Meie tänane tõlkijate saade on lindistatud Tallinnas Lasnamäel Valli helde kodus laual mees on osa tema tõlkeraamatuid. Need kokku on juba üsna palju ligi 40. Ja ta on põhiliselt tõlkinud läti keelest. Ja eks nüüd kerkibki kõigepealt küsimus et kuidas te siis läti keelt nii hästi oskate? See ei olegi nii tavaline Eesti inimeste hulgas. Et osatakse läti keelt. Rääkige palun endast, kust te pärit olete. Ja kuidas te läti keelt õppisite. Ma olen pärit küll väga läti ligidalt. Kodu oli kolm kilomeetrit Läti piirist Koiva jõest kolm kilomeetrit eemal. Aga jah, ega ega lapsepõlves ma just läti keelt ei osanud. Isa oskas küll läti keelt, aga kodus muidugi rääkinud aga lätlastega on kokkupuutumist olnud. Rannas käisime igal suvel, lapsed igal suvel suplemas. See oli suvel, oli nii madal, et sai jalgsi minna üle vees Läti kaldal. Lätimaal olen ära käinud väga varakult jäänud eestipoolsel kaldal oli ka läbitalusid, kus olid lätlased, elasid. Aga jah, nemad oskasid ikka eesti keelt ja rääkisid eesti keelt, need lapsepõlves balletikeelt just ei osanud. Aga kuidas üldse piiriäärsed eestlased ikka üldiselt osati ka poolsel kaldal ikka eesti keelt ja lätlased hakkasid kõik eesti keelt rääkima, nüüd eestlased ei hakanud läti keelt õppima, ei tahtnud õppida, siis selleks lätlasi oli ikka tunduvalt vähenenud, ei olnud mingit vajadust. Nad, kes seal elasid, tartlased, need olid juba pikemat aega elanud, oskasid eesti keelt. Kui ma käisin, algas, keskkond oli, siis oli meil koju sõitmiseks see väike kitsarööpmeline rong mis sõitis algast, sõitis happesse, alustas sõitmist, Eesti Valgast, sõitis Läti Valka, sealt võttis lätlased peale ja siis sõitis edasi lõuna poole kuni appesse välja. Sel ajal kui rong sõitis Eesti pinnal, olid läti vagunit lukus ja kui sõitis Lätti pinnale, siis olid eestivagunit lukus. Saladustega pahandust sellega ei olnud, kõik läks väga kenasti. Et ühine rong oli eestlastel ja lätlastel. Ja kõik said väga ilusti hakkama. Nii et mingid piirid, rolli ega midagi siis ei olnud. Piirikontroll Valgas oli üle piiri käimiseks oli passi löödi tempel kui üle piiri minna. Aga muidugi see piir ei olnud nii väga kindel. Need näiteks üks läti kirjanik vilks on öelnud, et tema elas Läti Volgas lapsepõlves ja siis Läti poisikesed käisid eesti hulgaski, samas kuna läti vol2 kino ei olnud. Ülikonna jala võrdlemisi hõlbus hüpata. Eriti lai ei olnud, piiri peal voolas väike-konnaoja, seal erilisi takistusi ei olnud, piiri ületamiseks veel noorusajast meeles on, enne kui te ülikooli astusite 44. aasta sügisel siis juhtus nõnda, et sinna kavatseti nagu rind, Me teha ja kõik elanikud taheti sealt piirkonnast aeti kõik ära, Valga linn tehti tühjaks ja siis sealtmaalt ka aeti kõik elanikud oma loomadega aeti kodudest välja ja Lätti omale siis aetimatara sealt lõuna poole. Need majad põletati maha, tegelikult seal rinne kuigi kaua ei püsinud, taganemine kestis kogu aeg, läks selle edasi Lätimaale. Aga noh, ka meie brekondaati koos kõigi teistega välja ja siis oli nii, et noh, need noored tüdrukut aeti kaevikuid kaevama. Ja seetõttu ma sattusin perekonnast lahku ja seal sai kaevikuid kaevata, kas osa tüdrukuid läks Saksa sõjaväeköögi juurde tööle, aga siis mina ja üks teine tüdruk? Meid lasti sealt tulema? Minul olid sügelised kätte, teisel tüdrukul oli süda haige ja me oleme mõlemad noored, ka seitsmeteistaastased, teised tulid vanemad. Ja meie siis üksinda, hakkasime Eestimaa poole tagasi tulema seal pätimaal. Me olime kusagil ühe väikese raudteejaama juures, kui, kui rinne läks sealt kohast üle, nii et ühel päeval põletati ja maha ja lasti raudtee õhku. Enne seda läks veel viimane rong Saksamaale. Ja siis järgmiselt päeval tulid siis Vene sõjavägi tuli sisse, nii et vahepeal oli üks päev oli nagu eikellegimaa. Ja meie siis selle teise tüdrukuga hakkasime tema tagasi Eestimaa poole ja siis jõudsime heinastesse haina sisse ja seal löödi meil tempel passi. Saksa väike väike paberileht, Austria, kes oli meil sinna löödis, teisele pole tempel seal, seal on mul praegu alles lätikeelne tempel sees, et siis olime juba Nõukogude Liidu all. Ja sealt sealt tulime siis Pärnusse. Teisel tüdrukul oli pärnus vend selleks oma venna juurde, aga kuna minul ei olnud kuhugi minna, siis muidugi ei olnud üldse raudtee töötanud, bussid ei töötanud, kodukohta, ei saanud nagu tagasi tulla. Ja peaaegu pall, jah, niukene üks suvekleit seljas, need midagi midagi ei olnud ega kuhugi minna ja siis läksin Pärnumaa haridusosakonda ja avaldasin soovi õpetajaks saada. Ja siis määrati mind õpetajaks ühte maakooli algkooli õpetajaks. Ja aasta töötasin seal kooliõpetajana. Aga jah, kuna ühtlaselt ühendus koduga oli väga raske ja talvel sain ikkagi teada. Tomakset olid koju tagasi tulnud. Et järgmisel aastal tahtsin nagu oma kodukohta ligemale saada, nüüd suvel olin juba Valgas õpetajate kursustel, Valgamaal oleks mul kohtiv olemas olnud, aga kuna Pärnu haridusosakond ei lasknud ära tulla sisendasin sisse dokumendid ülikooli astumiseks. Seda ei saanud haridusosakond takistada. Kuna sain ülikooli sisse, siis sain ka sealt Pärnumaalt üle. Selle tõttu pidin ülikooli astuma, et sealt ära saada, aga no muidugi ülikoolis hakkas meeldima, ehk lõpetasime ikka ülikooliga ära. Leppisite ülikoolis. Ülikoolis õppisin läänemeresoome keeli ja seal oli ette nähtud ka läti keele kursus. Haben tegi kaheaastase kursuse ja alguses osavõtjaid umbes 10 ringis aga lõpus teisiti inimesed kõik ära ja mina ja üks noormees tegime selle kursuse lõpuni läbi ja see andis üsna kindla aluse läti keel oskamiseks. Grammatika ikka sai täiesti läbi võetud ja, ja sõnavara ka juba üsna palju. Selle tõttu ma sain läti keele selgeks. Kuna te õppisite ülikoolis läänemeresoome keeli siis te pidite õppima juga liivi keelt ja olen liivi keelt õppinud. Ja kahe suvel käisime professor Aristega liivlaste juures keelepraktikal liivi keelepraktikal, tähendab. Ja tol ajal elas seal veel ikka üsna palju neid, kes liivi keelt rääkisid. Vanemad inimesed küll. Nii et kui, kui me küsisime Noorte poiste käest 14 15 aastaste käest, et kas teda liigelt räägite, siis nemad ütlesid, et ei räägi. See on hobusegeel nihetest, noorema tänavaid Läti koolis ja ei tahtnud liivi keelt õppida. Aga kes niimoodi ütlesid, kas need isendid liivlased, liivlased ja treid Liivi poisid? Elasime Liivi seltsimajas, mis oli enne sõda ehitatud hõimurahvaste abiga. See asus nagu liivi küla, kes kohal, sealt käisime siis ühel ja teisel pool nendes külades kuni kolka neemeni välja. Seal seltsimajas oli siis veel alles neid liivi keele lugemisraamatuid, mis oli enne sõda välja antud. Meile igalühel anti ka liivad kielten Luctobraantes liivi keele lugemik, mis on praegugi alles. Ja see oli noh, algkooli esimestele klassidele väikeste luuletuste ja väikeste jutukestega, keegi natukene ka professor Aristest, kui nad on meie ühine õpetaja, oli ta seal tuntud inimene nendes külades. Oi, professor Ariste oli Lätis palju tuttavaid, Riiast alates kuni sinna rannakülade välja panin rannakülades seal enne käinud ja ja tema tema saiu inimestega väga hästi läbi ja temal olid kõik tuttavad. Igal pool oodati teda. Ja ta oskas ju mõlemat keelt, nii Liivi kui läti keelt modema oskas väga palju keeli ja need ei teinud talle mingit probleemi kunagi. Ta võis igas keeles rääkida nii ja nüüd jõuame teie ainsa töökoha juurde, mis oli nagu varem nimetati Eesti riiklik Kirjastus ja pärastine Eesti raamat. The kuskil mujal ei olegi töötanud ja see oli ainuke töökoht on, et 51. aastal tulin alguses korrektoriks varsti sain toimetajaks ja töötasin kuni pensionile jäämiseni. See oli siis sel ajal põhiline kas toimetajatöö või tõlkija d või tõlkekirjanduse väljaandmise planeerimine või kõik kokku minu tööks oli ka toimetamise töö ja seda tuli teha paljudest keeltest, noh, ma võiksin ütelda, mis ma ise olen teinud, noh vene, soome, leedu, saksa, Norra, Moldaavia, need seal toimetamistöö oli ikka põhiline ja sellepärast ma olengi saanud nii vähe tõlkida, et tõlkida tuli ainult õhtuti ja laupäeval, pühapäeval. Aga põhiline töö oli ikkagi toimetajatöö. Mis tavaline toimetaja töö, kus olid normiti ette nähtud ja kõik tuli ära teha. Tõlkimiseks ikka ainult oma vaba aeg. Jah, aga miks te ütlete, et te olete vähe tõlkinud, kui teil on peaaegu 40 tõlkeraamatut aga see on ka peaaegu 40 aasta jooksul need arvestada, üks raamat aastas ainult. Ega ei ole rohkem. Aga netti kirjanduse väljaandmisel oli teil ikka oma sõna öelda, mida valida ja missuguseid sarju moodustada. Jah, kui mina kirjastuses olin, siis ikka kui, kui keegi pakkus mingit teost, siis ma pidin läbi lugema ja siis otsustama, kas, kas me võtame selle plaani või Ehiga? No tavaliselt küll ikka, kes juba fakusse ja see oli juba ka valinud ja tavaliselt need läksid käiku. Mis te arvate, kuidas eesti lugeja tunneb läti kirjandust? Kas meil on seda küllaldaselt välja antud, kas kõik tähtsamad teosed on tõlgitud? Ma arvan küll, sellepärast ega mina üksinda ei ole tõlkimata, on teisi tõlkijad, Karl Aben, Mart fuckids, Oskar kuningas, Ita Saks, nooremast põlvkonnast, Lembit Vaba kalkun. Ka peale ma usun, on küll kõik varem välja antud ja lätlased on ise ka on ka avaldanud rahulolu sellega, mida ja kui palju eesti keelde on tõlgitud. Näiteks ükskord ma mäletan, ühel esinemisel lätlased ütlesid, et eesti keeles on need kõik oluline ja varem välja antud puudub ainult Roobess niitide sari. Noh, see, see on kaunis suur sari ühisraamatut. Ma tegin ettepaneku plaani võtta. Aga noh, kuna see tõlkimine oleks mul nõudnud, võib olla ligi 10 aastat, siis ma üksinda ei julgenud seda enda peale võtta ja siis osa raamatuid, tõlkis Oskar kuningas lõpuks tuli nii väljade kuningas tõlkes kolm raamatut ja mina kaks raamatut. Mäletan, kui need viimased teosed olid jaanis Roobesneksi tagasitulek jaanist, roobisnikesi surm. Siis ma ütlesin kuningale, Dodge see surm endale seal nii sünged, kohati teie kui meesterahvas, kannatate ehk rohkem välja. Nii et ja tõlkija elab kuidagi selle tekstiga kaasa ja kui on, tagab traagiliselt kohatu sünged kohad, siis algküllaltki piinav neid sõnahaaval arutada ja mitu korda üle lugeda. Kas te lähete tegelaste eluga ikkagi väga kaasa? Ei saa ütelda, et nii nii väga kaasa läheks, sellepärast seda väga aegamööda tõlkimine nõuab väga palju aega ja ja seal on kõik need sõnad sõnade otsimise ja leidmise probleemid ja need, nii et, et sisu ka nii väga ju kogu aeg silmas pidada, aga. Ei, ma ei, ma ei ütle, et ma tõlkimisel just kaasa elaksin, aga ma ütlen ainult, kui, kui on niisugused väga-väga traagilised kohad, siis natukene nagu hakkab vastu. No aga kui te nüüd see 40-le aastale tagasi mõtlete, kes on olnud teile kõige armsamad autorid? Oi seda Ma ei oska küll öelda. Vaata, tõlkimine iseendast meeldib mulle ei saa ütelda nüüd, et noh, et, et ühte autorit tõlgib meelsamini kui teist. Tõlkimine iseendast on tore, kuigi ta võtab palju aega. Kirjaniku isiksus on jätnud. Mul on mulje kui teine. Noh, ma ei tea, võib-olla lähedasest olen tõlkinud vilist Laatsist, tema teosed on kuidagi väga sümpaatset ja enne seda kirjutatult sümpaatset sisukat ja inimlikult ma ütleksin. Raamatuna on ilmunud kolm romaani massi ebajumal inimesed maskides ja hiline kevad. Sinna te olete kirjutanud ka väga huvitava järeldusena ja laadsesse kohta niisugust asja, et, et ta oli suur spordimees ja spordi ja muusikahuviline Nende järelsõnade kirjutamiseks. Ma lugesin mitu raamatut läti keeles. Nende hulgas oli ka mälestusi, milles laadisest. Ja ta on olnud väga mitmekülgne inimene ja näiteks muusikast oli väga kodus ja öeldakse, et ta mäletas ka muusikat niisama hästi nagu igasuguseid arv aastaarv ja ja neid spordispordile kord ei näita kõiki, mäletas täpselt. Muusika oli tal meeles noorpõlvest armunud kass, mitte muusikuks hakata. Tema teisest abielust mõlemad pojad on õppinud muusikat. Need perekonnas oli muusikaanne nähtavasti olemas. Mida ütlete Andrei Subitsi kohta? Andres Sutt? Pitsa on muidugi jah, tema, tema romaanid on jah, väga rasket ja süngevõitu. Aga muidugi on väga korralik kirjanik. Tema teosed paistavad silma just sellega, et tal on väga palju Daile, ta kirjeldab kõike väga üksikasjaliselt. Muidugi tema teosed on ka üsna pikalt ja mahukat. Ta oli ka kriitika. Ta surus oma arvamused siiski liiga palju peale. Enne sõda, Lätis, aga kirjanikuna ja muidugi korralik klassik. Aga kuidas üldse on kirjaniku seisund ja kirjanduse tähtsus Lätimaal Eestiga võrreldes on seal ka mingit vahet erilist vahet küll märgata. Vlad luulel on seal suurem tähtsus kui Eestisse. Igal aastal korraldatakse luulepäevi, millest võtab osa väga palju inimesi, mitte üksnes nüüd haritlasi, vaid üldse kohe massidesse läheb luule, neil ja luuleta, luuret antakse palju välja, luuletajaid on palju. Ja luulet loetakse palju. Ja rahvaluulet kah, isegi vähemalt kirjanikud peavad endale auasjaks rahvaluulet tunda ja rahvaluule tsiteerida. Ja siis vahepeal tõesti ilmselt puhu tuul, vaip, vaiba, Baiba osatäitja valimine oli ja tuli väga palju Sorry ilusaid tüdrukuid kokku ja siis ei osatud enam kuidagi valida. Need žüriiliikmed otsustasid küsida, igaüks peaks lugema ühe rahvalaulu, aga selgus, et noored siiski rahvalaulu ei oska, need, et ei teadnud nad ühtegi rahvalaulu lugeda. Need Baiba kandidaat. Aga jah, eriti kirjanikud oskavad rahvaluulet ja peavad sellest väga lugu. Olete te iga lekki kirjanduseluga kursis? Ei ole viimasel ajal saanud seal käia. Aga loete ajakirju? Või kuidas te saate informatsiooni mul on ja nüüd 30 aasta jooksul on kogu aeg olnud tellitud läti kirjandusajakiri ja siis kirjanduslik avaleht kui meie kultuurileht. Kuni möödunud aastani. Kui seal nüüd kirjandusest on räägitud, sellega olema kursis olnud. Aga selleks aastaks kahjuks pole saanud tellida. Tellimine on niivõrd keeruline ja kulukas, et nüüd enam ei ole võimalik olnud. Aga mis te arvate, korraldatakse seal ka veel kirjandusõhtuid või, või on nende kirjanike meiega nii vaikne nagu meil? Selle kohta ma küll midagi täpsemat öelda diaga teatavasti ikka korraldatakse. Meil on korraldatud nüüd kaks romaanivõistlust, üks oli 1993. aastal ja teine oli tuju tõsta 94. aastal. 1993. aasta romaanivõistluse kohta on mul andmed olemas, üldjoontes seal esimest auhinda välja ei antud. Tase eriti kõrge ilmselt ei olnud, aga muidu anti välja kaheksa auhinda. Aga nendest neli olid niisugused, kus see teos oli autori esimene romaan. Üks on mälestused ja siis mis nüüd nagu esikohal Mulle tuli, see oli egi Sernanssonzi mees lapsevankriga. See on fantastika. Õieti filmi stsenaarium ümber töötatud romaaniks. Sisuks on, et. Lätimaad on tabanud mingi mingi kosmiline katastroof, nii et suurem osa inimesi on hävinenud. On ainult mõned üksikud siia-sinna elama jäänud ja siis mees lapsevankriga, kelle nimeks on arhivaar käib mööda maad ringi ja kogub mälestusi just sellest õnnetust momendist, et kus keegi sel ajal viibis ja kuidas ellu jäi. Mis tingimused need olidki, siis ellujäämise põhjustasid. Ja siis liiguvad seal ringi mingid väiksed mehikesed, mingist kosmoseelanikud, midagi teiselt planeedilt. Tahavad Läti maid kokku ja, ja tasuvad nende eest siis toidutuubidega tuubi toiduga. Nii et see on nagu noh, tänapäevale vihje. Aga üldiselt fantastika, fantastiline romaan. No kas praegu antakse ka palju pagulaskirjanike välja? Jah, pagulaskirjanike nakatud, nüüd välja andma. Üks esimesi oli Gunarcianovskis. Kõigepealt ilmus ajakirjas tema romaan 39.-st aastast. Jäädavalt see käsitleb sakslaste äraminekut Baltimaadelt. Seejärel anti välja kirjastuses raamatuna tema romaan linn jõe ääres ja seejärel kaks romaani ühes köites. Saardia udu Trenti jõel, mille ma tõlkisin, ongi nähtavasti tee viimane tõlkiranud. Seni see on ja viimane ilmunud sinu vahetevahel kõlanud hääli, et kes enam tunneb pleti kirjanduse vastu huvi. Ja ei taheta eriti neid raamatuid välja anda, aga nüüd, kui ma otsisin seda Gunnar sjanovskise raamatut Saaria udud renti jõel, siis oma kogemuste põhjal võin ütelda, et inimesed loevad seda päris suure huviga. Praegust, neil leiduvad mõned inimesed, kes on seda väga kiitnud, millegipärast ma ise olen ka sellest küljest heal arvamusel, sellepärast et eesti kirjanikest keegi ei ole seda teemat üldse puudutanud. Pagulased Inglismaal, see on meile uudne teemana? Ei no muidugi, see on täiesti loetav raamat ja huvitav, et seal on üks kesksemaid tegelasi selles romaanis saar. Eestlane Juhan Raudsep lätlasest ka kiidavad seda, et see on väga hästi antud kuju ja ja noh, muidugi lätlased ei olegi eestlast kuigi palju kirjutanud ja pealegi nii hästi veel. Nii et ma olen ka autorid sellest kiitmata eestlastest hästi kirjutanud, seal on teisigi nüüd Eesti laulupeod ja mida ta kogu aeg kiidab. See esimene romaan Saar on Lätis lavale seatud näidendiks. See esitati möödunud suvel Valmiera teatris. Autor ise viibis ka etendusel ja etendus lõppes Eesti hümniga selle Juhani pärast, jah, ilmselt huvitav kuju, sellepärast et see on ju tegelikult nii-öelda mingeid positiivseid omadusi ei ole, ta on suur joodik ja ja niisugune räuskas lätlasi, ta vannub ja nimetab vist neid läti kopsudeks, nagu siin siin vanasti neid nimetati ja ometi lätlased seda kuju armastavad. Noh, eks puudusi on igalühel ja võib olla soomlane polegi inimesel kõige hullem puudus, on veel suuremaidki õhtul. Et ja noh, see tema puhul joomine oli ju ka nagu sellest haigusest tingitud, ta ei olnud niisugune alkohoolik. Nojah, ja pagulaselust seda nukrust on, on tal väga palju nendes romaanides ja huvitav, et see on kuidagi, kui ta meenutab Lätimaad, siis meile väga lähedane. Jah, kindlasti, aga Janovskisest veel, kas ta on üldiselt viljakas autor? Lätis kavatsetakse välja anda tema kogutud teosed 20. köites, romaan on tal ka umbes sama palju. Ilmselt antakse mõned romaanid siis ühes köites välja ta küllalt viljakas autor teine autor, kes on nüüd tähelepanu pälvinud, see on Antslas Eglitis. Tema elas Los Angeleses Ameerikas. Lätlased peavad teda paremaks kirjanikuks veel Janovskis või noh, tema isa oli juba luuletaja, kirjanik Viktor kiitis Ma juba ära tõlkinud, aga ma ei tea, kas, kas sellele naljaandjat leidub pansion lossis seal kirjutatud Ameerikas ka, aga see käsitleb lättima elu kahekümnendail aastail. Tähendab, see on tõlgitud, aga ei tea veel, kas välja antakse või jah, selle peale ei ole lepingut. Ei tea, kas keegi tahab trolli anda, vahetada tõlgitega terve romaani, lihtsalt entusiasmist? Vahepeal ei olnud midagi, eriti siis täiesti tõlkisin sellepärast, et et tahtsin, ehkki ta midagi teha oleks. Kui ma siia tuppa tulin, siis ma nägin laua peal oli inglise-eesti sõnaraamat. Kas ka teie olete inglise keelele üle läinud? Paratamatus? Mil. Läti keeles ei ole niisuguseid teoseid, mis ostjaid ligi tõmbaks. Ja siis nüüd praegu tõlgin ühte seikluslugu. Inglise keelest praegu elu niisugune, te olete peamiselt oma kodus ja suhtlemine välismaailmaga on, on piiratud. Mul on teile praegu tõlkimine ja mida see on andnud teile kogu elu jooksul. Tõlkimine on niisugune tegevus, mis meeldib mulle väga. Ja ma ei oska ette kujutada mingit muud mis veel rohkem võiks meeldida. See on tõesti, kuigi ta võtab väga palju aega ja ega ta nüüd nii kerge töö ei ole, aga aga kui meeldib, siis on, siis on hea teha.