Tervist, head kuulajad, algab saade globaadis, mina olen Markus Järvi. Saatekülaliseks on mees, kes rahvastikukriisile viidates küsib ühes oma arvamusartiklis Eesti Eduka slaidi. Teises oma artiklis laeb ta rahulikult verbaalse salve täis ja poetab mööda minnes mahaga mõne semantilise padruni. Me näeme jätkuvalt, et Eesti rahvastik vananeb, sündivus on 1,6 last naise kohta ja väljaränne on suur. Vabandage, aga inimene, kes selle taustal räägib, kui hästi Eestil läheb mingite majandusnäitajate alusel on ilma igasuguste epiteetideta lihtsalt loll või sisimas vihkab meid. Aga see on alles algus. Nüüd vajutab ta päästikule ning sihib mõned tuumakamad sedastused Kodumaise poliiteliidi suunas. Me ei vaja tänaseid poliitikuid ja erakondi, te olete läbi kukkunud, lahkuge ja tegelege millegi mõistlikuma ka. Võib-olla tuleb teil pannkookide küpsetamine või aus metsatöö hulga paremini välja. Kas kõikjale üteldu oli kunstiline liialdus? Seda ja palju muud uuri nüüd juba minu tänaselt saatekülaliselt koovadise mikrofoni ees on kirjanik Siim Veskimeeskodanikunimega. Ats Miller. Tervist. Tere päevast. Te olete ulmekirjanik. Samal ajal olete te ilmutanud ka väga teravat ühiskondlikku esseistikat ja arvamusartikleid, kuidas need rollid omavahel seonduvad, kas nad kattuvad või täiendavad teineteist või on täiesti lahus? No tegelikult ma pean rääkima, kõigepealt selle võiks ma üldse hakkasin kasutama kirjaniku nime enamik inimesi kahjuks ei oska kirjanikku tema raamatute peategelastest lahus hoida. Ja kui sa kasutad kirjutada rohkem kui ühe raamatusse, pead tahtmatult peategelast endast distantseerinud kirjutama, midagi muud. See, mida peategelane väljendab, ei ole tingimata sinu arvamused. Ja kui ma olen põhise IT inimene, siis mingil hetkel ma ei pidanud sobivaks, et selles töös ja selles rollis segavad inimese assotsiatsioonid minu raamatutega. Nüüd paraku on läinud niimoodi, et ma olen hakanud ka artikleid ja kõike muud kirjutama selle kirjaniku nime all, mis juba paarkümmend aastat siin Eestis eksisteerib ja omab ka teatud kõla. Et see, et siin nüüd sai välja öeldud ka mu kodanikunimi, on ütleksin paratamatus. Et nii nagu paljud teised tegelased, kas arvu Waltan näiteks ei saa ju hästi kandideerida selle nime all, kes seda Vallikivi ikka teab? See ei ole mul väga tundmatu roll, ütleksin, sest tegelikult ma olen poliitikas kodanikunime all loomulikult kaasa löönud algusest peale. 80 988. Ma olen sotsiaaldemokraatliku partei algatusrühmas olnud. Olin selle partei välissekretär isegi paar aastat. Aga nagu paljud tegelased või paljud teised, ütleme ühiskonnategelased, lihtsalt eesti inimesed, kui vabariik sai valmis, tundus, et kõik on korras. See suur töö, sealt okupatsiooni lõpetamine on ära tehtud, läksin oma erialale tagasi. Ma olen IT inimene, nagu ma ütlesin, ja kõige rohkem muidugi elus meeldib mulle vaikset raamatuid kirjutada. Paraku oleme Eestiga kahjuks jõudnud jälle sellisesse seisu, kus tekib tunne, et kui mina ei tee, siis kes teeb. Täpselt see ongi sellise tärkava kodanikuühiskonna üks peamiseid motivatsioone praegu, et me oleme jõudnud sarnasesse kriisi, kus tuleb kuidagi ühiskondlikud mahlatas lahti lasta ja, ja, ja panna need niimoodi turuplatsidele voolama. Nii ta on ja tegelikult 80 890 üheksakümnendad imelised aastad. Kõik lootused olid üleval ja täna tegelikult kummagi tol hetkel ma ei oleks uskunud, et meil läheb nii halvasti, et ma aastal 2014 kirjutanud tõsimeeli siin, et Eesti on sügavas kriisis ja paljud demograafilised majanduslikud protsessid on sellises staadiumis, kus ühel hetkel võib tekkida murdepunkt lihtsalt matemaatilise paratamatusena protsessid on nii kaua läinud halvas suunas, et sealt välja ronida, on meil tegelikult raske. Minu arvates praegu veel võimalik. Õigemini ma ei tahaks mõelda teistmoodi, sest ma olen eestlane, ta on ikkagi olla uhke selle üle, et ma olen eestlane ja järelikult ma pean tegutsema selle nimel, et eestlased kestaksid. Rääkinud sellest, kuidas Eesti riik vajab restarti restart, on selline IT inimese terminoloogia, et vajutame nupule ja kõvaketas laeb ennast uuesti üles. Kõik programmid ilusti käivituvad uuesti, et mida see restart tegelikult Eesti riigi puhul Eesti rahva puhul praegu peaks tähendama? Nojah, see Iidees kasutatakse seda pisut teistmoodi ja IT inimesena tundub see pisut isegi naljakas, sest tõepoolest. Meil ei ole kusagilt võtta seda uut opsüsteemi, mis meid aitaks välja sellest kriisist. Et see peab olema ikkagi meie endi ideed, meie endi mõttelaadi muutus, restarti vajame me sellepärast või kõnekujundiga sobita pigem ainult selle tõttu, et seni on läinud valesti. Või kõik on loomulikult vaatenurga, küsimus ei saa ju eitada, teatud mõttes me oleme saavutanud kõik, mida me seadsime eesmärgiks aastal 800 990. Me oleme Euroopa Liidus, me oleme NATO liige. Meil on euro. Me liigume tihedama integratsiooni suunas. Kui Venemaa jälle järjekordselt käitub nagu Venemaa, siis ikkagi küll aegamööda, aga meie meile tuuakse juurde võib-olla sõjatehnikat vägesid õhuturbes suurendatakse, see on kõik positiivne. Aga nüüd on küsimus selles, et mis hinnaga selle saavutasime, edasi teeme. Restarti vajab tegelikult mitte Eesti üksi, me oleme osa lääne ühiskonnast ja lääne ühiskond tervikuna peab muutuma mõtteviisi. Me oleme sattunud paljude asjadega lõksu, ma ei ütle, et need on halvad või seda meelega tehtud. Jumala eest. Vandenõu theory teooriat on omaette klass. Pigem on küsimus selles, et ajad on muutunud ja inimesed peavad muutuma. Me peame muutma kogu mõttelaadi, et see poliitika, mis omal ajal toimis, et kuidas tööstus ühiskonnad toimisid. See ei ole jätkusuutlik, sest et see viib rahvastiku vähenemisele ja rahvastiku vähenemine tähendab tegelikult seda, et me peame igalt poolt kokku tõmbama. Pensionäride arv kasvab ja hakkab toimuma ümberrahvastumine. Ja tegelikult on üks kurb tõdemus, mis on ka vist kusagil artiklites juba välja öeldud. Loomulikult see ei ole minu mõte. Immigrantidega seotud sotsiaalsed kulud ei ole kunagi katnud majanduslikku kasu. Ehk siis tegelikult see on majandustegelaste selline ühekordse kasumit taotlemine selle hinnaga, et ühiskond selle pärast kinni maksab. Küsimus on nüüd selles Jahku karmilt seda sõnastama ja ma olen seda kusagil. Oled sõnastanud? Jah, te olete rääkinud väga palju rahvastikukriisist ja olete tsiteerinud siin Rein Taagepera demograafilise vetsupoti kujundit, mis õnneks on nüüd tänapäeval saavutanud juba sellise tõelise termini Eesti avalikus ruumis demograafilisest vetsupotist, kui räägitakse, siis kõik juba kõikidel kellukene peas heliseb, et tegu on Rein Taagepera terminiga ja ega see midagi väga head ei tähenda. No te olete ütelnud seda, et muide, tegelikult käib vaidlus pigem juba selle üle, kas sureme välja veel sel sajandil või veame järgmise lõpuni välja. Alla miljoni ei ole võimalik tänapäeva kõrgkultuuri ülal pidada ja kui keegi tahab Islandist rääkida, siis enne andku retsept, kuidas end Läti ja Venemaa küljest lahti haakida, kuhugi ookeani keskele triivida, et Islandil oleks võimalik siis selline või kuskil saare peal oleks võimalik, selline rahulik elu. Aga siin selles maailma nurgas geopoliitiliste tõmbetuulte juures koridoris seda rahulikku elukest elada ei saa. Jah, Island til, ma olen ise käinud koha 90.-te alguses, olid seal ühel konverentsil kolm nädalat ja need muljed on tõesti sellised, et see suletud ühiskond, seal on omad protsessid, et kõigepealt on näha, et seal suletud Need on kõik ühte nägu, muide mitte küll lootusetult, aga tõesti on näha, et see veri on seisma jäänud seal. Tol hetkel oli umbes nii, et neil oli Reykjaviki peale neli neegrit ja nad teadsid neid nägupidi ja hoidsid umbes nagu rahvuslikku aaret. Okei, ma pipart on üleloomulikult praegu, aga mõte on selles, et seal võetakse näiteks ka võõraid väga hästi vastu, keegi ei taha sinna minna. Eesti on ka muidugi õnneks külm ja siia väga ei tulda, eriti tänu sellele me sotsiaaltoetused on madalad. Aga veel kord, et umbes miljoni juures on see piir, kus sa saad loomulikul viisil ikkagi peale maksta. Siin on üks huvitav asi, millega ma olen kokku puutunud, nüüd ütleme kirjaniku rollis kirjaniku iide vahepealses rollis nimelt näiteks automaattõlge. Ütleme, et lähemate aastate jooksul ma ennustan, et aastaks 2020 muutub normiks tehniliseks tööks sobiv automaattõlge suuremate keelte vahel. Ja see ei ole midagi sellist, et Google selle ära teeb, sest eesti keele baaskeele korpus võib-olla liiga väike üldse sellele, et seal saaksid statistiliste meetoditega teha. Et näiteks mina kasutan ka tõlkimisel Google'i tõlget, seda automaattõlget, see hoiab kaks teksti ilutisi kõrvuti ja teeb hästi palju nalja. Ühesõnaga loetusele Google'i tõlke läbi Aeralt natuke kustutad ära siis tõlgid lausega jääb paraku see on ka praegu ainuke asi, sest tihtipeale inimeselt, kes tõlgib, tekib selline, tekib paratamatult selline sõnavara, et ega see, kui mina ei tea, siis Google üldiselt ka ei tea. Aga see selleks, küsimus on selles, et sellise süsteemi tegemine nõuab raha. Ja me peame leppima sellega, et eestlase kohta on 1000 korda kallim kui hiinlase kohta. Aga see on keele automaattõlkemoodul üks tükk, võta või jäta. Ja kui seda näiteks ära ei tehta, kui sina ei panda vajalik hulk raha alla, siis me oleme paratamatult juba teisejärguline keel järgmisel kümnendil. Ja samamoodi meil on see nii-öelda keelekulud, keele ülalpidamise kulud fikseeritud sõltumata rääkijate arvust. Ja meil on see rääkijate arv nii väike, järelikult meil on teatud kulud 1000 korda suuremad kui teistel. Seda võiks. Et üle kanda ka riigivalitsemise kuludesse, eks ju, et seesama ministeerium või seesama korpusametnikke võib ju tegelikult hallata ka 10 või 100 korda suuremat rahvahulka sest see ametnik teeb ikka sedasama tööd ja, ja, ja ikka haldab sedasama sama üksust. No see ei ole võib-olla mitte niivõrd lihtne, aga vähemalt ei kasva ametnike hulka, kui niimoodi proportsionaalselt rahvaarvuga. Mulle tundub Jah, see on ka täiesti õige ja kui jälle tuua näiteid Iideessis, Eestis töötab üks huvitav fenomen, nimelt näiteks on eestlastele müüdud keskmiste suurte ettevõtete lahendusi. Suurte ettevõtete lahendused tihtipeale arvestavad kasutajate arvuks 20000. Sellest algavad numbrid. Et ehk siis see, et Eestis muidu suurt ettevõtete lahendusi on hea müügid, sellega on kõik korras. Ainult et noh, nagu kunagi Baskin ütles, et me oleme teisel poolel kahjuks et meil on seal maha müüdud, et Eesti riik tervikuna võib-olla, kui võtta kõik riigiasutused kokku, ametnikud, kõik, kõik, võib-olla annavad näiteks niuksed normaalses appi süsteemi välja muidugi pisikese, aga ikkagi veel juba juba aksepteerida. Samamoodi on paljude muude asjadega ja tõepoolest meie valitsemiskulud on suured. Ja noh, on võib-olla nõus välja öelda, et mina olen ka föderalist. Minu arvates ei ole sellist tänapäeva maailmas rahvusriigi pidamine on kole kallis üritus. Ja riiki kui tervikut pidada ei ole mõtet. Ja tegelikult olgem ausad, me oleme näidanud, ega me ei saa sellega kuigi hästi hakkama. Võtame kas või need vanad anekdoodid, mida on kõik kuulnud, et mida Eesti tegelikult kõige, mis oleks Eesti kõige mõistlikum teha, kuulutada Rootsile sõda kohe alla anda. Et üks on see, et ei usu sisimas ise seisusse. Teine asi on muidugi see, et kui sügavalt rehepaplik selline käitumis ja tean seda üldse nagu mõtlema ja kaaluma ja naerame selle üle. Aga tõepoolest, oma iva selles, muide on. Meie elatustase palgatase on Euroopast väga palju maas ja ühtses riigi sääre Moostada niimodi lastaks seal kehtivad ühtsed reeglid. Praegu on juhtunud selline asi, et meil ei ole seda baasi, mille arvelt tekitada see raha pööris või ümberjagamispööris. Selle alus on tööstus, meil peab olema midagi müüa. Mis meil on, me kasvatame natukene juurikaid ja üritame ära elada Vene transiidist ja turismist. Kusjuures millegipärast tahame need inglise poissmehed vanalinnast välja suruda. Aga see selleks? Ehk siis seda ma olen ka öelnud, et Eesti vajab tööstust. Me vajame mingit mootorit, mille arvel tekitada see positiivne raharinglus. Vastasel korral me jäämegi abirahadest elatuma. Loomulikult on, meil on neid mootoreid tegelikult meil võimalusi on alati Iidees. Skype'i lugu on päris ilus, kuigi ma teisel televäidaks. Või olen väitnud, et Skype sai teoks ainult tänu sellele, et meie riigil ei olnud sellega mitte mingit pistmist ja patoloogilise tirised ei jõudnud jaole, lihtsalt tehti vaikselt ära. Ehk siis meil ei ole seda kasvu või kasvule suunatud mõtteviisi. Ja see on kurb ja hale selles mõttes selles mõttes, et, et võib-olla oleks tõesti tore, nagu, ütleme jälle Islandit, mainides et kusagil keset ookeani seal vaikselt kasvatad juurikat meie juurikaid mediteerida oma hütis oled vaene, aga seest oma rahvusele uhke. Ja lõpuks ongi sealmaal ainult sinu keelt kõnelevad inimesed, aga me ei saa siin seda. Noh, ma ei tea, kas peale Krimmi enam keegi kahtleb selles, et Venemaa on ohtlik. Te mainisite siin föderalismi. Millise sellise föderaalkoosluse osaks Eesti võiks saada või on Eestil ikkagi võimalus kuidagi ise hakkama saada? Me ei saa ju ise hakkama, miks me sinna NATO-s Euroopa liitu tahtsime. Et meie geopoliitiline asend tähendab seda, et me kuulume ikka ühte või teise liitu. Ja kui poolteist sajandit tagasi oli rahvusriiki väga positiivne mõte siis ajad on muutunud. Täna on terve maailm väiksem, kui ütleme, oli 1000 aastat tagasi või 2000 aastat tagasi Vahemere bassein. Me liigume ümber maailma, meie ruum on nii suur, et Euroopa üksi tänases maailmas annaks ühe korraliku riigi mõõdu välja. Ja Euroopa sees ei vaata meid keegi varsti sõjaliselt mitte. Ehk siis kui vaadata seda, mis toimub Katalooniaga, mis toimub Šotimaal. Loomulikult, ega siis hiinlastele ja hispaanlastele ei meeldi, et nende riik laguneb, aga põhimõtteliselt vähemasti ei tulda sul sõjaväega tänavatel sind keelama. Ümberrahvastumine on paratamatus, kui eestlase juurde ei tule. Et need dimensioonid, et on selles mõttes kattuvad, ainult et kui eestlased on Euroopa liidus ja Euroopa Liit on riigi moodi asi siis sõltub ikkagi meist endist, kas me jääme kaunev, kaome, et meil ei ole vähemasti seda iseseisvust ja lõpetada vägivaldselt. Samas räägite sellest, et just nimelt meile rahvana peaks olema mingisugune suurem eesmärk. Ühes oma artiklis ütlete te nii. Iga mõistlik strateegia algab olukorra adekvaatsest hindamisest, meil, eestlastel on tegemata üks suur töö. Me ei ole endale ja nii edasi ja tagasi mõtestanud. Eesti vabariik sündis rahvusriikide tekkimise ajal, siis oli see progressiivne mõte. See aitas meil vene okupatsiooni üle elada, kuid nüüd oleme sisenenud hoopis teistsugusesse maailma. Kehastusime kiirmeetodil eurooplasteks, olime kõigega nõus, ainult saada EL-i ja NATO vihmavarju alla, kaugemale sellest jõledas Nõukogude värgist ja edasi tõsiselt ja edasi, surra vaikselt ja leplikult välja. Olla tolerantne, viisakas ja poliitiliselt korrektne ning mitte ainult lasta endale igal sammul pahinal vett peale tõmmata vaid sikutada entusiastlikult nöörist, see tähendab mitte ainult võtta vastu euroseadusi, vaid neid ka täita ja rääkida sinna juurde, kui paha on valitsus, kelle ise oleme valinud. Seesama asi teiste sõnadega, ehk siis, et me jah, mul on olnud õnn natukene õppida Rootsis ja käia päris palju ringi. Et see, kuidas me mõtlesime kriitikata kõik üle ja siiamaale meie avalikus ruumis on mingi näitaja, see, et aga kusagil tehakse niimoodi. Et see natuke hale küll. Ma saan aru sellest poliitikast, tegelikult aga toetasin seda, et võib-olla see on ka teatud mõttes rehepaplik, tegime nägu, et me oleme hästi eurooplased, et meid võetakse sinna Euroopa liitu vastu. Aga see nüüd me seal oleme ja kui me vaatame täpsemalt, mida Euroopa Liit endast täna kujutab, et sealt välja astuda ei ole muide üldse nii lihtne kui sinna sisse saada. Ja üks Murphy seaduse variantidest ütleb, tõdeb ka seda, et ka valitsuse vastu ei saa, aga valitsusega saab ühineda. Eestlastel tegelikult minu arvates on kaks valikut, ma jätaks selle iseseisvuse kõrvale, sest see lõpetatakse nii või teisiti väljastpoolt euroopa või lääne suund v opovi, Venemaa suund. Ja noh, Venemaa Venemaal ei räägita kusagil eestlaste õigustest, seda ei ole seal Bei propagandas üheski dokumendis mainitud, et seal räägitaksegi ainult impeeriumi õigustest Euroopa poolel, ta on ikkagi selline liit, kuhu kõik on vabatahtlikult tükkinud ja just nimelt sellepärast, et seal sees on mingid põhiõigused, on kaitstud. Hoopis teine asi on jah, selles, et me kipume neid euroseadusi võtma üle ja nende arvel iseennast kägistama. Et palju on mainitud neid totakaid nelja kauni kaussi seadusi mingitel väikestel kohvikut seal ja ja siis tuleb üks ametnik, kes kas tahab altkäemaksu või lubab selle asja kinni panna, kui sinna asja ei ole topitud täiesti mõttetud, neljandat kraanikaussi. Et see on selline asi, mis sõltub meist endist eestlastest. Et noh, paljud meist on ju käinud lõunapoolsetes maades ja näinud neid kohvikuid seal, kus osase neli kraanikaussi, eks ole. Et seadusi tuleb täita ikkagi mõistlikult, et seadus on teatud üldised reeglid, mis peaksid su elu reguleeriva elu lihtsamaks tegema. Täiesti loomulik on nõuda nüüd samas vaikses kohvikus, tead ka täiesti loomulikult nõudvad köögiuksepealsed rotid pikali ei jookse. Aga noh, sealt edasi. Tegelikult suretati Tallinnas näiteks väiksed kauplused välja kõigi nõuetega. Ma ise elan tegelikult veskimetsas seal ka, kadusid nad kõik ära, noh, okei, mõnest võib-olla oli parem, kui ta kadus. Aga see, et on jäänud ainult mingid suured, kõik need suured kuudis, kus on tegelikult lihtne neid nõudeid täita. Me oleme kõik sellega kaotanud. Näiteid tegelikult võiks tuua lõpmatult, aga inimesele, kes tavaliselt nendega kokku ei puutu, ütlevad midagi igal juhul, nüüd tuleks selg sirgu ajada, hakata vastu. Ja mitte olla ainult negatiivne, et eestlaste häda on selles, et me kipume olema ainult negatiivsed. Et nüüd peaks seda asja vaatama positiivselt, et võetaks vastu neid seadusi, mida meie tahame. Ja võib-olla siis leevendatakse või lihtsalt ei täidetakse neid, mis on mõõdetud tallates energiast, näiteks meile is meid ei sundinud keegi nii ruttu ja nii kiiresti seda energiaturgu avama. Avama muidugi jutumärkides, sest kui konkurenti olemas, avatud turg seal seda oleks võinud mõned aastad edasi lükata, tegeleda ja kusjuures samal ajal me oleme tegelikult ikka veel ühendatud Venemaa energiavõrkudega. Meil ei ole selles osas ka mingit iseseisvust. See, mis toimub praegu rail Baltica ümber ma naeraks, kui neid ei oleks mu enda eestlased. Tähendab, et kõigepealt see, mis toimus sellel Nabala ümbega kus ükski tõsimeelne teadlane ei ole leidnud maa-aluseid jõgesid, neid on len leidnud ainult need pendli hullud. Ja nüüd tahetakse sellest looduskaitseala teha. Me räägime ikka sellest mingitest pisikestest asjadest, et tegelikult see raudtee suundub läbi väärtusetu või negatiivse väärtusega maade lõunasse Nendele maadele, paljudele metsamaadele tekkis väärtus alles peale seda, kui sinna pandi trass. Teatavasti on tõesti Eestis teatud maade väärtus negatiivne. Neilt võetakse mets maha, siis peaks seaduse järgi selle taas metsastama. Aga siis müüakse sõdankistile, kes seal poe taga õlut joob ja nii see jääb. Ja sellist maad on kahjuks Eestis päris palju. Ja see omanik see Rail Baltica trass muide, valiti selle mõttega, et see segab, kuid inimesi kõige vähem. Sa ei saa selliseid asju ehitada, ilmad kellelegi varba peale astuks. See, et kõigil on mugav, see ei ole võimalik. Ainult et küsimus on selles, et mis me sellest saame, saame lahti, see oli esimene samm selleks, et me saaksime lahti ka Venemaa raudteevõrgu küljest. Et saaksime päriselt Euroopasse, siin-seal taga on tööstusinvesteeringud, nii paljud asjad, mida paari sõnaga ei õnnestu rääkidagi. Ja mingid argumendid minu meelest on muidugi valitsust teinud seda propagandat saamatult, kui juba jutt sellele läks. Et räägitakse tohetse Hong, mis sinna läheb, ei peatugi näiteks Pärnus. Aga inimesed ongi kodus, kes keelab panna samast samadel rööbastel käima Endel rongi Tallinna-Pärnu vahel. Sest kiirus, arvestades ühest rongist, piisab kas iga pooleteise tunni tagant kui käib edasi-tagasi või ööpäev läbi edasi-tagasi käia. Samamoodi on see, et mis keelab sinna panna samadele rööbastele kolmandat rongi, mis peatub iga posti juures et ka selline ütleme hüsteerikas siin, et strateegiline raudtee, mida ei, mis ei peagi igast külakolkast läbi käima. Et noh, okei, meie jaoks ei ole Tartu külakolgas aga 100 lisakilomeetrite õigusta ennast. Ja teine asi on see, et mis unustatakse ära või ma ei tea, kas inimesed, kes seda neid argumenteerivad üldse midagigi lugenud, oma natuke vaadanud on sellise kiirusega rongis mahutada sellesse vanasse tsaariaegsesse koridori. Seal läheks maade võõrandamine ja selle tee sirgeks ajamine võib-olla 10 korda kallimaks, kusjuures muide, see raudtee on olemas ja see on ka üks põhjus, miks sinna seda ei tehta. Tehakse uus. Et järgmises etapis, kusjuures järgmises etapis on plaanis Tallinn-Tartu liin ja sealt edasi Tartu Riia ja siis hakatakse seda ühendama autoid ehitatakse ikkagi põlvkonnaks ja mitte väikesteks küsimusteks. Energia, teised samasugused asjad. Põlevkivi põletamine on tegelikult üsna rumal tegevus. Põlevkivi tuleks töödelda, õliks teha. Ma ei tea, kas mulle, et asjaomased isikud väitsid, et ühtegi teadusgranti ole põlevkivi keemia vallas hetkel. Et veel kord me oskame väga hästi iseennast nöökida ja võtta endalt, aga võimalused kellele kuuluvad muide need tuulepargid, et seal on Eesti omanikest on vist ainult paak maskoti sees. Muide, taastuvenergia on üks doge teema, sellele makstakse kõvasti peale seda ma olen ka jah oma artiklites maininud. See tasub ära ainult nii kaua toetust. Me tegelikult ei toimi enam rahvusriigina, ütlete isegi meie kohalikud jupijumalad, alates paljudest väikeettevõtete juhtidest suhtuvad kaasmaalastesse nagu orjadesse, mis teil üle jää, kui miinimumpalga eest rügada, kui ei taha, minge minema. Häda on ainult selles, et sõnum on kohale jõudnud, tõeline häda on selles, et ostame näilist edu tulevikust loobumise hinnaga. Ütlete ühes teises artiklis. Nii et ka see eestlaste omavaheline suhtlemine või, või omavaheline hakkama saamine. Kas siin võiks nüüd hetkeks sellisesse toredasse klišee peeglisse istikasse langedes öelda, et ega siin midagi paremaks eriti ei ole läinud, kui mõisa talupoja ja, ja sellest samast talupojaseisusest üles tõusnud popsi või siis kupja suhe? See on üks asi, mis on muide mind kogu aeg hämmastanud. Me läheme üle lahe Soome, rääkimata Rootsist teistest riikidest. Võõras inimene tänaval võib ka paar sõna vahetada. Naeratatakse? Jah, töötajatest hoolitakse. Olgu, seal on ka väga pikk, aga jah, või õigemini selles asi ongi, seal on väga pikaajalised traditsioonid. Me tulime ühiskonnast, kus õpetati 11 vihkama ja me oleme kahjuks mõningat selle ühiskonna halvimad jooned kaasa võtnud. Ma töötasin kunagi üheksakümnendatel Eesti Telefonis. Ja miks ma sinna tööle läksin, oli põhjus selles, et kuna tol hetkel juhtisid seda rootslased, soomlased, ma tundsin ära selle vaimu, mis valitses siis vastavates maades töötajatest hoolitseti, nende tingimused olid isegi paremad tol hetkel, kui ametiühing nõudis. Ülemus käitus inimesena, kuulas, vaatas, siis saabus aasta oli vist 96, kui ma mäletan. Ülemused läksid ära. Ja ma tundsin, kuidas ajalooratast hakataksegi rikkinal tagasi keerama. Sest oli üks suurettevõte või üks suur osa eesti telefonist televõrk, mis tegelikult jäi reformimata kust üritati, aga see on pisiasi, aga seal üritati ka koosolekuid veel vene keeles pidada ja nii edasi. Ja kõik see asi hakkas jälle alla. Ja see ongi mind natuke õelalt meelestatud selles suhtes, et eestlased mõnikord või ühesõnaga mõningate pseudo lootusetu tunne peale, et eestlasel oleks kõige parem, on hea kubjas. Et me ise ei oska. Et meil puuduvad sajandeid traditsioone toimida ühiskonnana. Sedasama hoodse ette, seal oli üks niisugune mees nagu Engel projekt kes kaevandustesse kaevurite õigustes seisis. Täpseid aastaarve peast ei mäleta, aga ta võitles välja õigused ja see oli 14. sajandil selleks sellest peale talupojad saanud teatud piiratud hääleõigused, mida nad pole kunagi kaotanud. Eestlastel tundub selleks, et muutuks selliseks ühiskonnaks, kus võib-olla läheb ka 700 aastat sedasama 700 aastat, mis me olime sakslaste all, õppisime ainult mõisa köit lohistama. Et see kõik on puudu. Eestlased tegelikult oskavad käituda ainult et millegipärast nad teevad seda muudes riikides. Üldiselt eestlastel ei lähe ju halvasti piiri taga ei läinud siis, kui nad massiliselt läksid, 44. 45. ja praegusel lainel, tegelikult nad saavad hakkama. Küsimus on nüüd selles, et meil ei ole kunagi jätkunud seda jõudu ja julgust tervikuna muuta, et leida see eestlase suur idee. Sest nagu mainisin, eestlase suur idee on kuulutada Rootsile sõda ja alla anda täna et see on sügavalt vale. Et see, mida saaks eestlastest teha, keegi pakkus hiljuti välja, et võiksime omale eesmärgiks seada, et kaks miljonit eestlast aastaks mis iganes seal oli 2050 vist noh, täiesti ebareaalne eesmärk, sest need ei jõua puhtfüüsiliselt sünnitada ja ka mitte ümber avastada, kui ma siia miljon hiinlast toome. Aga see näitas seda, et inimesed natukenegi mõtlevad. Ma tahaks püstitada teise loosungi. Miljard eestlast aastaks 2500. Miks mitte palju oli kasvõi terveid valgeid inimesi omal ajal või palju oli eurooplasi, roomlasi, mida iganes. Meil peaks olema mingisugune suur siht ja veel kord, maailm on võib-olla ülerahvastatud, mina olen eestlane, teised peavad koomale tõmbama. Eestlane võiks olla see edukas mõte, see, mis teeb meid suureks, see ei lähe kiiresti. Aga vot see on puudu, me ei saa üldse aru tegelikult, miks me olemas oleme. Paljud ei esitagi seda küsimust, aga see, et kui me olime midagi erilist, seal kuidagi ini inimeses sügavalt sees. Ei, see on austusväärne, aga kui seda ei toeta reaalsus, et nagu meid kõiki õpetati koolis, et praktika on tõe kriteerium mis on see, mis meid suureks teeb? Ma olen üritanud seda mõtet otsida aatomitehnoloogiad näiteks. Me oleme uue ajastu veerel. Maailm on tõesti väga palju muutunud sellest, et Me oleme sellest omaaegsest inimesest, kes esimesena taipas, et ta on olemas näiteks kasutusel tule ja kõik muud, need tegelikult klišeed. Kuidas me kujutame ette inimkonna sundi sellest olendist. Me oleme läinud väga kaugele. Võib-olla oleks aeg teha järgmine hüpe ja võib-olla oleks aeg seda teadvustada, et me ei saa edasi niimoodi, nagu me oleme siin tööstusrevolutsiooni järellainetuses ulpinud. Näiteks panna ennast natukene laiematele radadele ja mõtiskleda just nimelt inimloomusega inimolendi üle siin maailma ajaloos siis õhtumaade allakäigust on räägitud juba pikemalt aega ja õhtumaade allakäik tähistab eelkõige Lääne tsivilisatsiooni terve Euroopa Euroopa tsivilisatsiooni allakäiku. Ja näiteks, kui rääkida Renee genoonist natukene esoteerilises mehest, aga miks mitte loomulikult kogu selle mõiste autorist Spengleri, st siis on selline üks ühine nimetaja, et nad näevad seda kas sellisest algsest vaimises tervikus, sellisest suurest vaimsest ideest on jõutud ära langeda materiaalses materialistlik üha rohkem spetsifitseeritud ühiskonda, kus igalühel on oma selline väike pisikene nii-öelda tükikene reaalsusest, mida ta valdab suhteliselt hästi ja mingisugust suurt ideed. Ei, ei ole keegi oma seda suurt ideed ka need, kes peaksid valitsema, või need, kes peaksid siis olema tõesti selle suure idee, koondajad, poliitikud, valitsus, president, et miks mitte ka religioossed institutsioonid. Ma muuseas mainin seda nimme, sest teie artiklites on religiooni suhtes väga kriitilised märkused. Aga siiski need vaimsed institutsioonid, mis on Euroopat kandnud, on kuidagi kui kukkunud nende ideede sisemine vedru on maha käinud. Ja nüüd on siis näeme selliseid oma nii-öelda väikeses pisikeses sfääris niimoodi manegeerivaid, väikeseid inimesi, kes näiteks mõni on suurepärane programmeerija, teine on teinud näiteks mingid väga spetsiifilisi skeemia valdkonna suuri, mingisugust asja, eks ju. See kõik on ka hea ja nii edasi, aga, aga kui sealt puudub see, see üldine pilk, üldine nägemus Euroopa kultuurist, sellest, kuhu poole Me oleme pöördumas siis vajub see kõik kokku, et see ongi õhtumaade allakäik. No siin on mitu aspekti. Mulle alati meeldib üks ooberst Hainlaini ütlemine. Et inimene peab suutma, siis järgnes pikk rida, mida ma ei suuda öelda. Siga tappa sünnitust vastu Ta käske, täita käske anda, töötada üksi, töötada grupis, kirjutada raamatut, lohutada surijate ja nii edasi ja siis lõppes tõdemusega, et spetsialiseerumine on putukatel. Mina olen sama meelt. Et spetsialiseerumine on paratamatus, sest see aeg, kus Edison lasi ühe klaaskoivi tühjaks ja avastas, et siis sealsed põleb kaua aega. Et ta sai seda teha kusagil lauanurga peal, et see aeg on möödas, et kui me mõtleme, et praegu kui edev on see riistvara, millega neid adroneid lõhustatakse, 100 tiiksib osanid, leitakse, et see, milline metsik tunnel seal Šveitsis kasvalmäe all. Et seda ei ehita, tegelikult üks rahvas valmis, et me oleme jah, mingisugusesse järgmisse staadiumi jõudnud, kus üldine koostegutsemine, paratamatu. Nüüd sellest Euroopa ideest ja seda ideed on olnud, aga minu meelest eelmisel sajandil oli seda ideed rohkem lombi taga kui siin siin poolel. Sest tagantjärgi mõeldes, kui lihtne oli tegelikult kuule minna selleks tuli eraldada ainult üks suur hunnik raha ja see tehti ja NASA teadlased küll tagantjärgi ütlevad, et tol hetkel oli raha nii palju, et nad mõtlesid, mis sellega peale hakata. Ja sündisid sealt muuseas, sellised asjad nagu pastapliiatsid ja teflon painima teflon täpsemalt, eks ole, ja kõik muud asjad. Aga vaataks seda asja teistpidi, tänapäeva ühiskonnas kõiki vajalikke asju toodab tegelikult umbes kolm protsenti inimesi. Arenenud riikides põllumajandussaaduse, kõike, mida vaja on, toodab umbes kaks protsenti inimesi, need on väga otsesed numbreid. Muidugi lisame siia juurde veel ehitused, transpordid, mis on vajalikud. Ja jõuame selleni, et ikkagi ühiskonda kui sellist peab üleval vähem kui 10 protsenti inimesest. Nüüd, mida ülejäänud teevad? Kahjuks ei ole see maksistide kommunistide ilus unistus täituvad, nad hakkaksid mõtlema. Pigem kipuvad nad jooma, hakkama ja õiglust nõudma. Puudu on see koht, kuhu mäe akendaksime oma energia. Iga järgmine, ütleme, et hüpe on toimunud tavaliselt siis ühiskonnas, kui tal on tohutult vaba ressurssi. Et mingil hetkel ta mingist surutisest välja saanud. Seda on räägitud, noh, ajaloolased tavaliselt tabavad faktidega aga mõningad sihuksed põhimõtted ikka. Et maiade, inkade kultuur läks laiali sellepärast, et nad avastasid, et seal kasvatasid jõe saatel vilja ja seda korraga tekkis nii palju, et neil ei olnud sellega, ühesõnaga neil enamik ühiskonnast, kes seni oli kasvatanud vilja, vabanes sellest. Ja siis neil tekkisid need sõjakangelased, tekkisid sõjamängud, kus duellid, võistlused, võite, võistlused, mis peaksid, lõpp peavad, pidid lõppema ühe osapoole surmaga siis erimiseks, Nad alustasid sõda, lõid oma impeeriumi. Et ega valge inimese võim üle maailma suht teistmoodi käinud, ühel hetkel inimesi kohutavalt palju, nad ei mahtunud enam ära ja siis nad rändasid välja. Siis oli meil selle vastu, ütleme, leiutati see kultuur, kus me oleme praegu ja mis on tegelikult meie allakäigu põhjuseks. Selline vaikne eneseteostus. Ja mina ei oska öelda, mina pakun ulmekirjanikuna välja muidugi ainult ühe tee, kuhu meil minna on ikka üles kosmiline ruum, seal, kus sul on lõpmatult energiat, saad ennast teostada. On muidugi oma tohutud piirangud, praegusel hetkel, aga need Marsi projektid, Need näitavad seda, et suund on sinna. Ja võimalik, et me ei ole tänaseks valmis ja võimalik, et me ei suuda seda. Aga kusagilt peab tulema nüüd läbimuga, sest niimoodi nagu tänama, edasi kesta ei saa. Peaaegu kõik riigid, kes omal ajal kulutasid väga vähe india Tiinad, nagu tuuakse näiteks uued tõusvad riigid Lõuna-Ameerikas. Maakera lihtsalt ei pea vastu, kui nad hakkavad kulutama sama palju kui Lääne ühiskonda. Lääne ühiskonnale valida tegelikult kahe asja vahel. Kas leiutada midagi uut, millega eest ära minna või tõmmata kokku. Aga veel kord, kui need riigid tulevad uuesti või tulevad areenile ja neid on palju siis kusagilt peab miski järele andma. On öeldud, et maakera keskkond suudab kanda poolteist, kaks miljardit inimest, maksimum üks miljard oleks parem. Võimalik, et juhtub midagi sellist nagu asjaga Asimov kirjutas oma tega skoobastas ehk siis täiesti suletud linnad, maa-alused linnad, mis tegelikult keskkonda eriti reostus, nad ei anna sealt midagi eriti välja peale soojuse. Kusjuures muide soojus on üks järgmine asi, et kui me liiga palju soojust keskkonda hajutame, siis ükskõik, kui puhas on, see tapab meid ka lõpuks aga. Nii et sajand kaks, kolm kõige paremal juhul suudame me siin maal niimoodi vastu pidada, peale seda peab midagi juhtuma. Üks tasand. Et mis mind alati huvitab, on kui me räägime rahvustest. Kui me lähme veel natukene tagasi ja vaatame Euroopa rahvuseid, Teie räägite ka eesti rahvast eesti keelest suhteliselt palju oma artiklites siis tegelikult ju vaadates neid rahvuste tekke, et me näeme seda, kuidas tegelikult seal uskumatult noor see on lihtsalt uskumatult noore, meil ei ole saksa rahvast veel kuskil sellisena formuleerinud veel kuskil seitsmeteistkümnendal 18. sajandil, siis hakkab tulema mingisuguseid idusid, ütleme niimoodi, eesti rahvas teatavasti tekib samamoodi 18. sajandi alles teisel poolel, võib-olla isegi 19. algusel, kus me hakkame ennast tõepoolest siis identifitseerima eestlastena. Enne olime olnud maarahvas, pigem olime ühe sotsiaalse staatuse kandjad siin ühiskonnas ehk siis maarahvas, maatöö tegijaid ja nii edasi ja nii edasi, et kui me nüüd vaatame ka seda, kuidas, kuidas Rooma riik areneb, et ja rahvaste rände juurde läheme, kuidas idagoodid tulevad Rooma aladele, Lääne-Rooma aladele, Lääne-koodi tänapäevase Hispaania aladele ja nii edasi, nii edasi me näeme, kuidas rahvad on selline suhteliselt muutuv nähtus. Nad teisenevad, keeled tekivad, muutuvad ja siin nüüd tekib ka küsimus, et, et miks eesti rahvas siis peaks nüüd kuidagi väga-väga teistmoodi olema, eks ju. Et nad siin 150 aastat tagasi mõtlesime, mis me mõtlesime, mõtlesime ennast nüüd äkitselt rahvaks, aga võib-olla 100 150 aasta pärast ongi olukord selline, kus Hollandi rikastest ärimeestest, kes siia omale maad ostavad vene immigrantidest ja hiinlastest või ma ei tea, kellest ma praegu lihtsalt fantaseerin. Mul ei ole isegi mingit põhjendust, miks ma just nimelt neid rahvusi siia valisin, aga, aga nendest koosneb lihtsalt selline selline uus kooslus siin. Võib-olla isegi oleme võtnud mingeid laensõnasid endale eesti keelest, eks ju. Maks uude keelde, mida nad sellel maalapil praegu siin räägivad. No nii ta ongi, et see ütleme eesti rahvuslaste juures, kes väidavad, et eestlased oleks nagu midagi igavest ja nii edasi ning kõige uhkem hammastubki see aspekt asja juures, et mulle tundub, et sellest, et nad ei ole ajalugu lugenud, nad ei ole isegi oma vanaema kuulanud. Mina muideks minu vanaema oli väga vana, ma mäletan teda lapsepõlvest. Tema oli sündinud üle-eelmisel sajandil, mäleta täpselt numbrite aastat 880 millegagi. Ja lapsena ma ei osanud hinnata täiskasvanuna olen mõelnud tema lugudele, mis tihtipeale algasid sõnadega, et oli see nüüd esimene või teine maailmasõda. Kujutage ette, eks ole. Meile on see julge ajalugu, temal olid need mälestused, mis kipuvad segi minema. Ta elas pikalt Peterburis, mingil ajal ta tegelikult oli pärit seal toodu kandist, kus oli väga palju eesti külasid. Et milline ühiskond tollal valitses. Väga palju tehtud vahed, eestlasele kümneid tuhandeid Peterburis venelased käisid siin, impeerium oli Vene impeeriumi suhteliselt vaba, mõne koha pealt venestumine muidugi toimus, aga võrreldes nõukogude ajaga oli see suhteliselt vaba maa. Ja samamoodi need rahvad tekivad ja kaovad kogu aeg, siin ei ole midagi püsivat ümber, rahvustamine toimub kogu aeg. Aga see minu loosung, mis ma enne ütlesin, et miljard eestlast aastaks 2500, et see põhineb sellel, et keegi leiab mingisuguse mootovi, mingisuguse iva, mingisuguse käitumismudeli, mis sobib antud keskkonda kõige paremini. Praegune keskkond ei ole kaugeltki enam mingit talumajapidamised, need ei ole isegi mitte enam industriaalajastu töölised. Räniajastu infoajastu, mis meil siin praegu on? Otsapidi minu meelest võiks varsti üle minna tuuma-ja kosmoseajastuks. Et see nõuab teistsugust suhtumist fenopsis spetsialisti. Et see, kes suudab need asjad kõige paremini kokku panna, sealt ka midagi uut leida suhteliselt väikse vaevaga, see on meienis suhteliselt suure vaevaga, siis me peaksime ehitama nagu CERNi kiirendi, eks ole, selleks raha ei ole, järelikult me peame leidma oma niši peame oskama seda kuidagi ära kasutada. Ja sealjuures kogu meie majanduse peremudel peab seda toetama. Suhtumine. See, et kolme-nelja lapsega pere on normaalseda, peab toetama ühiskondlik suhtumine. Maksusüsteem moraal vastab ühiskonna suhtumisest vastavad alati ühiskonna vajadusele. Ehk siis see kõik peab kokku sobima omavahel. Ja kui me suudaks sellise koosluse teha, selles ei ole midagi võimatut siis hakkavad eestlased kasvama, siis ei ole see idee isegi tuulest võetud sümbioos, matemaatiline progressioon. Et praegu me lihtsalt puhtalt matemaatiliselt sureme välja siis me võiksime samamoodi kasvama hakata seda, kas see keegi ei pane tähele, kui üks rahvas või ühiskond vaikselt niimoodi kasvab ja järsku neid kole palju saab. Et mulle meeldiks kaunistada, et pigem võtame ühel päeval mõningaid hollandi laensõnu üle, mitte vastupidi. Ja et noh, ütleme, et see meie omaaegne anekdoot võiks ju ka teost ainult et pisut teises kuues. Et ühel hetkel venelased avastavad, et Teeoo ja Hiina piiril toimuvat midagi. Noh, Venemaa aeg on minu meelest läbi, aga see on hoopis teine küsimus. See on teine küsimus, Te räägite oma artiklites väga palju sellest, kuidas Eestis peab olema ühiskond mis näeks tõesti kahe, kolme neljalapselisi perekondi igati normaalsetena. Kuidas seda saavutada? Ja siin on nagu tohutu probleem. Esiteks tõepoolest ka hiljuti oli konverents, millel oli suhteliselt selline problemaatiline pealkiri minuarvates, kuidas miks eesti naine ei sünnita? Jah, miks eesti naine ei sünnita, kuidas ta üksi sünnitab, kui esiteks teda ei toeta ei kõlbelised alused Eesti vabariigis ega toeta seda ka eesti mehe kõlbelised alused, kes, kes tavaliselt jookseb ära oma laste juurest, kui meil ei ole perekonnakultuuri, kui meil ei ole kogu seda moraalset tugistruktuuri, mis, mis perekonnale on ja kui Eesti vabariigi president ja, ja kõik, kui Eesti vabariigi valitsuse liikmed, riigikogu liikmed, iga kett, iga kell ei, ei toeta perekonda, toeta perekondlikku mõttelaadi, et, et siin noh, naise õlule seda asja panna natukene liiga problemaatika. Siin on tegelikult mitu aspekti. Üks on see, et ma ei alahinda religiooni ja ma ei halvusta seda lihtsalt tänapäevasele ei saa valetamist, maha saab minu tees. Kui islam tuli omal ajal, siis enne seda, need ühiskonnad olid sellised, kus last lapsi hinnatud väga tavalised olid iseks vastsündinute tapmised nende oma emade poolt või hülgamised. Läks kõigest põlvkond mööda ja toitsid neid 10 küünega. Ja kõik ülejäänud toetasid neid. Et see on õige tegu, et mingit sellist vaimset ülendumist oleks meile vaja. Aga kahjuks ma arvan jah, et see ei saa olla religioon, sest religioon oma olemuselt siiski valetamine. Aga midagi taolist tähendab see on võimalik seal ühiskonnast võimalik midagi teha. Aga selleks kulub veel kord, see ei saa kindlasti toimuma kiiresti, selleks on vaja põlvkonnavahetust. No ma olen mõningad ideed välja pakkunud, nagu ma hakkasin rääkima, et meil ei ole enam talupoja pidamist, mis talu talupidamine oli ju tootmisüksus, see perre oli tootmisüksusse pidi koos püsima. Sealt pidid tulema lapsed, hoolitsus oma vanadest ja nii edasi. Nüüd me oleme tekitanud sellise hoolekande riigi, et me oleme üritanud osa neid funktsioone riigi kanda anda. Võib-olla oleks aeg teha järgmine pööre ehk tuua tagasi üksikisiku tasandil sest läbi aegade on edukad olnud need ühiskonnad, kus vastutus järeltuleva põlve edasikestmise eest ja ka iseenda vanaduspäevade eest on üksikisiku tasemel. Noh, täna niietab pensioniteks jätku kaha, pensionifond kukub kokku, mis me siis teeme? Võtame kasutusele selle hättest Upaslase rootsikeelne sõna, mis tähendab seda nihukest hätti järsakalex eesti keeles, sealt aidati need vanad inimesed üle ääre alla. See on üks lahendus loomulikult. Aga Ma olen, pakun välja mõningaid selliseid võimalusi muidugi väga visandlikult, sest seda kõik läbi arutada. Et võtame näiteks nii, et praegu ju tööjõumaksudest tööjõust, sellest, mis töötajad maksab ta umbes poole saab ju tööline kätte. Ülejäänu on erinevad maksud väga, ligikaudu praegu. Aga võtame selle maksu, teeme niimoodi, et näiteks, et kolme-neljalapselise perel ta saab kõik kätte, ülejäänud ainult maksavad. Ehk siis tema, tema kindlustusfond ongi see ja kusjuures tal on õigus seda raha suunata oma vanematele jälle. Et ma ütleksin, et siin kõik esimene väide, mis tuleb, et oot, kas minu lapsed peavad siis mind üleval pidama? Selle peale mõtlesin, et inimene on sul keegi siin aju sul üldse töötab, miks teised laust teiste lapsed peavad sind üleval pidama, keegi peab sind üleval. Miks oma lapse või anda sealt proportsionaalselt Niukest osa, ta teab, et see läheb otse sulle. Noh, loomulikult ma, see on praegu väga visandlik, et ma ei saa siin praegu tervet seda teooriat anda, see nõuaks pliiatsit, paberite pisut selgitamist. Aga veel kord me vajame umbes sellist pööret mõtlemises. Me peame ühiskonda üles ehitama teistele alustele, et see on pensioni. Et see pensionifond on midagi väga isiklikku. See on sinu pere, sinu lähedased, loomulikult kui inimesel lapsi, tal peab olema võimalus riiklikele fondidele kõigele muule, et me ei saa seda piirata. Aga see, et me taastame selle otsese seose, vaata, räägitakse, et lõunapoolsetes maades on see peresi side väga tugev. Ma ütleksin, et väga selge oliivipuu kasvab 30 aastat. Kui su isa istutas oliivipuid, siis kas inimene istutanud, tegeles eneseteostusele millegi muuga, siis saad vaene mees, järelikult on pereside tugev. Sa oled huvitatud sellest, et et asjad võtavad aega põlvkondi. Me oleme harjunud tasu kiiresti kätte saama. Me oleme muutunud sõltlasteks. Sõltlane olemine on üks muid üksooria tunnuseid. See mõttelaad selline, et me peame omakasu kohe kätte saama, sest see niikuinii ei kesta järgmisse päeva. See mõtteviis tuleb ära muuta. See ei ole lihtne. Ma tahaksin paar asja siia veel juurde tuua, üks on see, et tegelikult vihkan seda vasak parem skaalat sest seal ühedimensiooniline ja see paneb inimesed paika mingil valel alusel. Tegelikult on neid dimensioone rohkem, näiteks on inimvabadus ja korporatiivne vabadusega korporatiivne sund selle skaalaga täiesti risti, sest nii vasakul kui paremal võib seda esineda. Et praegu me, kui me lisaksime mõttes selle teise skaala sinna, siis pilt selgemaks, et meil on ühesõnaga firmadel liiga palju võimu monopolidele. Meil on ametkond liiga suureks läinud ja meil on parteid liiga suureks läinud, kusjuures parteid on asuvad üle skaala, eks ole, vasak-parem skaala. Et sellisel juhul selles teises dimensioonis on ühelt poolt korporatsioonid, parteide võim, selline suletud suuti, ühiskond, teisel pool on inimvabadus, kus kogukonnad lapsed sünnivad kogukonnas, seal inimesed hoolitsevad üksteise eest. Meil on hea olla. Tuleme veel restardi idee juurde tagasi üks restardi selliseid omadusi oleks see, et poliitiline eliit kas teie sõnul kuidagi tagasi tõmbuma. Kuidas seda saavutada või millisena te näete üldse Eesti Eesti parteisid? Vist mitte väga positiivselt. Tegelikult on see mitte isegi inimestes, vaid pahatihti mitte inimestes, vaid organisatsioonis kinni. Et ma olen suurema osa iseseisvust ajast olnud, nagu öeldud, sotsiaaldemokraatliku partei liige ja ka neil inimestel seal midagi viga ei ole. Küsimus on pigem selles, et, et nagu Peteri printsiip ütleb, et tihti kipuvad inimesed tõusma oma ebakompetentsuse tasemele, sinna kinni jääma ja organisatsioonid kipuvad laienema palju üle selle piiride, kus see loomulik oleks. Eesti parteide valimissüsteem sai omal ajal tehtud ühe väga selge eesmärgiga üks, et saada tugevad parteid ja kaks vältida Savisaare võimuletulekut. Mõlemad eesmärgid on täidetud, nüüd on aeg asi põhimõtteliselt ringi keerata. Ja mina näen seda niimoodi, et praegu toimub muide parteide üle rahastamine. Lihtne on arvutustega näidata, et näiteks Eestis maksab ühe valija hääl parteile 10 korda rohkem kui Saksamaal. Seli need asjad seavad barjääre uutele tulijatele ja Tsementeerivad võimu, sest praegu võetakse sisuliselt parteid, teevad oma kampaania, võttes laenu valimistulemuste arvel, ehk nad saavad selle raha pärast valimisi. Üks asi on muidugi need valimiskvoodid, aga üldine põhimõte võiks siin olla selline. Meil on siiski demokraatia, mis tähendab seda, et me oleme kehtestanud teatud reeglid, kuidas kõlbmatud valitsused välja vahetada. Ja kui me relvastatud ülestõusu ette ei valmista siis on selleks võimuvahetuseks ükste luua erakond ja võita valimised. Ja minu arvates on Eestis praegu aeg selleks küps, et vähemasti mõned erakonnad sealt välja vahetada. Keskerakonnal on oma kindel valijaskond, neid ei muuda eriti keegi ülejäänutest. Okei, need spekulatsioonid, aga tõsiselt, Eesti vajab midagi uut, Eesti vajab uusi jõude. Ja üks kurb külg on selle juures veel see, et paraku nagu igasuguses võimus, et miks omal ajal oli, miks meil on tegelikult väga paljud endised kompartei liikmed, kes on seal parteides. Poliitikud ei olnud kusagilt võtta ka praegune olukord, kus kõik tundub, et kõik, kellest on asja, on juba erakondades. Loodame, et see nii ei ole, loodame, et Eestisse tuleb uut hingamist, uut poliitilist jõudu. Te olete vabaerakonna liige, kuidas vabaerakonnal praegu läheb ja on lootus järgmistel parlamendivalimistel, mis on ees juba siin aasta pärast, tõeline läbimurre teha. No lootust on, ütleme niimoodi, et uutest jõududest, uutest tulijatest, haju, kedagi teist ei ole ette näha ja ma arvan, et me teeme selle asja sügisel ära. Ja noh, loomulikult ei saa minna kaotama, loomulikult me loodame võita. Võib-olla see ei ole päris realistlik, et me enamuse saama, aga midagi utama ikka ta. Suur tänu. Te saite tulla siia klassikaraadio stuudiosse quovaadisesse külas oli kirjanik Siim Veskimeeskodanikunimega Ats Miller. Soovin teile kõike head ja tänan teid kuulamast, head kuulajad. Kuhu lähed? Arutelusaade quo vadis reedeti kell 11?