Tere õhtust, armsad kuulajad. Järgneva pooltunni veedame koos mehega, kes on eesti teadvusele toonud palju rahvusvahelist lugupidamist, au ja oma ulatusliku teadusliku tööga, saavutanud kõrge positsiooni Euroopa rahva teadvuses. Ta sai doktorikraadi etnograafia alal Tartu Ülikoolis 1938. aastal. Järgmisel aastal valiti ta ülikooli esimeseks ja Seniniga ainukeseks rahvateaduse professoriks. Sõjakeeris sundis tedagi koos perekonnaga lahkuma oma kodumaalt, kuid enne lahkumist jõudis ta organiseerida Eesti Rahva muuseumi varade evakueerimise. Teaduslik töö jätkus Rootsis Stockholmi Ülikooli etnoloogia dotsendina kuni pensionile minekuni. Oma uurimistöödes on ta heitnud valgust Eestis ja Euraasias asuvate rahvaste omapärale, kaasa arvatud ilmunud teaduslik looming Põhjamaade ainestikus. Kõigele sellele lisaks veel kaks memuaarteost, sest ümmargusest maailmast ja laiemasse maailma, mis on kirjutatud Gustav rängale omase huumori, jaga asjalikkusega memuaarides teose sest ümmargusest maailmast. Eessõnas kirjutab Gustav ränk, et see on nähtud lapse silmadega, kuid vanamehe prilliklaasi. Nagu muistsed kultuurrahvad linnriikides, nii elasime ise oma küla kordades enam või vähem eraldatud elu just nagu omaette väikeses maailmas, mis mahtus parajasti taevakupli alla. See maailm oli silmnähtavalt ümmargune ja üht niisugust ümmargust maailma, pealegi ühes jumalast unustatud maanurgas põhja Saaremaal tahabki käesolev teos uuesti elustada ja lugejale. Kus asus see maailm aastal 1902? No see on seal Põhja-Saaremaal Karja kihelkonnas ja suur papa külakorras, seal on mitu küladesse ümberringi seda külade ringi, kus spamm külades ja meie nõmmeküla on üks nendest sellest riigist pärit ja nõmmeküla seal sündinudki. Milline oli teie lapsepõlv ja kas jutustaksite mõningaid nihukesi kirkamaid momente oma lapsepõlvest, mis teil meel meelde tuleb näiteks mälestusteraamatut lugedes? Kuidagi nii heldinult räägite näiteks värskelt tärganud rukkiorase põllust ja ja lumesajust ja kodutaevast jõuluajal ja. See oli maalide eritsee, olid vaimustatud Just ümbrusest luudoriga, sümbrust, see on tõsi. Nii et tõepoolest need metsad nimetasidki siin. Et täitsa rukki Uralski vehid vaadata tundide kaupa väravaposti najale toetades. Siis ja aga eriti. Meeldis mulle kajades, talitused õues pida, vaatasin õhtuti läbi toa akna, kuidas kuidas veised, joodeti, meie veised lasti lahti karjaaiast ja sa saad ja, ja kaevule jooma. Ja eriti sügise aegu, siis oli hea sealt aken hartast vaadata, kuidas loomad seal tulid ja jõid. Siis veel talve oli muidugi ju oma lõbud, oli ema õpetas tegema, lumememmesid, verdasime kokku, lumepallide tegime ist mehe moodi. Figuurid aianurka püsti, seisid seal kuni kevadeni, kui kevade hakkas tulema ja päike ära sulatas Nevad. Ja siis muidugi kelgusõidud mööda külatänavad ja pärast isa tehtud lendude vedajad, uisud või Tritsuta kutsudes. Mes jala alla pandi ja sõitsime siis jäävalt nendega. Te räägite soojusega oma ema emast, kangru emmest. Milline osa oli emmel teie lapsepõlves? M oli alati valmis aitama meid, kui kui oli tarvis, emad olid kiiri kusagil, siis tuli emmele laste hoidjaks emmanud ja minna hoidud. Jaa, aga tema sai veel. Tema oli ka nii näitleja vähete taipu, tema käis pelga jõuluvana tegemas iga aasta taadi panusest mehe riidesse ja tuli siis jõuluvanana. Lapsepõlves juba ma taipasin, et seal kangesti kangru ema häält see, nii et ma ei saanud päris tõsine olla need. Aga selle peale vaatamata ta kiitis, et head lapsed ja toimeli kingitus ja nii edasi. Mul jäi mulje, kui ma lugesin teie mälestusteraamatut, et isal ja emal oli ka tolle aja kohta hea haridus ja nendel oli väga lai silmaring. Seda võib ütelda eriti kohta. Tema lõpetanud. Arudele küll külameeste kohta kihelkonna kooli omal ajal. Kihelkonnakoolis olid haakaadis hea humanistliku hariduse, need ta oli hästi orienteeritud Eesti ajaloos. Ja muretsed omale eesti seltsi albumeid, näidis mis täitsa arveldada oli. Tähtsavastes kallaste kaudu kallas meie sugulased Oskar Kallas ja Rudolf Kallas. Ja siis ka eesti seltsi tähtraamatut, kalendrit sirvilauad, oli tal alati temaga lendel. Meie väike maailm oli muidugi see õige maailm, kus elasid need õiged inimesed, kes rääkisid selget keelt, kandsid viisi pärast kehakatet ja olid igapidi inimese moodi. Ega neilt teistelgi just palju viga olnud, kuid pisut naljakad olid nad igal juhul. Kui millestki muust polnud kinni hakata, siis pakkusid selleks alati võimalust keele murrakut, mis peaaegu igas kihelkonnas olid vähe isemoodi. Mida leigemad olid naabrid, seda leebemad. Olid hinnangud milline oli meie sajandi alguse Saaremaa Ja inimene selle keele voore eriti. See oli muidugi meil oli oma kandis oli kõik oma keelemurre, olime sellega harjunud. Aga siis tulid sinna just sajandi alguses tulid mõnesse tühjaks jäänud talusse. Tulid Hiiumaalt, asunikud. Nende jutt oli hoopis teist malli, nagu meie oma oli, see oli raske oli tissi mõista, neid seal midagi erilist hoopis ja Mihkudub inimese moodi. Ja siis tekkisid siuksed imelikud aru saama ja ega need päris päris õigeid inimesi ei ole. Tekkis yhe jutt, kust nad võtavad kevade, kartuli maha panev, ta tuli Hiiumaalt ja paisid kartulid maha. Siis läks jutt lahti, et nad teevad jahu paljad ja siis kartelt asemel vao seda jahupalle maa ees, et näidata, et nende nendega Te kirjutate kahest elamusest seoses noore Eesti vabariigi sünniga. Millised need olid ja kas te tundsite midagi sarnast ka nüüd, teistkordsel Eesti iseseisvumisel? Jah, see oli, see oli nii suur ja midagi ootamatut. Isa oli olnud, aga ma ütlesin, kihelkonna kool siukse ärkamisaegse hariduse pisut unise alati, et me peame eksatega vabaks saama. Oma rahvas ise omaette oma riike, palava imekirjad, mis kujutasid ja olid. Ja kui siis see teade tuli. Heal päeval ma sain külas kuldajast, et Eesti vabariik on välja kuulutanud, siis ma yhe higiga jooksid otsekohe üle põldude koju seda isale teatama. Job hääletab veel kordades seisabele, mõjus, rääkisid vale. Vabariik on välja kuulutanud juba ja aasta tagasi juba me olime Saaremaal saksa okupatsiooni all, meie teadlaselt peti midagi. Ja isa jäi otse tummaks jutu peale. Ja see oli kiusu õnn teada, et me oleme kuidagi ise rahvas. Ja mis puutub nüüd võrdlus sellega siin praegu siis see on, inimene on juba rohkem nii tuimaks läinud, siin börsi keelatud juba 50 aastat. Tihti ei saada arugi, kus ma olen spordiga Kaspordlike kodumaal või olema hoopis väljas nagu kodu siia tekkinud lapsed seinamaalides saanud ja abiellus rootslasega nii edasi. Nii et see uus algus eredam, nii värske mets. Segi löödud seal teed, seal on nii suured raskused, tegime isegi küsivad, kuidas nad seal seda see tundub, et see üles ehitama. Raske koopas. Kui 1918 oli Priit Talumäe seal oma maa käes hakati kohe vilja külvama ja lõikama. Ja selles elama. Nüüd on ära lõhutud kõik need põllud ümber jagatud kolhoosideks. Neid on hoopis rasked, need see. See ei, rajab nii värske tunnemetati vabas õuest tagasi, käes. Kuma Nõukogude Eestis koolis käisin, siis ma õppisin ka töörahva ülestõusust Saaremaal 1919. Ja selles kirjutati palju suuri sõnu, kui heroiline see ülestõus ikkagi oli. See mingit Rovi siis see on, seal see levitati. Äkki levitati juttu, et et seal Eesti vabariigi taga sakslased ja et Kuressaare olevat eriti olnud Saksa Gümnaasiumi õpilased, kes kes seda levitada, kees seal iseseisev. Et seal sakslasi seal, eks eksilise jutt tulevad kõigepealt saksa saadaval, maha tappa. Ja seal olid vallavalitsuses kuidagi üle vöödesse, tekkis umbes mõlemad mehed ja saadeti kutsed ka igal pool külla, veel samuti ka. Aga meie külastajad inimesi juurde ei saanud. Aga palju olid külge sotsid selle asja tõsiselt ja see oli vähe orienteeritud täitsa küsimuses. Ja seal sai minu paar kooli vendagi sai seal surma. See oli puhtal kujul punaste väljamõeldis. Täitsa puhas vale jutt, levisid. Räägime natuke teie kooliteest lühidalt enne ülikooli astumist. Ja see on omaette huvitav lugu. Sest mina olin ju alti kihelkonnakooliharidusega õieti väikese lisa tegi veel, mis ma sain erakoolis ühe ühe aasta. Ja see oli köik. Kui mind kutsuti sõjaväkke 1922 siis tekkis Tallinnas mõte, et nüüd tuleb minna ühte gümnaasiumisse. Nimelt rivitu koha peale nimelt. Alles koolivelskriks ja seal oli kogu päeva aastaseid vabal ajal hommikul oli haigete vastuvõtt ja nii nii et pooleli võimalus aastate õppima hakata. Ja mina seda tegin otsekohe. Seal oli rahvaülikoolis, oli, oli asutad omal ühe erakeskkooli demiori, kolledž. Seal kolledžis hakkasin mina õppiva eelkursustel ja, ja seal kolledzi kaudu mina saigi. Tegingi siis lõpuks üliõpilase eksamid 1000 925. aasta kevadel. Minu senine maailm oli äkki kitsaks jäänud just nagu poisikesepõlve ülikond ja samal ajal kokku kuivanud ning tühiseks muutunud kõik lapsepõlveplaanid, mis minust pidi saama. Nüüd tahtsin juba hoopis rohkem, igatsesin oma väikesest maailmast välja nende vaimustatud noorte ritta, kes seal kusagil kaugel mere taga rääkisid, nii lubavat juttu uuest eesti ühiskonnast oma kirjanduse, kunstide ja teadusega mille vastu just minu sugupõlvel pidid olema suured kohustused. Neil seal kaugel koolinoortel ja üliõpilastel oli see kõik juba käeulatuses. Mis mul seal metsanurgas kangastub, alles ebamäärasest kaugusest. Neile tuli järele jõuda, selles oligi minu probleem. Nägin oma lahkumises koduda alt üht võimalust edasiminekuks, kuigi omal polnud aimugi, kuidas tegelikkuses võiks sündida või kuhu see võis viia. Ei ole siis ime, et ma omast väikesest maailmast lahkudes tundsin kahju asemel lootuse ärevust. Ees ootasid uued maailmad. Te astusite filosoofiateaduskonda ja peaaineks oli teil eesti keeleteadus. Teie mälestusteraamatut lugedes torkab silma, et juba noore poisina tundsite huvi eesti keele vastu teise, mõtlesid uusi sõnu välja nii-öelda keeleuuendusi. Miks te just eesti keeleteaduse valisite peaaineks? Aga siis võib-olla eesti keele õpetaja kusagil kooris kui ma olen ülikooli lõpetanud selle aia peal ja see oli pooldadele esiotse kavatses ainult, aga nüüd ma sattusin aga otsekohe ülikooli astudes kimbatusse, mul ei olnud küllalt varandust, et seal hakata vabalt õppima vaid mulle tuli võtta. Mahlaks nimelt minu õpetaja Keda need andmed saatsid, see ütles, et tulge, õpime õppige rahvateaduskeele asemele ja siis valisingi peaaine selle tõttu just rahva teadvuse. Aga kõrvalaineks oli teil ju muinasteadus? Aga mis teemal te kirjutasite doktoritöö? See on just Saaremaa Taluehitused siis ma esialgu just oli huvitavaid ehituskultuurist, just ei ole iialgi kirjutanud mitmed tööd siis Rootsis ehituse kultuuris kuni siberi välje all rahvast. Ka kuhu viisid teid teie teaduslikud reisid ja milline etnograafiavaldkond eriti huvi pakkus? Ja Dmitri reisisaniast, reisid olid ja pool Eestis siis. Alguses ma olin ka uitavad kalanduse kultuuris eesti kaladest ja selle tõttu sai tehtud pikki reise, sai tehtud Peipsi järvele ja ka Võrtsjärvele. Ja siis ma kirjutasingi ühe väiksemana kraabi Page'i kalastes eesti keeles, Väike-Paala graafial. Aga rootsi sattudes ma olen edasi arendanud just just algusid ehituse kultuuri, nagu ma nimetasin, aga pikapeale hakata, huvitab mind ka rahvausundiküsimused. Nimetada uueks alguseks pühapäeva, kaheksanda oktoobri 1944 pärast lõunat, mil ma oma perega ristleja Norša ping pardalt Niina saamli sadamakaile astusin ei tulnud tol silmapilgul veel mõttessegi. Sest siis uskusime veel kõik, et iseseisva Eesti vabariigi langemine võõrastesse kätesse oli ainult paha nali, mis peatselt jälle õiendatakse. Sõda ei olnud veel lõppenud ja oodatav arveteõiendamine rahulepingu näol võis meiegi iseseisvuse päästa. Nii kindel oli veel tol korral meie usk rahvusvahelisse õigusse ja nii puudulikult olime informeeritud maailma suurvõimude küüniliselt mängust milles väikerahvastel enam peenraha väärtustki pannud. Et siin võõral rahal annal tuli hakata elu uuesti otsast peale, alates võõrast keelest ja eluviisidest kuni hädapärase enese teostamiseni. See päeva tõde hakkas tasapisi selguma alles laagrielus ja hilisemalt. Kuna me nüüd juba rääkisime nendest teaduslikest reisidest ja sattusime juba Rootsi, kus kohal te töötasite või kas te saite kohe oma omale erialast tööd? Ja seal huvitav küll, et, et ma mul oli täitsa juhus. Ma tulin siia 1940 neljal sügise ja võtsin kohe ühenduse. Siis etnoloogia professori Sigvard Erikson iga kes oli käinud Eestis külas, kunagi peseme tuttav siis ja ma julgen poole otsasid pöörata, nii kõva, jõudsin nüüd siia müüa samme põgenikelaagrisse, kirjutasin kohe Stockholmi ja päris ikka siia saaks tema juurde mingisuguse koha. Arhiivitööline äritöö jah, arhiivitöölise koha seal sai siis täitsa oma ala peale tööle hakatud ja seal sai ka oma huvisid pidada selles instituudis. Ja kui lõppude lõpuks ma olin seal juba 10 aastat olnud, siis ma sain ülikooli juurde dotsendi koha mida ma pidasin 16 aastat siin. See oli etnoloogiaalale Bioloogia alal, nii et siin oli mul täitsa vabad käed teha val mootorrattaga läbi sõitnud ka Rootsi ja, ja käin mitmesuguse uurimuses. On teil arvepidamist ka selle üle, kui palju te olete kirjutanud teaduslikke töid ja teaduslikke uurimusi? Ja seda praegu bibliograaf bibliograafia oli küll olemas kokkuhoid ja mul oleks paarsada. Numbrit, võib olla. Petlik puhtteadlased olid kõik, aga ja teaduslikke töid ütleme uurida võiks olla nende hulgas ütelda 20 survele uurimust. Jakob Hurt on kirjutanud nõnda. Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud, jagad pärast meid veel kaua kestma saab. Kas teie kui etnoloog saate kinnitada Jakob Hurda sõnu ja üldse, milline on eestlane, mis teda näiteks eraldab teistest rahvastest? Ja kõlab meie taurehan täis ka näiteks kogu balti rahvaga, vaiksed rahvalt satun see kahe suurema ilma vahele siis germaani, maailma ja slaavi Paima vahele. Ja tänu sellele rahvuslik ärkame selle mineval 100 mööduval sajandil. Tekkis siiski tee niisugune jonn, et meie tahame ka midagi olla ja teistele Määri teed ja seal meie pea püsti hoidnud. Ja, ja kui, kui suurt katastroofi praegu ei tule, ta ütles. Kui venelased veti üle ei uputaks Baltikumi, mida ta kogu aeg tahtnud teha, siis siis pole ju karta, et see, et rahvas sugu vabalt ära kaob. Ma olen siiski optimist, Valviskoppimist ja võib-olla siiski näpparrele suurte sõdade tegib tassiks laialdaselt maailma rahu, Weslased need rahvad ka niipea tõsta. Siin kasutatakse niisugust terminit, ütleme rootslased ise, et Svenska, et näiteks Eesti kohta saaks ka, et vaat see on väga eestilik ja te olete uurinud nüüd seda eesti rahvateadust. Jah, peamehed, eestlasel see ikka oma keel peamiselt oma keeles eraldab teistest ära. Nii et ja selle keele põhjala muidugi tekkeni oma kultuur ka kultuurijooned, nii et. Ega see väga raske täid. Tei. Mööda sõdaga eraldada. Lapsepõlves oli teie maailm ümmargune, nagu te kirjutasite oma mälestusteraamatus, milline ta nüüd on? Sööma, Elva on muutunud globaalseks. Mida on elu teile õpetanud? Pikkade ja töörohkete aastate jooksul. Ja elu on õpetanud seda, et aus töö ükskõik mis D tasub ennast ära. Ja aus töö tegi siis, kui inimesed öelda huvi oma töö vastu ja see, see, see huvi on mul olnud ja selle tõttu olen ma võib-olla puutud ka vähe seltskondlikust vald oma ettetöötajaks pikkade aastate jooksul kujuliselt, et ma ei ole olnud suur seltskond valdava töö vangis olnud kogu aeg ja ma olen sellest rõõmu tundnud. Kuna meie saade läheb kodu Eestile ja kodueestlased kuulevad seda, siis mida te tahaksite nendele öelda raadio kaudu? Mina ütles raadiga, pidage vastu. Raskusi on aga neil raskustele võita ja raskuses kasvab inimene. Tänase saate lõppu sobivad viimased read memuaaride teisest osast laiemasse maailma. Muidugi ei ole meil põhjust oma vaimse jõuga siin eriti suurustada sest seda on kogutud möödunud aastakümnete jooksul ka kodumaal võõra võimu survele vaatamata. Oluliseks tõsiasjaks jääb aga igal juhul see, et samal ajal seal on pagulaseestlase põhjalt välja kasvanud väike väliseesti omakultuuritraditsiooni nähtustega, mis kodu koetule saab olla ainult täienduseks ja rikastumiseks. Seda muidugi eeldusel, et Eesti ajalugu pole veel lõppenud ja ees ootavad veel tänasest paremad päevad. Igal juhul oleme viinud Eesti esmakordselt laiemasse maailma. Nende sõnadega lõpetame ka tänase saate kuudo Parikas luges katkendeid Gustav ränga memuaarteostest. Jääb vaid lisada, et teisipäeval, 18. veebruaril pühitseb lugupeetud teadur oma üheksakümnendat sünnipäeva mille puhul soovime talle palju õnne. Kuuldud muusikapala oli Heino Elleri videvik, mille esitas Šotimaa rahvusorkester Neeme Järvi juhatusel. Saate toimetaja oli Mare Aadli. Ilusat õhtut.