Tere hommikust, head raadiokuulajad. Kell on mõned minutid üle 10 saanud pühapäeva hommik ja see on aeg, mil vikerraadiol on väga hea meel võõrustada siin mõnd väga erilist inimest jutusaates. Täna hommikul on meil külas füüsik ja Eesti televisiooni saate rakett 69. Kohtunik saatejuhtülesannete väljamõtleja Aigar Vaigu, tere hommikust. Haigena. Tere hommikust. Täna on 13. aprill, aga eile, 12. aprillil oli kosmonautika aastapäevad. Kas sa tähistasid ka seda kuidagi? Sõna otseses mõttes ei, ei tähistanud, aga, aga see päev on selles mõttes tore päev. Ja võiks öelda, et see, et Gagarin kosmoses käis, selle otsene tagajärg on see, et 1009 Nende üheksa mindi kuule ja kui me võtame selle 69 sealt lõpust, siis me saame rakett 69, mis on, mis on meie saade. Jah, ja kui me nüüd mõtleme nende nende masinate peale, millega mindi nii kuule kui ka millega mindi orbiidile või siis ka see masin, mis esmakordselt saatis maailmaruumist maale tagasi signaali sputnik, siis need masinad tegelikult olid pagana pagana lihtsad, võrreldes tänapäeva masinatega. Ehk siis kuul käidi ära sõna otsese mõttes pesumasinaga. Nii et kui keegi nüüd saaks ajas tagasi minna ja võtaks kasvõi ühe nutitelefoni kaasaastast 1000 961969, siis ma arvan, et see inimene valitseks maailma. On see ka üks põhjus, miks, muide sinust on selline füüsika muide populariseerivaid teaduse edendaja üldsegi saanud, et ma olen lugenud sinu kohta, et sa juba lapsest saati olid innustunud laulust, tantsimisest füüsikast. Kõike, mida kirjutatakse, ei maksa tõena võtta, aga nii see on, et mulle on meeldinud laulmine kodus omaette, mis on väga palju ja nüüd oma väiksele pojale laulan. Ja siis tantsimine meeldib, olen väga kaua teinud rahvatantsu ja nüüd teen ka see tantsi Urheilu algkursi, ehk siis võistlustants algajatele sellel kursusel osalenud. Ja füüsika on ka meeldinud, ma mäletan väga täpselt, kust see füüsikahuvi tõeliselt nagu tuule tiibadesse sai, on kaks raamatut, mille autoriks on Jako Berman tema huvitav füüsika, üks ja huvitav füüsika kaks alustasin raamatust huvitav füüsika kaks ja siis lugesin läbi, huvitav füüsika üks. Ja, ja need on raamatuid, mida ma tegelikult soovitan kõigile lugeda, sest seal võetakse igapäevased asjad. Ja siis vaadatakse nende asjade sisse ja siis seletatakse ära, mis füüsika seal taga on. No loomulikult, väga palju nendes raamatutes käsitletakse Cheverni teoseid nagu 20000 ljööd vee all ja reis kuule ja kõik sellised ja kapten neemo ja aga seal tõesti noh, analüüsitakse läbi, et 20000 ljööd vee all, et huvitav, millised tingimused seal allaegsed või noh, et milline peaks olema all plaan, millega sinna minnakse või või kui palju see allveelaev kokku surutakse või või siis kõik sellised eksperimendid ja siis ka selle raamatu läbi loed, seal tekib selline professionaalne kretinis, käid ringi ja vaatad näiteks läbi sellise väga peene sellega kardina ja ja näed, kuidas päikesest või autode tuledes tekivad sellised kordused, sinna tule ümber, selle läheb nagu see pilt laiali, siis saad aru, et, et see ei ole mingi, imesin difraktsioon. Et kõik sellised asjad Esimene pisike katse oli, mida sa ise kodus järgi proovisid? Tead seda, tuleb minu ema käest küsida. Mäletad. Viimane asi, mis oli viimane asi, mis oli, ma hankisin endale ühe vatise laseri, panin sellega tiku põlema. See oli kõige viimane asi, mida ma tegin kodus. Aga kõige esimene asi kahjuks ma seda ei mäleta. Lihtsalt ei tule meelde, nende katseid on olnud nii palju. Kui palju sa tegelikult neid katseid lõbu ja rõõmu pärast teed, ma nüüd hüppan küll kohe praegu näiteks Youtube'i, kus muide on sinu mitmed väga huvitavad katsed üleval õunade plahvatamine, banaanitünn, kuidas pauku vee all teha? Noh, ja internetiga, nii et iga bitt ja bait, mille sa sinna üles laed, seega sinna jääb, sellepärast tuleb olla väga ettevaatlik, mida sinna üles panna. Aga jah, eks need kõige lõbusamalt katsuda need, kui juhtub midagi ootamatut, saab midagi õhku lasta. Või siis tuleb midagi sellist välja, mida sa ei aima, et võiks üldse välja tulla. Sellisest korrast, kui sa arvad, et ma mäletan veel lugu näiteks kui sa oled seotud olnud ka teadusbussiga, tegelikult 2005.-st aastast alates Praeguseni ligi 10 aastat, seal vahele veel mahub teadusteater ja sa oled teinud väga palju inimeste ees siin ja praegu katseid nagu rakett, 69. noored teevad, mis on selline trikk, ma ei tea, mis alati inimeste silmad särama panema, mis teile endale kõige enam vaimustust tekitab. Kui me alustasime teadusbussiga 2005 siis seda värki veda seest heli luckner siis ta oli heli Valtna ja, ja tema oli tegelikult see inimene, kes seda asja käigus hoidis, hoolitses selle eest, et me kõik need katsed välja mõtleksime läbi harjutaksime ja kuni lõpuks selleni välja, et heli õpetas ka mind, kuidas asju ilusti ära pakkida, nii et kogu see bussitäisvarustust mahuks nelja-viide kasti ära. Ja seal ehk kõige toredam katse, mida me tookord tegime ja millel võiks, millel võiks öelda, on selline parim hinna ja kvaliteedi suhe oli õhukahurikatse. Selline näeb välja nagu ämber, mille põhi on ära lõigatud ja siis sellesse suuremasse otsa pandud kilekummiga kile ju sealt tõmmata see soov välja sellise õhu pahvaka ja kui keegi jääb selle pahvaka teele, siis tema juuksed lendavad ülesse ja, ja üldse selline mõnus äge efekt. Ja arvestada, et igal etendusel, mis me andsime, see tekitas tohutu elevuse, see kõigile meeldis ja see maksis ainult vist 10 dollarit või midagi sellist, et noh suurepärane hinna ja efekti suhe. Sagedasti oli teadusteatris või teadusbussis, seda, et asjad ei tulnud välja, rahastada, tuleb kokku, ootab ja. Midagi ei ole teha. Teadusbussi algusesse on päris palju aega tagasi ja tegelikult ma ei mäleta enam neid katseid, mis välja ei tulnud, sest meie inimese aju töötab pidevalt, et kõik ebameeldivad asjad ja kõige ebaõnnestumised, need kipuvad ununema ja võib-olla ka sellepärast me nendest ajaloovigadest ei õpi. Aga mida ma mäletan, mis tegelikult tehtud siin kõrvalmajas kunagi oli paari saadet sina, janu olid siis me tõime sinna selle mittenjuuton, vedeliku vanni, tegelikult on vesi ja tärklis ära segatuna ja lasime mark kooreikopiliselt üle kõndida. Ja siis, ja siis ma teadsin, et sellega saab teha ühte katset veel ja too hetk, ma improviseerin, võtsin kandiku, valasin sinna peale seda, mitte njuutonvedelikku. Aga siis ma unustasin ära, et see oleks pidanud ära segatud olema enne seda, kui ma seda katset teinud, ma ei seganud ära, niiet peale oli selline veekiht, milles oli veidikene siis kartulitärklist ja pidi toimuma nii, et kui ma sinna käega virutan, siis inimesed eeldavad, et pritsmed lendavad laiali aga mitte njuutonvedelik, kui teda kiiresti mõjutada käitub nagu tahtis. Ja eeldasin, et kui me selle käega virutan, siis asi ei lenda laiali. Aga kuna ma ei olnud seda asja läbi seganud, peale oli peenikene veekiht, siis Marko Reikop ja tema Kaumajast renditud ülikond, nüüd oli meid selle kartulitärklise valgeid pritsmeid täis. Nii et noh, ma loodan, et kaubamaja ja Marko Reikop minu peale väga pahased ei olnud, aga noh, vähemalt oli meil lõbus. Selline asi oli tõepoolest paari saates, aga tuleme siia värskimate telesaadete juurde ja teadussaate rakett 69, mis tegelikult on tunnistatud ka Euroopa Ringhäälingute liidu poolt kui üks Euroopa kõige parem teadussaade ja neljandat hooaega ta juba käib. Sina oled üks selle algatajaid, kõik neli hooaega sealjuures olnud. Seda saadet teete jätkuvalt. Ja nüüd peaks alustama täitsa algusest. Ja kuidas rakett 69 tegelikult algas, palju aega enne seda, kui esimene saade eetrisse läks. Füüsika seltsi juht Kaido rõivelt, temal tuli mõte, et sellist saadet oleks vaja siis ägedat saadet, kus noored inimesed teevad ägedaid asju selliseid nagu mõtlevad, ehitavad masinaid, noh, kõik selline. Ja siis Kaido kirjutas ühe projekti, et saada selle piloodi tegemiseks raha. Noh, tal oli mõttes üks ülesanne, pudeli raketiülesanne. Et selle peale sa saad üles ehitada Daci raha, kutsus toredad inimesed kampa kelle hulgas oli ka Ülle Rajasaar ja siis siis piloot tehti ära, piloot oli tore ja mina küll siis tegin seal ühe väikese episoodilise rolli, ainult, aga see selleks. Ja siis läks mõni aasta mööda. Ja siis seesama Ülle Rajasaar kirjutas, teame programmi raames Eesti teadusagentuurile projekti, et saada raha sellise saate tegemiseks ja suureks kõigile mõisale suureks üllatuseks, aga aga õnneks ta sai selle raha ja siis mäletan, et see oli teaduse suvekoolis, kui Ülle tuli minu juurde ja ütles, et kuule, Aigar, tule ja aita mul seda saadet teha. Noh, et tule ja tee neid ülesandeid ja tule ja ole seal saates kohtunikuks. Ja tegelikult ilma pikema mõtlemata ma olin, olin sellega nõus. Ja siis, ja siis asi läks käima ja tegelikult noh, kuna uue asjaga on alati niimoodi, et et kõik tegijad täpselt ei tea, mis tulemus peaks olema ja käib selline otsimine siis esimene hooaeg oli väga suur otsimine ja tegelikult paljuski tänu Erik Puurale ja tänu Rein Kure soolase asi nagu hakkas liikuma sinna õigesse ratta. Ja, ja siis teine hooaeg siis oli Ahhaa keskus juba valmis ja siis me saime minna Ahhaa keskusesse ja teine hooaeg oli juba oluliselt vinge, aga siis oli meil pundis ka juba Kaspar Kaljas Kaspar, väga vinge tegelane. Ja raketist, kui rääkida, siis ma arvan, et raketi selline tõeline pärl on Indrek siin meie režissöör. Et noh, võiks öelda niimoodi, et ma lausa kardan, Indrek seal platsil, sest noh, kui Indrek ikkagi ütleb, et nii tuleb teha. Produtsendile saab veel vastu hakata režissöörile mitte mingil juhul. Aigar Vaigu, kuidas sulle need noored meeldivad, kuidas te need noored leiate või ma tegelikult tahan küsida seda, et, et näed nendes noortes kindlasti nagu iseennast, kui sa samamoodi alustasid selliste pööraste ideede ja. Ei, ma ei, ma ei näe nendes noortes iseennast, sest need noored on hoopis teistsugused kui mina või, või mina olen muutunud hoopis teistsuguseks kui need noored, sest see see aeg on ikka seal vahel, et sageli nendest noortest isegi kuni kaheksa jah, kaheksa, 10 aastat vanemana. Et nad on hoopis teistsugused kui mina, nad mõtlevad hoopis teistmoodi kui mina. Võib-olla ma mõtlesin ka tookord nii nagu emad praegu, aga lihtsalt ma ei mäleta seda. Ma mäletan seda, et mina mõtlesin teistmoodi. Et raadiokuulajad, kui te ei ole vaadanud rakett kuutekümmend üheksat, siis ma kindlasti soovin. Soovitan ETV seda laupäeva õhtuti poole kaheksa paiku vaadata, sest noored peavad tegema seal selliseid ülesandeid, et umbes küünlast, paadimootori või harja liikumapanevaid või tegema õhupallidest, kitarri ja nii edasi. A see vot kui nüüd, kui see küsimus on kõige-kõige meeldivam asi, mis mul meelde tuleb siis selle hooaja ühes raketi saates, kus oli muusikariistade saade, oli noortel ülesandeks teha porgandist puhkpill porgandist, klarnet, siis täpsem olla. Ja mul tuli see idee. Mul kodus klarnet olemas ja kellelgi vist õhtul mingi 10 võtsin akutrelli, õnneks oli kodus selliseid suuremaid porgandit, puurisin sinna augu sisse. Klarneti uuli Katsa need näpuaugud ka, hakkasin mängima ja. 10 pool 11 õhtul ja mina hakkan porgandipilli mängima. Aga ma ise oli nii õnnelik selle juures, et see see hästi välja tuli ja ja noh, siis ideed tulevad. Kus sellised ideed tulevad, need ideed tulevad sellest, et tuleb lahtiste silmadega ringi käia ja tegelikult kõik ideed on juba maailmas ära tehtud. Lihtsalt tuleb neid ideid märgata, igapäevaseid asju märgata ja küsida endalt. Aga kuidas see töötab ja kui sa sellest aru saad, kuidas see töötab, siis on võimalik see asi lihtsamalt järgi teha. Ma just tahtsin küsida, et aga miks te noortel ja selliseid ülesandeid nagu annatest kogu meie teadvuse ja maailm liigub selle poole, et me ei peaks porgandist klarnetit tegema, eks ole. Et kordan, nüüd ma küsin su käest. Küsin ka mitte televaatajatega raadiokuulajatelt, et miks õppida füüsikat, miks õppida inseneriteadusi? Nagu ütleb minu hea sõber Jaan Pruulmann, et igal elualal tuleb kasuks, kui maailma asjadest aru saada. Ja sellepärast tasub füüsikat õppida. Et tegelikult mis mind natukene häirib, milles osas ma olen? Kalev Tarkpeafüüsika instituudist nõus? On see, et meie koolisüsteem sageli püüab õpetada või püüab teha õpilastest füüsikaga tegelejaid. Aga tegelikult on meil vaja füüsikamõistjaid. Ehk siis inimesi, kes tõesti juhivad raadiosaadet, on helirežissööriks, on tantsijad, on kunstnikud, on riigikogu liikmed. Ma ei tea, on kasvõi president või peaminister, oluline on see, mida nad lusikaga tegeleks, vaid füüsikat mõistaksid. Ehk saaksid aru sellest, et, See päike hommikul tõuseb ja õhtul looja läheb, ei ole mitte näiteks see, et päike liigub, vaid hoopis meie liigume või siis, et kui ikkagi väljas on libe, siis ole see nii kõva rallimees, kui tahad, siis füüsika on sinust ikka alati üle ja targem. Kui palju, muide, sinu igapäevaelus kodus sa oled saanud oma füüsikalisi teadmisi rakendada, ehitanud koju endale masinaid millest kaasa unistada või mis kuidagi lapse kasvatamist kergendavad. Kodutäiendamist tähendab füüsikaga või füüsikast tulenevate vidinatega. Tead, seda võiks olla rohkem, kui tegelikult on, aga sageli on niimoodi, et lihtsalt ei ole vaja. Et tead, kui kodus on niimoodi, et sul sinu pere teab, kus sa oled, eks noh, selleks on mul ma olen jaganud oma kalendrit nendega. Et kõik teavad. Ehk siis minu kaasa ja väike poiss, tead, kus ma parasjagu olen. Siis siis ongi nagu kõik korras. Kui info liigub kodus, siis on kõik korras ja need vidinad, mis sul kodus on, noh, mis aitavad igapäevaelu lihtsamaks teha. Üks vidin, mis aitab elu tõeliselt kodus lihtsamaks teha, on nõudepesumasin. Päriselt, et noh, siis tuleb. Siis ongi kodu õnnelik. Et elus on asju, mida peab oskama teha, aga neid asju ei pea kogu aeg tegema. Üks nendest on nõude pesemine ja mulle väga meeldib nõusid pesta. Aga ma ei viitsi seda kogu aeg teha. Aigar Vaigu, kui palju sinu elu muutis väikese Alberti tulek? Peaks ütlema, et ainult üks asi muutus kõik. Ja noh, see on väga oluline teema minu jaoks ja ja natuke kogunemas nüüd. Miks sa lähed, kuhu ma praegugi sa väiksest taldrikust räägid? Kui vana ta on? Albert on kolm kuud ja ja lihtsalt see on, see on oluline teema ja ja see, see puudutab mind väga-väga sügavalt. Nii oodatud laps. Aga loomulikult, et. Et noh, kuigi ma nagu mõtlesin sellele oluliselt varem kindlasti juba 10 aastat tagasi mäletan, 10 aastat tagasi ma mõtlesin sellele ja ma oleks 1000 noh, kui oleks juhtunud oleks sellega täitsa nagu nõus olnud ja, ja ja suutnud sellega leppida ja edasi minna oma elu vastavalt sellele seada siis tegelikult tänu sellele, et et laps on planeeritud, muutu muutuda palju, palju oodatumakse, palju, palju tähtsamaks ja see Mul ei ole küll võrdlusmaterjali, aga ma tahaks öelda, et see rõõm on nagu suur rõõm on nagu oluliselt suurem sõna pühendatud lapsele päris päris palju, et ma olen tähele pannud, et ma olen hakanud natukene varem koju tulema võib-olla viis minutit varem, aga siiski varem koju tulema. Ma kõiki oma tegevusi. Kui ma teen, siis ma lähtun. Väikesest poisist ja nagu mu hea sõber Andres Juur ütleb, et et sõbrad on elus kõige olulisemad aganad tulevad kohe pärast sinu perekonda. Missuguseid väiks Alberti kõige uuemad oskused on? Haaramine eile, kui ma töölt koju tulin, siis minu kaasa Ave saatis perekonnale väikese kirjapiltidega, et Albert õpistena haarama. Ja, ja see tuli nagu päeva see haaramine ehk siis Ta vaatab asja, ta võtab sellest kinni ja loomulikult väiksed lapsed panevad kõik asjad kohe suhu. Ja, ja tead, mis on, laste puhul on selline väga, väga vinge ja väga äge asi, mida kogu aeg võib nagu tundide kaupa vaadata ja on see see kiirus, millega nad asju õpivad. See tohutu, mismoodi nende masin töötab, võib-olla sellepärast ongi neil peaaegu vôiks soetada, aga õpivad nagu tohutu kiirusega. Ma kunagi tegin eksperimendi siis, kui ma veel kodus elasin vanemate juures Tõravere kandis siis ma õpetasin naabri lapse, Rasmus ja Katariina tulitzisest Katariina ligi kaks pool ja Rasmus oli neli või noh, ma tahtsin naerda. Vabandust, et ma ei mäleta seda. Aga nad olid väikesed ja iga päev suvel, siis püüdsin neid õpetada. Jah, tegin lühidalt niimoodi viis, 10 minutit korraga, et see õppimise nälg neil endiselt säiliks. Ja üks hommik, ma olin eelmine õhtu tulnud peo pealt, ma ei tea, mingi öösel kolme koju jõudnud, tahaks nagu magada ja hommikul pool üheksa nemad platsis ja küsivad, et Aigar, kas me täna õpime, noh ja kuidas ma siis ütlen, et me ei tegele täna õppimisega, aga mis mulle selle juures meeldis, oli just see, et see tohutu kiirust, mismoodi nad asju haaravad ja see huvi, sest tegelikult tead, ma peaks ütlema, et kõigil lastel on olemas loomupärane huvi õppida ja seda tuleb ära kasutada. Et noh, tahavad õppida ja lihtsalt neid siis õpetada. Ja mingi hetk läheb mööda siis, kui seal on mööda läinud, siis on jama. Ja ma loodan, et ma oma oma pojaga ja oma järgmiste lastega seda, seda hetke maha emaga. Kas Su laps mängib juba mingisuguste kolbide ja ma ei tea? Tal ei, on ikka kõik, on, kõik on, kõik läheb nii nagu plaanipärane täiesti selline keskmine, täiesti normaalse arenguga lapsed, mitte midagi. Ma saan aru, et see su poja nimi on Albert on kummardus suurele intsidendile. Kindlasti mitte ei ole see kummardus ühelegi suurele sellisele nimega aimule. Nime valikul olid lihtsad lits kriteeriumid kuna oleme plaaninud oma peres siduda elu ikkagi rahvusvahelise keskkonnaga. Kuna mõlemad, nii mina, kui ame oleme teadusega seotud, siis, siis tuleb paratamatult majandusringi rännata. Ja selle jaoks on oluline, et lapse nimi oleks rahvusvaheliselt hästi mõistetav. See oli esimene põhjus ja teine oli see, et ma tahtsin, et nimes oleks r-täht sees. Ja kuna nii mõnigi inimesi meile tegelikult meeldis, on ära võetud lähituttavate ja lähisugulaste ringis, seda on siis siis tuli olla natukene originaalsem ja ja me oleme tegelikult päris rahul selle imevalikuga. Aigar Vaigu, räägid oma perest ja su silmad säravad elt, aga aga tuleme korraks tagasi füüsikateemade juurde ja ma tegelikult tahaksin selle õppimisest, sa rääkisid ja ma tahaks sellest õppimise kohta küsida, et et kas see, et sa tegeled praegu aastaid niivõrd aktiivselt füüsika populariseerimisega tähendab ka seda, et seda füüsikat ka Tartu Ülikoolis oli kohutavalt põnev õppida sul kordagi olnud motivatsioonikriisi, mõtlen Remargina, ma olen lugenud sinu hea kolleegi Mart Noorma üht artiklit, kus ta ütles, et tegelikult on puudu headest õppejõududest ja noortelt tekib motivatsioonikriis ja neil ei ole väga sellist säravat perspektiivi ees. Motivatsioonikriis eks ikka seda on olnud ja ja ma ei tegele aktiivselt füüsika populariseerimisega. Mart Noorma ja Kaido räigelt ja, ja mitmed teised Andres Juur ja Nemad tegelevad aktiivselt teaduse populariseerimisega ja kindlasti ka paljud teised aga aga motivatsioonist ja miks ei ole meil häid häid õppejõude ja miks ei ole meil häid õpetajaid ja motivatsiooniga on niimoodi, et see kriis tuleb siis, kui asjad ei ole enda jaoks läbi mõeldud? Kui sa mõtled enda jaoks asjad läbi, siis on plaan ja kui on plaan, siis on võimalik kuhugi välja jõuda ja kui plaan ka sajaprotsendiliselt ei õnnestu, pole hullu, õnnestub 110 protsendiliselt. Aga kui plaani ei ole, siis on olukord väga hull, siis sa niimoodi tiksutki lihtsalt ja ei ole rahul sellega, mis sul parasjagu on ja ja ei tea täpselt, mida sa tahad ja ei tea täpselt, kuhu sa liikuma peaks. Ja sellepärast mulle mart meeldib Mart Noorma sest Mart tuli Eestisse tagasi, tal oli väga selge plaan, tahtis teha Eestist kosmoseriigi ja koos oma suurepärase meeskonnaga. Tahaks, on Eesti kosmoseriik. Ja ma loodan seda, et sellest on väga paljud noored saanud indu ja innustust. Ja saavad aru, et kuigi Eesti on väike, oluliselt väiksem kui Soome siis õppides tehnikateadusi aru saades füüsikast on võimalik maailma muuta, teha maailma paremaks ja selle läbi ka muuta Eestit ägedamaks ja toredamaks. Aga tulles nüüd sume juurde ja miks sa oled Soomes ja mis asi on see metroloogia, millega sa tegeled? Nagu me teame, Einstein on öelnud seda, et kui sa ei suuda seletada oma vanaemale lihtsalt asju ära, siis aga meil on, ma arvan, ma arvan, et see ei olnud. Sten, kes seda esimesena ütles, on olemas Hiina vanasõna. Kui sa ei oska seda seletada, siis kahtle, kas sa sellest isegi aru saad. Ja miks ma olen Soomes Soomes olema, sellepärast et umbes neli aastat tagasi saime aru, et need tegevused, mida ma Eestis teen, hakkavad mingil määral minu jaoks ennast ammendama. Ja siis pärast mitmeid vestlusi oma heade sõpradega saime aru, et ma peaksin minema ja natukene maailmas ringi vaatama. Ja kõik huvitavad asjad tulevad elus nagu korraga ja mis siis juhtus, ja siis ma kohtasin oma kaasat Avet Eestis. Ja noh, ja siis tuli välja, et on Soomes, tegeleb molekulaarbioloogiaga, uurib Parkinsoni tõve ja selle tõve ravimit. Ja noh, siis oli enam-vähem nagu selge, et tuleb minna Soome ja siis tuli leida see, see põnev teema, mille peale sinna Soome minna. Ja, ja siis ta Mart Noormaale ma leidsin Soomest metroloogia ehk mõõteteadusena ja ja nüüd nagu välja on tulnud, siis Soome mõõteteadus on maailma üks parimaid. Jah, Soome viie miljoni elanikuga annab silmad ette suurtele riikidele. Ehk see, mismoodi nad suudavad ase milline on nende metroloogia tase, see on, see on hämmastav. Selle inimressursi juures selle raharessursi juures nagu vapustavad. Ja nüüd sa küsid kindlasti misse, metroloogia on metroloogia ehk mõõta teadust. See on kogu meie majanduse alus. Kui sa ei suuda asju mõõta, siis sul ei ole, see riik on upakile. Ehk siis, kui sul poes kaalud ei ole usaldusväärsed, kui sul kasvõi politsei kiirusemõõtja ei ole usaldusväärsed. Kui sul aeg ei ole usaldusväärne siis mis riigiga seal tegu on? Ja näiteks metroloogia mõõte teades oma olemuselt on väga vana, niipea kui hakati kauplema niipea, kui hakati ehitama oli vajadus. Standardite järgi oli vajadus täpse mõõtmise järgi oskuse järgi mõõta ja näiteks vanas Egiptuses olemas sellised kodupulgad. Kõik pulgad olid ühesugused mõttega piires, loomulikult mõõtemääramatuse piires. Ja nende pulkade kaotamine või lõhkumine või kahjustamine muul moel oli karistatav surmanuhtlusega. Noh, tänapäeval jah, kui sa nagu taadeldud mõõteseadme ära kaotama, siis võetakse võib-olla palgast maha, aga keegi sind teise ilma selle eest ei saada. Ja siis läks aeg edasi, noh nii-öelda äkki smuuti teaduse ajaloost. Ja siis tekkisid vaata need küünlad ja jardid ja jalad ja ja kõik need tollidenic, selliseid mõõdustikud. Enne prantsuse revolutsiooni oli maailmas päris suur virvarr erinevatest mõõtühikutest ja kauplemine võttis tohutult aega, sest kaupmees tuli mõõtis oma vilja oma kapaga, mõõtis välja ja siis teine kaupmees mõõtis enda kapaga selle uuesti üle, et nad saaksid kaubelda. Ja oli vajadus selge mõõtmiste süsteemi järgi, sest standardi järgi, sest igas sadamas oli oma mõõtühikute süsteem ja selle täiesti hull seis ja prantslased prantsuse revolutsiooni ajal, kui ma ei eksi, hakkasid seda seda mõõta. Mõõtmiste standardit nagu arendama. Ja samal ajal kui Prantsusmaa oli nagu kaoses, siis mõõdeti väljameeter ja seda tehti, kuidas otsiti midagi, mis säiliks selle jaoks kuningat ei saanud kasutada, sest noh, kuningal pea maha löödud oleks ajaks. Siis oli vaja midagi, mis säiliks ja maakera oli üsnagi muutumatu, tollel ajal vähemalt eeldati, siis võetigi meridiaan. Veerand sellest meridiaan, mis Pariis läbis ja ja siis jagati veel väiksemateks osadeks sellisteks, noh, mida nagu kasutada saaksid. Ja, ja seepeale siis tehtigi meeter ja mis oli, selle ilu oli see, et hea küll, see meeter mõõdeti välja kasutada siis seda meridiaani pikkust. Aga nüüd iga mees, kes tahtis endale oma meetrit, võiks ka sellesama mõõteprotsessi läbi teha ja ta sai täpselt sama tulemuse. Noh, tegelikult alguses selle meetri väljamõõtmisel tehti vigu ja, ja noh, keegi hiljem samade meetoditega tõenäoliselt ei ole üle mõõtnud ja mis siis tehti, pandi Pariisis lihtsalt ühe maja seina peale kaks vaia ja öeldi, et nende vahekaugus on üks meeter, iga mees, kes tahab endale meetrit, tulgu siia aadressile ja siit saab meetri noh, ja siis hakati tegelema ka kõigi muude suurustega, mis vajasid standavaliseerimista standardiseeriti kilogramm v järgi. Ja, ja, ja siis aeg läks edasi ja selline tõsine vajadus standardite järgi ja ühtse mõõtmiste süsteemi järgi sai, sai tuntavaks siis, kui kui hakati assmass tootma või noh, vähemalt soovid seda teha. Ja üks väga huvitav seik ajaloost oli vist Chicagos, tulekahju või sõnaga kusagil Ameerika suurlinnas. Näed, linde oli, vabandust, oli suur tulekahju. Linn põles ja selle linna tuletõrjujad ei jõudnud seda linna kustutada, sest nii palju maju oli leekides ja siis tulid naaberlinnadest, naaberpiirkondades tulid tuletõrjujad sinna, et aidata kutsutamisel. Aga mis juhtus? Kõik vooliku otsad olid erinevad ja et appi tuletõrjujad lihtsalt vaatasid, kuidas linn maha põles. Ja siis asja hakati muutma, noh nii tehti, tehti ühtne standard. Ja, ja maailmas on kolm riiki, kes ei kasuta meeter mõõdustiku. Kaks riiki on arenguriigid, kolmas riik, kes ametlikult meeter mõõdustiku ei kasuta, on Ameerika ühendriigid. Vot, ja, ja hiljaaegu käisin Inglismaal ja seal siis naljatledes küsisime üksteise käest, et huvitav, kumma jaoks on vaja suuremat jõudu. Kas selle jaoks, et keerata meeter mõõdustiku avasse, inglise toll, mõõdustikus, Bolt või Ameerika toll, majanduslikus palk. Et noh, see on, see on jah, nii et kõik riigid kasutada ainult kolm riiki ei kasuta. Ja nüüd me jõuame selleni, et millega mina tegelen Soomes. Küll massi on vaja mõõta, pikkust on vaja mõõta, aega on vaja mõõta. Voolutugevust on vaja mõõta täpselt, et ainehulk on vaja täpselt mõõta. Aga mida mina soomes mõõdan, valgustama, aega mõõta. Vaata, sa tegid kunagi telesaateid ja seal need valgustaja poisid käisid ringi sellise masinaga, millega nad vaatasid, et valgus langeks igale poole ühepalju. Ja nüüd, kui töökohtadel käivad inimesed ringi ja mõõdavad, et ahah, siin on nii mitu luks ja siin on nii mitu luksi ja öeldakse, et siin on vähe või siin liiga palju, et noh, kui on vähe, siis silmadele kahjulik, liiga palju siis seda esitab, meil on mingid sellised asjad. Aga selleks, et mõõtmised oleksid usaldusväärsed, peab keegi nii mõõteseadmeid kontrollima. Ja meie labor seal Aalto ülikoolis tegelebki siis valguse mõõtmisega. Ehk siis me seal Soomes selles laboris hoiame Soome valguse mõõtmise standardit mis on loomulikult jälgitav nende ülemaalsem valguse mõõtmise standardiga. Aga Soomes siis meie labor on see, kes seda teenust pakub ja kes selle eest hoolitseb, et kõik filtrid, kõik läätsed, köik valguse intensiivsuse mõõtjad, kõik spektromeetrit Soomes, mis peavad olema kalibreeritud, millel on nõutav jälgitavuse, oleks olemas, need käivad kõik meie laborist läbi ja meie siis teeme seda. Ja mida nüüd mina teen, vot see on nüüd eriti keeruline teema, aga teeme selle lihtsaks. Vaata meie kaasaegsed. Et krüpteerimisalgoritmid, ehk siis see, et sinu raha seal pangas on turvaliselt seal, et kui seda raha kannad ühest kohast teise turvaliselt liiguks või see, et sa saadad oma emaile, et need oleks kõik krüpteeritud ja kõik kõik see tehtud siis, siis see põhineb avalikul võtmel selle algoritmi tuntumaid algoritme, mida kasutatakse RSA krüptograafiast. Kui tahate kuulata, siis kuulake ülikooli Margus Niitsoo räägib seal väga suurepäraselt krüptograafiast. Aga minu teema juurde tagasi, ehk siis see RSA algoritmi ja see põhineb tegelikult sellel, et kahe arvu kokku korrutamine on väga lihtne, sellega saab arvuti suurepäraselt hakkama. Aga nüüd näiteks kolme, viis, 15. Aga nüüd, kui ma küsin, millised on 15 algarvulised tegurid ehk siis, mis arvud sa oled võtnud, et saada 15 siis see vastupidine tehe on oluliselt keerulisem ja aeganõudvam? Jah, 15 puhul, iga iga inimene Heaveta on 15.-lt terve hulk tegureid on kolme, viis, aga kui sa Arvo on, inimesed ei näe, aga nii pikka Hästi pikk, hästi suur arv, noh, tuhandeid kohti või, või isegi sadu kohti, siis võtab juba oluliselt rohkem aega. Ja nüüd need krüpteerimisalgoritmid loodavadki oma turvalisust sellele, et mitte kellelgi maailmas ei ole nii palju aega, et ta jõuaks selle selle teistpidi arvutus ära teha. Võimalik, aga näiteks võtab terve universumi eluea. Ja noh, see on loomulikult turvaline, kui kellelgi on nii palju aega, siis ta ei saa seda teha. Aga nüüd kant, maailm, kvantfüüsika. Kõik seadused, osakeste käitumine on parajalt värdjalik, ehk see ei ole meile üldsegi hoomatav ja me ei saa sellest aru, sest igapäevaelus ei ole selliseid asju, et üks asi on kahes kohas korraga või või et eksisteerib selline asi nagu õudne kaugmõju põimitud teise sõnaga või et ma saan tunnelleeruda läbi seinte või noh, selliseid selliseid asju ei ole igapäevaelus ainult majandus, kõik need asjad on olemas ja see kvantmaailm siis lubab seda. Et kui me teeme nendel põhimõtetel põhinev arvutid, kvantarvuti siis selle koodi lahtimurdmine, mis muidu võtab miljardeid aastaid aega siis ainult mõne sekundi küsimus. Ja kujutage ette, kõik maailma suurriigid, kel vähegi resurssi, Nad püüavad valmis ehitada kvantarvutit ja eksperimentaalsed kvantarvutid on juba olemas. Aga nad ei ole veel piisavalt võimsad, et nad suudaksid lahti hammustada neid suuri krüptograafia, algoritme. Nii. Ja oh häda, kui ühel päeval üks riik võiks, labor ütleb, et meil on ainult arvuti valmis siis ta hammustab kõik koodid lahti, nüüdse kvantmaailm ühe käega võttes meie turvalisuse siis teise käega annab selle tagasi. Ja seda nii et kui sa saadad üksiku osakese, millel on seisund, eks valgus, valguse polarisatsiooni. Sa oled valgusosakese, millele on antud palatalisatsioon, saadad rändama. Ja niipea, kui keegi seda mõõdab, siis been, seisund hävineb ja seda taastada ei ole võimalik. Ja nüüdsel ilu ongi see, et see kanal, kui me teeksime sellises suhtluskanalites suhtluskanal, ei ole pealtkuulamise mõttes kindel, ehk seda saab pealt kuulata, aga niipea, kui keegi on seda pealt kuulanud, saad sa aru, et keegi on sind pealt kuulanud ja see teebki selle turvaliseks. Aga selleks, et see kanal oleks turvaline, peavad need vastuvõtjad ja saatjad olema ka usaldusväärsed ja nad peavad olema siis jälgitavad kuni selle standardini millega valgusest mõõdetakse. Ja nüüd mina teengi seda väikest osa, et ma ühendan selle vastuvõtja usaldusväärsuse selle suure valguse mõõtmise standardiga. Ehk ma teen väikest osa väga tähtsas asjas. See on, see oli väga-väga muljetavaldav seletus, aga kvantfüüsika juurde sa jõudsid ise ausalt öelda, nii palju, kui mina olen meediast lugenud pealkirja, mis on kvantfüüsikaga seotud, siis minu meelest on ikka pigemini huumori valdkonnast, ma ütlen sulle näiteks kolm pealkirja. Surm on kõigest illusioon. Teadlane üritab jumalat tõestada kvantfüüsika abil. Kvantfüüsika jäljendab jõle taid minevikusündmusi. Ära väga pikalt sellel kvantfüüsikal nüüd peatu, aga saad sa aru, et või tähendab vaata. Meedia otsib sensatsiooni, nii selleks loomulikult Nendele uudistele sellised hullud ja noh, kartust tekitavad ja vahel ka skandaalsed pealkirjad, aga tegelikult seal taga ei ole mitte midagi skandaalset, tegelikult seal taga on selline ilus ja elegantne füüsika, elegantne loodus. Ja nüüd kui vaata, kui sa tegeled füüsikaga ja siis sa hakkad märkama seda looduse ilu ja siis mingi hetk sa paratamatult noh, jõuad jõuadki oma mõtetes nii-öelda jumalani. Aga Ma ei ole nagu seda teeb inimene, kes usuks mingisugust onu kusagil pilvepiiri peal, kes ei ole võimeline rahaga hakkama saada, sest kõik religiooniasutused või noh, need usutemplid ju alati korjavad raha, ma ei saa aru, et jumal, miks täisraha korjab, ju ei saa sellega hakkama. Aga ma usun, et kõik füüsikud tegelikult hindavad ja usuvad looduse ilusse ja korra pärasse. Ja ja vot, ja kui sa teadvuse ja loodusega tegeled, siis sa see lihtsalt vaimustud sellest ilust, mida sa loodus pakub. Ja selles mõttes, kui sa küsinud füüsiku käest või mõne muu teadlase käest, kas ta on usklik inimene, siis tõenäoliselt väga paljud vastavad sulle, et jah, aga, aga nemad usuvad looduse harmooniasse ja korda. See kvantfüüsika tundub üsna müstiline asi olevat, kas see kuidagi meie igapäevaelus praegu on või, või meie elu nii edendada aitab. Tead, see kvantfüüsika on müstiliseks tehtud mitte füüsikute poolt, vaid igasuguste nende pendli kõigutajate poolt. Ja sellepärast need inimesed mulle ei meeldi, sest nad ei viitsi õppida füüsikat ei taha asjadest aru saada, mis ajavad inimestel mingit jama. Aga kvantfüüsika kvantfüüsika meie igapäevaelus, no näiteks, kui te käite poes ja seal on see masin, mis teeb tulis piip siis seal see triipkoodilugeja triipkoodilugeja kasutab laserit, et teie triipkoodi valgustada. Aga see laser on otsene kvantfüüsika praktikas rakendamine või näiteks, kui te teete pilti oma digi fotokaga, siis ka seal on kvantfüüsika olemassesse sensor millel muulse põhineb, kui kvantfüüsika põhimõtetel. Aigar Vaigu, me oleme sinuga terve tund tegelikult rääkinud sinu tegemistest nii raketis kui teadusteatris ja ja muudeski kohtades. Ja sa ise mainisid siin jutu sees, et Mart Noorma plaan oli teha Eestist kosmoseriik ja SQ praegu tiirleb ümber meie ja me kõik oleme uhke oma kosmoses riigi staatuse üle. Mis on sinu plaan? Täna on minu plaan veidikene laialivalguv ja see on natukene halb, sest konkreetsed plaanid on alati paremad, sest need on rohkem mõõdetavad. Aga minu plaan on see. Minu unistus on tegelikult see, et kui mina olen kord vanaisa Siis siis minu lapsed võivad tulla minu juurde ja öelda aitäh sulle. Meie lastel on Eestis hea elu. Ja selle isikliku unistusega ma tahaksingi meie jutuajamise täna siin lõpetada. Aigro, ma ei saa seda küsimata jätta, et sul lähevad silmad praegu märjaks. Miks see nii on? Seda sellepärast, et see on isiklik ja mind sügavalt puudutav teema. Ja miks on isiklike sügavalt puudutav teema, aga sellepärast, et mulle meeldib mu kodumaa ja mulle meeldib minu perekond ja ilma tugeva perekonnata ei ole tugevat kodumaad. Aitäh Aigar Vaigu täna hommikul siia jutusaatesse tulemast ja aitäh nende hetkede eest. Seda ennekõike ja ei ma, mis on vanal mehel siis enne surma, kui saab õnnistust, ta veider eluviis. Kuigi maalitud on kolle, on napsu ja tuli ja. Tean mu elu nüüd jätkab poeg, mu järel tuli sina jõu kaugemale kui mõnikord ka ise oled mul. Üks on mingi vale. Ei saa kustutada igavese tõsielu tuld. Olen vana mees ja sellepärast lihtne on ujunt varsti lõpetamas, olen oma elurännakut. Ära pahanda, kui laul on liiga lihtne. Õpetlik, kuula ära, sest me elu selles ilmas pole pik, kuula ära, sest me elu selles ilmas pole pikk. Sina jõuad kaugemale kuni kord ka ise oled mul üks olnud. Mingi vale ei saa kustutada igavese tõsielu tuld. Eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht, see, mis saadab, ongi saatus ikka õiglane ja ehk oma hinge ei või müüa. Kuriigil las udutab ainult seda omaks, hüüa, mis su hinge puudutab, ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. Sina jõuad kaugemale, kuni kord ka ise oled muld. Üks on tõde, mingi vale, ei saa kustutada igavese tõsielu tul.