Tere, ilusat pühapäeva hommikut, head raadiokuulajad, aprillikuu esimene pühapäeva hommik ja meil on väga hea meel, et te olete otsustanud tunnikese sellest veeta vikerraadio ja jutusaate seltsis. Hommik siin jutusaates on üsna pidulik, sest meie külaline on just nimelt täna hommikul 50 aastaseks saanud helilooja Priit Pajusaar, tere hommikust brit. Tere hommikust. Ja palju õnne sünnipäevaks. Ja küsitlejakson täna, Anu Välba. Priit, millest sa aru saad siis, et sa nüüd 50 aastane oled? Ega ma suurt ei saa midagi aru, et eks elu elu kulgeb täpselt samamoodi täna edasi ja kulgeb edaspidi ka. Et see on lihtsalt mingisugune verstapost. Kuidagi eriline sinu jaoks sa oled mõelnud, et Atkuma 50 aastaseks saan, siis ma peaks olema seal ja ma peaks selle olema juba ära teinud ja üldiselt ma tahaksin, et mu elu näeks välja nii ja nii. Ei, ma olen ikka nii palju vist kunstiinimene, et, et ma selliseid, selliseid Selgelt ajaliselt piiritletud eesmärk ei ole endale kunagi seadnud. No ma saan aru küll, mida sa küsida, et inimesed saavad endale edukuse varalise ja kõige muu isikliku elulise aspekti nende verstapost, et ei, seda ma ei tee. No aga kui sa vaatad praegu tagasi, et kus sa oma eluga oled ja kui rahul sa oled, kõige sellega Ju ma pean olema üsna üsna rahul, et et on lõpmata põnev elu olnud. Ja, ja ma arvan, et läheb veel põnevamaks. Ki taga on vahva olnud, see on meeletu. Meeletu kogus häid tuttavaid sõpru. Mu ümber. Igapäevaelus. Üks väga tore ütlemine on 50. eluaasta kohta, see on selline, et kui sa oled 50 aastane, sa suudad imehästi meenutada oma lapsepõlve, aga väga raske on meenutada kuulsamaid võtmed või mida sul paluti poest tuua. No see on täitsa õige. Tänagi tulin sellest lühi lühiajalise mälu küsimus, eks, et tulin kodust välisuksest välja, astusin kolm sammu trepist allapoole, jõuame keeran ringi, et kontrollida, kas ma ikka panin, eks ukse lukku. Täitsa täitsa saan aru, et ohoo, aga mis on lohutav selle asja juures, et ma arvan, et mul on see kestnud mitmeid ja mitmeid aastaid, et mul alati on siin noh, pigem on ehk see siin automaattegevuste küsimused, teatud asjad on, mida sa päevaselt, et samamoodi eksju, ja siis sa enam ei tuvasta, et kas sa tegelikult, et tegid seda, mida sa pidid tegema, aga see on ilmselt mingi alateaduslik mure, kogu aeg. Jaan Tätte sai paar nädalat tagasi 50 aastaseks, andis pika intervjuu Maalehele, kus ta ütles, et ta tunneb, et praegu on selline periood, et ta tahab vait olla. Tal ei ole kohe mitte midagi öelda ja mõnda aega nii-öelda tegeleda iseendaga. Kuidas sinu vorm ja, ja tunne praegu on? Jah, ma täitsa mõistan Jaani, et et mina On see sellised perioodid ja oma mis välimuusikat, ega ka selle tegemistega kirjutamist, seda, seda kõike on, on ikkagi aastate jooksul olnud aretult palju ja kohati vastikult palju. Et jah, ma saan joonist valesti aru ja niisama improvisatsiooni või sellised tunded emotsioonipuhangu ajel. Ma nüüd muusikat looma päris kindlalt ei torma. Et kohati olen väsinud ja. Mis siin üldse praegu nii-öelda käimatõmbav või mis liikumapanevaks jõuks on? Huvitavad projektid, mis mind köidavad, tõsiselt, kuid kahtlemata Ta on ka ikkagi käivitav jõud, see, et, et mul on pere ja elu. Et ma ja öelda niimoodi, et ühel päeval seda tööd ma küll ei viitsi teha ja ei taha, et aga loomulikult ma ei, ma ei tee mingisugust enda mõttes ikkagi nõmeduste või mis mu nii-öelda eetilisele koodeksile vastu käib, et et, aga õnneks pole pidanud midagi roppu tegema, keegi ei ole tahtnud kombeks midagi. Priit kokku arvestanud, kui palju laule sa oled üldse teinud? Ei ole arvestanud ja aga ma olen mõnikord vaadanud Eesti Autorite ühingu lehe pealt seda nimekirja nimetustest, mis seal nii-öelda registreeritud on. Ja seal ei ole loomulikult mitte ju ainult laulud või muusikapalad või, või mis iganes otseselt otseselt nii-öelda igapäevased, kas kuulamiseks? Inimestena olevat nii-öelda teosed, seal on igast vaheklipid, eksju? No kasvõi kunagi sai ju, kui Eestis oli eurovisioon nende vaheklippide muusikat tehtud, akse ainuke, sealt tuleb mingi 24 nimetust, eks ju, ja või, või või mingil ajal olid ju Eesti televisiooni kõllid, eks ju. Noh, minu ja Glenni, eks, Glen Pilvre tehtud ja, ja aga see nimetuste hulka on täitsa üllatav. Lappan ja lappan lehekülge ise nagu Jadugi, et kui palju on ikkagi seda audio kraaminelda toodetud. On seal mingisugune oma lemmik ka oma lugudest. Ei no ei saa öelda mulle konkreetset lemmikut, oleks ma nii palju, ülbe vend küll, et, et ma arvan, et mul on päris mitu väga hea lugu, mille puhul ma ei pea häbenema ja ja millega ma olen väga rahul. Sa oled igas intervjuus öelnud ka, et sa oled vahel imestan, et issand, kas selle loo tõesti olen minagi. Seda tunnet mul tekib korduvalt, muideks lugude puhul. No võtame kasvõi kasvõi seesama ooper, prints ja kerjus, ma istun seal saalis ja ma vahepeal mõne koha peal mõtet. Kus kuradi kohas nüüd siis tuli, eks ju. Et täiesti normaalne mõte on see, et, et ma, ma ei mõista mõnikord, et, et kust, kust või miks või et kas see tõesti nagu minu seest välja tulnud, et et võib-olla see loomine, muusika loomine ongi selline asi, et, et see ei olegi selgelt tõlgendatav, et mismoodi see mulle pähe satub ja kanaliseerub mingisuguseks reaalseks audiovormiks, mida siis inimesed kuulavad ja paremal juhul isegi ütlevad, et on, kistakse või tahavad veel korra kuulata. Üks väga hea tuttav, kes tegeleb vaimsete asjadega? Jube kihvtilt, sõnastas selle, et justkui arutasime selle teema üledki, et kuidas see ikkagi võimalik on, et küsitakse tihtipeale õliloojatelt või muu muu kunstisfääri inimestelt, et et mis sind inspireerib, kas on päikeseloojang, eks ju, või meeletu armastus või mingi negatiivne, mõtlesin, kas tormad siis muusikat kirjutama. Aga mul ei ole aastaid midagi sellist olnud, ma kirjutan muusikat siis, kui seda on vaja kirjutada. No alati on mingisugune põhjus, eks ju, nüüd hakkame muusikale kirjutama, keegi tellib mingi loo, keegi vajab mingil ajal reklaamfilmile mu isa või mingit audiologo, eks ju. Selles mõttes on küllalt tohutavuse elu ka mul olnud loomise, mõtlesin, et ma ma ikkagi olen tellimustööde tegija selgelt ja, ja, aga mul on õnneks põnevaid tellimusi, mis mind huvitavad, aga et kuidas see võimalik on siis. Ja siis seesama inimene ütleb, et, et aga lihtsalt on niimoodi, et osad inimesed on võimelised keerama sel hetkel, kui on, on nüüd see hetk nii-öelda selle kontakti kraani, selle millegi või miskiga lahti. Ja siis sa Klootki just seda, mida on vaja. Sinul on niimoodi määratud, et sina oskad seda seda kanalit kasutada ja ju siis mina olen, olen selline inimene. Või toome näiteks, et on olnud olukordi, kus reede õhtul helistab tuntud produtsent sulle ütleb, et et ma ei hakka siin firmade nimesid nimetama. Aga et tead, et me oleme nüüd sellises jaburast olukorras, et meil esmaspäeva hommikul onu vat sellise mingi reklaamklipi montaaž ja meil on hull olukord, kus klient on lükanud juba mittu muusikat tagasi, mis ei sobinud, et nüüd on vaja, eks ju. Aga kas sa teed ära, noh, meil on lenniga näiteks selliseid asju olnud. Muidugi teeme ära ja teedki ära, kas sa pole näinud seda klippide diaisegi veel, millest üldse jutt käib, aga sa ütled raudselt, et muidugi ma teen ära ja, ja, ja teedki ja see asi monteeritakse kokku ja kõik on õnnelikud, et, et see on nagu selline asi, mida ma kohutavalt ime imestan enda juures, et ja samas kardan, et järsku juhtub ühel päeval see, et see kraan ei avane minu jaoks enam, eks ju. Vaat see on, see on selline selline, mille peale ma mõnikord mõtlen, kui ma kirjutan näiteks lepingule alla ooperi muusikaline kirjutama, mis siis saab, kui, kui järsku vaatan libreto tekstile otsa? Mitte ühtegi mõtet ei tule. Aga õnneks tänaseni ei ole seda juhtunud. On sul mingeid erilisi tingimusi selleks vaja? Nad ei ole noh ma olen väga erinevates tingimustes loonud muusikat sellistest stuudiotes, kus seal ühtegi akent, eks. Ainult kunstliku valgusega Samas on olnud väga ilus vaade välja, aga, aga, aga see mõjuta see võib olla mõjutan natuke seda. Seda muusikat võib-olla tuleks teistsugune tulnud kuigivõrd, aga, aga ma olen kõikides tingimustes loonud sellist muusikat, mida inimesed on, on siiski kuulanud ja ja kallale pole tulnud, eks ole. On sul mõne laulu loomisega ka mingi väga kindel lugu või mälestus seotud, kuidas see sündinud on? On ikka päris päris konkreetselt meeles, kuidas, kuidas on tulnud noh, kõige kõige süngem lugu oli tegelikult just nimelt selle kaelaga häälega, eks ju. Kas ma üldsegi sel ajal polnud mul stuudiot veel, ma olin ühes tolle aja kohta ikkagi edumeelses videoproduktsioonifirmas nii-öelda projektijuhina tööl, aga ühtlasi oli mul ka sündsa nurgas, et kui on vaja, et me teeme, teen mingisugusest siis klõbinat sinna ka alla mõisa sarnast asja, sest tegelikult noh, ühe sendi pealt lihtsalt ei ole võimalik normaalset muusikat ja raekoja platsis oli see kontor kuskil katusekambris, väga kihvt oli seal ja kõik tegevust selja taga ja momendil ei olnud mingit tegevust. Konkreetsete, mõned klapid peas üritusele välja lülitatud, mingi sagimine selja taga käib, panin käed selle süntesaatori peale klaveri soundi. Mängisin kaelaga meloodia lihtsalt lihtsalt mängisin praktiliselt järjest, täitsa tore meloodia on ja salvestasin, ma sain sinna salvestada sellega kohe. Ja lasin veel ühele sõbrale, kes ka muusikast peaks jagama, seda tahad. Mul tuli jube vinge mõte, tuli, ta kuulas seda, ei saanud mitte midagi aru. Et ega tegelikult keegi nendest teemadest ei saanud aru, ega. Ivo Linna ei saanud aru, kui ta selle demosega, mis kuradima lõbus on, eks ju, mina sain aru. Ja, ja siis nagu see lugu oli ka selles mõttes teatud murdepunkt, et peatselt pärast seda hakkasime juba koos kliendiga Peeter Kaljuste palvel seal veel üks partner. Stuudiot, loome. Ma ei teadnud teel stuudio asjast mitte midagi. Glendiaadid õnneks. No tuletame raadiokuulajatele meelde, et see oli aasta 96, kui siis kaelakee hääl Eestit eurovisioonil esindas, saavutas muide viienda koha. Jah, nii see oli ja vaata, et selline selline seik, et täiesti nagu lambist võib tulla tulla lugu või, või on veel teine variant, oli lugu, mis jõudis ka lõppkokkuvõttes laulupeole nagu, nagu samblalõhnaline laul, eks ju. See on üldse esimene nii-öelda lastelaul. Ma ei tegelenud üldse millegi sellisega ka, aga, aga koorijuht ja, ja muusikaõpetaja Lii Leitmaa käis mul kogu aeg pinda. Kuna lapsed laulsid. Täna olen siin ülbenid, et lastele ka midagi vahetevahel, et repertuaari nii vähe ja siis tuligi mingisugune laste lauluvõistlus. Ja okei, et ma siis osalen seal ja lehitsesin ühte leelo tungla, paksu luuleraamatut, kus kogumik oli. Ja järsku tegin sellise teksti lahti, mis sama sambla see laulutekst oli ja samal ajal oli Mu väike lapsekene just magama läinud. Lõunaunele soli vist aastani 2005, ma arvan, et Kreetal umbes siis üheaastane midagi sinnakanti. Ja sel ajal, kui siis emme ja laps olid lõuna lõunahoonel sellel ajal umbes pooleteist tunni kogu tegi loo täiesti algusest lõpuni valmis. Tegelikult ma olen hästi aeglane, kirjutavad Se lugudena pauhti ja ausalt öeldes väga õnnestunuks, ainult ette laulu peal ja lõpuks jõudis ta ka laulupeole jah, et mitte kohe loomulikult. Mida sa helilooja jaoks tähendab, kui, kui see lugu kõlab laulukaare all, kas on suurim tunnustus või on tunnustus ikkagi suuremad need, et sa saad mingid asjad oma kaminasimsi peale panna? Ei, asjad kaminasimsi peal ei ole mingisugune näitaja, ikkagi mina usun, et et on ikka väga-väga oluline loojale üldse, et tema tegevus, looming jõuab publikuni. Ja noh, laulupidu on lihtsalt vaieldamatult kõige suurema nii-öelda live auditoorium, kus saab sinu sinu lugu vähemalt Eestis, eks ju inimestele sattuda. Et muidugi see on, see on üli ülivõimas tunne ja, ja ja seda seda tunnet maksab oodata, kui sa, kui su lugu on läbi ja ja siis kutsutakse helilooja sinna dirigendipulti, saad tänada. Orkestrit lauljaid ja, ja rahvast, kes on kohal. Et see on, see on igavesti võimas tunne, aga, aga noh, see, see on üks väga mõnus mõnus komponent sinu nii-öelda loomilases ja helilooja elus kahtlemata. Kas mõni laul sulle tundub, tundub? Sinu loomingust on jäänud ka väärinud tähelepanuta. Palju ju loomingut ei jõua üldse inimesteni, tegelikult sõltub ju väga palju sellest, kui kui palju jõuab sinu tegevus üldse inimesteni meediast kui sellisest kõige rohkem sõltub sellest. Ja noh, kust tulevad hitid näiteks, et inimesed teavad lugusid ainult ja ainult siis, kui raadio või televisioon mängib. Mitte mingit muud varianti ei ole olemas ja kas tuleb sulle pähe, mis puhul saab veel seal mingi absurdne Juusale muidugi nüüd täna on, eks ju. Ja see on nüüd uus meedia, eks ju, aga räägime sellest, mis on tegelikult, need uued meediad on just tuld ja sul võib jopata tõesti mingisuguse erilise erilise õnne või mingi konksu tõttu jahet. Justin Bieberi tekstid olid kuskil lapslalises kuskil mingit lugu ja mingil põhjusel läks peale. Ma ei taha kritiseerida, eks ju, selline juhus ja selliseid asju on veelgi olnud. Ma arvan, see Gangnam Style ei oleks kunagi mitte kuskile jõudnud, kui ei oleks. Kui oleks internite, eks. Aga räägime nagu ikkagi reaalsest ütle, mitte virtuaalse maailma kommunikeerimisest, siis on televisioon ja raadio, mis mõjutavad seda, see tähendab seda näiteks Eestis, et on, on mingisugune kahe käe sõrmedel kokkuloetav inimeste hulk, kes tegelikult määrab selle, mis rahvale meeldib, eks. Ma ei räägi, kogu rahvas ei ole tubakat, eks ju. Aga, aga, aga tasub mõelda selle peale. Kuidas sa oled sellest läbi pressinud, kuidas? Nii ma ei olegi enam pressinud. Mind ei huvita. Lanno. Kas meie, millest ma olen alla andnud, et ma, ma selles mõttes ei, ei positsioneerida ennast üldse sellise nurga alt, et et ma pean nüüd teen nüüd võtame loo või et see peamine jõle kihvti Loove tegema mõtlen, et kuidas nüüd hakkaks meeldima kellegile, eks ju, et et raadiokunstid vaevuksid selle mängima ja arvaksin midagi, ma ei taha sellega tegeleda, kui tuleb mingi lugu, mingil põhjusel keegi tellib, eks ju. Ega siis hea lugu on ikkagi lõppkokkuvõttes vedamine. Ja ma arvan, et kui, kui tuleb hea lugu, mis seda väärib külla, siis hakatakse mängima, eks ju. Ja, ja ma ütlen ka, et ma saan väga hästi aru, miks eesti laulul osaletakse selle, selle ümber, on nii suur meediaplära tegelikult et et paratamatult kerkib esile neid lugusid raadio nagu sunnitud mängima, sest sest see, see nii-öelda sotsiaalne huvi on sellele nii kohutavalt suureks. Priit Pajusaar, kas sina tood veel järgmisel aastal näiteks või ülejärgmisel aastal oma laulu Eesti laulu konkursile, et uuesti eurovisioonile jõuaks? Ei, ma ei oska selle peale tegelikult vastata, et selleks peab kõik väga klappima ja sel hetkel võib-olla võib-olla ma tulen, kui ma saan aru, millega tegemist on täna, ma ei saa aru mis, mis ettevõtmisega tegemist on julgelt üle, see ei ole minu mingi kiuslik arvamus. Ma väidan, et Eesti inimene ei saa aru. Minu enamik sõprust ja tutvuskond ei ole muusikud väga metsikud, surnud tutvustanud on mul kõikide kõikide mu tuttavate inimeste ühine arvamus on see, et nad vaatavad seda saadet. Nad ütlevad, ma ei saa aru. Nad ütlevad, et, et ma ei saa aru, mis sündmus on, on see eesti laul, amatöör, mingisugune muusikavõistlus. Ja siis nad küsivad, miks osad ikkagi profid on sattunud sisse, kes oskavad lugusid ja, ja miks mõned lahedad lood on. Kõige põhilisem on see, et ei saa aru, et, et miks siis niimoodi need igast imelikku kraami on seal lõpuks me peame saatma Eestit esindama sealt mingi loo, eks ju. Et selles on asi, et, et ei ole selget arusaamist, et mis see siis tegelikult on. Ja ma tahaks ise aru saada, millele ma osalen. Ma tegelikult võin öelda, et, et eks ole siin aidanud mõnda lugu teha kellelegi niimoodi kas minul stuudios või mõne mõne sellise arranžeeringu Readenud ei ole nagu täiesti selle välistanud üldse, aga põhimõtteliselt mulle meeldiks teha asju, millest ma aru saanud. Priit Pajusaar, sa tegelikult oled väga palju osalenud eurovisioonil ja ikkagi üsna üsna hästi on sul läinud on sellest samast kalage häälest oli juttu 96. aastal, kui viienda kohaga tagasi tulid. 99. aastal tähendab näit Evelin Sammul esitest kuuenda kohaga tagasi. Tiiga oled sa käinud eurovisioonil ja viimane oli siis kreisiraadio ja Leto Svet. Kui palju see eurovisioon sinu elu muutnud on? Ja kas see on mingi märgi sulle ka külge jätnud? Alatlemaldas Pajusaar. Eurovisioni muidugi on jätnud märgi külge ja, ja mind on see kava esitanud mingil hetkel. Noh, eks ta, eks ta ongi, mingil hetkel oli see vajaliku esilekerkimine, oled mingisugune täiesti tundmatu püsti, eks ju. Ja arvab nüüd, et sa pead tegema lugusid, mida, mida teised inimesed tahaksid kuulata, aga noh, seesama asi, aga, aga kus väljund on, eks ju ja, ja lisaks lisaks sellele ikkagi tegelikult ka tänapäevani, aga eriti eriti veel, kui see Eurovisiooni värk algas, ikkagi oli selgelt lootus, et läbi selle, kui sa saad Eurovisiooni lõppvõistlusele saad sa kanali välismaale, eks ju. Kes meil siin Eestis on tuntuks saada ju täpselt ühe looga või, või, või tissi paljaks võtmisega. Jube lihtne, eks ju, aga, aga välismaalt see, see kui sul on suurem ambitsioon ja tegelikult ei huvita, eks ju. Et see oli, see oli võimalus ja jummala, tõsi on see, et võeti kontakte, saime Pablisin lepingud, välismaa firmad, aga mis iganes ja ega siin ju artistidel on ikkagi läbi selle eurovisiooni ka teistel, kes seal käinud, on ju tekkinud väga olulised ja potentsiaalselt lubavad kontaktid, iseasi, kuhu need välja on viinud. Et see on väga suur põhjus olnud ja teine, mis, miks mul on seal olnud vahva osaleda selles sportlik vaim, et, et see on nagu põnev kellelegiga rindamiste, et vaadata, mis, mis värki saab, eks ju. Et et ja pluss pluss see, just see Eurovisiooni finaalvõistluse, see melu ja ja, ja omamoodi jura, eks ju, ka sellele on mingisugune võlu, et kes seal on käinud ja kohapeal olnud, need teavad, millest ma räägin ja kuna metsikud masside üle maailma vaatavad seal telekast, järelikult see värk kandub ka ka väga hästi läbi tele- ja raadiokanalite inimesteni. Kui lõbus Eurovisioon kohapeal on, et kui sa mõtled tagasi Eurovisiooni peale, kas sul tuleb ka mingisugune selline lõbusam seik meelde või või, või mingi asi väga eredalt sellest? Nendest aastatest meenub. Ei, no seal seal on ikka ka nalja saanud kõvasti ja lõbusa radina? Ei, ei, mitte sugugi, et alati on olnud tore ja vahva, vahva seltskond, kellega käia, sest ja kellega ma olen käinud eurovisioonil. Ja, ja sellel on ka lihtne põhjus, et et ega siis see on ju sinu, sinu produktsioon, eks ju, või noh, ütleme Gleniga tegime koos, meie valik on ju valida seltskonda, eksju. Ma ei, me ei hakka tegema ju selliste igavate, mõttetute tüüpidega sellist karmi aega ja raha nõudvad, et projekti, eks et muidugi on, on olnud olnud hästi vahva ja humoorikas seik, ma praegu pean mõtlema, siis mulle kangastub on näiteks olnud jällegi seal sama kaelakee aastal 96 oli hästi pingeline seik, näiteks seal oli see, meil oli, oli kogu see bändi osa nagu oli ju lindistatud nagu põhisina, mängid kester peale, tollel ajal olid veel suured orkestrid, eks ju ka. Ja, ja meil olid seda bändi imikud teerimas laval väga head eesti muusikud, eks ju kaasa arvatud näiteks passi mängis Taavo Remmel, eks ju. Vaieldamatu korüfee, aga, aga ikkagi üks asi on see, et enam-vähem tead, mis imiteerida, aga tekkis olukord, kus, kus ühel läbikuulamisel proovid perioodil norra helirežissöör ütles, et teate, et meile tundub, et bassi on liiga vähe, teie selles Bono grammis. Et kas, et see on küll absoluutne erand, see ei ole lubatud, üldse mitte, aga kas tuleks kõne alla, et teie bassimängija mängiks otse selle passi peale? Teda pole võib-olla üldse räägitud ka varem ja aga see sätise, haava metsiku pinge alla ja, ja kõik ülejäänud, eks seal naljaasi minna laivis panna sadade miljonite inimeste ees. Ja, ja, ja nüüd oled, sa oled tõesti rõvedaks olukorras ja lugu ei ole ju selles mõttes selgeks, et oli, oli see raske olukord, millest tuli Taavo Remmel auga välja. Aga, aga noh, ma ei tea, seda võib-olla ei taju täna või kui niimoodi rääkida, aga, aga seal kohapeal su vastutus on nii metsikult suur, et, et sa võid ühe sellise asjaga nii lumme ka minna, eks ole, sa nii suur, suur ja vinge instrumentalist või artist kui tahes. Kuidas lauljad on sellisele pingele vastu pidanud või kas mõni laulja on ka nii-öelda sind üllatanud? Ma ei tea, kas heas või halvas mõttes, sa oled ju käinud, eks ole, Maarjaga Ivo Linna Evelin Saamuel kreisiraadiotüübid ja siis ka löödi. Ja no kõik oma isaga saanud ikkagi suhteliselt hästi hakkama, eks ju, et et ikka on selline pinge, kui sa kuulad seda oma lugu seal eurovisioonil. See on, see on jube keeruline taluda, seda ma võrdleks sedasama nagu imestan spordivõistlustel jalgpalli, neid treenereid, korvpallitreenerid, kes on kõrval ja peavad taluma, selle ajanud. Meie rõõm on, selts, on kolm minti, eks ju. Et noh, siis on läbi, läks metsa, siis läks metsa, eksju kellelegi tegimegi kukke või värises või must. Aga seda on raske raske kaasa elada sel hetkel. Aga õnneks meie esitajad ei ole, ei ole väga hävinud, aga on noh, ikka on juhtunud midagi, et aga reeglina seda tavakuulaja, kes siis on teleekraanil, aga ilmselt ei saa aru. Kas eurovisioon on mingit pidi sulle halva mõjuga jätnud või sa oled sa oled kahetsenud vahelisena? Ei, ei ole kahetsenud, aga, aga mingil hetkel hakkas hakkas kogu see värk mulle käima selles muusikalises mõttes väga närvidele, et võetakse kunagi siis kaelaga häälega läksime eurovisioonile, siis oli ju ainult tantsida. Osalejamaade žüriid hinded ehk eks seal oli, oli ilmselgelt oli muusikaasjatundjate osatähtsus väga-väga oluline. Ehk kui sa tegid ikkagi adekvaatselt nauditava loo, eks ju, milles oli ka muusikaline iva sees, see oli, oli seal, oli selgelt võimalus sul ka saada mingi koht. Aga kui see asi keeras täiesti rahvahääletusele, mis võeti kasutusele puhtalt ärilistel kaalutlustel, jaga ilmselt vaatajanumbrite pärast, eks kui rahvas saab ise osaleda pluss tarega telekommunikatsioonifirmad, kes toetasid, olid ja mille läbi tuli suurtes maades metsik papp, lisapapp, Nendest kõnedest, mis inimesed eelistasid, eks ju. Et ja siis läks asi minu nägemuse järgi pehmelt öeldes käest ära. Et see muusika kvaliteet kannatas selgelt Stakati teadlikult väga-väga keskmisele maitsele tegema lugusid ja ka välja valima suhteliselt sellist magedat kraami. Ja, ja ma tean ennast 100 korda küsitud ja, ja sa võiksite küsida, aga see küll, et, et aga et mis, mis pagana päralt siis siis Leto Svet ei tekitaks. Et noh, eks arvan, et võib-olla mõned inimesed, kes olid enne seda võib-olla isegi minu muusika või Glenni muusika, tulihingelised pooldajad valla, loobusid sellest arusaamast, et me oleme täitsa kihvtid, vanad, eks ju. Aga, aga noh, nutikamad said aru, et see oli meie väike protestimarss, eks ju. Ja mitte ainult meie vaid vaid me leppisime ju tol korral ju kreisi Theo poistega kokku selle, et teeme nii nõmeda loo kui üldse on võimalik. Esimene kohtumine oli, istusime Park hotelli seal lobis restoranis ja et missuguse loo peaks siis tegema, et see on selgelt teeme, eks ju. Teeme nii nõmeda, kui me suudame, noh ja, ja vaatame, mis saab. No loomulikult, meie ei ole otseselt üksinda mõjutanud, aga me võime seda mõelda, sest pärast seda aastat kas sa nüüd järgmisel või juba ülejärgmisel aastal tuli reeglimuudatus, et pool hinnetest tuleb riidelt, eks ju, ja pool rahvalt minu meelest on seal piisavalt hea tulem selle, selle võistluse muusikalise taseme tõstmise seisukohalt ja see oligi vaba mõtte, et ja, ja omamoodi me kontrollisime ka seda, kuivõrd on ikkagi rahvas manipuleeritav, eks ju. Selle selle pinnalt, kuivõrd populaarne on näiteks mõni esitaja, aga oma maal, eks. Sedasama leto Svetiga olime seal milles veel tahtsime seda ka öelda, et, et see, et need on nagu ühtne Euroopa ja kõik saame õudselt samamoodi asjadest aru. Täielik jura, eks ju. Ja me läksime oma jura ehitama sinna, nüüd istusime seal Belgradis, eks ju, mingit proovi ajal seal kaks nädalat kest, proovid istume, oleme oma sära teinud Sloveenia. Kuidas viisakalt ila see pole väga viisakalt öeldakse, on laval, nemad tegid ka nüüd oma nalja, selleks me tegime oma eesti, see oli, eksju sa vaata mingis Sloveenia nali on laval õudne lugu, pole kolmandiku võrra nii palju kui meie omagi seal, eksju, aga meie ümber on koguse Balkani punt ka seal need on vaimustuses, süvedaks minemas, eks ju. Saadki aru. Püha jumala. Me räägime, et vot siis ta ongi teedeta oma idiootsuse vedema oma idiootse ja vaatame, mis sest asjast saab, aga ilmselt evuga kuskilt hakkas aru saama, et, et noh et võib-olla oleks mõistlik natuke asjatundjad jälle kaasata tagasi. Läks sulle korda see meediakriitika ja kõik see, mis sellele järgnes. Eriti. Vaata ma, ma küll seal mingil hetkel võtsin selle ikkagi selle Eurovisiooni adressil kuskil intervjuus üsna räigelt, et sõna, selle emotsiooni pead seal lihtsalt, kuna see aasta oli ka seda, seda totruste oli seal üsna palju ja aga tegelikult noh, see on ka so üks osa, eks ju, et kõik ootavad ka, et siis mingi keegi võtabki suhteliselt resoluutselt sõna ja, ja noh, see on mänguosaga tegelikult, et selleks ajaks letastatiga käisime. Oleme seda seda värki nii palju näinud, et et ma, ega ausalt öeldes, ega mind enam ei suuda palju sellise lamina või veel mingi jututuba, et see seisukohtadega keegi rivist välja viia. Ta on pigem ma soovitan üldse kõikidel, kes tegelevate pööret madalamal tasemel mingisuguse nähtusega on see sport mis, mis avalikkuse ette tuleb sport, kultuur, mis iganes valdkonnas, et tahate rahulikult elada, ärge leppige kommentaariumi ja kõik on hästi. Sest, sest ikkagi kommenteerijad on väga suures osas täiesti rumalad ja kurjad inimesed. Läheb korda tegelikult jube palju publiku arvamus tagasi tagasi, minul on oluline, et et mu muusika meeldiks inimestele. See läheb mulle korda, aga, aga see on, see on väikse sellise nii-öelda reservatsiooniga. Et, et tegelikult lähemale kõige rohkem korda see, mis mu oma pere arvab. Kõige rohkem läheb mul seal alati, näitan kõigepealt oma perele, eks ju. Ja, ja järgmiseks läheb mulle korda see, kas see, see, minu muusika meeldib mulle endale, et, et sealt hakkab see nagu see link publikuni noh, auditooriumini, kes, kes iganes on, hakkab pihta, et ma ise arvan, et kui mulle endale meeldib see kraam, mida ma toodan, siis ta võiks potentsiaalselt meeldida, meeldib teistele ka, aga tegelikult kui ei meeldi, sa ei saagi kõigile meeldida, siis pole ka hullu. Sest sest ma olin enda vastu aus. Mulle meeldis. Ja, ja ma arvan, et, et tegelikult on, on see kõigi loojatega peaks olema ja võiks nii olla, et ma ei saa ju lasta lasta nii-öelda enda käest minema avalikkuse ette sellist kraami, mis minu meelest on jõle. Aga aga ma olen teinud selliseid, selles mõttes olen loonud küll sellist asja, mis mulle öösel veel näiteks luues tundub jube kihvt, aga järgmine päev või ülejärgmine päev nagu puhanud kõrval üle ja deliit käib jõle kiirelt, eks ju. Et noh, ma arvan, suhteliselt aus vastus siiski, et ega ma mingi nii-öelda võiks mõelda, et järsku on neile oluline, kui mõni muusikaline golf v arvab midagi või mingid teine helilooja ütleb väga-väga kihvtilt või, või näiteks minu õpetajad tuleks patsutatakse õlale ja kiidaks, eks ju? Muidugi igasugune positiivne tagasiside on, on kihvt ja läheb, läheb korda. Aga, aga lõppkokkuvõttes ma olen tänaseks päevaks pole saavutanud selle taseme, et et ma arvan, et see koht on täiesti siin, Ta taeva all olemas ja ma tean selgelt, kes jälestavad seda, mida ma teen ja ma tean selgelt, et on inimesi, kellele läheb korda see, mida ma teen ja väga tore. Ja loodetavasti on vähe neid, keda keda jätab lihtsalt külmaks või kelle jaoks täiesti iilitsioonime. Helistan selles osas kas vihkamist või meeldimist. No sa oled viimastel aastatel pühendunud just nagu suurvormidele või need on kuidagi eriti esile tulnud, et siin 2000.-te lõpus, seitsmendal-kaheksandal aastal, kui tuli Detektiiv Lotte koguperemuusikal, mis väga-väga hea vastuvõtu osaliseks sai nüüd möödunud aastal, kui tuli prints ja kerjus, siis juba sinu esimene ooper. Kas, mis sa, sa plaanid jätkata ja, ja lastelaul, eks ole, mida sa oled ka teinud, on see tegelikult see asi, millele sa tahad oma aega kulutada? Jah ütleme, et üksikute laulude tegemine mulle kui, kui ei ole mingit väga adekvaatset kihvti põhjendust miks on vaja teha, siis ma väga hea meelega ei teeks. Mulle meeldib jah kompleksselt, et ma, ma tean nüüd, et mul on pooleks aastaks aastaks. On vot vot niisugune hunnik teksti, mida ma pean. Nüüd on väga õõnik teksti, mida ma peaksin nüüdismuusikasse valama, eks see mulle täna pakub jah, pinget vahepeal muideks nimistuse. Et mis, mis on nagu suuremaid asju tehtud väga, pean endale armsaks. Ma tegin, koostöö saab Aapo Ilvesega ja Rasmus puuriga Estonia poistekoori 40.-ks aastapäevaks näiteks kantaadi Viieosalise koos koos siis orkestriga. Ja näiteks mulle endale väga meeldib ja, ja see oli põnev. Kas sinu klassikaline muusika või selline ma mäletan, et, et ma lugesin sirbist muidu arvustust sinu Prince kerjuse kohta, öeldi, et seal varane ooper, suurepärane sihtgrupi tabatud ja kõiku hästi karakterid on iseloomustatud läbi muusika. Aga ikka äkki selline popp element tuleb läbi ikka basskitarride kitarri. Trummid ka selles kantaadis ka, mida sa kirjutasid, sa ikka tunned, tegelikult sa hoiad ikkagi nagu sellist oma käekirjast kinni. No, ega see oma käekiri ei ole selles mõttes, et mul peavad need bändi instrumendid olema sees, vaid vaid põhjus on ikkagi pigem selles, et keda, kellele see muusika antud hetkel suunatud õnneks, et, et ka sealse mulle meeldib, muidugi, seal oli ka sümfooniaorkestri spekter läheb kohe laiemaks, eks ju, nii kui sul on seal trummikomplekte mänguliseks baskid, lisab sellist sügavust võib-olla alumisele registrile ja ja, ja mulle meeldib, aga, aga see ei ole vältimatu osa aga selgelt, kui me läksime tegema Estonia teatri tellimusel sellist noortele suunatud ooperit mille puhul noor tuleks saali esiteks, et saadada saali ja et pärast seda, kui ta ära läheb ta ei, ei ole vihane ja pahur ja ütled, et siia majja ma ei tule enam mitte kunagi, eks ju, vaid vaid et oleks vastupidi, et ta tahaks tulle, ta võtab kokku, et paran selline värk on siis ooperiga, et kuigi noh, loomulikult see on eksitav, tegelikult ei ole niimoodi, aga see on nagu sild, mida me, mida me praegu sellel puhul lõime ja mis oli ka teatritaotlus siis vaks ysna lubamatu minu meelest selline jätta see need kohad, kus läheb nii-öelda nii-öelda andmiseks ka selle piiri mõttes, eks ju välja. Ja, ja momendil saavutasime tulemuse, kus on absoluutselt täiesti klassikalise ooperiga. Ja samal hetkel meeleolu moodsada, tuleb. Drive kiraja täis Laxexe biit sisse ja sinna juurde veel sümfooniaorkester. Värvimõttelisena kihvt. See on nii tore raid põlevil silmil kõigest sellest asjast mis su ellu peale peale muusika veel mahub. No kõik mu ülejäänud elu keerleb pere ja poissi Perest rääkides veel, kas ei ole kummaline, et ta tegelikult ei ole ju tegelikult heliloomingut kompositsiooni, klassikalist kompositsiooni eriala konservatooriumis vaata nüüd, lõpetasid koorijuhtimise ja õpetamise ja kuigi sa ütlesid, et sa ei taha kuskil intervjuus rääkisid sellest, kuidas taidluskoori juhatamine ei ole päris sinu stiil said sa ometi oma abikaasa Piretiga kokku just nimelt läbi koori. Absoluutselt tõsi ja seal oli niimoodi, et ma arvan, et sa võis olla aasta mingi 28 või seal kandis tegime sõbra Eiki põhiga Tabasalus kammerkoori, seal on ju tuntud ranna sovhoos ja raha seal oli ja saime mingisugust palka selle eest ja oli igavene vahva ja siis tollel ajal oli ka üks umbes täpselt 14 aastane tüdruk laulis ka meil seal koolis, kes siis 10 aastat hiljem ja natuke rohkemgi sai siis minu naiseks, eks ju. Tollel ajal polnud üldse tähelegi seda tüdrukut, selle pubeka värkad, tored laulis ja mängis sealjuures selle, aga siis oli siis aasta 98, kui, kui oli sellesama koori, millega mul pole ammu enam mingit pistmist. Nende aasta vilistlaste siin pidu, Tabasalus oli veel restoran, seal siis toimus, vaata seal siis juhtus niimodi momendina mõni tund hiljaks ja, ja siis kuidagi juhtus niimoodi, et mina siis astusin sisse parajasti tutvustusring, eks selliseid ringis ja, ja Piret oli seal teisel pool ringi ja pani tähele, et ma sisse tulin ja siis tema seal mingi mingisugune krõks nii-öelda läbi ja ja igal juhul juhtus niimoodi, et see on pikk jutt, aga tollest õhtust peale ja sellest sündmusest alates oleme me siis koos olnud. Et olid pauhti, inimesed said kokku ja, ja tänapäevane. Tänu millele te olete koos püsinud nii kaua Me oleme, ma arvan, väga kirglikult kirglikud inimesed ja ju see armastus on veel ka kirglik olnud ja tänu sellele, et me oleme kirglikud, on ka meie nii-öelda, need ikka tuleb riidu või mingisugust arusaamatuse, need käivad kiirelt. Me leia kiduma niimoodi mitmeks päevaks on niimoodi, et ühtegi sõna ei ole, pilt kuidagimoodi on meil plärtsume ära. Ja, ja kõik see on üks aspekt, aga. Ma arvan, et me oleme, oleme kuidagi suutnud seda värskust hoida ja aeg-ajalt rutiinist välja ronida mingisuguste üllatustega ja noh, võib võib-olla see, see ongi see, et On teil mingisugune uudsuse moment, mis, mis suudab veel mõnikord esile tulla või suudad mingisuguse asjaga üllatada teineteist, kui kõik peaks olema juba teada, eks. Võib-olla peaks veel rohkem täna olema seda, eks ju. Ja teine teine asi, mille peale ma olen ikka üha rohkem hakanud mõtlema, et see, et see koosolemine ja armastus, et see ei ole iseenesestmõistetav. Et seal on teatud määral selle tööprotsess, eks ju, et ei ole niimoodi, et me kulgeme lihtsalt kuidagimoodi, sul peab olema aega õrn olla näiteks või või minna tulla vahepeal oma pillide tagant ära võtta, kõrvaklapid peas, mida teha üks musi või üks väike kalli ja noh, ma arvan, et asjad ja meile sobib mõlemale sinna asi ja vaatame täna tegelikult koos istume kõrvuti, hoiame käest kinni näiteks. Me oleme 16 aastat koos. Et ilmselt seal ongi seal mingisugune seletamatu sele seletamatu miski, mis on koosolemiseks armastuseks vaja, meil on õnneks täna veel olemas, loodame säilinud. Selle kirgliku, sinu kirgliku olemusega, kuidas käib kokku golfi ja ma lugesin kuskilt, et enne seda seal harrastasid penta ongi, minu meelest on nagunii rahunõudvad sellised pikaldasel sellised vähe kirglikud mängud. Muidugi on küll aga see on seal eriti vähe, kirik on ta nendele, kes kes ei tunne seda, seda statistikat. Petang võib olla küll. Isegi on veel eriti siin nagu flegmaatiline oma olemuselt, aga golf tegelikult ei ole. Golfis on, on seda, selles olemuses. Tan löökide vahelisel alal on ta visuaalselt ja noh, need kõrvaltvaataja pilgu läbi hästi nagu rahulik tuimaks, sest seal ei juhtu midagi. Aga see, mis toimub inimestel sellel ajal sees, eks see on meeletu. Kui palju energiat kaotab golfimängija selle selle mängu ajal, see on meeletu, kui võistlus on veel meeletu, kuigi nagu näiliselt toimub, toimub sama tegevus kogu aeg. Aga sel hetkel, kui toimub golfilöök, on selles metsik energia. Golfipall lendab kiirusega mingi 200 kilomeetrit tunnis, see seal metsikult ohtlik iseenesest ei ole tähelepanelik olema, et keegi pihta ei saa sa kedagi vigastada ja pigem sellised nüansid tulevad juurde. Et see on oma olemuselt, on, on see hästi egoistlik ja, ja agressiivne mäng tegelikult. Et et ega see, see ei ole sügavam selle asja haljastada minema ja ja, ja, ja et ma olen kirglik olengi ja kui sa arvad, et ma ei ole viha pärast löönud nii mõndagi kepi pooleks, eks ju kuskile vastu puutüve lennutanud pärast lööki kebi, siis sa eksid ja kõige markantsem lugu ma ei tea, kas oli see, kuidas siin paar suve tagasi mängisime sõpradega jube palav, suvepäev oli ja raja alguses tegin täiesti ebaõnnestunud löögi ja kuna kogu mäng oli halvasti tulnud, siis ma lennud oma raud neli oli selle, tahtsin nagu rada pidi läinud, ma ei, mis, ma tahtsin, seal käis kõik nii kiirelt, aga see kindlasti kinni ja selleks kõrval asuvasse tiiki. Aga, aga noh, see oli piisavalt kallis kepp, et siis ma pesin ennast alukate väeleja, Läksin läksin siis oma kepi sealt suunistama v põhjastaks, ta ei olnud väga sügavusel, vesi, mudane ja läbinähtamatu, tuiasin seal hulk aega ja, ja, ja sõbrad võtsid videosse naersid ja siis tagada olid järgmised mängijad. Siis tehti selle kulul nalja, sest need küsisid, mida see priid seal vees teeb. Nemad muidugi ajasid pada, et tal oli viimane pall poleks seda palli otsima sealt veest siis selle peale muidugi nalja. Muidugi, inimesed saavad naljast aru, et, et kirge on seal küll. No Priit, meie tänane tund jutusaates hakkab läbi saama, aga lisaks sellele, et täna on sinu tähtis sünnipäev, on tegelikult siin on väga tähtis sünnipäeva kontsert meil alles ees. Seda küll jah, et. Pika mõtlemise tulemusena sai ikkagi otsustatud, et et ma, et mul tuleb ka 50. sünnipäeva puhul siis kontsert ja siis see toimub esimesel mail Nokia kontserdimajas. Jaa, jaa, kutsun kõiki kohale tulema, sest saab üks meeleolukas südamlikke vahepeal ka küllalt temperamentne kontserte. Esinejaid on, on vahvad. Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Veiko Täär, Sepo Seeman, Gerli Padar, Hanna-Liina võsa, lasteekraani muusikastuudiokoorid, Estonia poistekoor. Ja siis reaalmaa soori noorteorkester. Kindlasti Evelin Saamuel, Tanel Jonas sõna ka saab, põnev põnev kuulamine olema. Et tulge kohale, Janne Septšenko olla. Ja sa oled ise ikkagi olemas. Annad lavale saalis lavale, keda? No ma ei tea, väga ei tahaks minna, sest ma, ma olen, ma ei ole esineja. Priit Pajusaar, aitäh selle eest, et tänasel päeval leidsid tunni jutusaate jaoks. Sinuga oli väga tore kohtuda, väga ilusat sünnipäeva, jätku sulle ja väga head uut aastat. Ja aitäh, raadiokuulajad, et täna hommikul selle tunni kosmeen veetsite ilusat päeva jätku.