Meie tõlkijate saatesarjas olete teie, Leo metsar, esimene, kelle kohta võib öelda kirjanik ja tõlkija. Ja nii on teid nimetatud ka entsüklopeedias. Aga sealt ma lugesin peale teie enda viie raamatu on siis mainitud, et te olete tõlkinud paarkümmend tšehhi ja slovaki proosateost. No see on küll natuke vähe öeldud, sellepärast et ma vaatasin, et selles nimekirjas, mis te mulle saatsite seal oli 58 juba tšehhi keeles tõlgitud raamatut. Ja 14 slovaki keeles, see teeb juba 72 ja siis te olete tõlkinud ladina keelest ja vene keelest ja nii et ei tea, kuidas see niimoodi entsüklopeedias nüüd sattus ja sinna tema nüüd jääb. Noh, siin on lugu kindlasti selles, et suuremaid asju on nüüd paarkümmend sest näiteks Loomingu raamatukogusid on midagi võistlus 12 või 13 numbrit. Kas läheb ka muidugi täie ette, aga ei vaatama hakata siis muidugi vaks vaheliselt tõlked, äraks mingi suur romaan või, või tõlkideks Loomingu Raamatukogu. No on ka vahekast tõlkida ära üks paks igav teos või tõlkida ära oota Paveli ilusate sokude surm, mis on jälle väike raamat. Kas ma seda muidugi aga noh, lugu on siiski nii, et et kuidagi see suurus äratab tähelepanu. Aga noh, väike asi jääb ikka nagu kõrvale või ta peab tõesti olema juba väga nagu mõttel, näiteks omal ajal ilmus sügamiilse võõras pisike raamat. Terve Prantsusmaa ei osanud aasta otsa midagi öelda, enne kui ta kirjutas, siis selle üle kommentaar ja siis saadi aru, et kirjutas saart kohe, et võõras on klassika, aga niuksed teosta muidugi harva. Kui alustada õige kaugelt, siis tuleb mulle meelde niisugune iseloomustus teie kohta, ma kuulsin seda siis, kui ma olin noor üliõpilane. Et leo metsar on ajaloolane, täpsemalt arheoloog ja oskab hästi ladina keelt. Kust niisugune kuuldus hakkas levima. No mina käisin Treffneri gümnaasiumis klassikaharus ja õpetajaks oli Richard Klais, mul siis on selge muidugi, et et ega seal tuli õppida ja ei saanud mingisugust piilimist olla. Nii et see oli sat lihtsalt sealt pärit ja ajalugu arheoloogiat jah, sai õpitud, aga, aga noh, pärast tuli välja niimoodi, et et arheoloogiaganis naasi, et et tema puhul peab väga laialt haarama. Võib-olla praegu saaks seda teha sellepärast et Eesti ikkagi on juba Harreoloogiast ajast peale olnud üks Põhjamaade osa peaks kaasa tõmbama sinnani Rootsi, Soome, Norra, Taani, kõik need arheoloogilised kogud. Aga kui mina sellega tegelenud siis on nii, et ei saanud Soome sõita mingit moodi, rääkimata nüüd lähed kuskile Kopenhaagenisse Stockholmi, istus seal mitu kuud ja uurib neid ja nii, et sedamoodi noh, see arheoloogia nagu pidi parimaid laevu, jääme ootama ja keegi noorem mees, hakkame asju tegema teoks. Nii et te olite mõnda aega ajakirjanik ja siis heitevabakutseliseks Nii see tõesti oli sest ajakirjanikuna olles ma kirjutasin esimese romaani, siis võeti Kirjanike liitu ja sellest sai juba nagu tuttavamaks kirjastustes ka ja sai hakata selle vabakutselisena leiba teenima ja ja oli võimalik sellega ära elada. Kui veel ladina keelest rääkida, siis te olete tõlkinud rooma kirjanduse antoloogias. Sina tõlgitakse liides osa, aga sellega asi poolikuks, ta tagantjärele oli just hiljem juttu, et oleks pidanud tõlkima terve raamatu, et nüüd sai ainult niimoodi sa tegelikult ainult legende, mis on seotud rooma asutamisega ja selliste asjadega. Aga hiljem, kui oli ka kriitikassist seda juttu, et, et just Liiwiuse maid puudumine, et on nagu omaette suur viga. Aga noh, kuidagi niimoodi ta tookord tehtud oli seal ja ja nii, et et kes tahab teada, kuidas Rooma asutati ja mis seal alguses tehti kätte aga, aga tõesti jah, oleks ikka pidanud võtma raamatu, et anna pilti kogudest misse, liivlased, Sonda. Aga enam ei kavatse ladina keelega tegeleda. Kunagi oli apoleiuse Kuldeesist juttu, aga see oli kõik ant tütre tasemele, nii et hirmus ammu kadunud Elmar Kits tahtis tal illustratsioone teha veel ja, ja oli kuidagi kavatsetud. Et Dorpat ja Kaalepiga ja kolme peale teha ja niisugused asjad, aga nüüd on Torposka kadunud ja, ja niimoodi. Ja ei saa siin lihtsalt õhku rippuma ja praegu noh vaevalt, kuigi muidugi ta oleks ju põnev asi teha, aga aga no kus sa, kus sa leiad praegu kirjastajad sellele. Aga kui te ülikooli lõpetasite, kas te siis juba oskasite tsehhi või slovaki keelt? Ei, selles pole mingit aimu. Aga asi oli nii, et 57, kui loodi Loomingu Raamatukogu, noh, ma olin üht-teist juba kirjutanud ja kuidagi kiirelt ringkondades nagu veidi tegelenud siis oli suur koosolek Tallinnas ja seal koosliku mõte oli see, et tarvis mingit moodi meie kirjandusse tuua just tõlgete kaudu endale värskelt. Et sotsialistlikud vaadates antakse väga palju välja huvitavaid asju, aga meie mitte midagi teha ja siis loodigi Loomingu Raamatukogu. Aga siis tuli kohe küsimus, kes tõlgib. Pöördu siis nagu kõigi poolemad, kes soovib tõlkida, oskab, tulgu tõlkima. Ma läksin siia samma juurde, tahtsin saksa keelest tõlkida, selgus niimoodi saksa keelest tõlkida, nagu võis arvata, et kui palju ja vaatas samma ülevaatuseta. Tsehhi keel on, vabasõnad, on vaba küll, aga mis mul sellest, et no aga mis siis on, et kas ta on slaavi keeleminegi Moody jätmine, kuula ära. Loengukursuse ülikoolis loetakse ja võtta kätte ja siis võtsingi tõtt. Tuli sisse ja läksin siis professor Smirnovi juurde, küsin, kas võin kuulatama loengut. Nemad, olge head ja kuulasin lektorikursuse ära ja hakatakse tegema ja niimoodi juba 50 seisma tuli välja see esimene väike valimik Sapeki lugudest. Aga hiljem muidugi hakkas asi minema, sai Prahasse minna Bratislavas halvasti ja siis juba suvekoolis olla, seal ütleme, raisad, keeled nagunii ära õpitud. Aga algul ta oli puhtal kujul niisugune, olgu see õppimise peol. Aga kui lähedased on tšehhi ja slovaki keel? Palju lähedasemalt kui Soome ja Eesti näiteks olnd niimoodi, et ilmus ma ei tea, kas praegu kyll varem ilmus mõningad aja kirjusel intelligentsile impulss, oli üks niisugune senise spetsiaalne ajakiri, kus olid siis sees sellised spetsiaalsed kirjandusküsimused ja artikkel võis olla siis kas Slovakkia tsehhi keeles, et eeldate seda, et kes niisugust ajakirja juba ostab, mõlemat keelt valdab. Ja tõepoolest, kui ma mõtlen tsehhi keelt, õppisin slovaki keel või tõesti nii, et et lihtsalt võtsid kätte ja kui mõnda sõna Tjanud baasist samast, kus ta hakkas kohe minema. Aga te olete tõlkinud rohkem ja tunduvalt rohkem tšehhi keelest, kas see kirjandus on ikkagi? Siin oli ikka seesama asi, et nagu on, et rahvas on suurem kirjandus on ka suurem, kui nüüd võrrelda Eestiga, siis Slovakkia Eesti vaheliselt väga täpselt paralleele tõmmata. Kui vaatama hakata, kriitiline realism. Meid Vildement Nelfronograal. Meil siin Noor-Eesti 1905, neil noor Slovakkia ka 1905 meil Gustav suits, Rasko üks niisugune mees samuti kas või seegi, et näiteks enne sõda oli seal ka, et Maal jalad seisnes viis protsenti rahvast linnas 25, nagu meil nüüd muidugi tohutu linnastumine. Ja niimoodi siis ongi, et tsehhid on olnud nii nagu eeskujuks on slovakid kogu aeg nagu püüdnud järele minna. Ja selle tulemusena muidugi nii, et tšehhidel jaguneb kaheks on vanatsehhi kirjandus. Sellepärast et 1620 pärast valgem lahingut. Peaaegu kõik see kirjandus hävitati, kuna sihukses Siitlik ketserlik. Ja uus kirjandus hakkas umbes üks 100 stardi hiljem, et Praha üliloetakse kahte tšehhi kirjandust, vanad tsehhi jõustechi. Aga noh, Slovakkias on muidugi niimoodi, et seal hakatud küll kah peale esindajat kihaslikud märgid seal umbes 1450, no nagu meilgi siin kuskil trükikunstiga, aga mingit sellist tahtsimegi, vanas lokkiva uut slovaki ei ole ja selle koha pealt on üsna ühtemoodi. Ja noh, paratamatult on muidugi olnud see slovaki kirjandus nagu, nagu ütleme, hõredandat tsehhi kirjandus on olnud, ütleme, mahukam Jaan rikkalikumalt. Aga aga, ega nad maailma tasemele jõudnud ei ole, nii et sedalaadi paratamatult, kui sa sinnapoole pöördud torn rohkem silma kus ikka rohkem andat, ja kui sa tõlkija oletad, siis püüad ikkagi võtta sealt, kus see valik rikkalikum. Ja tundub, et selle valiku olete teinud ise, sest kes ikka oskab neid raamatuid välja. Selleks ma siin ongi niisugune asi, et kui raamatu kätte võtad, loeta läbis, mõtlen, et kas ta võiks minna või mitte. Tõlketeoses on umbes nii, nagu võtakse pöörama taime istutamine kliimasse sised ja läheb kasvama. Ei lähe. Üks raamat oligi niimoodi, et väga populaarne oli salajased sõnumid, Prahast läks suurtes trükkides ja, ja väga populaarne ja hotellis, nagu välja lugesin, läbi selgus selgus niimoodi, et see autos oli kirjutanud niisamamoodi allegooria 68. aasta sündmuste kohta. Kui sa neid sündmusi teadsid, siis oli kohati päris head nalja. Aga ei saanud. Taivo ja polnudki midagi teha, tuli jätta tõlkimata, kes siin nalja teha, 60 80 temasse ja see asi oligi nüüd ja kirjutama nii palju kommentaare vaid juurde, et oleks kadunud juba lugemise mõnuna, vara. Tulegi. Tõlkijana te olete jäänud ka ikka suurelt osalt ajaloolased. Noh, ajalugu on selles mõttes ju põnev asi, et kui me mõtleme nii oma praegusele elule, siis ta on õieti kahest sellisest allikast pärit antiik ristlus. Kui mõelda tagasi, siis antiik natuke veel lubatega, Kristo sai nagu täitsa välja lülitatud. Moody jäi siis nii nagu õhku rippuma kogu see asi, et et minu arusaama järgi, et kui ma vaatasin neid kooliõpikuid, siis minu arvates õpilane küll aru ei saanud, kus meie kultuuri tulnud. Ja sellepärast kristlus nüüd nagu ei saanud propageerida ka tõlkida, aga antiiki said need antiiki tundus teinud ikka need, kes tahab ana rooma riided näha, mingu kirikusse. Kircopetada Laari, 2000 aastat vanad või rohkem midagi. Roomast maast Roomast üle võetud panter, tänapäevane siga, teadus, mis lõpeb sõnaga loogia, see loogiline kreeka keelest tulnud jällegi nii, et selliseid sidemeid tagasi Ivadeni küllalt olemas. See kauge ajalugu on meile tulnud jah, nende teoste kaudu, mida te olete tõlkinud tšehhi ja slovaki keelest ja kui vaadata neid kõigepealt seda Edors torssi, raamatut, samuti kütid, siis see on koguni paleoliitikumist ja meil on seal märgitud ka järelsõnas või eessõnas, mis seal oli. Et Tšehhoslovakkias on palju leide, pani liitikumist. Jah, seal ongi selline asi, et meid Eestis baleviitikum ei ole, sest tollal oli siin Eesti jää all. Aga Tšehhoslovakkias oli juba Vabapale liiti, leiden on seal näide, see kuulus Willendorfi Veenuski on ju ka õieti seal Slovakkia territooriumilt leitud omal ajal, see on maailma kuulsleid mammutid olid seal ja muuseumid, need mammutid kihvasid kõiki näha ja. Mees, et et ta oli hariduselt kooli õpetaja, pedagoog ja ta kirjutas need nagu just õppematerjali lisaks siis on näha ka, et on, et raamatutel kirjutatud materjali tundmisega väga lihtsalt, kui see mammutikütid on nüüd nagu noortele siis täiskasvanutele või õigemini igaühele väga huvitavat sama rovski etiidid, samuti Moughobaja, Burjani truskid, jaga sumerid. Sest need on niisugused populaarteaduslikud asjad nendest kaugetest aegadest ja kaugetest riikidest sama rovskini üldse selles mõttes huvitav mees ta ise ka palju ringi liikunud. Temaga, kui sa Prahas juttu ajada, siis omal ajal oli nagu mõni reporter võis ütelda, et et vaat et ütleme, et Ateena teatrist. Akustika on väga leebe, diaatris hoiumistada, laadija samuti kiitis türgi maad, ütles, et kui tahab keegi näha muistiseid nagu türgi maale kõige rohkem säilinud neid et selle kõrval rooman üsna lage ja, ja ei ole teised ka midagi erit. Muidugi oli temaga just selles mõttes huvitav juttu ajada. Et ja tõi sealt välja nii huvitav probleeme. Näiteks ta ütles samamoodi, et kui saaks moodustada mingi niisuguse kirjanike uurijate rühma, kes võtaks kätte ajavahemikku Kreeka-Pärsia sõdadest, Aleksander Suure vallutuseni selleks 150 aastat, selle 150 aasta jooksul on loodud kogu antiikkultuur. Ja hilisem aeg on ainult statultuuri varieerinud. Et kui saaks luua nii see uurijate rühma ja kuis asus tööle võib-olla teeks 10 aastaga selle vahemiku paariks, siis oleks kolossaalne asi, millega mitte midagi võrrelda ei saa. Õiged on, muidugi on, aga, aga noh, loomalt vajaks akva koolitamist, tiitidega oli mingi tähtis see, et tiitide kirja avastas just Hosni, kes siis oli tsehh. Siis ta loomulikult on igatpidi au sees seal ja samuti kui ma tõlkisin, tuli välja täna Tartus käinud. Seda asja ma uurisin natukene, tookord siis oli. Ariste teadis seda tõesti, et oli siin professiomora korraldusel vaikse vastuvõtutalle ja nii, et on see nii kuulus mees ka siin Eestimaal viibinud siis Moughowa Burjaaniga keset Roscenoonid. Nendega. Tõenäoliselt, aga kõige huvitavam oli see, et ma sattusin 89 Prahasse, kui seal oli suur truski, näitus oli sinna kokku toodud siis naabermaadest ja sealsamal napsi. Seal on üks, üks niisugune suur hall nagu Moskvas seal maneeži väljakul, kus need suured kunstinäitused on täis siis kõiki neid trusti asju, niiet mani tõlkinud oma silmaga väga hea seeria tõesti põnev, põnev elamus, muide niipalju siis igavad. Ma olen ka näinud slovaki territooriumite Vana-Rooma Jupiteri templit. See on kui Bratislavas minna üle Doonau lõuna poole umbes üks, viis kilomeetrit ankeru laata nimeline koht. Ja seal on ta välja kaevatud ja on nüüd siis turistide magamise koht. Sest selgub sedamoodi, et varem arvati, et, et ainult toona oli see rooma riigipiiriks. Aga nüüd selgub, et, et on üle Doonau läinud selleks võib-olla kilomeeter 150. Ja omal ajal sealt käinud Tibeerius ja muideks ka Marcus Aurelius oma. Olen iseendale kirjutanud slovakkias vahi jõe ääres. Samuti analiselt slovaki linn, Trentsin on olemas isegi raiutud kaljusse üks niisugune epitaafitsiindiivishee Rooma leegion sellal aastal 179. Nii et 1979 olid suured pidustused seal 1800. Ma olengi just omalal tõlkinud Sokratese ja pärast meid tulgu või veeuputus, stseeni paralleel nagu sellele, kuidas käib võimuvõitlus. Aga Sokrates muidugi, ent põnev, sest üldse kui selline filosoof vaimuinimene on, kus tsentrumis on alati palju huvitavam kui mingi väejuht samuti nagu Leonardo ravintsigi näiteks pähe autorite ja Miroslav on Eestis käinud. Ja mul on meeles see, et olime Tallinnas kohtunud temaga ja talle väga meeldis Pirita klooster. Teine lugu oli see, et nad tsehhimaal merd ei ole, meri on nagu omaette sündmus. Aga see oli tookord sügisel kusagil kas novembri algul midagi. Ja kui me sõitsime piiri pealt tagasi, siis olime merel niukene möll, et pildus tee peale vahtu ja lained. Nii et panin Miro slaavlased tõelise elamuse. Kuigi ma pidin talle ütlema naat, seened ei ole mitte midagi, et et kui natukene siin möllab, mässab, aga talle oli juba, see on omaette suur, võimas võimas vaatemäng. Aga huvitav on see, et Leonardo da Vincist on meil tõlgitud tšehhi autori teos aga ei ole tõlgitud itaalia autori teost, Leonardo da Vincist. Siin on muidugi see, et see mees on ise just tehnikamuuseumis, on eluaeg töötanud ja kes asjaga tegelenud. Sest mäletan, kui seda asja otsitud sai vardaga paar Itaalia autorit. Aga mina ei tea, kas saatnud õiget asja kätte mulle või muud, aga natuke ikka nagu pealiskaudsemalt. Aga siinse iile on just nagu nagu dokumentaalasjade mees, sest kõik, mis ta on teinud, siin on olnud ikka sedamoodi seotud, et see pole mitte otseselt nii. Nii päris ilukirjandus, kui ta on püüdnud laiendada. Ja nii sai võetud tookord ja ja mul on väga hea veelkord, et ta välja tuli, Leonardo puhul on just niine asi või mõtlevad, et mis asju teeb küll loodus, et et ühele mehele jagad neid talente nii palju, nagu lõpus on keelatud. Aga igal pool oli niivõrd andekas, et need kiskusid purustada, tead, mis ta peaks tegema? Kas ta peaks olema insener või peaks olema maalija või vaid skulptor või, või, või luuletaja, muusikamees või vanasõnadega liiga palju head ei ole ka hea. Muidu ja siis on huvitav asi rese Levadze sellest Ma olen tõlkinud. Luthor subjeki varjatud allikas, aga ma imestan, et 76. aastal on tulnud välja raamat gooti altarist ja kus on isegi pildid sees. Maria Jeesuslapsega ja siis altari plaan, kuidas teil läbi läks, 76. aastal? Tänu muidugi otto sammale ja Lemmbeedelile nemad oligi vaja, siis ütleme nii käiku panid. Aga muidu on, asi on selles, et lebo otsa puhul on selline imelik lugu. Ei saa ette näha, mis on hea, mis on halb. Tähendab Levad seal Raadil selline asi, et Ta loodi 1245 pärast, et siis mongolid äsja rüüsteretke teinud tagasi läinud, tulevad jällegi loodisse linn sinna, et kui need tulevad, siis on üks tõkked ees. Aga leotus asub sellise koha peal, kus oli võimalik kaubateed ära minna nii poolasse kui ka omakorda sisse lääne poole. Linza väga jõukaks ehitati siia neli kirikut, suurt vägevat müüri ümber, kõike tõtt. Aga möödunud sajandil, kui hakkas arenema kapitalism, siis taheti raudtee tuua Lev otsast läbi. Linnaisad olid selle vastu, et mürinat kärin ja suitse rikub ära ta raudteeliini mööda. Ja tulemus oli see, et Levad sai kõrvale sellest üldisest arengust ja muutuses väikelinnaks tänapäevani 9000 elanikku. Aga mis edasi juhtus, juhtus nii, et kõik on alles jäänud sinna. Ja nüüd on ta niisne magnet turistidele. Kõik sinna lähevad, kõik sinna kõnnivad kohale ja müür on täiesti terve, neli suurt kirikut seest olen nüüdsest Tarkovski ütelda, mis on hea, mis on halb samal ajal näiteks kui 1420 ehitasid juhaskussilisema Tabori mis oli ka vägevate kindlust ja kõikemüüridega ka lõhutud müürid maha, sest linna laiendada ja tööstust ja praegu hoiavad tsehhid raputas teda asjatult Baborganise löögi andsid sa noh, jäänute paar torni pistereitjaga, kui vaatab piltidelt, labor oli, missugune turistide meka ta praegu oleks, aga mõned on muidugi üht-teist, maa-alused käigud, mis seal on, aga, aga selles mõttes huvitav. Slovaki linn, jah, slovaki linn ja seal kõige põnevam on selles peakirikus suur altar. See on niimoodi, et et ta on peaaegu kaks kõrge. Ja kas oli neli tähistamist on lai. Hanno, kõige suurem gooti altari üldse üldse kootinit puust altarit on Slovakkias umbes üks neljandik kõikides maailmas olemas andnud tsement, restaureeritud ja on nii tõmbenumber. Ja ta on tõesti ääretult huvitav. Sest kui seal vaatama hakata, niisiis on seal sees küll realism, küll naivism ja küljes on igasugused kullaga, ülepingutusi, Reike kõiki selliseid asju räägiti meile seal, et et Ilja Ehrenburg kaks tundi seisundi altarit. Aga see varjatud allikas meenutab natuke Jaan Krossi. Jah, on küll, on küll, jah. Need on need põhiselt olnud niisugused populaarteaduslikud teosed, millest me rääkisime. Aga teil on ka palju ilukirjanduslikke teoseid tõlgitud ja ma vaatasin, et te olete tõlkinud kavatslow klaverit. Vaata Faveliga oli niisugune asi, et mina 66 olin esimest korda Tšehhoslovakkias ja siis oli seal Pavel trost, tema on tõeline filoloogia lingvist, kes võrdleva keeleteaduse inimene. Ta oli tegelikult eesti keelega ja me saime temaga nii nagu hästi seal kontakti. Ja siis oligi niimoodi, et ta tahtis saada mõningaid eesti keele asju, mida ma talle lubasin saata. Tema lubas mulle saates sealt nii noorte vihaste meeste omi. Ja lugesime üles neid seal siis Ivan kliima Joses Coretski ja annust lustiga. Pavel ja saatiski mulle siis ühe valimikku, Haaveli näidendid. Mina lugesin läbi sellesama teate see tema näidend ja ja no oli kohe selge, et, et see on paroodia selle meie süsteemi kohta. Tõlkisin ära ja paistab ikka asi on hästi ja korras. Aga 68. aasta asi läks üha hullemaks ja siis oligi niimoodi. Et läks nagu võidujooksuks, teistest oli näha juba, et ega see asi nüüd nii hästi lõpet tuleb enne välja see Havel siin või ei tule, sest noh, kogu aeg sai muidugi rõhutud selle peale, et tegemist on lihtsalt niisama absurdinäidendiga. Ega siin midagi ei ole kedagi mõeldud, aga ega midagi allegooriat väljuda tulijaga hiljem kuulis siiski. Sammal on ikka olnud, selle asjaga pidi pahandusi, et miks nihuke lugu välja tuli, aga noh, välja tuli, ei ole Avelgalt võimalik kontakti saada. Ma saatsin talle, et kas see on nüüd möödunud aastal vist või sinna raamatuga ta president juba oli uueks aastaks soovida talle jõudu, aga nähtavasti on vist nii palju tegemist olnud. Ei ole mingit kontakti, kirjutasin küll, saatke midagi mulle sealt kui tal, kui tal on seal, et vaatame veel midagi teha, aga ei tea, kas ei läinud kätte siis või noh, võib-olla on ka kätes Toort kogu ahjus Moskvaga kuulge veel võib-olla vaadata. Pagan teab, et et kirjutatud peale härra presidendile. Kahtlane asi. Kui nüüd vaadata neid teoseid teisest maailmasõjast, mis te olete tõlkinud siis kui ma lugesin seda, mis ma juba enne mainisin Paveli ilusates hukkude surma ja otsena šeki Romeo ja Julia ja pimedus, siis mulle tundub, et kui need autorid oleksid praegu kirjutanud need raamatut, nad oleksid samuti kirjutanud, nagu nad tookord kirjutasid. Aga mis te arvate selle natsliku romaani kohta? Surma nimi on Engel, issand. Kas ta praegu oleks selle niimodi kirjutanud? Ei ole nad tema üldse Liisne amfaan Teeerrievl sellepärast et kogu aeg, kui ta seal oligi, ta otsisin teravaid teemasid ja kuidagi ründas ta süsteemi, näiteks tal üks on raamat on hilinenud reportaažid, selle, ta andis välja siis just 68, kui see vaba moment oli, sealdasid, tõi välja terve hulga niised asju, missugust ülekohut on see süsteem teinud inimestele ja ja kõike muud. Need Stahli kogu aeg nagu vastuolus selle selle süsteemiga. Ja siis omakorda küll teda jälle pigistati ja ja lõpuks oligi niimoodi, et ta nagu ise kirjutab seda, et istus öö otsa Bratislavas turuplatsil, seal augustikuus kuiva tankid sees olid, nii, mõtlen, et mis nüüd teha. Et aga nii palju, kui ta kaalus jõudis tulemusele, et muud ei ole, kui, et ta pannakse kinni lihtsalt ja siis ta läks minema. Aga väljaspool Ta on kirjutanud terve hulga asju, aga ega need ei ole olnud üldse ta valitsust ründavad vaid igasugused muudel teemadel. Aga nii kui uuesti tagasi tulnud jällegi siis kirjutan kah mõned lood küll ja ja siis noh, on analüüsinud seda lugu ja naerugaas kirjanikega. Ja põhimõte on umbes, on see, et me siiski olime ikka nagu liiga nõrgad, et kui ma oleksin ikkagi ju nagu veidi energiliselt vastu astunud, selle süsteemi külmemaks rohkem korda saata, nii on olnud tema seisukohtadelt. Teil on muidugi tõlkeraamatuid väga palju ja me võiks lõpmatuseni nendest rääkida. Aga kahjuks saateaeg ei võimalda seda. Ma mõtlen, et ma ei valeta, kui ma ütlen, et teil on kindlasti midagi käsil praegugi. No momendil otsek suuremat käsil ei ole, väiksed asjad. Sellepärast et kirjastuses seisab ja peatselt välja tulema ilus nõid sellega lõpeks siis Peeter kukani triloogia, kus ta hirmul on kaks asja, kuninganna tega jalgu ja portsud sõrmus. Ja samuti on väiksemad asjad on siin ja seal veel, aga aga no midagi suuremat momendil nagu praegu ei ole sellest alati niimoodi, et peab enne kokku leppima kui midagi suuremat käsile võtad. Sest väike asi on kõik midagi kuskil ikka ära panna, aga, aga kui juba mingi suurem asi võtta, siis praegu ongi niimoodi, et et saab teha need ajalehed, ajakirjad ühtes, väiksemate asjade rahaga midagi suurt käsil ei ole.