Kui kätte ei võtnudki iid käätseenas seitse täppi, ilutseb tema punaBalid. Seal aias ta on paljud lapseooteväeta tiiva all. Meilegi ta triaias troonis ei no lendu minnes. Tere hommikust varakevadist ja heas mõttes ootusärevat. Umbes samas tonaalsuses kulgeb loodetavasti ka tänane jutusaade ja harva, kui ma saan alustada muusikapalaga, mida esitab jutusaate külaline, mina olen Margit Kilumets, tere hommikust, Luisa Värk. Tere. Millised mõtted sinu peas keerlesid, kui sa seda Lotte lepatriinu laulu kuulasid? No ainult positiivsed mõtted, sest et minu arust Lotte on üldse üks kõige positiivsem tegelane maailmas ja, ja see on kindlasti üks minu väga-väga-väga, kihvt kogemus elus on olnud teatrilaval teha just seda Lottet. Me arutasime siin selle loo ajal, et see on nii kaunis, et seda võiks vabalt laulda ka eeloleval laulupeol. Võib-olla siis mõnel järgmisel võib-olla jah, järgmisel laulupeol kindlasti, et see on tõesti niisugune laul, mis jääb hästi meelde ja, ja niisugune kevadine ja rõõmsa sõnumiga, et lastele üldiselt väga meeldib see laul. Me jõuame kindlasti Lottest ja kõigest sellest, mis sinu elu juurde kuulub, professionaalses mõttes selle jutusaate jooksul veel rääkida, aga sa tuled tegelikult peaaegu oma vanaema 85.-lt juubelilt. Sa tuled kusagilt, ma usun ja, ja saan aru, et, et sa oled sealt pärit. Ma tulin Mõnistest, mis on tõesti Läti piiri ääres, aga jah, selles mõttes olen ma pärit, et mu ema ja tema õde on seal kasvanud ja elanud. Aga mina ikkagi oma lapsepõlve veetsin Elvas, et aga seal on alati, ütleme nii, et oma lapsepõlve ma olen tõesti kõik kolm kuud suved seal veetnud, liivakastis mänginud ja lehmi, lambaid ja, ja kanu karjatades, et selles mõttes on, ma olen ikkagi maakas ja kui tõmmata piir Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vahele, siis sa oma südames oled ikkagi pigem lõunaeestlane. No ikka lõunaeestlane, jah, ma ikka. Mulle ikka meeldib seal maal olla ja seal on nagu eile ka, et kitsed olid aia taga ja vanaema kõik lähedased olid kohale, et lapselapsed ja lapselapselapsed olid kõik reas ja laulsime ja tantsisime ja siinkohal tervitan veel kord vanaema, kes kindlasti istub oma toas oma voodi peal ja raadio on tal, ma arvan, laua peal, nii et ta kuulab seda saadet, seda ma oleksin just küsinud, et kuidas sinu suguvõsa sünnipäevad kulgevad, et laul ja nagu sa ise oled, kindlasti on sul suguvõsas palju musikaalseid inimesi, et siis ikka vana hea Eesti kombe kohaselt võetakse laul üles. No ikka jaa, meri on, meri jääb ja niisugused head vanad laulud on kõigil meil peas ja on. Ja vanaema väga suur lemmik on Toomas Anni, nii et ka tema repertuaarist olid eile mõned lood esitusel. Mis vanaema selline supersöök on, mida ta peab alati tegema, kui lapselapsed külla tulevad? Mulle väga meeldib see kui vanaemade praekartulit ja siis ta teeb sinna, tal on suitsusingiga mingisugune kaste, mis on päris rammus, ma arvan, aga see on jube maitsev ja lõhn on ka super hea. Ütle Luisa, kui te eile seal kõik pika laua ümber istusite, kas sa tajusid mingit sellist muret ka enda pärast, et su elu on päris palju muutunud viimase nädala või kahe nädala jooksul ja, ja noh, ilmselge, et kõik sinu lähedased inimesed natukene, võib-olla muretsevad selle pärast, milline sinu tulevik on ja sinu pere tulevik, et kas sa tajusid sellist ärevust õhus? Ma arvan, et kui kui see mure kellegi hinges kõige suurem on, siis ma arvan, et see ongi minu just ema ja, ja nende, nende hinges on see mure suurem. Et ma ise võib-olla sellepärast ei taju nii hästi seda, kuna ja elu on üldse viimasel ajal nii kiire olnud, et ega see Taavi ministri töö sotsiaalministrina ei olnud ka ütleme, kõige rahulikum, et selles mõttes Elvasse jõudsime kõvasti harvem kui tavaliselt. Ja, ja ise oled selle tempoga võib-olla juba harjunud, et võib-olla ema ema muretseb kõige rohkem ja noh, tema loeb ju ka kõiki neid lehti, mida mina võib-olla ei jõua läbi lugeda kõiki neid kollaseid uudiseid, et eks see paneb teda ka kindlasti rohkem tähtsama. Aga sa oled nüüd nende viimaste aastate jooksul, kui sa ise oled lauljana karjääri teinud, ikkagi tunnetanud sellist avalikkuse survet, et kõik tahavad teada, mis sul seljas on ja mida sa sööd tööd ja kui paks või peenike sa parasjagu oled, et sa ei saa enam olla selline anonüümne Lõuna-Eesti tüdruk? Jah, ei saa ma ma isegi noh jah, ega ma ei saa tagasi pöörduda ka, ega selles mõttes, et see on suhteliselt raske, raske kuidagi ära kaduda, eks ole. Aga ma olen võtnud teadliku valiku, et ega ma igale küsimusele ikkagi ei vasta, et et oma vitsad olen ma kätte saanud, aga ma arvan, seal 2007 2008 peale seda superstaari saadet, kus ikka mõtlesid, et peab kõigile vastama, aga, aga ka täna ma arvan, et see on üle pika aja üks pikk ja esimene intervjuu, mida ma annan ka otse, sest ma ei ole väga-väga pikalt ühtegi intervjuud andnud muud moodi kui meili teel. Et see on teinud ettevaatlikuks, sest isegi mina olen haiget saanud jah, et mitte ainult vanemad, et on olnud valusaid hetki. Kui sa sinna superstaari saatesse aastal 2007 läksid, siis sa vist ei kujutanud ka päris hästi ette, kuidas oma karjääri kujundada tahad, või sa teadsid tollel hetkel juba siis, et sa ikkagi tahad kindlasti saada lauljaks. Ja lauljaks kindlasti. Seda kindlasti, aga võib-olla ma ei mõelnud seda, et et ma mitte midagi muud selle kõrvalt ei tahaks teha. Ma mul on nagu ka see, et ega ma täna ka ei tahaks olla ainult laulja, et mul on alati 1005 ideed, mida ma tahaks veel teha. Aga samas mulle ikkagi laulmine meeldib nii palju, et et mulle ei meeldi midagi teha poolikult. Seega ma ma vahepeal tegin veel ühte firmat ja siis ma müüsin selle maha ja ja see oli niisugune hästi põnev ja uus kogemus, aga, aga jah, et kui see laulmine ikkagi tahad seda hästi teha ja tahad esineda, siis kahjuks midagi muud ei jõua teha. Ja selles plaanis oled sa ka võib-olla Eesti noorte lauljataride hulgas haruldane, et sa oled ikkagi tegelenud enda harimisega lauljana, et sa oled õppinud Heidy Tamme käe all, sa oled õppinud muusikakeskkoolis, et kuidas need erialavalikud üldse kunagi sündisid, et mida sa õppima lähed? Kui see on päris pikk lugu, aga räägi lühidalt. Tegelikult ma kindlasti ei ole ainuke, kes on, ma tean väga paljusid lauljaid, kes on ju ennast harinud, et Laura põldvere näiteks, kes on kindlasti minust palju rohkem õppinud ja arenenud. Aga aga jah, selles mõttes ma olen pisikesest peale laulnud lasteaias huvikoolides, siis ma läksin omal tahtel klaverimängu õppima, aga mingi hetk ma lihtsalt tundsin, et aa ei, tegelikult on väga suur osakaal mu vanematel, kes selleks, et mina areneksin edasi, korraldasid vist kolm või neli aastat laululaagrit, lihtsalt sellepärast, et mina saaksin õppida teiste õpetajate käe all ka ja siis kodus ei, nad tegid seda Lõuna-Eestis, korraldasid niimoodi, et meil oli ikka kaks vahetust ja korraga oli äkki niisugune 100 120 last. Ja õpetajad olid siis tol hetkel olid Sirje Medell, Heidy Tamme Piret Laikre, et, et meil oli niisugune väga-väga kihvtid õpetajad, Mare Väljataga ja Kare Kauks käisid õpetamas, et ja see oli puhtalt sellepärast, et mina siis saaks nagu erinevate õpetajate käe all õppida ja sealt nagu sai ka pikem niisugune koostöö Heidy Tammega, kes ma siiamaani pean teda oma kõige suuremaks eeskujuks ja paremaks õpetajaks, sest temaga ei olnud lihtsalt lihtsalt laulutund, vaid temaga ikka sai kõik maailma asjad ära arutatud, et kõik mured ja rõõmud sai talle ära räägitud. Aga siis oligi, et see Tallinnasse käimine nädala vahetusel läks nagu üsna raskeks, et ma ikkagi sõitsin tavaliselt kas neljapäeval või reedel juba Tallinnasse, olin siin laulutundides ja siis sõitsin pühapäeval tagasi. Aga, ja siis ma otsustasingi, et, et ma tahaksin ikkagi minna õppima seda natukene nagu lähemalt. Aga ma tulin peale kaheksandat klassi Tallinnasse, et ma arvan, et äkki ma siis ei oleks saanud otsa kooli või ma ei teagi, et igal juhul ma läksin muusikakeskkooli dirigeerimist õppima. Ega ma algselt nagu ma ise küll mõtlesin, et ma lähen jah, dirigeerimist õppima ka, õpetajad, kui ma sisseastumiseksamid tegin, siis kõik tahtsid, et ma tuleksin klaverit õppima. Aga kuna ma olin selle seitsme aastaga seal Elva muusikakoolis enda jaoks välja mõelnud, et minust ikka klaverimängijat ei saa, et et ma harjutan puhtalt pärast, et ma kardan, et õpetaja on solvunud, kui ma ei harjuta. Et siis siis ma ikkagi otsustasin, et jaa, et klaverimängijat minust ei tule ja et ma lähen õpin nüüd dirigeerimist, aga mitte ka laulmist. Laulmist ei saanud muusikakeskkoolis õppida, ma arvan, et ma oleks hea meelega läinud laulmist õppima, aga tol hetkel ei saanud ja dirigeerimine tundus mulle täpselt selline eriala, mida mis on minu jaoks oli põnev ja Ma arvan lauljana, sellest on väga palju kasvanud, kui ma ei oleks dirigeerimist õppinud, ma arvan, et ma ei suudaks siiamaani orkestriga koos laulda, et ma arvan, tänu sellele oli ka Lotte etenduse tegemine ja ütleme niisugune muusikalise materjali omandamine palju lihtsam. Kui palju sa praegu lased ennast kellelgi õpetada, just kui me räägime nüüd sinust kui lauljannast, et, et hakata tegema mõnda uut lugu ja et vot tahaks küsida nõu kellegi käest, siis, kes see inimene on minu ema? Et ta ei ole küll ise absoluutselt kuidagi mingi lauluõpetaja ega midagi, aga tavaliselt kui kui ma tahan nagu sihukest sihukest arvamust, mida, aga ma arvan, ütleks mulle ka raadiokuulaja siis ma küsin oma emalt ja, ja vahel on väga valus, kui ta midagi ütleb. Aga, aga ta on kindlasti väga õiglane. Kui sa vaatad Eesti lauljannade sellist rivi just kui me räägime nüüd mitte sinuvanustest, aga ütleme eakamatest, kas siis peale Heidy Tamme on veel keegi, keda sa alati hea meelega kuulad? Kare Kauks kindlasti. Jaa. Ma ei teagi niimoodi, see on nii raske, küsime niimoodi kohe ei tule nagu meelde. Jaak Joalat, ma kuulan hästi palju, aga mis selles lauljas olema peab, et kas tal peab olema selline eriline häälematerjal või, või, või mis on see, mis sinu jaoks ühe laulja huvitavaks teeb? No kindlasti häälematerjal ja kui, kui juba on omapärane hääl, mis nagu mida sa juba nagu, et sa ei pea, sa ei pea teadma, et kas see on uus laul või vana laul, sa tunned hääle järgi nagu laulja ära, et see on minu jaoks hästi kihvt ja neid lauljaid õnneks Eestis on minu meelest päris palju. Et aga isiksus võiks ta ka olla, sest nagu ma arvan, et üks laulja peab ikka, tal peab seda karismaatilisust ja seda kõike peab ka häälest välja tulema. Seda ei ole, siis on ikka igav. Me oleme tänasesse saatesse tegelikult, et valinud kolm lugu. Lotte laulu me kuulasime, aga üks lugu on selline, mida sa kindlasti tahtsid, et selles saates oleks ja mida tegelikult ei laula üldse sina, selle laulab Marie Vaigla ja, ja noh, Marie on, ütleme ma arvan, suure osa kuulajaskonna jaoks siiski suhteliselt tundmatu nimi. Miks sa sellise valiku tegid? Sellepärast et ma arvan, Tal on kindlasti hästi suur tulevik ja siis tal on super kihvt hääl. Tal on kindlasti metsikus koguses musikaalsust. Ja, ja, ja see konkreetne lugu mulle lihtsalt tohutult meeldib, sest minu arust väga kihvti sõnumiga laul. Et tal on küll see bänd Frankie Animal, millega ta ta vist enamik ajast tegutseb, on tegelikult minust enamik Loodonist inglise keeles, et ma ei tea, et oleks eesti keeles, aga see on, see on üks laul, mis on eesti keeles ja minu arust see on tõesti kihvt. Jaa, jaa, positiivne ja mõnusa sõnumiga laul. Aga kuulame Marie Vaiglat ja siis läheb jutusaade Luisa Värgiga edasi. Jutusaade jätkub stuudios täna hommikul Margit Kilumets ja Luisa Värk. Kui sa kunagi oma praeguse elukaaslase Taaviga kokku said, kas sa siis arvasid, et teie elu läheb nii, nagu see nüüd praegu läinud on? Ei arvanud, ega ma ei arvanudki, et sellest üldse mingi kõik see asi välja tuleb. Tutvusite pühapäeva hommikul, ma arvan, võib ju rääkida ilusat kokkusaamise, me tutvusime Leigo järvemuusikal, kuna meil oli üks ühine tuttav tema seltskonnas ja ja mina esinesin eelmisel päeval. Leigol oli niisugune Sisaski sümfoonia esiettekanne, ma laulsin seal ühte osa ja, ja siis mõtlesime sõbrannadega, et jääme siis järgmiseks päevaks ka, et Leigole ja, ja nii juhtuski ja siis sattusime lihtsalt lõpuks ühte seltskonda ja kuidagi jäime suhtlema ja nüüd saab augustis seitse aastat me oleme suhelnud. Millised omadused peavad ühes mehes olema, et ta sulle silma jääks ja rohkemgi veel? Enesekindlus. Ja et niisugust peataolekut ei oleks, et see on nagu hästi oluline. Ja no metsikus koguses armastust ja headust. Teil on väike armas viieaastane tütar, kelle nimi on Miina. Kuidas te kodus oma koormust jagate, millal tegeled sina lapsega ja millal Taavi? Praeguseni nüüd kõik see muutub, ongi juba muutumas, tohutu kiirusega? Ei näe, ega, eks eks see koormus ikka suures osas on minu peal ja, aga, aga jah, et selles mõttes meil on jaotatud küll, nii et kui Taavi ikkagi koju tuleb, siis, siis ta tegeleb Miinaga ja nad mängivad koos ja neil on seal omad mängud, mida mina väga ei armasta, näiteks väga mulle ei meeldi legosid kokku panna, sest see ei ole päris see, mis mulle meeldib. Et ma olen nõus rohkem mingeid siukseid kooliga seonduvaid asju tegema nagu tähti õppima ja arvutama natuke, aga nemad ka arvutavad, sest arvutamises kindlasti Taavi on tugevam reaalkoolist, mina olen muusikakeskkoolist, kus matemaatika nii tugevalt ei olnud esindatud. Aga jah, me joonistame koos ja me laulame Miinaga koos ja teeme siukseid kodumänge ja, ja teeme süüa koos, et aga ka nemad siis teevad siukseid mehisemaid asju rohkem, et ja nad käivad koos väljas ja Miinale hästi meeldib, kui saab issiga koos kuskil mänguväljakul käia hullamas. Et seda nad teevad ka koos vähegi kui võimalik on. No te olete, vähemalt nii on mulle ajakirjandusest mulje jäänud, selline sportlik pere. Et liikumine ja, ja spordi tegemine ka sõna otseses mõttes on, on hästi oluline, et kas Miina käib ka näiteks juba kusagil trennis, Miina käib, Miina käib, Kaie Kõrbi juures käib balletis ja ta käib ETV tütarlastekooris, kus nad on ka minu arust pool ajast nad siis laulavad ja pool ajast nad tantsivad. Et selles mõttes ta on üsna üsna tubli ja liikuv ja, ja talle nagu see väga meeldib. Ja eks see noh, eeskuju peab olema, et kui sa ise seda eeskuju, ma arvan, ei näita siis ega see sportlikkus külge ei jää ka, et et me ise üritame ka olla piisavalt eeskujuks ja joosta ja jah, eks vahel Miina ütleb küll, et issi, ära mine jooksma. Aga noh, siis me ikka üritame talle selgeks teha, et tänu sellele kindlasti jaksame ise ka rohkem temaga tegeleda ja kõike seda, et, et ma arvan, et kui Taavi seda sporti ei teeks, siis vaim nüristub, ütleme nii. Tänapäeval on noorte inimeste hulgas päris palju selliseid, kellele meeldib oma lapsi kasvatada. No pehmelt öeldes üsna vabas võtmes, et, et on nad siis sellised indigolapsed või ka mitte indigolapsed, aga, aga valdavalt see tähendab seda, et laps võib ikka suhteliselt palju ja keelatakse teda üsna harva, et ma ei väida tingimata, et see oleks halb. Aga millised lapsevanemad, teie olete? Üsna ranged. Et ei, no kindlasti me lubame talle ja, ja selles mõttes kõik on nagu, kõik on nagu läbi räägib, aga, aga meil on ikkagi väga konkreetsed piirid ja reeglid, et meil on siiamaani seinal on reeglid, mida tohib teha ja mida ei tohi teha ja ja ma arvan, et Miina on kindlasti saanud tutistada ja, ja näpistada kõrvast, et kui ikkagi kui ikkagi läheb meelest, kuidas käituda, siis tuleb sellest märku anda, et mina kindlasti kõike ei luba, pole mul lubatud, mina ka enda lapsele kõike ei luba. Vot seda ma oleksingi kohe küsinud, et mis on need kõige tähtsamad asjad, mis sina oma kodust kaasa oled võtnud ja sellised põhimõtted, mida sa nüüd, kui sa oled ise ema ja, ja nii-öelda oma perekonda pead koos hoidma, siis mis on need asjad, millest sa kindlasti ei tagane? No kindlasti ma olen, kõige tähtsam on see, et ära tee kunagi teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks, eks ole, et, et lapse puhul peab sellest hästi vara hakkama rääkima, sest paratamatult lasteaias ja igal pool, eks ole. Kõik nad tahavad ühtesid samu mänguasju ja kui kui on vaja just sellega mängida, siis tuleb seda jagada väiksematega või mida iganes, et see on hästi oluline ja samas mis on minu jaoks olnud terve lapsepõlve, et ükstakõik, kas see on mure või rõõmu. Et või sa oled teinud midagi, mis ei ole, võib-olla, et sa tead, et emale ei meeldi siis ikkagi räägi sellest, et ma püüan Miinale ka alati, et kui ma juba näen, et tal on niisugune veits kaval nägu peas. Palun räägiks ära, ma ütlen, et ma ei pahanda, aga et räägi ära, mis sa tegid, on ju. Et üldiselt see nagu mõjub ja et ma ei taha teda nagu kuidagi hirmutada, et pigem pigem kui ta kodust välja hiilib, et ta ikka koju tagasi tuleks. Milline sinu argipäev on, et sul on päris palju kohustusi, sa laulad, sa noh, nagu me juba rääkisime, eks ole, kui võimalus on siis ka näitled, sul on tegelikult ka juba selline telesaate kogemus olemas, et, et mis, millest see päev koosneb, et algab hommik ja Miina läheb lasteaeda ja sina teed siis mida? Tavaliselt ma tulengi hakkan siis erinevatele meilidele või kokasaate asjadele mingeid briefe või asju lugema või, või mingeid retsepte korrigeerima või saadet üle vaatama tema või üks niisugune asi siis mingi hetk ma avastan, et ongi kell juba nii palju, et ma peaks tegelikult varsti juba lapsele järgi minema ja siis ma üritan tavaliselt enne, kas poest käia läbi. Kui ma ei jõua, siis me lähme koos poodi, mis võtab tohutult palju rohkem aega, sest iga leti juures on vaja vähemalt vaadata silmadega, mis siin müüakse. Et kõike ei pea ostma, aga emme, ma lähen lihtsalt vaatan siis me vaatame neid asju ja, ja siis me lähme koju ja hakkame süüa tegema, et ootame, et issi ka koju tuleks, et mõnikord võib see ootamine liiga pikaks venida ja siis lähme enne magama. Kas see kokasaade tuli su ellu tänu sellele, et sulle meeldib kulinaaria või oli see vastupidi, et, et sa hakkasid kokasaadet tegema ja pärast seda on see söögitegemise huvi ja, ja katsetamine muutunud noh, et seda on rohkem, kui seda varasemas elus oli? Ei, seda on kindlasti olnud hästi palju enne, et mulle tõesti meeldib süüa teha ja ma naudin hästi söögitegemist, et ma alati ei pruugi kõike seda, mis ma teen, ise süüa. Et see ei ole üldse nagu minu jaoks oluline, vot see on nüüd raske koht, ma ei kujuta endale ette, et ma teeksin midagi väga head ja siis ise seda. Aga tead, kui sa nagu teed iga päev, ma teen tõesti väga palju süüa iga päev, siis mingi hetk on see, et sa nagu selle toidutegemisega käigus juba maitsed kõiki neid asju ära. Ja siis, kui lõpuks see kook või mingi praad valmis on, siis nagu jah, sa võtad selle pisikese tüki, aga sa nagu see on juba, sa oled juba ära proovinud selle selle tegemise käigus ja siis ma nagu kõiki neid asju ise eriti ei tahagi. Aga ma väga naudin, kui, kui ma saan seda teha, teistele pakkuda ja Meil on, meil on, meil on niisugune sõprade seltskond, kes teavad, et neil on alati meie kodu uks lahti ja nad võivad tulla õhtul sööma, kui nad ei viitsi teha, et selles mõttes meil on. Ma arvan, niuke head sõbrad ja, ja niisugune alati on põnev seltskond ümber, aga kas see siis tähendab seda, et sa teedki nagu kogu aeg väikese varuga kuuele inimesele süüa, et kui Taavi ei jõua, et ma ei oska väiksemale teha, ma ütlen ausalt, laske teha väiksemale, sest mul ei tule välja, kui ma pean nägema nagu vähe seda toitu, mul on suured pannid, kui ma teen pastat, siis ma teen nagu nagu Itaalia peres kaheksale inimesele ja, ja siis, kui keegi tuleb külla, siis mul on hea meel, kui see toit ära süüakse. No täna on pühapäev ja kindlasti kuulavad meie saadet ka pereemad, kes just parasjagu kratsivad kukalt ja mõtlevad, et millega siis nüüd oma perekonda rõõmustada, kas sa pigem oled selline katsetaja, et armastad näiteks aasiapäraseid wokiroogasid ja itaaliapäraselt vastaseid või, või on pühapäev ikka see, et tuleb karbonaad ja kartul ja kaste ja kapsas, et, et mida sa näiteks täna teeksid oma perele või sa teedki kindlasti, kui on pühapäev, ma teengi kindlasti, ma täna hommikul ma oleks kindlasti teinud pannkooke selles mõttes, et pühapäev on kindlasti pannkoogipäev on olnud minu peres iga pühapäev pannkoogipäev lapsepõlves ja jätkub ka minu lapselapselapsepõlves. Aga kuna ma tulin hommikul siia, siis minu peale veel magas, nii et ma loodan, et nad leiavad endale kapist midagi ja saavad söönuks. Et aga ma ei ole veel tõesti mõelnud, mis ma täna õhtul teeks, aga ma arvan, et see ei saa olema mingi pastaroog, et et võib-olla ma teeksin isegi mingit suppi, sest ma pole ammu suppi teinud, siis ma arvan, et ma teeks borši, see on Miina lemmiksupp. Juba neelatasin. Jah, borš on mõnus, eriti kui see on isetehtud, et selles mõttes kui see on purgisupp, siis ta ikka ei ole, ei ole üldse maitsev. Teil on Taaviga just valmis saanud uus kodu ja sina pühendasid selle kodu kujundamise peale päris palju aega. Kas see oli uus kogemus su elus, et see on nagu esimene päris oma kodu, mille sa oled oma käe järgi saanud teha? Jah, selles mõttes meedia küll valetab, et tegelikult see kodu meil üsna ammu juba mina, siis olen ka vale ohver. Selles mõttes küll jah, me elame juba poolteist aastat, tegelikult, et eile oli päris huvitav kogemus, kui mulle helistas kolimisfirma ja pakkus mulle kolimisteenust, et nad tahaks meid kolida. Aga ma ütlesin, et aitäh pakkumise eest, et ega me oleme ammu kolinud. Ja see oli uus kogemus, see oli uus kogemus, see oli põnev kogemus ja mul juhtus nii, et tol hetkel mul tõesti ma olin võtnud endale kuu aega just vabaks ja mul oli aega sellega tegeleda. Et et selles mõttes oli see väga põnev ja ütleme nii, et see ei ole kindlasti kõik valmis, et et alles eelmine nädal ma ostsin lapse tuppa seinalambi, sest ma olin seda väga pikalt otsinud, et millist ma tahan, ma kujutasin ette, milline see olema peab, aga ma ei leidnud seda. Ma lõpuks leidsin, et ma olin kõik Komkad ja igasugused erinevad vanavarapoed ka läbi käinud. Ja, ja see on niisugune ja ma arvan, et esimese kodu tegemine on niisugune pidev siis, et ma ei kujuta ette, kas see saabki valmis, et nii mõneski toas ripub meil veel pirn laes, nii et see ongi kõige mõnusam aeg. Võin omast kogemusest öelda, kui ei ole veel liiga palju mööblit ega liiga palju asju, jah, no ütleme nii, et asju pigem on, aga pole kuskile panna neid. Et ma alles sain nagu lapse tuppa kapid ja ma olen üsna rahul, et need raamatud ei ole enam põrandal või kuskil sahtlites ja ja Miina istus kolm päevasel raamaturiiuli ees ja otsis uusi ja vanu raamatuid. Ei mäletanudki, et tal selliseid raamatuid oli, et tal oli väga põnev. Su elus on selles mõttes asjad läinud nüüd nii nagu sa võib-olla ise ei oleks oodanud. Aga kas sa kunagi oled mõelnud, et selle peale, et sa tahaksid elada kusagil mujal kui Eestis, kui ma sinu põlvkonna peale mõtlen, siis nende noh, ellu kuulub ju see, et ma tahaksin olla vahetusüliõpilane, ma tahaksin töötada aasta Austraalias. Et see jääb nüüd kõik ära, Luisa või sa polegi unistanud sellest kunagi? Ei, ma ei saa öelda, et ma ei oleks unistanud. Tahtsin minna väga peale keskkooli, aga tol hetkel ei olnud lihtsalt seda võimalust. Jaa, jaa. Ja ma olen nagu mõelnud ka hiljem, et võib-olla ma tahaks jah, elada korraks mingi aasta-kaks kuskil. Et kui mul oleks võib-olla rohkem lapsi ja ma saaksin neile mingit teist keelekeskkonda pakkuda lihtsalt selleks, et neil oleks nagu see keel mingi mingi teine keel suus kas see on siis prantsuse või inglise keel, et see ei ole nagu vahet, aga aga et neil oleks mingi teine keel, mida nad valdaks nagu une pealt, et ma ise tunnen sellest natuke puudust, et võib-olla ma küll räägin, aga Ma ikka tunnen puudust, ma tahaks võib-olla paremini. Aga samas, ma ei, ma ei ole kindlasti, ma olen ikkagi Eesti patrioot, selles mõttes ma ikkagi tuleks tagasi, et ma nagu ei tahaks kuskile jääda, et ma olen, ma olen reisinud ja ma olen näinud, et ma ei, kindlasti ei tahaks jääda kuskile mujale, sest ma arvan. Ma olen niisugune sõpradekeskne ja perekeskne inimene, et ma, ma ei saaks hakkama oma sõpradeta, et et nendeta oleks raske. Kui nüüd Taavi elu hakkab sisaldama päris palju välisreise ja, ja komandeeringuid, et kuidas sa ise arvad, et, et kas sa, kas sa, sa loobud mingitest oma professionaalsetest väljakutsetest moodsas keeles öeldud ja, ja ütleme, et seisad sammukese tema selja taga ja lähed talle toeks või sa pigem ikkagi ajad oma asja ja tema ajab oma asja ja siis õhtul saate jälle seal pikali laua taga kokku, kui aega on. Noh, jah, ma olen mõelnud sellele, me ei ole veel sellest rääkinud, aga, aga ma arvan, et, Et eks ma ikkagi nii-öelda laulan ikka edasi, et ma, ma arvan, et ma ei jätaks oma teatritööd, ma ei jätaks. Et kui mulle pakutaks mingit kihvti teatrirolli, ma kindlasti võtaks selle vastu ja teeksin seda, et ma arvan, et ma ei, et see oleks nagu tobe, kui ma jätaks lihtsalt nüüd hops, et ma enam ei tee, et ma enam ei laula, et et see ei ole, et see tunduks nii jabur, et mis ma siis teen, et kas ma siis istun kodus ja teengi lihtsalt hommikust õhtuni süüa ja ootan, et mees tuleb koju ja tõstan taldriku lauale, et ma olen päris nii, see ei lähe. Aga eks teadlikult tuleb kindlasti rohkem kaaluda igasuguseid valikuid. Ma ütlen, nagu ma ütlesin, et see on mu esimene intervjuu, millele ma nagu jaatavalt vastasin, et et eks ma pean jah, selles mõttes kindlasti oma väljaütlemisi väga nagu kaaluma ja mõtlema ja, ja, ja see nagu aga siin ma ei näe nagu probleemi, et ma arvan, et see kogemus meediaga on üsna suur olnud, et et ma enam ei karda, nii, nii palju ka ei öelda, et, et, et ma kardaks seda, et keegi solvub mu peale, et ma ei ole nõus temaga intervjuud tegema, et ma rohkem võib-olla isegi mõtlesin selle küsimusega seda, et kas sinus on see poole, Sa oled nõus ennast nagu tagaplaanile jätma, et sa, et su, et sinus on see külg olemas, et ja töötad nagu noh, halb on nii öelda, aga et sa, sa saad, sa töötad või et sa oled nagu noh, Taavi heaks või oma mehe heaks, et tal oleks parem. Absoluutselt, sest ma arvan, et see on sellise ameti puhul, on ma ei kujuta ette, kuidas ilma pere toeta sellist ametit üldse pidada saaks, et. Kui meie seal taga ei oleks, siis ju kellele tema toetuks, kui ta tuleb oma oma pikkadelt tööreisidelt või pikalt tööpäevalt, et ma arvan küll ja eks, eks kindlasti ongi, et mina, mina pean natukene olema rohkem veel rohkem kodus ja Miina eest hoolitsema. Kindlasti ta ei jõua nii tihti lasteaeda talle järgi ja, ja kõik siuksed asjad. Ja ma arvan, et see on ka loogiline või see on nagu täiesti normaalne see on. Mulle meeldib olla naine, selles mõttes, mulle meeldib olla ema ja mulle meeldib olla naine, et ei, ma ei kujutaks seda teistmoodi ette. Tegelikult nüüd just aprillikuus tulevad tihedad päevad, sellepärast et sa lähed kontserttuurile seekord koos Arjom Savitskiga, just nii, jah, ega vaata just ei teadnud, et Taavist saab peaminister Pole veel seda graafikut enda jaoks välja mõelnud, et tol hetkel ta oli sotsiaalminister ja ma mõtlesin, et küll ma jõuan, et küll ma jõuan. Et küll ma selle logistika paika saan. No täna ma veel ei tea, kuidas ma selle paika saan, aga ema lubas ka appi tulla, nii et. Ma arvan, et ma saan hakkama. Et jah, Artjomiga me lähme tuurile aprillikuus ja natuke vist ka mai mai alguses oleme veel tuuril, et meil Q 10 kuni 12 kontserti ja ja meil tuleb Artjomiga ka varsti uus lugu välja, me lootsime, et see saab täna valmis, aga ei saanud. Et niisugune mõnus tempokas laul, laulu pealkiri on, koputa. Aga ma loodan, et uuel nädalal me saame juba teile ka selle saata ja tuleb selline kevadine tuur, rõõmsad laulud. Ja Artjom on tõesti väga kihvti huumorisoonega ja kihvt kihvt poiss, et nagu mul ema eile ütles, et mul on siukseid inte integratsiooniprojektid, et lätlasega ja, ja Artjom on ju nagu me teame, siis vene nimega poiss aga räägib puhast eesti keelt ja hästi kihvt poiss, aga kuidas need tuurid nagu kujunevad, et kas keegi kutsub sind või sina kutsud kedagi, et oh, et tuleb kevad ja et mul on täitsa palju mõtteid ja meil on mõned ühised laulud, et mismoodi näiteks see plaan minna Eestile laulma, teie peas sündis või sinu peas või Artjomi peas tegelikult vist sündis Artjomi peas, sest jah, meil on hästi tore, tuurikorraldaja on ka sealt pärit, kus mina Elvast ja, ja ma olen, ma arvan, üks-kaks-kolm aastat nendega hästi pikalt koostööd teinud ja, ja siis nad ütlesid, et Artjom soovib minna ja mõtlesin okei, et ma pean natuke mõtlema sellele ja siis ma mõtlesin, et need põhimõtteliselt on see võimalik, aga siis peaks mingi loo tegema, et mulle tundus, et meil võiks nagu midagi ühist ka olla. Ja siis me rääkisime Artjomiga sellest ja Artjom kirjutas viisi ja mina ja mu ema nokitsesime sinna sõnad ja ma loodan, et see lugu meeldib inimestele, kuidas see siis käib, et sina ja su ema nokitsesite sõnad, et istusite koos maas ei mu ema ema aitas, aitab mind hästi palju sõnadega tihti isegi tema kirjutab selle kondikava nagu kokku. Ma ütlen talle, mis see võiks olla. Ja, ja noh, kuna tema ei laula, siis, siis mina hakkan neid laulma ja siis vaatan, et kuidas, kuidas saaks muuta selle nagu voolavaks, et see nagu lauldav oleks. Nii see käib jah. Et samamoodi on juhtunud Lauri Laurise kirjutatud lugudega, et mu ema on kirjutanud sinna sinna siukse vorsti ja siis mina üritan sellest siis voolava teksti saada, nii et seda laulda ka saab. Selle saate lõpetuseks me kuulame tegelikult ühte lugu sinu ja Laurise repertuaarist, aga sinna on veel mõnevõrra aega. Kas te läti keeles ka koos olete laulnud? Me oleme nagu selles mõttes, et Lauris õpetas mulle oma mingeid laule läti keeles ka päris laval laulnud ei ole koos läti keeles, aga me käisime eelmine aasta, ei, üle-eelmine aasta, pigem vist eelmine, käisime sellesamale laulule, mida me lõpus kuulame tegemas videot Itaalias ja siis õhtutundidel ikkagi sai mõlemas keeles lauldud erinevaid laule ja õpitud seda läti keelt, et et ma ikka mingeid laused ikka oskan juba läti keeles ka, et väga hea Ljuvatellaabi Sa oled. Kui nüüd veel kord hariduse juurde tulla, tegelikult ka väljaõppinud helirežissöör. Jah, olen küll. Epideemia režissöör. Et kuidas sa seda ette kujutad, kas sa saad rakendada oma teadmisi, kas on siis nii, et tõesti hakatakse tegema Eestis mängufilmi ja keegi helistab sulle, ütleb, et proua välja ei läheks? Seda kindlasti ei läheks selles mõttes, et ma kindlasti ei ole piisavalt pädev selles mõttes, et ma olen juba piisavalt palju ära unustanud, ma arvan, nende aastate jooksul, sest ma ei ole absoluutselt kokku puutunud sellega. Ja praktikat on ka hästi vähe olnud, et ma olen ju ainult kui ma olin ainuke tol, ma olen ainuke, kes oma kursuselt nominaaliga lõpetas, kuna ma tundsin, et ma ei taha, ei taha nagu jätta, Ta nagu vinduma seda bakalaureust ja siis kuna Meil on tegelikult Balti filmi meediakoolis, peaks olema nii, et sa teed nagu filmiprojekti seal lõpus, aga kuna keegi ei lõpetanud sel aastal, siis ma saanud filmiprojekti teha, sest noh, ainult heliga filmi sealt teha. Ja, ja siis ma tegin ainukesena olen lõpetanud siis helirežii niimoodi, et ma tegin nii-öelda kirjaliku lõputöö, et mul ei ole sellist filmiprojekti olnud. Ja, ja ma sain lõpetatud ja sellel samal aastal mul just sündis laps ka, nii et, et siis ma tundsin, et kui ma nüüd lapse kõrvalt seda praegu ära ei lõpeta, siis, siis see jääbki vinduma, et siis ma ei lõpetagi seda kooli ära. Aga aga ma kindlasti ei läheks, kui keegi pakuks mulle, aga mul on kasu küll olnud, et on olnud esinemisi, kus on juhtunud nii, et ma küsin, et kas on helimees ja heli olemas, siis öeldakse ja siis ma lähen kohale ja siis tegelikult mingi pult ja mingid juhtmed ja mingid asjad, et umbes et pange kokku. Ja kui sul seda kogemust ei oleks, kogemust ei oleks, ma arvan, et ma ei saaks küll aru, et mis pulk pulk ja mis kännukas ja mis juhtmed, et mis ma nendega tegema pean või mis heeblit ma lükkama pean, et sealt nagu puldist midagi välja tuleks, et kindlasti kasu on olnud, et tänu sellele ikkagi saan selle, selle heli sealt mikrofonist kõlarit, kes sa oled investeerinud oma harimisse päris palju aega, kas on veel mingeid asju, sa oled ju noh, ikka nii noor, mida sa elu jooksul tahaksid õppida, päris kõrgkoolis, ma mõtlen. Ma tahaks õppida psühholoogiat, aga ma ei saanud sisse sinna. Võib-olla ma kunagi saan, kui ma palju vaeva näen, ma ei tea. Aga. Et mulle tookord pakuti Tallinna Ülikoolis, et oleks võimalik minna inimeseõpetuse suunda, aga see tundus mulle sihuke koolivärk, et sa õpetad lastele nagu umbes et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks ja see ei olnud päris see, mida ma mõtlesin. Aga jah, ma arvan, et kui ma olen võib-olla vanem, siis ma lähen õpin seda, ma tean, et Kare Kauks, minu arust läks ka päris päris eakalt äkki psühholoogiat õppima. Kas sealt tagant kumab see, et sa oled oma sõpradele ja sõbrannadele selline kuulav kõrv ja hea nõuandja? Ma ei tea, kui hea nõuandja ma olen, ma arvan, et ma. Jah, ma olen kindlasti kuulaja, aga ma kindlasti olen ka siuke, kes võib-olla võib-olla alati neile ei meeldi see, mis nõu ma annan. Et ma ei ole kindlasti selline nõuandja, kes ütleks seda, mida inimene kuulda tahab. Et et selle liiga otsekohene siis või võib ka nii öelda jah. Et võib-olla selle, selles mõttes on ka meedia vahel võib-olla öelnud, et ma olen arrogantne ja ülbe, et et see on lihtsalt otsekohesus ja mulle ei meeldi valetada. Kui sa praegu oma elu ette kujutaksid kusagil 30 40 aasta pärast arvutan hetkel peas, ütleme niimoodi, et sa oled siis selline noh, kusagil niimoodi pensionieelik näiteks või ka juba pensionil, et siis mismoodi või kus sulle meeldiks elada? Ma arvan ikka Eestis, mulle meeldiks võib-olla reisida vanemas peas nagu palju. Et et siis saaks nagu võib-olla Taaviga kahekesi reisida rohkem. Et praegu, kui me reisime, siis harva koos ja, ja selles mõttes oleks ju põnev koos käia kuskil, avastada maid, sest mina olin suhteliselt vähe reisinud. Et ei ole kuidagi olnud seda võimalust nooremast peast ja, ja hiljem on juba nagu näha, mul on juba viieaastane laps, et ma ei ole ise väga vana veel, et et tema temaga koos on ka nagu päris vähe reisitud. See ei ole nagu tahtnud minna. Aga, aga ikka tahaks Eestis elada, ma arvan, et, et võib-olla mingi kuu aega reisiks kuskil kui meil siin on külm, sest mulle üldse ei meeldi külm. Aga ikka oleks Eestis ja läks koos oma sõpradega, et ma arvan, et mina ei saaks lihtsalt hakkama, me oleme nii sotsiaalsed inimesed, kui ma kuskile Ameerikasse koliks, siis ma ma ei tea, Ameerika inimesed mulle ei tundunud nii siirad, et ma, et ma leiaks seal endale siukseid häid sõpru, kui mul siin on, närbuksid ära lihtsalt närbuks, eks ma hakkama saaks, ikka käiks teatris ja käiks kontsertidel, seal on kindlasti neid kontserte rohkem kui Eestis, aga, aga lihtsalt jah, et Siuke mulle meeldib sõpradega istuda koos ja ajada juttu ja teha süüa neile ja süüa kooki ja juua kohvi või mida iganes, et et kui sul seda suurt seltskonda ümber ei ole ja neid, kes sind hästi tunnevad ja kelle juures sa võidki olla aus ja otsekohene, siis siis oleks raske. Aga kui ma vaatan kella, siis tuleb tunnistada, et ainult see üks tore lugu selle saate lõppu veel mahubki, ütle Luisa Eesti inimestele, mida sa tahaksid nii-öelda noh, mõtlen sinu elu muutub päris palju ja, ja teie pere elu ka, et kuidas sa tahaksid, et nad teisse suhtuksid? Samamoodi ausalt ja otsekoheselt nagu sina teistesse? Jah, absoluutselt, selles mõttes küll, aga aga ma arvan, et, et peaks ka kõike seda, mis meedias kirjutatakse või öeldakse, et väikese, et kõike ei tasu nüüd nagu uskuda või kõike ei tasu nagu võtta, nii, nii nagu nemad selle kirja on pannud, et tihti ikkagi see nii sinu suust välja ei tulnud. Aga ma arvan, et lihtsalt rohkem sallivust oleks küll vaja eestlaste eestlaste hinge, et seda võib-olla on pisut pisut veel vähe ja tänaval võib ikka tulla ja patsutada sind ja öelda, et mulle meeldib, kuidas sa laulad. Luisa jaa, absoluutselt. Mul on väga hea kogemus, oli hiljuti toidupoes, kui ostsin toitu ja keegi tuli. Mis täna menüüs siis on? Ma hakkasin naerma, korraks kohkusin ära, ma ütlesin, ega ise ka veel ei tea, aga midagi tuleb siit poest võtta, et selles mõttes loomulikult, et siiras emotsioon ei, ei, ei, ei kohuta mind või et selles mõttes alati võib tulla ja öelda seda, mis mõtled, aga aga võib-olla, kui on nagu halba öelda, siis pigem jätke see enda enda hinge, et seda ma tõesti kuulda ei taha. Aga suur aitäh jutusaatesse tulemast, Luisa värk. Ilusat pühapäeva kõikidele kuulajatele ja lugu, mis jääb meie saadet lõpetama, on keerleval, kaljul oli vist ma välja ajasin ja see on ka Laurisega laul ja minu ema sõnad. Ja see on ka üks niisugune kevadine lugu, et video on ka niisugune väga kevadine, Itaalias filmitud mõnus laul.