Kolleegid, ma palun üheksandat, teist 10. päevakorrapunktis. Ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni nimel kolleeg Rein Veidemanni. Lugupeetud lugupeetud riigikogu liikmed Kasutades mulle osutatud võimalust esineda siin komisjoni eelnõu. Tutvustamisega mis käsitleb Eesti Raadio senise peadirektori härra Erkki Haldre vabastamist esitaksin kõigepealt avaliku vabanduse. Härra Herkki Haldre läheb. Oma emotsionaalsest lähtunud mõtteavalduse pärast, mille ajakirjanikele vahendasin pärast Eesti raadiot puudutava riigikontrolli aktiga lähemat tutvumist Raadionõukogu liikmena juba varem kogetu, mis seisnes selles, seisnes Eesti raadio lõhestumises Eesti raadio terviklikkuse hajumises raadiomaja välja rentimises Eesti raadio, ühtede töötajate vastandumisest, teistele sõna ka Eesti raadio kui institutsiooni lagunemisest. Kõik see kogemus oli minus kuhjunud äärmise teravusega ohutundeks mis leidis lõpliku kinnistamise riigikontrolli aktis selle lugemises ja mis ajendas mind ütlema esmareaktsioonina teravusi, millega ma aga rikkusin süütuse presumptsiooni põhimõtet. Niisiis ma vabandan, mis ei tähenda, aga nagu ma riigikogu kultuurikomisjoni liikmena riigikogu liikmena ja ka Eesti raadionõukogu liikmena asuksin õigustama toimunut või kuidagi seda välja vabandama. Head kolleegid. Riigikogu kultuurikomisjon esitleb teile arutamiseks riigikogu otsuse eelnõu Eesti raadio peadirektori ametist vabastamise kohta. Otsese tekst ise on. Lühike ja riigikogu kultuurikomisjon arutas seda küsimust oma kolmel istungil. Kusjuures selle otsese tegemisel riigikogu kultuurikomisjon lähtus Kultuurikomisjonile läkitatud riigikontrolli aktist mille saatekirjas Eesti vabariigi riigikontrolör härra Indrek Meri ütleb, palume läbi vaadata kontrollmaterjalide põhjal Eesti raadio senine tegevus ning juhtimine võtta seisukoht kindlaks tehtud puudusi arvestades ning kaaluda Herkki Haldre sobivust raadio peadirektori ametikohale. Riigikord oli riigikogu kultuurikomisjoni liikmetel oli võimalus tutvuda põhjalikult. Riigikontrolli aktiga ja komisjoni liikmetest ükski ei vaidlustanud selles aktis. Esitatud fakte mis riigikontrolli arvates liitusid riigivara ebaperemeheliku kasutamisega siis riigi raha ebaotstarbeka kasutamisega ja muude Rikkumistega mis ei kuulu Ühe riigieelarvelise asutuse tegevuse juurde. Riigikontrolli akti ei ole vaidlustanud ka Eesti raadionõukogu mis paar nädalat tagasi kokku tuli ja ka seal leiti, et põhiosas see akt vastab avastatud puudustele ja registreerib nad. Lisaks nüüd selle aruteluga, kus otsis riigikogu kultuurikomisjon väljapääsuks mitmeid lahendusi ja ta tegi seda. Riigikogu juriidilise osakonna juhataja ja osakonna kui terviku kaasabil ja lahendusi oli neli. Esimene oli esimeseks lahenduseks, mis arutlusel oli riigikogu otsusega vabastada Eesti raadio peadirektori nimetada ametisse uus. Teise lahenduse võimalus oli, et riigikogu otsusega vabastatakse peadirektori nimetatakse peadirektori kohusetäitja. Kolmanda lahendusvõimalusena oli kõne all riigikogu seadusega muuta ülemnõukogu põhimääruse punkti 18. Delegeerides Eesti raadio peadirektori nimetamine kultuuri ja haridusministeeriumile. Näiteks ja vabastada senine peadirektor ja neljas lahendusvariant. Rahendada lihtsalt ringhäälingu seaduses sätestades selles Eesti Raadio peadirektor nimetamise uus kord seaduse vastuvõtmiseni heaks aga Haldre siis peadirektor ja nii edasi tegutsema. Teatud hetkel neljas lahendusvariante isegi meie arutlustes domineeris ja vahepeal töötas riigikogu kultuurikomisjon välja isegi avalduse teksti. Aga järgmisel istungil jättis Need variandid siiski kõrvale ja otsustas. Lahendada asi riigikogu otsuse eelnõu eelnõuga vabastad Eesti raadio peadirektori ametikohalt. Railki Haldre. Kuna riigikogu kodukorra Seaduse järgi kõik need otseselt, mis tulevad riigikogust endast vajavad valitsuse aktsepti, siis selline aktsept saabus ja vastavalt meie riigikogu kultuurikomisjoni Otsusele on saadetud siis Paul-Eerik Rummo kultuuri haridusministri allkirjaga kiri riigikogu esimehele kus. Teatatakse tsiteerin. Käesolevaga teatan valitsuse ülesandel, et oma 29. märtsi istungil otsustas valitsus toetada riigikogu otsese Eesti raadio peadirektori ametist vabastamist. Eelnõu 495. See eelnõu arutamine oli kavandatud riigikogu kultuurikomisjoni poolt juba mõnevõrra varasemale ajale aga komisjoni koosolekul otsustati ka seda, et õigluse huvides tuleb ära kuulata ka teine pool. Ja kuna oli teada, et härraldre on puhkusel ja kasutab puhkust selleks, et olla viibida eemal Eestist siis. Esitati käesoleva otsuse eelnõu arutamisel riigikogule käesoleval töönädalal ja. Haldre Eestis taas tagasi ja eile kell pool kaks riigikogu kultuurikomisjoni liikmed kohtusid rahaldrega ja toimus mõttevahetus selle käigus siis eilse kuupäevaga on esitanud ära Herkki Haldre Riigikogu esimehe Ülo nugise nimele ja ära kirjadena siis kultuurikomisjoni esimehe nimele ja riigikantselei riigikantselei Ülo Kaevatsi nimele. Taotluse taotlus, tsiteerin, palun mind vabastada Eesti raadio peadirektori ametist omal soovil seoses esile kerkinud kahtlustega minu ametipädevuse suhtes. Suuliselt teatasin EV haridus- ja kultuurikomisjoni esimehele Sulev alajale soovist ametist lahkuda juba veebruaris 1994, teistel isiklikel põhjustel seoses siirdumisega täiendõppele. Kultuurikomisjon arvaski siis pärast hääletamist, et kõige õigem lahendus kuigi mitte nagu arutluskäigus selgus, mitte kõige korrektsem lahendus oleks vabastada Erkki Haldre riigikogu otsusega, kuna taga on otsusega ametisse määratud selge saia ka meile kõigile see, et pärast riigikontrolli aktiga tutvumist või õigupoolest sellesse süvenemist ei pidanud ükski komisjoni liige võimalikuks enam Herkki Haldre edasijäämist peadirektori kohale. Küsimus oli tõepoolest üksnes juriidilistes protseduuridest. Suur tänu, kolleeg Rein Veidemann, millised on küsimused ettekandjale? Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja, kas ei oleks siiski mõeldav delegeerida selle küsimuse lahendamine kultuuri ja haridusministeeriumile? Neil kukuvad igasugused vabastamise väga hästi välja. Tänan. Jah see praktika on seda tõesti näidanud, kuid antud juhul miks see peab kuuluma meie kompetentsi ja see tuleneb Eesti vabariigi ülemnõukogu presiidiumi 1990. aasta 29. oktoobriseadusest, millega kinnitati Eesti raadio põhimäärus mille punkt 18 sätestab. Eesti raadiot juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse Eesti vabariigi ülemnõukogu presiidium Eesti vabariigi ülemnõukogu volituste ajaks. Peadirektor paneb oma volitused maha Eesti vabariigi ülemnõukogu uue koosseisu esimesel istungjärgul. Nüüd. Meil on riigikogu ja siin vastuvõetavad seadused või õigupoolest ülemnõukogus. Vastuvõetavad seadused, season, faktik, kehtivad niivõrd-kuivõrd, nad ei lähe vastuollu. Siin vastuvõetavate ka ja seetõttu ka see seadusandlik akt omab veel kehtivust mistõttu me ei saanud sellest siiski mööda minna. Täna. Lugupeetud härra esimees, lugupeetud ettekandja. Minu küsimus on järgmine. Kas Erkki Haldre on oma tegevuses rikkunud mingeid Eesti vabariigis kehtivaid seadusi ja kui, siis milliseid, palun? See kas Eesti, kas härra Aldre on rikkunud Eesti vabariigis kehtivaid seadusi selle selgitab, selgitavad välja, selgitab välja juba majanduspolitsei. Nagu te teate. Head kolleegid, majanduspolitsei on algatanud kriminaalasja Nende rikkumiste uurimiseks, mis on toimunud Eesti raadios härra Erkki Haldre juhtimise ajal. Ja vastavalt sellele siis ka selgitatakse välja riigikogu kultuurikomisjon, kui ma nüüd julgeksin väljendada komisjoni kui terviku seisukohta lähtus riigikontrolli aktist ja kogu probleem taandus mitte niivõrd seadusrikkumise küsimusele, kuivõrd usaldatavuse küsimusele ja tõepoolest ameti pädevuse küsimusele. Ja meile tundus, et see kuulub meie kompetentsi ja selle kompetentsi põhjal. Meil on võimalus ja õigus esitada riigikogule arutamiseks ka vastav eelnõu. Tänan. Tänan, härra eesistuja, lugupeetud härra Veidemann, kas komisjon on arutanud ka küsimus, et ära kuulata teine osapool siin saalis, see tähendab härra Heikki Haldre, et ka tema võiks oma seisukoha välja öelda arutelu all oleva probleemiga seoses, muidu jääb meil informatsioon vaid ühepoolseks. Tänan. Oma esimestel istungitel, kui arutlusel oli riigikontrolli akt ja teisel istungil, kui küsimus oli juriidilises mehhanismis, kuidas toimida antud olukorras, siis ka küsimus sellest et ära kuulata. Erkki Haldre oli üleval kõigepealt juba selles järgus, et komisjon tahtis teda ennast ära kuulata enne otsuse vastuvõtmist. Kuna ärka ära. Erkki Haldre oli puhkusel ja meil puudus igasugune võimalus tema puhkust katkestada ja teda temaga kohtuda. Siis. Me langetasime selle otsese tõepoolest tagaselja. Küll aga. Eile. Leiti võimalus, kuna härra Haldre ja pikendati kogu selle protseduuri otsese arutamise protseduuri nädala võrra, kuna oli teadet, härra Alder on saabumas tagasi, siis eile see otsus vastu võeti, et Ralder on võimalus esineda siin samuti puldis selles küsimuses ja ka riigikogu esimees riigikogu juhatus andis selle nõusoleku. Nii et see võimalus täna meil avaneb. Tänu tänu. Ma kinnitan juhatuse poolt, et juhatus aktsepteeris kaalsete kanda võimaluse härra Haldre poolt, tal on võimalus 10 minut pidiseks kaasettekandeks ja küsimustele vastamiseks muidugi. Kolleeg Merle Krigul. Aitäh härra juhataja, seltsimees Veidemann, ma jätan siinkohal esitamata küsimuse, kuivõrd sa järgid demokraatlikes riikides tunnustatud süütuse presumptsiooni, aga ma esitan küsimuse, kas sa teadlikult või teadmata ei aita kaasa kellegi teise isiku äriprojekti realiseerimisel. Palun, vabanduste viimane. Palun hästi selgelt mikrofoni. Siin on kuuldavus. Ma küsisin, kas sa teadlikult või teadmata ei aita kaasa kellegi teise isiku äriprojekti realiseerimisel, esinedes praegu oma värvika süüdistusega. Tänan. Proua nimelt ma ei ole siin esitatud mingit süüdistust. Kultuurikomisjoni poolt delegeeritud esinejana kannan ma ette kultuurikomisjoni otsuse eelnõu teile arutamiseks. Ja minu isiklikud seisukohad, mis ma olen võtnud selles küsimuses On olnud? Lähtun lähtuvalt sellest, missugune on olnud minu seisukoht kogu selles toimuv protsessi suhtes, mis Eesti raadios on viimasel aastal aastatel aset leidnud. Küll aga teatan ma teile proua, et mina ei ole osalenud härra Erkki Haldre valimisest Eesti raadio peadirektori kohale. Mind ei olnud isegi Riigikogus. Ja seda võib ka härraldelt endalt küsida. Kuidas riigikogu otsustas tema valimise peadirektori kohale kahest kandidaadist härra Paul Himma ära, Herkki Haldre vahel valiti härra Erkki Haldre. Ma ei tea ka, et ma siin esinemise kuidagiviisi soosiksin mõne teise inimese äriprojekti oma väidetavate süüdistustega. Me võime protokollist järele praegu vaadata, kuivõrd minu esinemine on olnud süüdistav. Suur tänu kolleeg Tõnu Juul. Härra ettekandja oma kõnet alustasite sõnadega, või õigemini alustasite vabandusega samas kaks minutit hiljem Te paiskate saali uue väite, et härra Haldre viibis teadlikult Eestist eemal eemal, et midagi sellega pidurdada. Ma tahaksin küsida. Kas riigikogu liige ikkagi oma sõnade eest vastutust kannab, mis õigusega Riigikogu liige võtab endale kohtumõistja, võib-olla ka vahest piirivalvuri funktsioonid? Alustasin oma esinemist sellega et ma kasutasin mulle võimaldatud asutatud võimalust esineda siin komisjoni eelnõu tutvustamisega. Ja see on minu avalik esinemine ja ma pidasin seda äärmiselt korrektseks, et ma klaarin ära ühe arusaamatuse, mis minul tekkis, ajakirjanikega seoses. See ei olnud. See, kuidas mina ajakirjanikega suhtlesin, ei olnud tookord avalik suhtlemine. Aga me kõik riigikogu liikmetena teame, et ajakirjanikud on vabad. Meie teksti vahendama, ükskõik millises olukorras me seda ka ei tee, see on nende õigus. Ja ma pidasin vajalikuks seda siin korrigeerida ja härra Andres, vabandada. Nüüd te väitsite, et ma pärast selle Passuse esitamist pöörasin kõik pea peale ja hakkasin süüdistama haldajaid selles, et ta tahtlikult või teadlikult oli, viibis eemal Eestist ja ei saanud kätte midagi taolist. Ma väitud ei ole. Härra Haldre oli puhkusel, meil puudus võimalus, komisjonil puudus võimalus tema tagasikutsumiseks puhkuselt et temaga kohtuda asja arutamise käigus. See oli kõik, mida ma oma arust väitsin, ma ei leia, et sellest kuidagiviisi oleks süüdistust. Ja selles mõttes ma tõepoolest vastutan oma väite ees. Tänan. Suur tänu kolleeg Heiki Raudla, teine küsimus. Aitäh, härra esimees, lugupeetud ettekandja, oma kõne alguses te ütlesite, et Eesti raadios on raha kasutatud ebaperemehelikult ja ebaotstarbekalt, noh, kas neil üldse mingit vahet toni terminites on omaette küsimus, kuid võib-olla täpsustaksid, milles seisneb siis rahade ebaperemehelik ja ebaotstarbekas? Domine teie arvates. Tänan, tänan. Ma ei tea, kas, Raudtee on olnud võimalust tutvuda riigikontrolli aktiga mis on koostatud Eesti raadios. Raadiokohta. Mul on siin mõned alla kriipsutused. Ja kui te lubate, siis ma neid kasvõi tsiteeri need on muidugi kontekstist välja rebitud, mille pärast ma muidugi jällegi vabandan ja kogu pilt tavaneks sel juhul, kui Me tutvuksime Kogu materjaliga, mis on, mis on jah, mitme küll 10-l leheküljel aga ma tsiteerinud peakontrolöri otsust 14.-st märtsist. Number viis neli murd seitse Eesti raadio finantsmajandusliku tegevuse riigi vara kasutamise kontrollimine, nagu mida ma veel kord ütlen, ei vaidlustanud ka Eesti raadionõukogu, kui me käisime nendega kohtumas. Ja ei ole vaidlustanud ka kultuurikomisjoni liikmed. Mõni tsitaat sellest raadiohoonetes kasutas esimese septembri 93. aasta seisuga ruume 16 erinevat ettevõtet ning nende kasutada olnud pind moodustas 19,8 protsenti raadioruumide üldpinnast. Rendilepinguid oli 93. aasta sõlmitud seejuures neli rentikat laekus renditasu pärast kulutuste mahaarvamist 7075 krooni 20 senti mis jäi täielikult raadiokasutusse. Ruumide kasutan, andmine on toimunud ilma avaliku enampakkumiseta tähtaeg kuni viis aastat. Faktiline tulu rendist 93. aastal kokku moodustas 491491,8000 krooni mis jäi täies ulatuses raadiokasutusse. Eesti raadiotöötajate kuupalgamäärade kinnitamisel ei olnud kinni peetud riigikogus seitsmendal märtsil 93. aasta vastu võetud Eesti televisiooni Eesti Raadio Rahvusraamatukogutöötajate töö tasustamise seadusest mille kohaselt raadiotöötajate kuupalga lisatasude maksmine toimub eelarveliste asutuste töötajatele ettenähtud korras. Raadiotöötajatel määrata põhipalgad ületasid tunduvalt valitsuse 22. jaanuari 90 kolmandas määrus number 22 kinnitatud eelarveliste asutuste organisatsioonid. Töötajate palgaastmestiku ette nähtud sponsorrahade hankijatele maksti raadiost kuni 10 protsenti vahendustasu hangitud rahade üldsummast, kusjuures nendele summadele ei peetud kinni tulumaksu ning ei arvestatud sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmakseid. Kontrollimine näitas, et raadiokassas hoitakse põhjendamatult suuri sularahasummasid. Sponsorsummadest anti suurtes summades sularaha avanssi uudistetoimetuse vastutavale sekretärile ning seetõttu oli sisuliselt tegemist raadio teise kassaga ja nii edasi ja nii edasi. Suur tänu, kolleeg Andra Veidemann. Tänan, härra juhataja. Ma küsiksin sinu käest kommentaari selle avalduse kohta, mille tegid Eesti raadiotöötajad ja kus viidatakse pigem sellele, et konkreetse kaasusega seoses on meil tegemist pigem Eesti vabariigi valitsuse äriplaani luhtumise kui härra Haldre isikliku äriplaani luhtumisega. Tänan. Tänan, jah, sellise avalduse on Eesti raadio loominguliste töötajate ametiühingu liikmed teinud. Ja. Me oleme ka sel teemal siis kultuurikomisjoni esimees härra Sulev Alajõe liige Mihkel Pärnoja ja mina käisime kohtumas Eesti raadio juhtkonnaga, kus ka see kiri leidis arutamist. Ja see küsimus viitab muidugi hoopis laiemale problemaatikale. Viitab sellele, viitab riigikogu teatud mõttes kaassüüle kogu selles juhtumis, mis, mille üle võib diskuteerida. Ja viitab ka Eesti raadio peadirektori ja tema suhetele valitsusjuhiga ja valitsusega tervikuna ka eilsel vestlusel Eesti raadio peadirektoriga, mis toimus kultuurikomisjonis härra Matti indi härra Alajõe ja härra Pärnoja, neid minu juuresolekul. Väitis härra Aldreaga, ta saab seda nüüd siin kinnitada, et ta on kogu oma tegevust väga tihedalt kooskõlastanud valitsuse plaanidega. Nii et küsimus sellest, kuivõrd tegelikult Eesti raadio käsitles juba ennast nii-öelda valitsuse organina, kuivõrd ta oli seda riigikogu alluvuses. See ongi üks problemaatilisemad aspekte sellest. Raadionõukogu liikmena ja ka riigikogu kultuurikomisjoni liikmena võin ma teatada seda, et ma mitmel korral meenutasin härra Erki Aldrele, et kehtiva desõigusaktide järgi Eestile raadio kuulub veel riigikogu alla ja kõik küsimused alates eelarvest kuni probleemidele, mis seostuvad struktuuri muutustega isegi programmidega. Paraku, kuna meie seadusandlus on selles osas pudi puudulike alles ringhäälingu seadus ehk hakkab siin üht-teist nüüd reguleerima, kuuluvad veel kultuurikomisjoni pädevusse. Ja ma palusin mitmel korral ära Herkki Aldret tihedamini külastada või sagedamini külastada kultuurikomisjoni, kui valitsus. Valitsust. Paaril korral see õnnestus ja seetõttu 93. aasta riigikogu kultuurikomisjoni. Töökavast Me leiame vähemalt kahel korral, kus on otseselt Eesti raadio küsimust käsitletud ja seda minu initsiatiivil võib-olla isegi öeldud öelda minu tagasihoidlikul, aga siiski moraalsel survele, härra Erki Aldrele. Suur tänu, kolleeg Vootele Hansen. Aitäh härra juhataja, austatud ettekandja. Mul on sarnane küsimus, nagu me teame, riigikogu otsused jõustuvad seal päeva, kui nad on riigi teatajas ilmumisele järgnevast päevast. Kas nii kaua juhib Eesti raadiot praegune peadirektor ja kuidas on mõeldud siis, kuni kuhu me peaksime täna selle otsuse tegema? Edasine käitumine siis eskis eesti raadiot, edaspidi juhib. Täna. Ma tahan selle peale tõepoolest, komisjon mõtles põhjalikult ja konsulteeris ka Eesti raadio peadirektori asetäitja härra Paul Himma ka. Tõepoolest pärast selle otsese jõustumist Eesti raadio juhtimine ei, ei lakka selle Võtab üle peadirektori asetäitja Paul Himma, see on sätestatud ka põhimääruses selliselt. Nii et ja temal jääb võimalus tema lahkumise korral aga teatavasti esialgu on kindel see et härra Paul Himma lahkub Eesti raadio peadirektori asetäitja. Kohalt pärast kuuendat maid siis aga vastavalt jällegi seal selle kehtivale korrale, mis neil on, mis töötab, on tal õigus delegeerida nii-öelda raadiojuhi koht järgmisele asetäitjale, nii et Eesti raadiojuhita või juhtimiseta sisuliselt ei jää. Pärast selle otsuse jõustumist. Suur tänu, kolleeg Jaak Herodes Aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja, kast kõrva, et asjade loomulik käik eeldaks, et juhul, kui härra Haldre suhtes algatatakse kriminaalasi, peatatakse tema ametikohustuste täitmine kuni kohtuotsuseni. Riigikogu ei ole siiski kohus ja meie tänast tegevust võidakse tõlgendada kui võimude lahususe printsiibi rikkumist tänaval. Aitäh härra Heroodes võimude lahususe printsiibi likus, millisena tänast juhtumit mitte kuidagi käsitleda ei saa, sest ma tuletan veel kord meelde, härra Aldre, nimetati Eesti raadio peadirektoriks riigikogu enda poolt. Seitsmeteistkümnenda detsembri otsusega 1992, seega lasub riigikogul õigus ka nüüd vastupidiseks otseseks vabastada. Mis puutub nüüd sellesse, et kas peatada tema tegevus, siis. Me komisjonis ei näinud sellel eriliste nüüd vahet ja jällegi siis, kui me koos kõlastasime seda riigikogu juriidilise osakonna töötajatega, siis sellist varianti arutlusele ei tulnud. Pealegi ma kordan ka seda ja ma loodan, et ma väljendan sellega riigikogu kultuurikomisjoni liikmete arvamust seisukohta siis, et küsimus ei ole meiepoolse süüdistuse esitamisega. Siin, komisjoni liikmed võivad sõnavõtukorras muidugi seda ümber lükata või ka täiendada, korrigeerida vaid pigem reageeringuna reageeringuga riigikontrolli aktile. Meie jaoks komisjoni liikmete jaoks tundus olevat siiski Eesti vabariigi riigikontroll selline usaldusväärne institutsioon riigis, mille seisukohti sobiks riigikogule arvesse võtta. Täna. Suur tänu kolleeg Ancerm. Aitäh, härra esimees, lugupeetud härra Rein Veidemann. Minu küsimus tegelikult haakub eelmise küsimusega ka natuke teise kandi, see tähendab juriidilise kandi poolt. Minu arusaamist mööda on tegemist praegu tegelikult mingil määral töövaidlusi või töösuhetega, kusjuures riigikogu esineb tööandja rollis ja härra Haldre esineb töövõtja rollis. Ja seoses sellega on tööandjal alati õigus. Ühesõnaga töövõtja vabastaja, iseasi on, ühesõnaga millised on kompensatsioonid ja kui ja kuidas ühesõnaga millega seda formuleeritakse. Ja siit ongi nüüd küsimus, kas selline formuleering, et lihtsalt otsustab vabastada ametikohalt, kas selline formuleering on juriidiliselt pädev, kas siin ei peaks siiski olema ka ka ühesõnaga põhjus või paragrahv, mille alusel on ta siis töödistsipliini rikkumine või on ta usalduse kaotus või mul ei ole praegu meeles, millised need paragrahvid on? Aga see, mis läheb töölepingu seaduse alla, aitäh. Tänan, Rärm. Kui ma loodan, et ma vastan nüüd õieti aga sõnavõtu korras võib mind korrigeerida sel juhul. Erkki Haldre minu teada, kuivõrd riigikogu pani ta paika ei laiene töölepinguseadus. Ja igal juhul tuleb meil see otsus teha ka sellest lähtudes, et ära helki Haldre on ise esitanud avalduse lahkumiseks. Nagu ma juba eelpool viitasin. Küsimus selles selle motiivi lülitamisest sinna teksti. See on juba tõepoolest diskuteeritav ja arutlusainet pakkuv. Aga komisjon ei pidanud vajalikuks seda sinna märkida ja riigikogu juriidiline osakond ei vaidlustanud ka teksti sellist kuju. See oli kooskõlastatud riigikogu juriidilise osakonnaga. Täna. Suur tänu, kolleeg Krista Kilvet. Ma tänan. Minu küsimus puudutab raadionõukogu. Kui tihti käis koos raadionõukogu, kes teda kokku kutsus ja kas arutati neid probleeme, mille nüüd riigikontrolli akt välja tõi? Tänan kahjuks pean ma vastama siin, et vähemasti nendel koosolekutel, raadiolugu koosolekutel ja nendel harvadel raadionõukogu koosolekutel mis minu arusaamist mööda koguni ignoreerisid, Eesti raadio põhikirja juba see problemaatika arutusel ei olnud. Küll aga arutati raadio nagu koosolekul Eesti raadioperspektiive siis finantseerimise finantseerimise võimalusi, struktuurseid ümberpaigutusi. Ja see toimus. Härra Erkki Haldre initsiatiivil tema niisugusel aktiivsel juhtimisel, raadionõukogu liikmetel, minu mulje järgi oli paljuski statisti rolli. Ma loodan, et ma ei tee sellega ülekohut, kui ma teen, siis ma vabandan. Härra juhataja. Lugupeetud Rein Veidemann. Sa ütlesid, et Erkki Haldre on ka ise avalduse esitanud. Kas ma saan õieti aru, et et juhul, kui inimene ise avaldab esitab avalduse, siis talle ei pea vallandamisel ka seoses kompensatsioone maksma ja kui seda teeb riigikogu, siis peab kui ei ole märgitud põhjust, kas minu küsimus on see, kas kultuurikomisjoni otsuse eelnõu esitamise eesmärgiks on leida võimalus maksta Aldrele töölt vabastamise kompensatsiooni. Aitäh härra Fjuk. Ma väga kahetsen. Ja ma pean tunnistama oma tõepoolest ebakompetentsust selles osas, mis puutub kõikvõimalikesse töö vaidlustesse. Aeg on läinud mööda ja minu nii öelda Asutuse ettevõtte juhina on jäänud väga kaugele ja siin on palju muutusi toimunud. Seetõttu ma arvan, et pärast selle otsuse vastuvõtmist, mis puudutavad kõikvõimalikku kompensatsioone need on võimalik lahendada nii-öelda töökorras ja juhul, kui tekivad seal vastuolud, on võimalik ka sel juhul vaidlustada kohtu kaudu. Kahjuks ma pean jääma vastuse teile võlgu. Suur tänu, kolleeg Ancerm, teine küsimus. Aitäh härra esimees, lugu Peter Veideman. Ma pean ütlema, et ma olen Eelseisva otsustamise juures väga suures suurtes raskustes ja ma arvan, et mitte ainult mina, vaid väga suur enamus siin saalis. On seletuskirjas ainult üks lause, mis viitab põhjustele seoses riigikontrolli avastatud rikkumistega ja nii edasi. Kas ei oleks siiski võimalik, et riigikogu liikmetele, kes peavad langetama küllaltki keerulise otsuse, praegu jagatakse välja ka riigikontrolli akt? See. Kui ma nüüd õieti mäletan, see küsimus oli üleval ka kultuurikomisjonis siis selle komisjoni istungil, kus riigikontrolli akti arutati aga. Miskipärast ei leitud vajadust seda akti paljundada riigikontrollliikmetele välja jagada. Tõepoolest, komisjoni esimees härra Alajõe ehk oma sõnavõtus kommenteerib, seda ma ei mäleta, miks oli, kas see oli puhtalt tehniline põhjus, igatahes võimalus sellega tutvuda. Riigi kond riigikogu kultuurikomisjonis oli küll kõigil. Ja aga teie kimbatust ma muidugi mõistan ja. Seetõttu siin on ka selleks olemas läbirääkimiste võimalus. Nii et see jääb sellele. Ma ma tõesti ei, võib-olla massiga, aktsepteerin seda, et oleks pidanud välja jagama ja kahetsen, et seda ei tehtud. Suur tänu kolleeg Tõnu Juul, teine küsimus. Lugupeetud ettekandja, ma tahaksin küsida, kas me arutame täna Erkki Haldre soovi lahkuda tööpostilt omal soovil või arutame riigikontrolli tulemusi. Tänan, härra juhul me arutame Riigikogu otsuse eelnõud 495 o e-Eesti raadio peadirektori ametist vabastamise kohta. Suur tänu, kolleeg Kalle Jürgenson. Aitäh, härra esimees. Lugupeetud ettekandja, võib-olla te ei ole adressaadini päris õige, kellele seda küsimust esitada, kuid rahvakontrolli esindajat siin ei ole. Ma tahaks küsida seda nimelt küsimus palgaastmestiku järgi korrektselt palga maksmise valdkonnas on märksa üldisem, kui see. Võib-olla tuleb esile praegu Eesti Raadio probleemi puhul ma toon näiteks ainult kohalikud omavalitsused, kes seaduse järgi peavad maksma valitsuse poolt kehtestatud palgaastmestik piires palka. Kas te teate, kas rahvakontrollil on plaan seda valdkonda edaspidi uurida ka teistes riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutustes või mitte, sest see on märksa üldisem probleem kui ainult Eesti raadio puhul? Aitäh. Aitäh. Ma arvan, et te pidasite silmas riigikontrolli, vist rahvakontroll on veel ülemnõukogu otsusega nagu likvideeritud. Aga võimalik, et see on seal palju vaidlusi tekitanud. Ma ei ole pädev selles küsimuses vastama. Tõenäoliselt riigikontrolli pädevuses on. Palgaastmestiku kasutamisõiguse kontrollimine ja kui seda vaidlustatakse nendesse nende subjektide poolt, keda kontrollitakse palgaastmestiku kasutamisel siis siis on vastav protseduur ilmselt ka selleks olemas ja võimalus Moment, kolleeg Kalle Kulbok Aitäh, härra juhataja. Ma andsin natuke aega tagasi juba kirjalikult avalduse katkestada selle päevakorrapunkti arutelu, et meile saaks jagada näiteks Erkki Haldre avalduse ja meil oleks võimalik tutvuda kõikide ikkagi sellega seonduvate materjalidega. Kolleeg Kalle Kulbok taotleb arutelu katkestamist. Vastavalt kodukorrale on see tema õigus. Juhatusel annan selgituseks nii palju informatsiooni, juhatusel on võimalik paljundada härra Haldre lahkumisavaldus. Küll aga on tehnilisi raskusi, et paljundada 30 leheküljeline taustmaterjal, mis puudutab antud küsimust. Seda me praegu võimelised tegema ei ole. Selle istungi käigus. Kolleeg Kalle Kulbok soovib panna hääletusele ettepaneku arutelu katkestada. Kolleeg Rein Järvik Härra juhataja, mul on protseduuriline küsimus. Kas oleks võimalik korraldada nii, et riigikontrolli nimetatud aktiga oleks võimalik tutvuda riigikogu liikmetel kusagil suletud ruumis riigikontrolli töötaja, kaitsepolitseiniku ja turvameeste hoolsa valve all pärast seda, kui iga riigikogu liige on andnud allkirja, et ta riigisaladust kellelegi ei reeda? Ma ei pea vist kommenteerima seda ettepanekut, ma usun, et me tegutseme täieliku avalikus avalikkuse tingimustes. Asume hääletama kolleeg Kalle Kulbok katkestusettepanekut enne hääletamist on Isamaa fraktsioon palunud 10 minutit vaheaega. Vaheaeg 10 minutit. Lugupeetud Riigikogu, kes on kolleeg Kalle Kulbok-i ettepaneku poolt katkestada antud päevakorrapunkti arutelu pärast kaasettekande ärakuulamist. Selle poolt on 46 saadikut, vastu on 14, seitse ja terapooletuks arutelu katkestatakse pärast kaasettekande ärakuulamist. Kaasettekandeks on sõna härra Heikki Haldre. Ettekande pikkus on 10 minutit. Ma tänan juhatust ja ma tänan ka kohalviibijaid. Ning eelkõige kõigepealt ma tahaksin, ma tahaksin väga tänada härra Veidemanni, kellest ma olen alati siiralt lugu pidanud ja eriti pärast tänahommikust tema ettekande algust, ma tahaks veel kord tänada, härra Veidemanni. See otse loomulikult ei tähenda seda, et ma siiski ei oleks kuulutatud riiklikuks kurjategijaks, kes kaheksandaks aastaks türmi mõistetud. Ja mul on ka siiralt hea meel selle üle, et hoolimata, et Eesti riigipiirid on minu suletud, mul siiski õnnestus riigipiiri ületada. Et ma saaksin siin siin sõna võtta. Nagu te kõik aru saate, see, millest me siin tegelikult räägime on tegelikult Eesti riigi meediapoliitika. Sellepärast et riigikontrolli akt ma saan aru, et väga vähesed on sellega tutvunud aga juba piisab sellest, mida härra Veidemann tsiteeris kus on näha, et tegu on otsitud detailidega ja eelkõige selle tegevusega, mis on tehtud Eesti raadios on toodud kasu Eesti riigiraadiole. Peale selle ma kategooriliselt väidan seda seadusi rikutud Eesti raadios ei ole, aga otseloomulikult seda peab tõestama juurdlus, kohus ja nii edasi. Asjaomased organid, kes selleks on, on säetud. Ma hea meelega kasutaksin oma aega selleks, et minna natukene ajas tagasi ja tuletada meelde seitsmeteistkümnendat detsembrit 1992. aastal, kui mul oli esimene kord võimalus siin selles auväärses kõnetoolis esineda. Ja kus ma rääkisin tegelikult kõike sedasama juttu, mille, mida Eesti raadios on ellu viidud, see oli minu kandidaadi programm ja mida me asusime Eesti raadios täitma ja mille eesmärgiks oli Eesti riigiraadio konkurentsivõime tõstmine, TEMA kuulajaskonna tagasivõitmine, TEMA optimiseerimine, töötajate initsiatiivi tõstmine, selles projektis sisaldus kommertskanali loomine, selles projektis sisaldus kanalite diferentseerimine. Selles projektis sisaldus venekeelse programmi tõhustamine, sellepärast et ma siiski leian, et 40 protsenti, et Eesti elanikkonnast on, on inimesed, nad on väärt inimesed selleks, et neile teha programmi. Seda me oleme kõik saavutanud ja tegelikult ma julgeks öelda, et me oleme saanud saavutanud küllalt lühikese aja jooksul see, mis praegu toimub Eesti Raadio ümber ja toimub minu isiklik ümber. Seda ma loen, loen puhtpoliitiliseks tegevuseks sellepärast et vaevalt paar kuud pärast seda, kui ma esitasin siin oma programmi, asusin seda ellu viima. Algatati tugev laimukampaania Eesti raadios toimuv toimunud tegevuse vastu, sellepärast et oli, oli hetkeliselt aru saada, et see häirib tugevalt eraettevõtjate isiklikke huve. Eesti Raadio tõepoolest võitiski tagasi, kuulajaskond on, kui me vaatame auditooriumi uuringuid, siis me näeme, et 93. aasta algusest, siis, kui me alustasime oma reorganiseerimist oli Eesti raadio esimese programmi kuulatavus jämedalt 10 protsenti. Nüüd viimased auditooriumi uuringud, mida ma sain kätte just eile, ütlevad, et Eesti raadio esimese programmi kuulatavuse on tõusnud 37-le protsendile. Mul on informatsioon selle kohta ja graafikut, kuidas on muutunud pärast kanalite tegemist kuulatavuse kasv, selle eesmärgiks oli sihtauditooriumi parem katmine ja otse loomulikult riigiraadio, mis saab maksumaksjate raha, on kummaline, kui selline riigiraadio teeb, teeb saateid, mille kuulatavuse on väga väike, sellepärast et see tähendab ju raha raiskamist. Nüüd kõik, kõik te teate väga hästi, mida tähendab konkurents, millised on erasektoris palgad. On täiesti loomulik, et, et meil oli vajadus leida võimalusi angaseerida tööle häid töötajaid, aga see kahtlemata tähendas seda, et tuli leida võimalusi ka töö tasustamiseks erinevatel meetoditel. Võimalik, et tõesti osa nendest meetoditest oli seaduslikkuse piirimail mille mida täideti võib-olla seaduste tõlgendamise abil, aga ma siiski väidan, et ebaseaduslikku tegevust ei ole olnud. Me oleme kasutanud paljude erinevate heade advokaatide teenuseid. Selleks, et välja mõelda, kuidas seda kõike teha seaduslikult. Me saime tagasi küllalt palju häid töötajaid. Me oleme küllalt palju edendanud oma tegevust ja samal ajal algas ringhäälingu seaduse ettevalmistamine, kus ka mina olin. Olin seaduse komisjonis eelmise aasta märtsist alates. Ja me näeme väga, väga selgelt seda, et Eesti Eesti riiklik valitsev meediapoliitika, kuidas seda iganes nimetada, kas seda ei ole või siis oli see otseselt suunatud kommertsRinghäälingute toetuseks ja riikliku meedia hävitamiseks või pärssimiseks, sellepärast et see, mis praegu toimub, see tähendab seda, et antakse roheline tee era erakommertsringhäälingu tekkeks. Mul on siin kausta vahel dokumendid, mis, mis tõendavad seda, et lähemas tulevikus tahetakse Eestis sünnitada ja käima panna üleriigiline kommertsraadiokanal. Ja ainus, mis seda segab, on Eesti Raadio, on Eesti Raadio tegevusjaan, kodanik Haldre, tegevusringhäälingu seaduse ettevalmistamisel. Ma, ma jõudsin nüüd paari päevaga tutvuda, mis ma olen Eestis olnud ka uue seaduseelnõuga, ei ole leidnud, et see on järsult muutunud, see on tugevalt muutunud ja see annab kui see sellisel moel vastu võetakse. See annab rohelise tee kommertsringhäälingut ringhäälingu tekkele ja, ja riikliku avalik-õigusliku ringhäälingu hävingule. Me oleme olnud tihedas kontaktis Euroopa Ringhäälingute Liiduga EPO-ga, kes on, kes on andnud samuti oma oma hinnangu seadused tegevusele ja, ja Euroopa seisukohalt on täiesti kummaline, et see seaduseelnõu üheks peamiseks autoriks-koostajaks on inimene, kes on sellest isiklikult huvitatud ja kes samal ajal loob altern riigile alternatiivset võrku. Minu kandidaadi kava ja plaan, mida ma asusin ellu viima, oli riikliku ringhäälingu tugevdamine, tema konkurentsivõime tõstmine ja tema säilitamine riigile. See sisaldas ka kommertskanali loomist, seda privatiseerimist, selleks, et selle privatiseerimise kaudu oleks võimalik saada rahalisi vahendeid sellesama riikliku ringhäälingutoetuseks. Kui te mäletate, et tookord ja see on kogu aeg olnud tõsine probleem. Ma rääkisin, see on tänaseni üleval on saatjate tehnilised vahendid, sellepärast et kuitahes toredaid saateid keegi teeb, kui neid ei ole võimalik tehniliselt kuulata, neid edastada, siis see kõik on nonsenss, aga, aga see on kohutavalt kallis, selle aasta jooksul me oleme, me oleme teinud väga palju uurimusi, kui palju maksavad saatjad, mis on nende tasuvusperiood. Kuidas saada laene, mismoodi seda kõike teha. Riigiringhääling, muide ei saa ka laene, erinevalt eraettevõtetest. Riigi ringhääling, praeguste seaduste üldse riigiettevõtted praeguste seaduste küüsis on küllaltki abitud. See, mida me siin praegu vaatlemisena, üldine üldine poliitikas ei ole ainult Eesti raadio üksinda. Kokkuvõttes ma muidugi ütleksin, et Ma olen kogenematu, ma ilmselt ei ole oma tööga hakkama saanud. Ma ilmselt ei sobi oma ametikohale, selle tõttu ma andsingi oma lahkumisavalduse ja põhiline on see, et ma ei näe siiamaani, milline on Eesti riiklik meediapoliitika. Järelikult on ka, on ka täiesti mõttetu igasugune töö Eesti raadio juures selleks et seda sõda seal kohendada või edendada või ma ei tea, mida teha. See asi on lihtsalt suremas ja mul on kahju sellest, et juhtub nüüd, mis iganes juhtub. Kogu see ažiotaaž, mis on, mis on kergitatud ümber Eesti Raadio ja Eesti televisiooni tegelikult, kuigi Eesti Televisioon on jäänud veidikene rohkem tahaplaanile, see tähendab seda, et Eesti Raadio langeb, langeb tagasi aega aastatesse 90 91. Kui, kui väga tugevalt korjasid kuulajaskonda ja korjasid häid professionaalseid töötajaid kommertsraadiod ja need saavad oma tahtmise. Miks mitte? Ma tänan teid. Suur tänu. On küsimusi kaasettekandjale kolleeg Tiit Made. Austatud eesistuja, lugupeetud härra Haldre, just hetk tagasi ütlesite niimoodi, et teie eesmärgiks oli luua kommertsraadio ja seejärel seda privatiseerida, et selle kaudu saada vahendeid riigiraadiole. Kas te seletaksite populaarses vormis saadikutele, kuidas kommertsraadiod, kui nad on privatiseeritud, tähendab, puu kuuluvad juba kas mõnele eraisikule või organisatsioonile või teisele raadiole toetavad oma tuludega riigiraadiot, kes on talle konkurenti ja kellega ei peaks kommertsraadiot tal olema mingit muud pistmist, kui konkureerima? Omavahel härra Made. Ma tuletaksin meelde seitsmeteistkümnenda detsembrini 92. aastal, kui ma ei ole kunagi öelnud, ma ei ole ka hiljem kunagi öelnud, et privatiseeritud kommertskanal toetab kuidagimoodi riigiraadiot. Ja ma ütlesin seda, et privatiseerimisest saadav tulu sellepärast, et igal asjal on mingisugune oma väärtus ja tookord seda on võimalik võimalik ka dollastest ajaleheartiklitest kontrollida, mida, millised intervjuud andsin. Ma ütlesin seda, et selle müügist saadav tulu, kusjuures ma nimetasin tol ajal ka selle selle summa suuruse nimetasin umbes 100 miljonit krooni, mis võiks olla selle kommertskanali väärtus pärast kahte-kolme aastat. Selle selle asja nimi on majandusteoorias. Ma usun, härra made te seda teate, on väärtuse tõstmise teooria. See on, see on tee, mida näiteks on kasutatud Mehhikos, Mehhiko, Mehhiko riiklik Telekom on investeerinud omavahenditesse, on loonud süsteemi ja seejärel, kui on jõudnud. Kui see on jõudnud teatud väärtusele, siis see on siis see on müüdud. Ja minu ettepanek tookord oli riigikogule valitsusele, see tähendab ei privatiseerimite mina kui, kui töövõtja kui, kui riigiraadio juht vaid oli ettepanek luua selline struktuur, mis hiljem müüa ja sellest saadavast tulust ehitada üles saatevõrk. Põhiliselt oli see mõeldud saate võrguks saatevõrgu rekonstrueerimiseks et üle minna tänapäevasele 88 kuni 108 megahertsi sagedusalale ja sellega katta kvaliteetset terve Eesti territoorium, sellepärast et siiamaani ei ole võimalik kuulata eesti raadiot igal pool Eesti territooriumil süüdistatakse jätkuvalt eesti raadiot ega mind selle eest, et miks ei ole lääne paraadiga võimalik kuulata eesti raadiot, see ei ole, see ei ole minu süü, andke andeks. Ma ei taha, vaata diskuteerima Eesti Telekomi teemadel, mis on hoopis omaette probleem. Ja täpselt samamoodi ma ei tahaks siin uuesti üles tõsta seda, et kuidasmoodi 90 kolmandat aastat me alustasime Eesti raadios uue juhtkonnaga, kus, kus Eesti Raadio eelarvet oli vähendatud 30 protsenti, lõppsummaks kujunes 16 miljonit ja Eesti Telekom nõudis 19 miljonit. See on kolm miljonit rohkem ainuüksi saatmise eest, kui, kui üldse terve Eesti Raadio raha kokku oli. Mis puudutab neid samu ruumide rentimise, siis siis täpselt nagu härra Veideman siin nimetas, kogu see raha on läinud riigiraadiole riigiraadio hüvanguks. Ka raadio kaks on riigiraadio ja töötab riigiraadio hüvanguks ja 93. aasta kokkuvõttes. Raadio kaks tootis riigiraadiole 1,2 miljonit puhaskasumit. Pluss veel kanali enda ülalpidamise kulud, mis kokku tähendab seda, et et riigiraadio 93. aastal võitis ligi viis pool miljonit krooni sellepärast et ta sai ka ühe kanali tasuta. Ka see on üks põhjus, miks esimene programm nii palju edeneb. Ta võidakse öelda, näete, millised väiksed palgad on esimeses programmis. Ma tuletan meelde, tookord ma rääkisin ka sellest vajadusest, et Eesti raadios on vaja järsult koondada, tõsise tekitab, tekitab väga halbu meeleolusid, väga suuri pingeid. Aga ma olen jätkuvalt siiski jätkuvalt olen. Ma olen ma sellisel moel meelestatud, et tookord me alustasime 700 töötajaga, nüüd eriti veel pärast ERSO lahkumist, on üle 400 töötaja Eestis Eesti raadiosse jäänud. Ma leian, et üle 250 töötaja Eesti raadios vaja ei ole. Seda ma olen ka varem korduvalt öelnud. Ja ma pean tunnistama, ma ei ole ühegi ühestki perspektiivplaanist taganenud ja me oleme püüdnud seda ellu viia ja seda eelkõige riigiraadio asukohta, tema konkurentsivõimet tema tema jõudlust silmas pidades. Loomulikult kõike korraga ei saa. Ja kui oodatakse tulemusi, tulemusi paari nädalaga, siis, siis see on, see on samuti nonsens. Suur tänu, kolleeg Krista Kilvet, teine küsimus. Herkki Haldre, mul on küsimus sinu sõnavõttu esimeses osas. Sa ütlesid ka, et sulle tundub, et riigikontrolli aktis esinevad faktid on otsitud. Ma ei vaidlusta seda praegu, kuid küsin, kelle poolt tellitud, kelle poolt otsitud, kes on lavastaja? Ma hea meelega ei hakkaks siin kommenteerima praegu oma arvamusi oma versiooni tellimise ja lavastamise suhtes. Küll aga ma tooksin mõned huvitavad paralleelid. Ringhäälingu seaduse käekäik ja saatus. Eesti Eesti vabariigi valitsuse ametlik esindaja Strasbourgis Euroopa nõukogu juures meediaküsimustes on millise huviala esindaja. Mismoodi on kogu senine poliitika suunatud riikliku meedia suhtes, ma arvan, siin annab neid niite päris huvitavalt kokku viia. Suur tänu, kolleeg Olav Anton. Aitäh härra juhataja. Austatud Eesti Raadio peadirektor, minu küsimus haakub eelmise küsimusega ja ma küsin selle poliitika kohta, mida teie nimetate kohati riigipoliitikaks ja kohati üldiseks poliitikaks ka oma ettekannete alustasite sõnadega. Teie probleem siin riigikogus ja probleem raadio ümber on poliitika. Kui Eesti riigis on praegu kahjuks olukord, et ei olegi ühtset poliitikat paljudes väga vajalikes küsimustes, siis teie serveeriti nagu siin kellelegi ühtset poliitikat, ma küsin väga konkreetselt. Kelle poliitikate pidasite silmas rääkides, et vot selle probleemile lähenetakse poliitiliselt kas valitsuse poliitikat või mõne erakonna poliitikat või on veel mingisugune institutsioon, kes Eesti riigis teeb poliitikat ja teie nimetate seda siis riigipoliitikaks? Vaadake, mina olen, mina olen töövõtja, ma üritan oma igapäevast tööd teha ja, ja kuid ma ei ole nii väga poliitikaga kursis. Ma tunnetan, ma tunnetan reaalpoliitikat, see, mis jõuab minuni, kui te näiteks võtaksite vaevaks kontrollida Eesti Raadio Eesti raadiovalve surnaali, siis te näete, et ma olen töötanud, töötanud viimase viimased kolm aastat järjepidevalt, ilma igasuguse puhkuseta, viimane poolteist aastat, seitse päeva nädalas hommikul kella kaheksast õhtul kella 10-ni, millised sissekanded leiduvad leiduvad raadiovalve Sornalis ja, ja ma tunnetan, tunnetan igapäevast poliitikud, ma olen väga vähe siin Toompeal käinud, ma ei ole võib-olla pidanud, et see on võib-olla väga halb, et ma ei ole pidanud lobitööd oluliseks ja võib-olla ma ei ole vestelnud siin teiega nii palju. Aga, aga see poliitika, mis realiseerub igapäevases elus, see realiseerub sellisel moel, et igapäevapoliitika on vaenulik riikliku meedia vastu ja mulle tundub, et on ka vaenulik riiklikus omandis olevate ettevõtete vastu, võib-olla see on õige, me oleme teel parempoolsesse ühiskonda. Aga ma siiski ei leia, et a priori riigiettevõtted on vaenulikud, sellepärast et kui me räägime ajakirjandusest ja kui me räägime raadiost, televisioonist, mis on, mis on väga kallid ajakirjanduse vormid siis me peame meeles pidama seda, et kommertsajakirjandus, eraajakirjandus tegutseb oma väga selgete kommertsajakirjanduse reeglite kohaselt, see tähendab seda, et tegu on ettevõtetega, mille eesmärgiks on oma omanikele kasumit tuua. Eesti riigil, mis on piisavalt väike, mis on poolteist miljonit elanikku ja mille elatustase on väga madal, siin riigis ei saa eksisteerida 16 raadiojaama neli telefirmat üle 10 ajalehe, see ei ole lihtsalt võimalik. Nüüd riiklik poliitika ongi just täpselt täpselt selline, ükskõik kuidas niimoodi see kuidasmoodi see lõppkokkuvõttes realiseerub, et mingisugune huvi oleks sätestatud, mida siin riigis tahetakse. Muidugi, võib-olla eraajakirjandus täiesti aga kuna see riik on nii vaene ja nii väike, siis see tähendab seda, et Ameerika kombe kohaselt ei saa siin eksisteerida sellist eraajakirjandus, mis katab kõigi elanikkonna huvigruppide huve. Sest et mitte keegi ei ole huvitatud pensionäridele saate tegemisest, sellepärast et pensionärid ei ole maksujõulised, sellepärast et sinna ei ole võimalik reklaami müüa. See saab olla ainult riiklik ajakirjandus. Euroopas on mindud mitu erinevat teed, sellest räägitakse väga palju, kui siin seaduseelnõu lisas seletuskirjas on toodud, et Eestis oleks otstarbekas valida Euroopa tee niinimetatud Euroopa d, mis tähendab küllalt rangelt fikseeritud avalik-õigusliku noh, Eesti mõistes riiklikku ringhäälingut, kuigi tegelikult me püüdleme avalik-õigusliku ringhäälingu poole mis on ilma reklaami müügita ja mis on väga-väga kitsalt ja täpselt piiratud, siis see ei ole mitte Euroopa-d vaid vabandage mind, aga see on, see on Skandinaavia, eelkõige Soome tee tihtipeale kui meil räägitakse välismaal, kuidas tehakse välismaal ja Euroopas, siis me räägime sellest, mismoodi tehakse Soomes. Kui me vaatame, mismoodi tegelikult tehakse Euroopas, paned ainult kolm Skandinaavia riiki on veel jäänud, kus riiklikud ringhäälingut või avalik-õiguslikud ringhäälingut On säilitanud sellise küllalt. Piiratud ja, ja suhteliselt vanamoelist lähenemist tendentsi. Teine äärmus on Hispaania avalik-õiguslik ringhääling, mis ei saa riigieelarvest mitte mitte pennigi dotatsiooni, vaid mis elab täiesti kommertstuludest. Austria avalik-õiguslik ringhääling. Seal moodustab 53 protsenti tema kogusissetulekust reklaamituludest ja nii edasi ja nii edasi. Eelmise aasta novembri lõpus võeti Brüsselis EBU täiskogul vastu deklaratsioon, milles pöördutakse Euroopa riikide valitsuste ja riigikogude poole taotlusega anda võimalusi avalik-õiguslikele ring häälingutele paindlikult ümber korraldada oma tegevust, strateegiat, kohaneda konkurentsivõitluseks peale pealetungiva kommertsringhäälinguga ja areneda edasi sellepärast, et analoogilised probleemid Eesti Eestiga on ka siiski tõesti paljudes teistes Euroopa riikides olemas. Seesama probleem. Me ei ole võimelised maksma maksma konkurentsivõimelisi palkasid. Me oleme piiratud igat erinevat pidi. Eesti on praegu teelahkmel. Eesti Eestis on praegu võimalus vaadata ja otsustada, mis saab edasi. Mina pean tunnistama. Töötegijana ei tunneta, mida minult õigupoolest taheti, tehakse seitsmeteistkümnendal detsembril 92. aastal. Ma esitasin oma tegevuskava. Kuna mind valiti, siis järelikult tähendas seda, et minu tegevuskava kiideti heaks. Ma asusin seda tegevuskava ellu viima ja mõned kuud hiljem hakkas siit ja sealt vaikselt selguma, teise on ikka paha see ei, see ei lähe läbi. Võib-olla oleks pidanud juba siis paar kuud hiljem selle selle asja ära lõpetama, järelikult see oli viga, et mind võib-olla üldse siia valiti. See on kõik tagantjärgi, aga siiamaani ei ole selge, mida nüüd õigupoolest ikkagi eesti raadiot tahetakse, kas tahetakse seda, et Eesti raadio hääbuks sureks või tahetakse seda, et ta oleks konkurentsivõimeline, sest selge on see, et Eestisse kuigi palju raadiojaamasid ei mahu. Ja loomulikult võib seda nimetada ebaausaks konkurentsiks, kui, kui, kui riik toetab ühte raadiotelekompaniid. Aga küsimus ongi selles, et kui riik toetab ühte tele-raadiokompaniid natukene laseb seal kõrval eksisteerida veel paljude paljudel firmadel siis see tähendab seda, et kõik on võrdselt vaesed, seal sovjetlik võrdsustamine, kõik on ühtemoodi vaesed, vaesed igalühel jagame natukene. Aga niimoodi me jõuame selleni, et me kõik lihtsalt sureme ja, ja stsenaariumi järgmine punkt on see, et siia tuleb Ertel pluss. Siia tulevad suured rahvusvahelised kontsernid, kellel on palju rohkem miljoneid ja kelle kõrval me oleme võimetud ja kes löövad siin püsti oma kommertsringhäälingustruktuurid kasutades selleks ükskõik Eesti vabariigis registreeritud firmasid või Eesti kodanikke. See on see, mida näiteks praegu praegu kardetakse hirmsaste Soomes, kus kus juhtus selline pretsedenditu lugu, alles nüüd sügisel, et üles radio ja Soome kohalikud raadiod said üle kaheksa aasta. Nimelt kaheksa aastat on üles radio kõrval eksisteerinud kommertsraadiod said, said ükskord ometi ühes ruumis kokku, aga neid ei toonud kokku mitte armastus teineteise vastu, vaid neid kokku hirm hotelli ees ja neid kokku hirm Rootsis toimuva ees, kus, kus lubati kommertsringhäälingu teket nüüd, kust tulid väga võimsalt sisse rahvusvahelised kontsernid. Mis tähendavad kohaliku ringhäälingu hukku. Suur tänu. Mul oleks kaasettekandjale palve püsida konkreetse küsimuse raamides. Küsimusele vastamine ei tähenda teise või kolmanda kaasettekande pidamist tingimata. Kolleeg Jaak Herodes. Teine küsimus. Aitäh, härra spiiker. Härra Haldre, kas te oleksite nõus jätkama oma tegevust juhul, kui juurdlus ja kohtuorganid ei leia tee tegevuses Eesti raadio peadirektori ametikohal kuriteo koosseisudega? Kuni ei ole selge, mida Eesti riik oma meediast tahab, milline on Eesti riigi meediapoliitika, seni on mõttetu Eesti raadios midagi teha.