Sarge allus Roosna suule oneeri. Milline mees oli kalležeeven? Kannel, seeven oli õieti üks rootsi vaatlik põllumees suures skaalas muidugi. Ja peale selle laeva kapten, kaugesõidu kapten ja minul isiklikult on see au osaks saanud, ma olen temaga Jevle tsentraal tellis tantsinud, ma ei teadnud siis, kes ta oli. Ja minu rootsi mamma ja tema sõbranna olid kaasas ja mamma katsus kuidagimoodi nagu mulle ilmikaga märku anda. Et see on üks tähtis inimene, aga ma saan muidugi aru. Ja siis ma olin Rootsis olnud niivõrd vähe, see oli kevad 45. Ja tema rääkis minuga saksa keelt. Ja ta oli umbes nii ja ma olin päris nooruke siis 19 minu hindamise järgi üks vanem härra 55 või midagi taolist. Ja siis, kui ma tagasi lauda sain, siis ütles mamma, et kas Silvia tehaka, kellega ta tantsis, see oli meie kalležeeven, kellest Ewert Tooban kirjutanud. Mu kodu on rooslaager, rootsi märand, kus õitseb, haljendab taas head kuulajad. Te kuulete raadio rootsi eestikeelset saadet ja seekord on meie külaliseks Rootsis elav kirjanik ja tõlkija, Lenderi gümnaasiumi endine õpilane Silvia Airik Prühka, kes just äsja rääkis teile oma kohtumisest tuntud Rooslagini laulukangelase kallesseeveniga. Laulis Sven partilt hoob, Silvia Erik priovkaga ajab juttu Mare Aadli. Sa oled üks vähestest siin Rootsis, kes on võimeline tõlkima nii-öelda mõlemas suunas eesti keelest rootsi keelde ja rootsi keelest eesti keelde. Kumb on raskem, kas eesti keelest rootsi keelde või rootsi keelest eesti keelde? Ja raske on, võib-olla ei ole just õige sõna, mõlemaga saab hakkama, aga eesti keelevõimalused on ju päratu suuremad. Mõtle, milline sõnade vara meil on, ja keelise tänu sellele, et meil on 14 käänet, on häda korral võimalik luua feimi, kui on kindel riim ja rütm. Sõnalõppudega rootsi keeles seda ei saa, kuna seal on ju Brebositsioonid. Abiks rootsi keel on kena keel ja, ja hea keel, kui sellesse otse kirjutada. Aga üks tõlge, mis näiteks ma võin võtta siin ühe tillukese näite. Puusepp, Tallinn on kirjutanud palju neljarealisi luuletusi, mida ta kutsub medaljon Gideks. Ja, ja. Ma loen need neli rida ka rootsi keeles ja siis eesti keeles proovina. Elskade Minsti. Markene liiste nädüüvat voo, Eesti keeles jääb see nii armsaim, kas mäletad, kuis lõhnas Angervaks kui sinast taeva pääl, kui sina olid kaks? Ja nimelt nii, et kui puugi, siis minut, et mis angervaks siis tähendab siis ma ütlesin, et eesti keele sõna kaks on niivõrd ja tuge sõna, et seda peab millegiga pehmendama millegi ilus, aga angervaks lõhnab kenasti ja rootsi keeles on angervaksa nimeks rööd, pürajad tähendab pruudi leib. Ja, ja kui ta kirjutas sellele selle luuletuse oma naisele, kes last ootas siis taim, mis kannab nime pruudi leib, on oivaline ja puuetes mõtle, kui ma oleks saanud seda rootsi keeles kasutada. Et seal luuletusel on ja eesti keeles üks dimensioon juures. Kuidas üldse toimub tõlketöö? Sa oled ju tõlkinud ka proosat, kuna ma olen nii palju luulet tõlkinud ja see on põhjas, siis ma katsun hoida ka ka selles proosasüst teatud lause meloodiat. Ma ei pane enne käest ära, kui üks kandiline lauses segab mind nagu liivad ära kingas jalga. Luule tõlkimisega on ju nii, et kõigepealt vaatad järgi, mida on tahetud öelda ja kriipsutada, alla nii-öelda kandvad sõnad, talad näinud ei tohi puutuda, muidu ei ole see enam selle inimese läkitus. Ja siis hakkad sinna külge pookima adjektiive ja värve lõhnu. Belgrad meeles pidades, et see peab jääma hea selles keeles, kuhu sa, tõlgid, kaunis kaugele võib välja astuda. Seda on mulle õpetanud just boostatelenud, et hammas sellele keelele, õigus, kohusa, tõlgid, proosa tõlkimisel. Siiski ma katsun ikka nii lähedale kui võimalik, seal ma lihtsalt viilin ainult lause jooksu, millist luulet sa armastad rohkem tõlkida, kas armastusluulet või niisugust tõsisemat või mida sa oled üldse tõlkinud, kas ballaade või ka pikemaid poeeme? Jah, ma olen, ma olen igat liiki luulet tõlkinud, aga, ja mina olen väga romantilise põhitooniga ja lüüriline. Nii et selge, et igasugune, selline ilus ja ilutsev ja lämbe luule ja see paneb otsekohe minus tiksuma mingi kella. Ja ma olen selle selle luuletuse vang. Nii kaua kui ma teda ei ole rootsi keelde ümber mälunud või vastavalt eesti keelde silmale vaba. Mulle tundub, et sa oled suure armastusega tõlkinud laager Kristi siin ole hea, loe seda armastusluuletust ja see on tema võib-olla kõige tuntum luuletus mida ikka isegi surmakuulutustes pidevalt ajalehe veergudel näed. Ja rootsi keeles on pealkirjaks devaklastne refimmer. Ma tavaliselt, kui vähegi saab, katsun hoides originaali rütmi. Aga seda ma siin ei ole saanud. Nii et eesti keeles kõlab see järgmiselt. Kõige ilusam on hämarikualgel kõik see armastus, mis laiub taevavalgel. On siis kogututa tuhmi, valgusse vile ilma üle maa ja majade. Kõik on õrnus, kõiku, käte pehme paitus, jumal ise rannad kaugustesse haihtus, kõik on ligidale kõik kui kaugelt kaenuks. Kõik on inimesele vaid antud laenuks. Kõik on minu, kõik saab minust võetud. Õige peatselt saabki kõik mult võetud poodia pilved. Ma käin ja veed. Ihuüksi. Algen oma jäljetumateet. Keda sa kõige rohkem oled tõlkinud eesti keelde puusetterlindi miks sellepärast, et temaga mul isiklik kontakt olime, head sõbrad, kaheksa aastat. Ja puu käestan mulle väga palju, kust õpitud, ta on mulle nõu andnud ja julgust andnud mõnikord kaugelt originaalist välja astuda. Et mõtle selle keele peale, kuhu sa, tõlgid, anna sellele keelele voli ja, ja öelnud selliseid asju ka, et, et see, mis filigraanina. On mõtte vahel talade vahel kandvate tala sõnade vahel seal alati vabadust tõlkijal oma mõtet vahele kirjutada, et luule tõlkimine ei ole ju tegelikult üldse tõlkimine. Sõna-sõnalt luule tõlkimine on ümber luuletamine. Ja tema tarvitas alati üht teist sõna, ta ei ütelnud kunagi öödesset ning ta ütles Tolk ning tõlgendamine Jahjust. Nimelt sa juba varem nimetasid siin, et et oh kui jaan tõlkida rootsi keelest eesti keelt, aga eesti keelest rootsi keel on juba raskem. Seda küll ja, ja, ja seda märkab eriti kui näiteks tõlkida Marie Underi ballaade. Kui ma ütleme veel paarkümmend aastat tagasi katsusin tõlkida tema kotermanni siis oli rida liialt lühike ja võimalused väga vähesed ja see jäi nii kandiline, et ma panin selle kõrvale. Aga nüüd üks 10 aastat tagasi, siis ma sain sellega hakkama ja, ja selge, et inimene ka tõlkija kasvab tööd tehes. Ja kui kaua sa oled tõlkimisega tegelenud? Oi, ma olen kaua, ma olin päris nooruke, 20 kahekümnendates aastates, igal juhul alla kolmekümmet. Ja, ja minu esimene suurt oli Marie Underi taevaminek just mõeldes sellele, et, et, et ära hakka kunagi saba või keha. Mine pea juurte tähendab need kõige suuremad need kõige nimekamad. Ja, ja ma pean ütlema, et kui see tõlge Marie Under jõudis, siis olevat kah keegi tahtnud siin ja seal muuta. Ja Marie Under oma otse kahe keelanud. Nii et üks inimene, kes ise sellist tööd teeb ja nii suur on, see paneb ka väikese algaja kaitseks käe ette ja ütleb. Stopp. Keda sa peale Marie Underid veel rootsi keelde tõlkinud? Oi neid on palju, see võõras ongi, seal on 12 eesti naist. Aga näiteks kui ma seda käsikirja omalajal puus ette lindile näitasin, siis tema oli nad kõik hoolega läbi vaadanud, märkmeid teinud, oma arvamuse öelnud ja selle kausta vahel oli, olid, ma ei tea, paar-kolmkümmend valget riba, aga üks rivaali värviline? Ma usun, see oli roosa. Ja see roosariba oli Betti Alveri tulipunase vihmavarjuga. Ja siis ütles puu, et et au ja kiitus Marie Underilt, see on üks suur naine ja sool, luuletaja, aga Betti Alveri tulipunane, vihmavari, see on fan, kastiline, see on geniaalne. Milline konstruktsioon? See on luuletus, mida ma sooviksin, et mina ise oleks kirjutanud. Mis sul praegu käsil on? Momendil mul ei ole mitte midagi, ma olen teinud Eestisse üksikuid tõlkeid, lauluq koolidele. Ja näiteks mõned eesti koorid on tulnud siia siin esinenud kirikutes ja nii selliseid tekste. Ja siis eesti hümni sõnad näiteks. Siis tuli kuskilt küsimus, et kas ei saaks kuidagi. Mats alati on tubli mees rootsi keelde, no miks ei saanud vot nii siukseid asju teinud sel suvel sul ilmus ju hiljuti mälestusteraamat, mis on pühendatud just vanaisale, vanaisa hingeke. Millist osa mängis vanaisa sinu elus? Vanaisa mängis minu elus väga suurt osa nagu raamatust eessõnas seal temale pühenduse Setlan, oli tema minu lapsepõlve tõde ja õigus ja armastus. Sellepärast et Meie perekonnas nägi olukord selline välja, et minu ema oli soovinud endale ainult ühte last ja see pidi olema poeg. Noh, aga sai oma esimese lapse ja tüdruk siis tuli ju kogu see põrgu uuesti läbi teha. Et poega saada. Ja teine laps oligi siis oodatud poeg ja, ja mina jäin siis kuidagimoodi nii vaese lapseossa ja selle, seda raamatut oli, oli õieti raske kirjutada, sellepärast et oli ainult üks võimalus kirjutada seda ausalt täpselt nii, nagu see oli või hoopis mitte kirjutada. Siin laual on suur kirjade hulk, milles sinu tuttavad ja kolleegid avaldavad oma arvamust selle raamatu kohta mis ilmus käesoleva aasta märtsis. Eestis loeme sinu loal mõned lühikesed väljuvad. Alustasin lugemist jupphaaval lugesin peatüki või paar ja seedis. Aga mida edasi, seda Labedamini tahtsin teada, teada, tunda. Ma ei tea, kuidas sa oskasid valida need õiged klahvid, millele vajutada, et kokku seada säärane meloodia. Olin tükk aega selle tugeva mõju all. Olen praegugi. Vabariigi aegse Tallinna elu peegeldus läbi lapse silmavahetegemine jõuka kihi ja koja rahva vahel kus ometi lapski märkab, et südame soojusel ja suuvärgil on erinevad piiripostid. Leian, et su raamat on peale vanaisa mälestuse jäädvustamise huvitav kirjandusliku teosena aga ka kultuurilooliselt väärtuslik. Ma olen lugenud sinu teist mälestusteraamatut, mille pealkiri on rootsi keeles Est, Est, Est ja selles raamatus selgub, et sinu elus on veel väga tähtsat osa mänginud kaks inimest keda sa nimetasid mammaksja papaks teesi ja Nils-Axel Bruliin. Seda küll. Ja nemad olid tõesti sellised inimesed, et, et kui hakata sellest rääkima, siis mul tänapäeval tuleb nutt peale. Mulle tundub niimoodi, et sina oled üks nendest vähestest õnnelikest eesti põgenikest, kes tulid Rootsi ja sattusid toredasse Rootsi perekonna jahtasy. Täiesti tõsi. See oli juhus, nagu, nagu siin maailmas ikka on. Mõtteks oli see, et ma oleks seal ainult lühikest aega. Nii kaua, kui mul üks isa sõber oleks muretsenud Stockholmis koha. Aga nad ei andnud ju mind seal jäänud mulle luba ära minna. Ja nendel ei olnud endal lapsi. Ja mamma teesi ütles hiljem, et et samal õhtul, kui ma nende majja tulin, siis tal oli järsku selline tunne, et tema suur soov on, on tõeks saanud, tema oli endale soovinud tütart. Nii et heakorraga tuleb uksest sisse kaheksateistaastane tütar. Ja me sobisime väga hästi. Me mõtlesime ühtemoodi, jäme naersime samadele asjadele. Ja meie jutt käis alguses saksa keeles. Ja tema saksa keele sõnavara oli väga suur, aga, aga ta ei vallanud saksa keelt, näiteks sõnad tulid valedele kohtadele. Ütleks niisugust asja punased põsed. Esmalt, kui ma seal koos midagi tegime ja ja ta tahtis öelda, et mul on punased põsed, ta ütles roote Kinder punased lapsed, viha ja nii et niisugust asja juhtus, aga mina õppisin tänu sellele, et, et ma ei kuulnud ühtki eestikeelset sõna. Päevast päeva, siis ma õppisin rootsi keele ruttu ära. Ja kas ei olnud mitte mamma ka see, kes soovitas sul tõlkida Marie Underi ja see oli mamma, mul oli kaasas Eestist üks pisikene raamat, kuhu ma olin kirjutanud sisse rabindrenaat, ta koore, luulet, Marie Underi luulet ja siis veel mõnda, kes mulle väga oli meeldinud. Ja kui ma seda seda raamatut näitasin, siis ta tahtis teada, et noh, eesti keeles, aga mis see on, mis on? No vat, see on luule eestiluule ja meie suur ja tuntud ja armastatud poetess. Ja siis tema ütles, et vat olgu see Silvia nii-öelda ülesandeks edaspidi, et meile rootslastele anda osas osa saada võimalus osa saada teie suurest luuletajast, tema ütlesin, oi sellega ma isa kama ja mamma teisi oli selline, kes kes mind alati kiitistaeva tippu tõstis, kes ütles, et teised peavad õppima, Silvia oskab ilma. No ja ma tegin siis proovi. Ja esimene oli siis papale mammale tehtud, Marie Under essasi, lapse hukke. Aga mammal oli ka üsna palju õppida, Silvia alt, ma mäletan, selles raamatus oli näiteks lihavõtte muna värvimisest juttu ja padja pööridest imelikest nööpidest, millest ütleme sinu mamma ei tea, mitte midagi. Ei, ei, need olid need Eestis tarvitatavad topeltnööbid, mis, mis välja võeti ja, ja beer läks siis pesusse ilma nööpide pärast pandi tagasi. Sellest pole midagi kuulnud ja, ja munadega tarbimine Eesti kombe kohaselt sibulakoortega ja siis veel pasha tegemine just just oi-oi, ta oli väga huvitatud ja mina vaene ei olnud ju ühe üldse võimeline ükskõik mida tegema. Ma ainult umbes katsusin aga ühte asja, mis, mida ma teha oskasin, mäletasin, oli Mägusekse lumevallid vaniljekastmes ja seda õppis mamma ära ja kui tulid temale külalised ja oli suurem lõuna siis pakuti seda magussöögiks ja ta oli väga uhke, kui ta ütles, et selle, see on Eestist. See on Eesti magus. Aga mamma ja papa ei olnud mitte kõige tavalisemad rootslased, Nad olid natukene paremal järjel. Jah, nad olid jõukad, seal oli generatsioonide jõukus. Kui palju papa ja mamma teadsid Eestist ja eestlastest? Nad ei teadnud eriti palju, aga, aga papa lend, vanem vend, Valdemar oli, tema oli käinud Eestis Neile oli olnud ju laeva merelaevandus kauba vedamine Eestist ja ta teadis näiteks ilusaid lugusid eesti piiritusevedajatest ja ma mäletan, kui ma, kui ma Stokkumisse tulin ja siin hakkasin kahes laevafirmas töötama ja ükskord tulid sisse kaks kolm niisugust suurt tugevat meest ja üks hakkas minuga rääkima ja korraga ütleb, et kas te olete Soomest, ei eestist ahhaa vaata mulle otsa ja ütleb. Teil oli midagi hiigla head Eestis. Ma mõtlesin, et mis see siis olla võis. Eesti vabariigi valge viin, pudeli etiketil meelde jäänud eluks ajaks. Aga rootslastel on meelde jäänud ka laev Kalevipoeg ja nemad ütlesid selle kohta, kalleboveeg. Kalle teel sa sattusid meeldivasse rootsi perekonda, said endale mamma ja papa, kas sa märkasid mingit kadedust või vaenulikkust esimestel Rootsi aastatel? Mitte kunagi mitte iialgi, sellepärast olen mina esimene inimene alati rootslasi kaitsma. Kui mõni jah, sisserändaja või keegi hakkab ütlema rootslased, nemad on ju niisugused, nemad teevad nii ja naa. Siis ma nagu keegi torkaks mulle kuskil mingi nõelaga selgroogu. Sellepärast et. Ma pean ütlema, kui ma ka, kui hästi ma tagasi ka ei mõtleks ja otsis kas või tikutulega mõnda episoodi, siis ma mul ei ole kunagi juhtunud, igal pool on ainult sõbralik vastuvõtt olnud ja sõbralik suhtlemine ja isegi nii, et mina arvasin varemalt, et soomlased olid ju siin, naabrid neile ja ja sõja ajal kaunis nii palju aidatud ja suheldud, et nemad on kuidagimoodi lähedasemad armsamad. Kui, kui küsiti, et kas preili on Soomest ja ma ütlesin, et ei, ma olen Eestist, siis muutus see toon veelgi sõbralikumaks. Lähme edasi veel raamatute juurde. Sa oled kirjutanud veel ühe raamatu hammarbüsseppe, kes oli sepp, tali, väike karvane koer. Ja ta oli minu tütre koer ja selle tõttu oli ta tihti siin. Nii et ma olen koera hingeelu saanud väga lähedalt tundma õppida, on vähem kui inimese oma. Seal vähemalt truu, see on väga truu. Sa oled kirjutanud vähemalt minu arvestuse järgi, paranda, kui ma eksin, kolm raamatut, Amar Seppe, vanaisa hingeke eesti keeles ja rootsi keeles Est, Est, Est sinu mälestusteraamat. Seda ma olen teinud ja ja muidugi neid raamatuid mulle palju, aga need on kõik tõlkeraamatud. Siis peale selle ma veel katsetanud ka ise mõne luuletusega. Ja lihtsalt prooviks, et kas mu ja see jõud kannab, kannab ja, ja nimelt. Ja. Mul on siin laua peal üks tulimuld. 91, number üks, siin on sees kolmas ja, ja see on vabavärsis ja kannab pealkirja. Armastus on mõistatus. Piimanõges oli aastaid armastanud lõhnavat kuslapuud salaja lootusetult jämetult. Kuni ühel kevadel usaldas oma suure saladuse mesilastele. Aita mind, tee ettevaatlikult jutu, küsi, kas kuslapuu võtaks mind endale paariliseks mesilane lubaskisida, ääri-veeri kuulata, targasti toimida nagu sõber kunagi. Aga mesilane, vana valelik, polnud sõber ta suvises piimanõgesesaladuse kogu aiale kõrvu tigedalt naerdes ja nõelates. Selline tühipaljas tema ihaldab aia kuningannat. Miks peaksin mina vaatama sellist? Ei, mitte kui midagit lasi Kuslap avastata. Mina kella Aia uhke maitsmine, mina kellan, korstna kõrgus ja kelle teent aroomi kadestavad isegi roosid. Ja siis naeris kogu aed. Piimanõgese arulagedat armumist. Naersid roosid ja kakrad, kanarbik, kassikäpp ja kurekatel. Naeris Kukemagu kortsleht ja värihein. Isegi kulurohu hällid, kõrred kõigutasid halvustavalt päid. Milline jultumus? Pisike piimanõges ihaldab lõhnavat kuslapuud. Kõike seda naeru kuulis Väike-meetri. Aga Kuslap pule sähvas ta üle õla ja hooletult. Oota, sa õid sellel täna ja heputa kelgi viimastama ilust ja kõrgusest. Ja mikri asustele. Uuristas maasse uue käigu, otse kuslapuu juurte puntrasse välja. Näris juured juppideks, pures puha põrmuks. Valgel, ärka, saed ja jahmus, mis oli juhtunud nende kuningannale kuslapuule? Kogude uhke õitsemine oli, närb omas, aed vaikis ja vaatas. Lõunaks oli kogu kuslapuu raskelt rippus, et õhtu veel vajuda murule maha. Otse viimane, kes selle peale keegi ei öelnud ka nüüd midagi. Ainult piimanõges õhelttas õnnest. Ta armastas mind siiski, sest miks? Oh, miks langes ta surres muidu just mulle kael. Nende sõnadega lõppes ka meie jutuajamine. Väljavõtteid kirjadest lugesid Reet Hendrikson ja Uudo Parikas koos Malmö Sümfooniaorkestriga. Soovime teile kõike head ja ilusat.