puudes olid vene snaiperid ja väga täpselt oskasid lasta. Kui öö tuli, siis vaibus seal lahing, mis oli kestnud nii kaua. Ja siis meid, ma ei mäleta, kas samal päeval või millal saadeti siis lõpuks griva sookaitsele griva sookoti kaitsele, seal konsuja putki, ravi vahel oli meie positsioon hoopis teistsugune, maastik soine ja metsas ja aga Eesti sõdur olnud harjunud metsas võitlema, nii et see venelased tulid sinna sisse tankidega, jäid seda pehme maa sisse ja puude vahele kinni ja ja siis minu poisid, kes olite varustatud tanki, rusikate ja ahjutorudega, need noppisid neid seal. Ma mäletan, ühel poisil oli iga tanki mahalaskmise eest, sai omale käisse peale ühe väikse tanki ja Talloisid ülevalt kuni alla alla käisseni olid kõik need tankid, aga see oli ütleme muidugi riskantne, aga siiski lihtne metsas, kuna sai varjuda põõsaste ja puude taha ja siis sealt läheneda tankile ja siis tulistada ja, ja oligi tehtud. Nii et sealt nad läbi ei saanud. Nad nagu te teate, nad ei saanud läbiga sinimägedel, kus oli väga rasked võitlused, loetakse teise maailmasõja kõige raskemateks lahinguteks kus jälle eestlased kaitsesid oma kodumaad. Oleme jõudmas mälestustega saabuvasse päeva 60 suve tagasi. Auvere all kolme kilomeetrisel lõigul on kaitsepositsioonidel Riipoli võitlusüksuse mehed. Kõigile on selge, mida tähendaks Punamäe läbimurre griva soost Soome laheni. Ootel on ka leitnant luur, pärgi, tankitõrje kompanii. Narva pataljoni pool olid ehitatud palis saadid, nihukesed palkseinad või mullaga valliga eest. Aga siis kaevikud olid selle auvere küla ees. Ja neid hakkasime tugevdama. Muide mul oli nüüd tähendab ainult kaks rühma, see tähendab seda, et kuus kahurit ja osa ma panin sügavuti selleks, et kui läbimurde korral saaks ka veel neid tanke kärutada, osa panin siis ette jalaväepositsiooni taha ja osa sinna auvere tee äärde, mis oli auvere jaama poole viis. Nii et arvasin sellega, et siis ma katad kõike seda tervelt välja oodata, tankirünnakut sealt ikkagi. Ja siis jõudis kätte see 23. õhtu, ma mäletan päev enne seda rünnaku algust, see oli üldse, need päevad olid soojad ja ilusad siis. Ja see õhtune niuke, päikese looja minek ja see oli kõik, ühesõnaga väga ilus oli, aga venelaste pool oli kuulda nüüd saginemist ja need võis arvata, et vot vot kas homme või ülehomme läheb lahti. Ja nii ta oligi, mina seesi ei saanud hästi millegipärast magada ja õieti väga vähema seeesse magasin. Kell viis oli mul juba raamat käes, siis kui päike tõusis juba ja päike oli tõusnud juba. Ja ma lugesin parajasti raamatut, see olidki, vaatan kella, kell oli täpselt viis. Ja samal momendil läks asi lahti. See meie minuga komandopunkt oli üks 300 meetrit sealt eeslindudest tagapoolsele teeääred, mis viib auvere jaama. Sealt oli mul kõige paremini trühmad kõik kätte saada, teise pataljonides esimese pataljoni sedasi. Ja esimene rohmakas, mis tuli, oli Katjuša valang, nii-öelda patarei. Ja minu punker otse selle alla, nii et aga punkrid olid ehitatud ka seal juba tee ääres oli, kus oli soine, seal olid ehitanud maa peale ja siis no umbes niimoodi meerib mehed, palgid ja meetri paksune sein. Need olid veel varem juba sinna valmis tehtud. Ja need, Ma olin pikali ja üks uks plahvatas kohe sinna sisse lahti. Puutükke ja kõiki virutas sisse. Ma kargasin üles, et kui see esimene mööda oli, vaatasin uksest välja ja mootorratas seisis mul käskele, mootorratas seisis sealsamas kõrval, puu kõrval, vaatasin, see oli seal üks viis-kuus meetrit pikali maas, eemal mõtlesin, et kurat nüüd lasid sellega puruks. Kõrval punkris, seal oli mul käskjalg, näen seda, see tuli ka ukse peale sinna, kui rohmakas käis. Ja muidugi, ega sealt välja minna ei saanud, ma lõin käega, näitasin talle, et ole ilusti varjus ja siis hakkas pihta. See oli sõna tõsises mõttes mürsu vihm, mis sinna kael välja 100.. Ja see kestis kuni kella kaheksani hommikul. See on siis kolm tundi kolm tundi järjest ja huvitav on see, et kell viis nad täpselt hakkasid ja kell kaheksa täpselt lõpetasid. Samal ajal, kui nüüd see mürsud sadasid, samal ajal ründasid ka need lennukid Vene lennukid pommidega pardarelvadega igalt poolt, nii et kui tegelikult, kui see Rünnak jalaväe rünnak ja tankide rünnak algas, siis oli see juba see maa niivõrd üles hakitud nende mürskudega. Et mina imestan üldse, et seal minu poisid veel elasid. Ja nüüd kell kaheksa, siis läks lahti siis lõppes, see tuli ja hakkasid tulema tankid koos jalaväega. Jalavägi muidugi tankide vahel ja alguses nagu need tankid sätt. Nii ette väga trüginudki, aga jalavägi, see proovis Coheni hurraaga tulla, need laine laine järgi. Meie poisid ka olid ikka päris tublid ja ega, ega nad ikka selle esimese ropsuga üle midagi ei saanud. Aga noh, see lahing kestis, eks, meil oli ka palju kaotusi seal ja ja kuskil mõni tundi võib-olla hiljem juba. Ja vaat siis tekkis läbimurre ja koostab, kui nad tulid koos tankidega. Ja läbimurre oli esimese pataljoni lõigus just seal tähendab esimeses pataljonis, kus mina, minu, see punker oli ka seal taga ja ka ma jäin natuke nagu külje peale, nii et nemad läksid, oi, seal oli üks rukkipõld, oli selle taga, selle taga oli pataljonis ta Maitland oli siis esimese pataljoni ülem Maitlastaapoli seal ja siis varus mastaabi nii-öelda kaitseks tankide vastu, seal oli mul pandud üks grupp meie oma mehi, seal oli veel käärt, oli meeste, nende ahjutorudega, seal oli asi niimoodi juba, et et nende kahurite juurde oli mul formeeritud juba ahju torude jaod, niisugused. Esimesel proovi nad said, seal mehed õieti ei oskanudki, tankitõrjerelvad ja reaktiivrelvad oli tankirusikas, oli, see oli ka reaktiiv, aga need olid juba mürsud, reaktiivmürsud, lastaks õla pealt siit nii, nii jäme toru lükkad selle sinna sisse ja siis elektriliselt süütab selle viskelaengu ja siis läheb. Need olid siis osalt oli siis pataljoni staabi kaitseks osad tulid siis koe koos jalaväelastega ees kraavis. Niisiis, kui see tankide rünnak tuli, ma mõtlesin, poiste poisid ei olnud mul ju ka tankirünnakut vastu võtnud, enam kuskilt Narva jõe äärest tanki ei olnud. Aga siis Ma mäletan seda seal, Maasing oli punase peaga poiss, oli väga tubli poiss, oli julge poiss oli ja ja siis x x tants sealt nagu see, mis trügis ja see oli selle komandör oli veel isegi niivõrd ülbettali siit kehast saadik oli väljas sellest luugist vaatas sealt torniluugist torniluugist ja ma imestasin, teised olid ikka luugid kinni. Aga see oli siis näha. Ja siis ta hakkas, ta läks liivata saati ma ütlesin küll, et poisid laske rahulikult lähedale ja siis laskekindla peale. See oli minu nõu, anna neile. Aga noh, tema selle umbes 80 või 100 meetrit, mis oli siis ta ta ei pidanud vist, vahest siis lasi esimese mürsu. Muidugi läks mööda, selle kaugusel juba talle erilist tabamust ei olnud, aga võiks ka minna ja käsi oli. Ja siis teise ta pani umbes 60 meetri pealt ja see lasi ka mööda. Aga ega ta siis ei jätnud, siis tank oli umbes 30 peal, siis võttis, pani kolmanda mürsu ja siis tabas nii et tank jäi seisma ja hakkas suitsema. Muidugi, kahurid tegid ka seal oma tööd, aga see oli niisugune möll, et ma ei oskagi teile ütelda, kui palju või keegi kuskil midagi lasi. Sealt ei saanud enam absoluutselt mitte midagi aru. Ma olen nii palju oli nüüd, kui see rünnak läbi murdis, sealt siis see üks rühma jagu või midagi niimoodi umbes see läks läbi. Ja jäänud pidama mitte liini eesliini peale, vaid läks kohe sügavuti ja sealt taga oli pataljoni, selle staabi juures oli üks rukkipõld. Ja nad läksid sinna rukkipõldu. Ja tulid välja peaaegu rügemendi staabini, Mait oli sel ajal oli juba niivõrd hädas, sellega ütles, et palun andis sealt juba telefoni või teil telefonidele üteldud, haaratud tulevad meist läbi, ma ei saanud midagi teha. Et niisukese massiga tulevad. Ja, aga see tähendab, see rühm oli kõigi ees väärt oli siis midagi, kuus-seitse meest oli siis oli, seal oli rügemendi käsundusohvitser ohvitser oli siis eine ja siis olid veel seal paar kirjutajad ja kes nad seal olid, ma ei teagi täpselt enam ei mäleta seda asja. Aga no need siis läksid vastu ja hakkasid seda rukki, seda rühma sealt rukkipõllust siis välja lööma. Ja mehed tegid ikka puhta töö ja said sellest jagu, nii et pataljoni staabi nad ei jõudnudki. Ainuke asi oli see, mis lõpuks siis olid nad nii üksikult seal sees, et mõlemad olid seal rukis, meie mehed ja nemad. Ja siis käis nagu hiire kassi mäng, tõusis rukist ja siis vaatad, kus on ja lasi käärt ja siis üks venelane, need tõusid korraga peaaegu käed mulle rääkis seda pärast. Ja kaardil ei olnud muud relva, neil olid ainult püstolid, püssiga, midagi olnud nendelt ahju torude meestel käelt ütles, et ma sain ainult püstoliga sihtida ja lasta ja samal momendil lasi see oma Konega ja nii, et käärt sai sellele pihta, see vajus sinna, aga Kärdid lasi ta läbisiit kämblas, nii et lasi puruks selle püstoli, parabellum, pidemed, mis käes hoidis ja käär sai seal haavata sellega. Aga noh, see see igatahes likvideeriti sealt. Ja mis veel hea oli see, et nüüd, kui need läbi murdsid sisse, said tankide see rünnak sai ka seisma panna. Nii et need järgmised ründajad sinna jäi, väike vahe sisse. Ja vaat see vahe see nagu andis organiseerida pataljonile juba need varusid sinna ja nii, et nende varudega löödi kõik terve see mass, mis oli läbi tulnud ja mis veel elus oli, see pressiti tagasi üle meie liinide ja see rünnakule likvideeritud, see on minu arvates, seal oli vähemalt oma 10 15 tanki oli sel ajal ja seal juba ees hunnikus. Sinna tulid veel Aperyipolubalus appi omale need viis või kuus panterit. Need tulid sinna ja nende abiga siis pressiti kõik see sealt tagasi. Ja need tegid oma töö ära ja sõitsid jälle minema. Ja vot see oligi see esimese päeva kõige raskem ja kõige hirmsam Raingis, mis mina olen selles sõjas läbi elanud. Nad said ikka seal niisuguse hea matsu. Neid olime sinna meie nende kaevikute ees oli, seal oli ikka pärishunnikuid, oli nii, et see oli metsik, mis nad said. Nad ründaja saab ju alati rohkem pihta. Aga meie kaudselt ka suured esimese päeva pealelõunal minu tagapool oli seal üks, mõnisada meetrit tulise sidumispunkti, ma sain sealt varsti kätte rügemendi arsti, küsisin kuule, et kuidas meil on, palju meil haavatuid on, ta ütles, et siiamaani ma olen ära saatnud, 300 umbes. Aga mis langenud olid, noh, seda esialgu keegi ei teadnud. Nii jõudis õhtusse esimese suurrünnaku päev auvere all ja see oli täna 60 aasta eest episood Eesti diviis ühe õhutõrjeüksuse lahingu päevilt, meenutab allohvitser Voldemar Selter. Ja vaat siis ma jutt oleks surma saanud, nii et see oli hirmus pauk. Ma panin sealt minema ja selline tunne oli, et nüüd kuskilt lastakse mind tunduvaid kuklas surub ja suur mürsu aukuliseerindigmase mürsuaugu, hüppasin nii kohe kalda teise kalda peal, kohe lõhkes. See. No ja siis oli sedasi, et see oli see esimesed päevad, siis ei jäänud Jürine jäänud ju kinni, kuskil see kõikus siis kassi tuli juhtuliva Vaivarasse välja ja meie olime siis seal Vaivara lastekodu juure jäi siis meie meie patarei viimatigi kolm toru olime järgi pataljonis. Et jäid siis Aivar lastekoduparki. Tuli võttis meid. Ja siis selle mäe all oli see suur kaevikud seal kaevikutes raudtee ääres tulid need meie mehed, raudteerinne läks tulis venelastelt üle raudtee juba ära, raudtee peale. Poisid tulid neile õpmata, otse tahmase mustas tees, esimese liini sõdurid pidasid kuulipildujad järgi, ei olnud kanda ja nad ei saanud lasta mitte üks Paukilastest kuulipildujast. Nad olid nii Liive prahti täis. Ja siis ei saanud meil kusagil tulevad vägisi peale tulnud, aga siis tuli kuskil staapides, saadeti staabiohvitseri ning lekt mantlid seljas, püstolkuulirinnapealseks paarkümmend meest saadeti kaevikutes. Ma ei tea kuskohalt need välja, võeti. Need julgustasid seal ikke mehi ja mitte tagandamite, tagandas parkis, tuli, sakslased oma sure. See rünnak, kahur on see, see tuli, see läks lint pealt maha, ei olnud enam aega linti panna, kattis suurt granaat sisse, lõi põlema teise ja põles seal parkis maha ja. Ma mõtlesin, sõda läheb väga hulluks. No ja siis oli taset, jess tuli peale, meie jäimegi sinnani. Ta ei vasta ka ja surma vana mõisaait oli seal ainult need seinad üleval kiviseinad seal geoi seinte varjus või mis me poisid siis seal kahuriülem oli seal ja mis siis saab, et kahurid kätte ei saa, kas saaks kätte või ei saa? Need, kes läheb autojuhid, mõtlesin, et ma lähen, mina tean, kus autojuhid on, nad on siin esimese mäe juures, seal sakslastele mäes võetud, suured koopad sisse, seal koobastes, magavad seal ja autod on seal. Mines on toonud siia, mina läksin sealt üle põllu, koheskuvad kaevikutest sisse, kaevud, rukkipõld, paksuke põldu. Läksin seto mehi otsima, autojuhti siia, nemad, et nemad lähevad katseks proovideks, saavad järsku kahurid kätte. Mina sain autodega nappusidki ja autode peale ja üks mees egole arg. Nii arg, tema ei julge sõita, teema ei tule sõnu rindel. Mõtlesin, et aga peab tulema, kes tuleb siis rohkem, meil pole mehi, kaks-kolm meest on ja kolm autod on. Võtsin tema kõige esimeseks, ise hüppasin selle porilaua peale püsti ja ja tulen väljavat koolima, põle nagu küünal niisama teeristi enam vaja minna, saad seal tööriistu ei tule all kohe, et siis ma seda ka lähme otse üle rukkipõllu, et siin mõned kaevikud seemnetega kitsad labidad, meil on, see slepperid on, eks ole, esimene ratas ulatab üle kandma tagumine tule, kaks silda veavad tagantjärgi üll ja läksimegi nii. Läksime ilusson aida juure välja, poisid olid ja nendel oli õnneks kahurid kätte. Iga kahurijuure oli venelane pandud valvur sõdule kannet magasid. Tänaseks ja kolm kahurit tirintsena välja idajuure. Asse jumal, kui kuulsite automeriinsele küll antisena need aida seinad, küll need said kuulipilduja, raheti lasti rägisteta, käi, ei trehvanud püksi pihta saama ja kahurit jälle väga tagasi üle põllu üle kaevikute tulime, tõime ära ka. Ja siis oligi minul seal Vaivara mägede sõda oli lõppenud, meid toodi siis ära ja vat siis pandi meid, siis oli ainuke koht, kus siis pandi need kõik õhutõrjesse siis Vaivara jaama juure siiapoole, mägesid lageda ristlikena põllu peale oli meie olemise ees väiksed, seal kõik torud, oli meil kooslu põlduri täis jõe kallas olist jõgi jäi siis Vaivara jaamast jõgi, see jõgi ja just meie ette. Iga hommik hakkas trall pealgu, mägede pealt tulid lennukid tulitsemaks, silmad särasid, pealikud lassi, tulistasid kogunenuid, kannad 20 millimeetrised pealnud. Tulistasid kogu aeg siis meelega, nii. Õnnetus oli, et vot väike, meil olid kahurid, kilbid ees ja ei juhtunud meestega mitte midagi, maa sisse kaevatud ka ja taga olid siis suuremad ja siis kõige taga metsas pärast siis olid taanlased oma suure 88-st kaitsiaalnenud aga siis sotti mere, need lennukid ikka viis, kuus tükki tuli igavene. Jäidsime meie poole. Aga missuguse kaliibriga maha võeti kõige rohkem, no taanlased võitsid, aga nemad ei teki meile ka siis Eeess, kelle lennuk alla kukkus, siis meie Tarvutit kaige, keegi saamegi rõnga peale. Kõik tulistasid, kes teeb kindlaks missugune, missugune pataljonist Allavaid? Admesson Patarei sõja tehti ikkagi niimoodi, kuidagi kukkus siis? Eks see oli näha, sest raskepatarei, kui see tulistas mürsuga, kui tema mürsk plahvatas, seal, siis tema ikka näha, kui lennukisse plahvatas, siis oligi näha, kes kohe võttis ja no meil olid ka. Aga nad olid ju nii madalas, mis viga, meil seal kaheksa kaksteistkümmend toru seal Alt panid nagu sõela põelastina, ta pidi tabama seal. Ega seal ei aidanud midagi, nojah siis meie olime seal põllu peal, mis me olime, me olime ikka päris tükk aega seal. Siis ma vaatasin, seal oli üks suur vene transportlennuk oli maandunud, seal näen maha kuskilt tuld oli seal kartulivagude vahel käisid sealses soomustegemas hädamaandumine, lauldi Hagudi peani, Maanud Su, see kahe mootoriline teine mootor teise tiiva peal, ilma mu suur lohe oli. Ja siis meid oli siis lõppes ära seal ja metsis viidi ära sealt kohe järsku viidi kuremäe kloostri juures, siis oli meie sõda, seal lõpeb ja kuremäe kloostrilust oli voor, jäi sinna ja staap ja jälle need torud viidisessenna paksus metsas on. Virumaa metsadesse on nagu võimas jõe pole veel alla paks Metzinomor raies ma, kui ma käisin ühe korra patarei ülema koos seal see võimatus on soosuga sooja Kuuse võserike niukene lati mets või niuke, hea. Ja mõtle, kuidas seal olid kaevikud maa peale vaiad löödud kahelt realt ja lattidest siis laotud mõlemale aed sisse, nii et see, kus mees seal vahel käia saab. Ja siis mõlemat poolt mättad vastu lahutavad, nagu sa tulid, kaevikutest maa sisse kaevata ei saanud. Seal pidid mehed olema märg, jalgealune märg, lirtsub ja need olid siis, ega need põld kõrgegaansis küürakil maas, said liikuda, seal vahel mõtlesin kohutav rinne, siin rinne pidasid mehed, vastasel. Kooli. Või rallikoodi? Või vutialane Dormeedides täi meiega tuul, noodi hamboodustandera peske. Muhu Seena ja kõigil on ühine eesmärk Jade käes relvaga vaenlase pakutu. Kord ka see tool ja kui vaata andei ja tapeti siis kui tahan, Etna. No ei, ma rastan Nuuleva, kui Paimust mo kõrva. Nad ei käi ees rõõmsa Ko Tuudias Centrum. Neid, kes kuulnud Jako ja vaid me seni kui rauas peale ei vastandu. Teosturssekin. Kõik aarded, tuul, abilinnapea olnud või kas lauludes ka jaamati vaid kruusal rinudki?