Algav saade kirjutamata memuaare elustab nüüd mälestusi ajast, mil viimati Lõuna-Eesti oli lahingute tallermaaks. Eile 60 aastat tagasi langes Võru, täna Antsla ja samal päeval jõudsid Daugava pilsirindelt Lätimaad kaitsmast Tallinna Eesti politseipataljonide mehed. Viis päeva edasi 19. augustil. Saabuvad soomepoisid Paldiskisse, et lüüa kaasa Eesti kaitselahingutes. Vahetanud vastumeelselt mundrikuue, algab 25. augustil Hiiujaamast nende teekond rindele. Samal päeval langeb tar. Vahepeal on punaarmee tankid vallutanud Kärevere silla, mistõttu Emajõe põhjakaldale moodustub vaenlase tugev sillapea. Nüüd on aeg Tallinnast teele saata ka Eesti politsei rindepataljonid. 60 aastat hiljem on seda meenutamas viljandlane Artur karta. Moodustati 37. politseipataljon 38.. Ja siis mina sattusin 37. politseipataljoni nimekirja ja see oli sainerona ja saime, läksime endale ka ja 38. oli Ellandi ja 30 kaheksajalad ja ja saime pataljonis, meid õpetati, noh, seal nalja, püssi tulidega ütelda jälle niisugused mehedatega relvastus oli kehva, vilets püssid ja mõni üksik kergekuulipilduja. Kõigepealt, kui me läksime sinna seal ja siis mul oli prantsuse viinud pikk prantsuse vint oli, see oli poldi valitsuses, Dilbsolvani pärandus. Segarelvad, see raskendas ka 10 padrunit ja, ja granaat, üks ainsa ja, ja niisugune rabastuslike vilets algul ja see oli algul, aga siis kui 37. ka juba sai, siis oli niisugune sõime polühikesed saksa karabiini ja saime juba natuke paremat relvastust ka. Ja siis meid võeti ju, see oli augusti. Lõpupoole, 26. seitsmendal augustil korjati, siis need tuli käsk, et nad ei saanudki seal kuigi palju väljaõpet midagi saanud, püsid seal mäe puhtaks teha ja, ja ka kavandati, siis laaditi rongi peale, et et sinimägedesse ei lähe, vaat näed, see kuradi venelane on juba käreverest läbi murdnud, seal silla pääl, sild oli vaja õhku lasta, aga näed seal ka mingi viperus. Nüüd venelased on juba lõikavad meid Pärnu pääl hakkad lõikama, tõmbad selle kuradi Sinimäe ja kõik täit ütelda. Nüüd korjati siis meid 37. kuni kaheksas politseipataljon pandi ka piibel ja ja toodi siis, noh, Tartu Kaare, Kaarepere raudtee. Ja need punaarmee oli põhja peal. Teretulnud, ja seal vastas olite, noh, Saksa vägesid ja mingisugust seal üksust ja siis meie piirikaitse kaitse maakaitse ja omakaitse mehed, aga need olid kah nii kehva oma kaitsega, mingid relvad ja need sakslased jaamiks, valloonid, mis nad olid seal ka niisugused sega, segapudrupadrun oli ja siis nad lasid juba üle ära tulla ja siis kähku kibekähku meitses, 27. saime siis saime siis sinna, meil hakkasime siis lõunaks meid ei viidud kuamite Kärevere alla suunati seal selle nende laevametsadesse ja sealt siis tuli hakata seda selleni, et otsime ja siis määratises suunad ära, kus, kes keegi läheb ja siis meie saime nagu oli pataljoniülem, kompaniiülem oli kapten Kivi oli ja siis jagati meid karatleid niimoodi. Et õhtaks peame jõudma, sinna kõlaks tee, joon määrati ära, et üks talu on seal ja võimlemine, talude kogumik on ja üks väike tee lapsedki Zenovi küla peale, et sinna joonele Peame saama ja siis nagu kontakti looma ja et meil tuleb see Kärevere pääl, mis see teie sinna Tartu poole tuleb, et siis sinna teejoonele peame katsuma järgmine Obikkuses jõuda ja siis hakkasime seal rinnet looma ja siis oligi niimoodi. Läksime ühe talu õue ja siis talus seal vaatasime laudas inimesete liigutad, ei tea, kas need vaenlased on meie oma inimesed ja siis oli seal kaks naist ja üks mees ja ja siis küsisin, et kas siin venelast ka näha ja nii et naised ütlesite, et ongi seal, et me tulime sealt alus seal, mis selle metsa ääres on, et, et sinna õue tuli üks terved trobikond neid sisse ja et olid neil mingisugust torud ja asjad ja tagatise nõue neid üles panema. Ja siis vaatasime, et läheme siis endaga, siis keegi märkas seal, et näed, sealt tulebki kaks tükki, kaks meest tulid siis kaks venelast, nägin ära ka vene riides on ja ja kurat, üks lasi kohe püssi, panid kuidas kellelgil kogemata lahtist meie meestest või, või kuidas juhatusse saime veel sellega kiruda veel ja Volema käest, kes käskis pauku lasta, hirmutasite ära ja hirmutasime, venelased panid siis tagasi ja, ja siis öeldi nüüd naad siin samused, nende naiste jutt on õiged, siis piilulit välja, et lähme siis sinna sele. D möödas ja hakkame seda vaikses talu tee oli, et hakkame siis sinna minema, kurrat, lennukid tulid üles, panid kohe sinna kolm pommi sinna taluõue, kus me olime ja aga õnneks oli sedasi, et nii, et noh, meile midagi ei teinud ja need lennukid läksid üle ja ja rohkem ei tulnud ka ja ja siis oli, noh arutlesime siis lahinguolukorda ja, ja meie olime siis nagu noh, seal kedagi muud peale meie kompanii olnud see 37. pataljoni esimene kompanii, ega nagu ja ja, ja siis see võsa hakkasime, mine väike võsa, oli seal Eeessele võsa keset püüdsid võsast maja, oli seal Jeeseks väike põld, oli ka kartulipõld vahepeal ja talu oli seal, kus need naised ütlesid, kostad, oli mingist torusid hakanud sinna õue üles panema ja ja siis võtsime sn aheliku ja noh, oli näha ka, nägime ära juba on jah, vene vägi on seal sees, üks paarkümmend meest paistis seal olevat neid ja ja vasakul ta seal võsas ei teadnud. Kaks meest, kes sealt võsadest võiksid ju neid, kes läksid nädalal meerisid. Nii pandi kohe näts-näts ja kasevõsa oli seal ikka päris tugevad, kas see toide ja lasid kohe kurat, panis nende käkidega väikeste miinidega nende torudest tulite, lasi siis ka, noh, me olime seal võsas sees veel ja lasid nende kuradi platvadesse sinna ja siis hakkasid, hakkasid neid kuradi miinikeldris. Ramses kavandati meid seal. Hüpake nüüd metsast natuke, väljasin ette lagedale. No ja siis kardasimisena lageda peale rivisse ja ja natukese aja pärast, vaatame, saime seal ikka juba maja pihta, tule anda, kae, tahtsime nagu noh, vaatame, kui palju sealt midagi vastu tuleb ja nad hakkasid seal meid Konedega laskma ja vaatasin kurat jälle relvadele võrdselt, meil on püssid, Nendel, Kuned ja lase nende kuradi käkidela. Ja, ja siis see kapten suude kapten suude oligi meil kompaniiülem. Ja kapten Ta ütles, et asi on kurat tulletet, meie. Aga meil sadat paremal pool oli ka maja ja, ja et major, saime pihta saanud teateid, olnud mehi vaja mõni mees etapid sealt, et tal on vaja nüüd sealt tule alt ära tuua, paremat kätt oli üks suurem taluja, temaalsus sai mrali, sealt läks teispool teed. Ja siis oli see asi, et meilt võttis kaks meest sinna veel ja ja siis üks mees sai kohe meelde kah lasti, noh, sai ka haavata, kes pidi, saime nagu appi minema ja siis oli niimoodi, et toodi kuskilt üks hobune ja, ja sai siis saime, ma nägin, kui saime, pandi siis vankri. Ja siis kaks meest noh, saadeti veel teine teisel pool kõrval ka ja, ja viidisesse saime, nii et tema sai kohe selle esimese esimese õhta sai seal selle huvi külasale tee, nende talude ründamise aeg sai siis ja hiljem nagu välja tuli, et ta sai niimoodi pehteta enam ta oli veel raudristi kavaler oli, ta oli tubli mees ja ja, ja kahju ei, võttis tuju ära. Ja noh, siis oli niisugune asi, et vaatasime, et tõsta tuleb peale ja ja juba enam midagi ööseks öösest rünnakust ei tule välja midagi, siis kavandati meid niimoodi valvesse hommikuks organiseerimises selle nagu õige mineku. Tundus, et venelasi ka rohkem olnudki, seal talu juurest ei tuli, aga neil seal kurat miinipilduja see oli, see oli suur pluss ja, ja siis oligi niisugune asi, et hommikuks siis hommiku pandi, siis öeldi õpite taktikat, kajaksete kraavagasi graafik oli kani madalat, ärme ärme sealt võsal rohkem olgem, katsume siis seda, siilisime juba hommikul Enelikes kartulipõldu, enne seda talu veel umbes umbes 50 meetrit oli see põllu, põllu suurus seal ja ja siis sinna vagude vahel juba osa mehi jäises. Hommikuses anti käsk, et siis rünnakule ja, ja õnneks tulid ka. Meie olime lühikeses sele lõviküla tee peal ja vasakpoolne külg oli ka puhas, puhta tühi. Aga siis öeldi, et ärge, poisid, kartke midagi, käsk jälgi oli, piilulid käisid välja juba käskelt, tuli, käskjalg oli veel kehtaga saanud. Selle kapten kiviga käskjalg oli pihta saanud seda, et loodi hommik hommiku vene, seda rinnet soomepoistega Jotter 200, mehed tulid sinna. Õnneks tulid õnneks tulid soomepoisid vasakule meile noh, sinna ja siis oli sättasy hurra ja meestel meie veel kõik ja ja soomepoisid, võid ka särtsu täis hirmust lagikaks. Need panid täie raginaga kohe ja siis sellesama selle maja, noh, nemad tõid vasakult ja siis nad said sinna taha nedele kuradi miinipildujate poistele seal, kes need venelased olid, tule selga panna, meie hakkasin kas 100 kraavi mööda minema ja kartulipõllul siis minul oli veel kase Lui sõber oli kõrval kartulipõllust, tegime hüppeid ja tema sai veel valangu küljest, sai ise jäisesse, tuli põllu vaosse, mina roomasin siis ikka seda kraavi mööda ja nii edasi ja polügranaat ja, ja viskasin ka veel sinna oma granaadi sinna maja puhul ära ja ja siis vaatan, praam kraavis, suitsevad mingisugust mügalikud, kaks pilusilm politseis, neil lubati kuued seljas ja maja läks ka põlema ja need olid siis noh, selle kuumuses seal ja surnud ja siis need vatikuued hobusetega külvasenud mustad, kus nad tegu, silmad said kaks tükki seal kraavis, need õue peal või neid seal rohkem maas ja, ja siis tuligi. Meie meestel oli siis kapten kivi, nagu ütles, et kuule, et sa oled detsiin mulle, noh, sai haavata. Käskjalg tule mulle käskjalaks siis hakkasimegi, siis soomepoisid vasakult ja meie siis oma rida selle hakkasime lõvikule hõbi küla ründama ja nii palju, kui see spets seal mehi oli, kes seal lugeda sai aega, soomepoiss kukkus üks seal maha ja ja jäi sinna ja, ja neid korjata, seal ma vaatasin, niipalju kui roomasime, jõud oli, läksimegi sinna teeb, oli suund, oli CD, tuleb ära vallutada, saimegi sinna üles, tee äärde välja, vaatame Habois suured kahurid, neli kahurit oli seal ühe talu õue peal, kohe noh, mitte midagi enam, venelased ja need olid kõik sealt juba kahurit jooksu pannud. Nii tundjad oma kahurid, mahajäetud suured majori paguneid ja vormiriietust ja mis seal oli ja, ja noh, neli patareid hirmsasti kohe, aga nad ei saandki veel kuskil taastanud. Nii saad sättis, et viimane vint oligi seal. Ja seal nad olid siis kõik jooksu pannud, juma, relvad sinna maha selle mõõdega hirmuga jätnud ja siis oligi läbi metsa sinna jõe poole, siis andsime nii palju kui tuld, kui jõudsime, jooksin nüüd järelegi, lõime, lõime nats läbi metsa selle selle päeva ilusti üle jõe tagasi. Ja oligi see niimoodi noh, meie oma liinis, aga teised ragistas kõrval 38. pataljon meist paremad. Nii et tekib ka seal mehis töödianades lühise, ühise ja õnne selle soomepoistele Saimekesele teisel päevalikesele ära likvideerida selle ületuleku selle koha pealt löödi kaasa lööma ja jäime üle Emajõe tagasi, küll oli seal siis ega meil raskerelvi lõhnaga seal 38. pataljoni poolt olid jälle saksa pake neid tankitõrjekahurite ka midagi seal abiks ja need olid mitu tanki seal põlema puruks lastud ja, ja siis edu, tanki oli selgitaski, istu sisse, paneme häälepaelad järgi sõitma, kui saad ära uputatud alla kuradi soosesse jõe äärde. Meil oli siis kiire minek. Paanika see oli, neil on täitsa paanika oli ja, ja ülejõe noh. Kuidas, kui palju keegi siis sinna pääses, aga eks neil tekke pääses omajagu ja ja surnud, et noh, et raskerelvad jäeti maha, raskerelvad jäeti maha ja siis sealt ja pärast loeti sealt üle. Suurtükk oli ja hakkasime neid oma rünnaka, Lüllak, neid lint masinaid oli rünnakkahurituli kaks tükki lihtsalt teeristis kohe. Noh, lihtsalt ma ei tea, nad kabuhirmus juba jäätised maha, neil ei olnud mingisugust ootamatusi, oli üks ootamatu löök, ega nad seda ju ei aimanudki, et tuleb niisugune ja meie oma kompamisega kompamisega ja nii kah õnne, õnneks läks kõik. Ja see lahing oli niimoodi, et siis tänu ette seal, et nad said selle kere peale sillaga uuesti tagasi võtta, isi oli. Ja aita 38. pataljoni ja siis need sakslased ja kõik, kes seal veel ütelda olid ja, ja lõpuks on asi, et nad proovisid, proovisid, aga meie võtsime oma positsioonid sisse ka meie armsat ei lastudki nii tulla. Jutustaja Artur kartau kuulus Eesti 37.-sse politsei rindepataljoni. 38. politseipataljoni mehed marssisid Tallinnas raudteejaama 27. augustil ja ühena rivis astus kaasa arved malm. Sõttaminek läksid Tallinnas saadet ära ikke muusikaga. Nojah, ja siis polnud muud, kui läksime ka siis enam miskit pidamist põlde enne Tartut Mazda ja ma ei tea, nii et seda oli. No üks jalamatk oli üks, kaheksa kilomeetri doi 10. Nojah, ja siis jaamas, kui kribinal-krabinal rongi pealt maha ja, ja rivisse minek. Nojah, ja siis jõudsime sinna. Ühes jõudsime sinna kärev, aga see läheb pikale. Ühes jõudsime sinna Kärevere mõisa juure, kuum, udune ja ilus joaga juba kuulda oli, et seal üle jõe üle jõe tulid siis augustiööd, tankid, roomikud, juba koliseid ja vene kisa ja kära oli seal ja et ega siin nalja ei ole ja siis muidugi meil ohvitseri oli nii vähe, et meil oli, mul oli niisugune rühmal pole siis ka legendaarne mees oli velt veel seal ter eestiaegne mees, kõik see vabadusrist oli tal rinnas ja saksamärgile valge kiiver oli, tema ütles, et see on tema noh, vabadussõjaaegne mitte seda ida pataljoni sõjaaegne, et see on tema, nii kui hoiab teda valge kiiver peas ja tema oli kibeviieses ütles küll, et kaevake poisid sisse, siin läheb mölluks. Meie pidasime endid vanade rindemeesteks, aasitaate natukene kaevame, et mis siin ikka tuleb, käis kord kallil eesti poisil kaevake, nii palju maali kõva ja kivine, kurat ja jah jaa, palav ka hirmsasti, aga mina ikke susin omale seal lamades pesaike valmis. Mõni mees tegi nii kergelt ega? Hoviku läks. Noh, pime oli veel. Ja siis nad lasid mingisuguseid udurakette või granaate või nii, et nii paks udu olid maas ja siis tankituli. Siis ma esimest korda elus nägin teda ligidalt ka päris ligidal taituld, aga siis võttis hirmu nahka, meie pakid olid taga, on üks talu, oli tankitõrjekahurid ja meie pakid olid seal taga. Nii et tõmbasid, üks üks hakkas kohe suitsema, kargasid sealt välja ja põlesid ja see oli jõle pilt ka. No aga need olid, hankis palju, aga me oleks saanud seal oligi igavese särakaga sakslane, kuskil ligidal oli mina tiigri, Sid oli sinna Rommeli riigrid, kollased hurraad, kui need läksid Joappuse joru, siis mõni kaheksa või 10 tükki jäidet sinna maha. Nojah, ja siis nädanke sinod tulid, läksid tagasi ja siis tulid teist korda veel, siis oli neil üks, noh, Jossif Stalini nimeline see rünnak Aurse üliraske. See jäi sinna laeva kolima, juuremürsk oli läind fuajeest kahuri sealt torni alt sisse pidi olema nii vägevalt soomustatud. Ikke sai läbi saksa tanki jäi ka paar tükki roomikud sõitsid maha ja põles paar tükki ja see oli kõva lahing. See oli laeva koolimaja, Kärevere mõisa vahel. Seda ei olnud palju, ainult mõni kilomeeter minu kompani oli seal 38. politsei jaapani kompanii, kes naabrid olid paremal vasakul ei tea. No eks see 37 oli kindlasti üks naaber ka ligidal olid, soomepoisid, olid Kasjale. No siis, Tartu oli juba läinud. Ja, aga siis nad tulid veel uuest, siis tulid jalaväega ja siis läks kõvast lahingust lahti ka siis oli veel, tulid meil nagu õnnekombel tulid saksa näide, soomusautod olid, mis olid monteeritud nende kerge Plakkidega, tali nende soomuskinni olid natsi ja black, aga siis lasid nii-öelda küll, et maa ja kui need tegi ta, siis oli hirmus vaadata, siis oli liigu üks mehed hüppasid kõrgele püsti, kurrat viskas ja siis oli üks laibamöll ja siis Selter tuli välja, poisid, nüüd lähme meie gaasis, kargasime välja, siis jooksevad kõik see ema ja Emajõe oli mets, oli vahel Kärevere maantee oli siis maantee vaja oli kõik neid Motkasi neid sidemeid, sinelid katkasse pandud, näis, kõik püssid, värgid, kõik loobiti maha ja siis panid sinna jõeääre nagu tulejutt. Nojah, ja meie siis natuke anti puhkust, siis mulle pandi siis raudriist, pandi rinda ja teine klasswee, esimene ei, teine äike, teine klass, teine teine esimest ei olnud kerge saada. Nojah, ja siis seal saime natuke süüa ja rindepakke ja ühes läksime siis jõeääre tali üle jõe olid juba venelased läinud, kulaarnet tankid ja kõik autod, nii ruttu üle jõe, saivad kurat seda teab. No ja siis saksa saksa paadid, kummipaadid viisid meid üle jõe. Ega neil mootorid olnud köitega ja trossidega Vieti, siis olime seal jõekalda ja hommikul hakkasime siis minema, siis venelane oli vagane, aga aga hakkasidki vasta kasvu tiiva valgeks läks, siis läks lahingust lahti. Aga siis oli näha kohe, kui taga üks maantee, kui, siis autodega Vieti nende survel sisside ja kassidega ja mehed olid püsti, pealuugil lasti lahti, kargasid maha ja see häälega vändaja mängis seda internatsionaali Modguuri yhe jaurjaaja tulivad nii peal, et ära kole. Meil oli ainult kergerelvastus, oli, noh, kuulnet hektar vene relv oli meil tol ajal Dektarjov kerge ja Dektarjov Maxivid ka olid ja vene püssid ja ja siis oli meie hulgas oli sakslasi ja sakslastel olid juba need Emmgeed olid juba. Nojah, ja siis vaasi ei olnud väga vigagi, aga siis hakkas kurat, kahurituli hakkas meil omal selga tulema. Kohe ja tunne oli, alguses kuulsime tagant kohe, nii et väljalaskepaugud käisid, et nüüd nad kuradid saavad täpselt rumal vihal. Sakslast sai surma ja meie oma, siis sai surma ja igale kisa ja kära ja rakett lasti ülesse ja ikka mitu-mitu laengut. Nad lasid mitu, mitu kogupauku. Mina olen üks patarei või palju seal oli, aga nii, et sitta keerasid kokku palju. No ja siis panime tulema jõeääre, sinna hommikumisse kaevik maha jäi, siis jooksime sinna välja, maa oli märg, see oli kõik vett täis ja järele ei tuldud. Alguses veel olid, seal olid need kuivenduskraavid, naasia oli umbe kasvanud solinskuni kultuurheinamaa siis seal ikka püüdsime veel vastupidav ja see Einso ja Karl ja see oli minuga ühes jahusse saigi seal kraavis kuskil pihta. Et oleks hea kamraad ja Sakardi volli oli, see vedas teda veel välja sealt ja see sai ka pärast haavata ja siis kükitasin õhta pimedani, seal kaevikus sakslasi taand üle ka viia, ühesse kurrat ei tahtnud ülemeid viia, aga siis pärastike viisid, siis tulid need vene suured kogu Roosnikud üles, loopisid oma jõulupuid ja neid neid väikseid pommisi seal ragistasid, aga need meile pihta ei saa, nii et meie poisid tulid üle jõe kenasti. Ja siis olime seal laevakanali juures, siis seal oli Kasemets, siis tulid need Katjuša platsi juba need orelida siis selle Stalini oreli küttis siis. See oli pehme maalad, kõike rõhkenud, raisk, mürsk oli, jäi sinna seisma, kui oli mehe pikkune. Need olid suured. Aga see oli jõle küll, kur nagu, nagu rauda, vasta närib raisku hakkab tulema. Aga pimedas on näha, kui tuleb tulejutt taga, ega tal kiire lend ei ole pikad nagu pliiatsid, pliiatsid ega ta seal ja ole miski minu minu arvates veel miinipilduja on veel, korradib miinipilduja need käkipilduja, ta lihtsalt käkimehed räägivad, mõni mõni 10 tükki on õhus ja 11. jaan rauas ja ja ega venelastel tol ajal enam ei olnud laskemoona puudu. Osal kraam oli küll. Miinipilduja tegi meie poiste hulgas palju rohkem häda. Seosed need orelil olid, lasi valangu ära ja padus kadus. Kadus ka miinipilduja, mis seilas tassid, need kergema kaliibriga seilaskantsi, mis see polnud midagi. Aga meil polnud miinipildujaid, ka ei olnud võimlejaid. Käreverelahingutesse jõudis 30. augustil ka üks eesti politsei tankitõrjeüksus, millest lähemalt räägib allohvitser Teelahk. Me saime tankitõrjeväljaõpe kärevete ligidal hamblas seal oli staap ja seal ümbrus käisid, hankides väljaõpe meil, mina mäletan seal üksik tankitõrjepataljon, meil olid nelja vene, 40 viieselt need tankitõrjekahurit siis panime neile hobused ette ja sõitsime Kärevere mõisa juurde siis lahingutesse, sellepärast et venelane lasi sillalt puruks ja jättis üle 30 tanki pinna praktiliselt koti. Ta üritas küll seal luua sillapead, aga see Sillamäe purustati ja need jäid ainult tankid ja nende tankidega mees seal siis maadlesime. Ja sel ajal tähendab, selles rindelõigus olid sakslased, seal oli üks rüütliristi kavaler, oli seal lõigu ülem ja ma ei ütle täpselt, oli ta täis hoobest mis, no igal juhul ooberst täis ooberst või mitte, ma ei mäleta enam. Ja siis tema juhtis seda ja siis, kui meie sinna jõudsime, noh, lahing seal parasjagu tankid ründasid lahing, käis siis mee kohe kribinal-krabinal, siis sobis hobused, tankid oli Kaur teest 100, kohe tulejoonele. Kas see väike 45 millimeetrine vene tankitõrje kahur tegi Nende tee 34-le midagi, seda on minu käest juba küsitud. Otse soomustornis tema läbi lüüa ei suutnud, aga külgedel, droomikust ja veidike allpool torni sealt lõid läbi, need katkesid ikkagi seal. No seal oli küll paljuneda Meiga seersanti ja need nõrgema soomusega. Nii et noh, need olid ohvrilt kõigepealt muidugi. Ja nüüd oligi niimoodi, et esimees lahingus meil oli üks päts, ei, poiss, keda ma mäletan, tema nimi oli, roni. Ma ei mäleta, meie, neli kahurit oli meil vist. Tähendab meie kompanii seal oli seenekompaniil eemal, meie tähendab meie pataljoni oma k oli, seal oli vist viis, aga need ei olnud otseselt tulejoonel. Aga ikka ei ka tankide pihta, sealt tulistasid. Siis esimese lahingusse roni. Lasi ära viis tanki järjest, viis pauku ja viis tanki ja siis selle rindelõigu ülemise sakslane, see tuli lahingu ajal. Seal on praegu tähendab kärevee, selle endise mõisa või koolimaja hoone, mis seal täpselt on, ma ei mäletagi ikka mõisahoone vist oli seal ligiduses oli niisugune punasest telliskivist kaarjas poolmaa-alune pool maapealne telliskivi, kelles tema komandopunkt oli seal muidugi nuuks, oli otsekohe tule suunas ja ja tuli sealt välja lahingu ajal tulisele kahuri juurde ja pani selle mehele siis need paukusel teise klassi raudristi selle viie paugu eest ta nägi ise pealt, ju ta ju juhatas praktiliselt tort linde lõiku ja need tulejoonest oli tema see komandopunkt. Ma arvan, et kas sadat meetritki oli? Ta oli ise kõva lahingu ikkagi rüütilist ei kao nii palju, kui mina mäletan. Nii et see oli ka tõsine, tõsine rindemeest, tõsise sõjamees ja ja tema ei kartnud into täitsa täiesti lahingu ajal, kui tankid ründasid, tuli sinna ja ja pani sellele mehele. Aga asi oli selline, et Need ei saanud see mees kätetunnistust audisti kohta. Ja kaheksanda, kaheksanda tanki järele tähendab kaheksa stanc, õieti nii palju kui mina mäletan, lasi selle kahuri puruks. Vaata, paistis väga silma. Lahing on, et üks üks kahur laseb nii täpselt ja ja vist noh, kahe tanki tule sattus siis üksnes niimoodi, et see ta said kindlasti haavata. Ma olin seal küllalt ligiduses, mina olin siis, ma olin ühtlasi ka mootorrattur, aga noh, mootorrattaga rindel midagi teha ei olnud, smul. Automaat, ma ei mäletagi täpselt, oli ta vist 42 või saksa tavaline saksa püstolkuulipilduja. Tankide järel tuli seal mõni jalaväelane ka, eks me siis neid jälitasime seal ja. Ja siis noh, seal käis niikaua, kui need tankid olid seal ära hävitanud ja siis paar viimast tanki veel püüdsid välja murda siis Puurmani, Laeva Laeva-Puurmani suunale. Aga need saksa, need iseliikuvad Kauline Ferdinandi sõitsid nende järel neid ka tee peal, seal hävitati siis ära. Aastakümneid hiljem tuleb korraks kodumaale veerand sajandit Austraalia armee vormi kandnud Leo Jaago Vaizzafisseals hakanud klaas, et Emajõe ääres vaadata veel kord 37. politseipataljoni kunagist lahinguvälja. Me läksime Tartu rindele ja siis sõitsime. Ma usun, Eppasime Kärkna juures välja soomepoisid mees, nüüd hakkasid ründama volti ligidal ja meie olime 37 pataljoni paremal tiival, seal olid vihased lahingud. Seal oli vihane võidujooks venelasi oodanud enam vasturünnakut ja kui need soomepoisid hakkasid oma võidujooksu, siis nad saivad need venelased. Ja millegipärast venelase niiskisi hirmu. Et mõned isegi hüppasid tankist välja, et jätsid tankima. Soome poisil parematel päevadel oli nii kõvad kaotused miinipilduja tuule läbi. Ülemleitnant Reikser kompanii võttis parema tiiva üle ja me hakkasime siis soomepoistega võidujooks. Ülem leitnant, väiksel oli Võrumaa mees, eesti ohvitser. Ja 41. aastal politruk laskistele kuuli kuklasse ja kuul tuli suust välja, ta mängis surnud, teda parandati ära ja pudikeel kuul lõhkus ta keele ära. Reikse siis oli üks kompan ülematest 30 seitsmendas pataljonis ja tema ütles meile alati, et kui mees tõstab käed ülesse ja sa selle mehe maha lased, et siis ma lasen sinu maa. Nii et kord ja kohus oli Milt kaunis kõva selles kompaniis. Ta mõtles vangi võetud meest, vangi võetud meest täitsa õiged. Kas teie olite härra kompanii, mina olin Reikser komprynees. Meloni Emajõe ütlane. Mulle nüüd rääkides, et kaks divisjoni varustus ja neeger, meie varustus oli kehva, meil oli vene vintpüssid. Peter F kuulipilduja. Konet meil moodsaid laskerelvasid ei olnud. Ja sealt saame siis hea varustuse ja laskemoona kõik olemas, ma sain esimese Ameerikast sigaretti. Tõmbasin kaks Pafi Jelena sind selja peale. Kui venelasi oli ema, Lõõnesis olime, otsisime puu, tükkisid, paadisid, et me läheme siis Tähtveremetsast läbi, võtame Tartu tagasi. Siis sakslased ütlesid, et kaevake sisse. Ja siis ma nägin, sisime asja, et iga mees oli autojuht, tankijuht ja kahurväelane ja seal on nii palju kahulised Tipppalju kuist, kaugele silmulatuse lõviküla karjamaal, kus Mõksuvi karjas käisin. Et oli ime, siis tulid sakslased, nüüd tahtsid kõiki autist ära võtta, siis tulid soomepoisid, tahtsid kõiki autist ära võtta, õieti need autod, kõik kukkusite väikseri kompriget, Ameerika stuudio, Beckereid ja Soome poisid, sakslased teada vist omavahel, ütleme dialoogid verised lahingud, esimesel öösel meid tootja ära ja viidi laeva pool ühte tallu. Ja seal puhata paar päeva, siis viidi meid Emajõe kaldale tagasi. Pauk oli kõik see vasakul, kus magistraalkraav jookseb Emajõkke ja siis oli jao punker, kus olid kuus meest. Ja alguses elu oli rahulik venelane nii segamini löödud, ta jättis meid rahule ja neis on neil ka midagi teha. Meil oli miinipildujaga, ei olnud küllalt laskemoon. Ja ühel hommikul ma ärkan ülesse kuulipilduja valangu pärast ja vaatan siis üle ääre, üks venelane karjub meist laeva pool jõe kaldal ja kuulbide laseb teda. Me saame nii palju varusest nende autode pealt, et meil igalühel punkrist ja laskurpessa igasse kohta läksid telefoniliinid. Ja siis saime teada, et venelane oli teinud sillapea. Meie seda ei teadnud, venelasel oli sildvee all saksa lennuk, võttis õhufoto ja ütles, et sild on olemas ja me siis ööse käisime otsimas seda silda, seda silda ei leidnud, seal päeva laste vee all, öise tõsteti ülesse. Ja siis ühel hommikul ma sain käsu siis terve jagusai käsu, et me peame vasturünnakule minema sillapea ära hävitama. Mu jaoülema nimi oli. Läksime lagedal heina peal, ahelikus kompanjoni metsatuka sees. Ja venelased lasid meid kaunis ligidale, Kallio viskas granaadi ühte auku sisse ja ma olin natukene eemal. Paremal. Karjusin roosile, et ma lähen sinna, vaata, surnu on Ruus ütles, et sai sinna ja passi peale ja Ruus jooksis sinna. Vana kogemustega mees, rukkiveer ja ma nägin üks verine käsituli üle ja siis tuli kõva miinipilduja tuli meile selgeid pluuse pihta, kukkus auku sisse ja me ei saanud enam maast lahti, et teda ära. Ta oli nii ligidal. Ja samal ajal ta oli nii kaugel, et rindesõdur teadmise tähendab. Meil lihtsalt roomasime august auku ja kus miin lõhkes, pomm lõhkes venelasele igasugust materjali, mis ta meile kaela pani. See rünnak löödi segamini, siis korjati jälle kokku ja tegime jälle vasturünnaku ja see löödiga puruks peamised mürtsu tuule läbi. Meil olid kõvad kaotused. Ühel õhtul toodi meile, ma usun, oli vist 30 meest kompanjoni täiendusest, 34 28, järgmisel hommikul olid läinud nii, et me tegime öiseid lastele niukene, need olid kõik puru. Siis vahetati meid välja, me olime jälle seal talus. Nagu siis, kui puhkaks ja toodi meid jälle Emajõe kalda peale. Ja hommikupoole ööd öeldi, et me peame taganema, et venelane murdnud Luunja juurest läbi. Et kui me ei tagane. Et siis oleme jääkotti ja meie ülesanne oli, et hoida teid lahti, rohkem nimisest, põgeneda. Me taganeme laeva ristteele, kaevasime sisse, võtsime esimese venelase rünnaku vastu, hoidsime ööseni kinni ja siis taganesime väikse jõeääre. Siia pidasime jälle venelaste rünnaku kinni, sest tagamise põnts sama poole sellest üks sild õhku meie nina ees. Ja siis Räikster tahtis saksa intsineeri ohvitseri maha lasta kuidagi me saime üle jõe. Siis tuli käsk, et me peame Tallinna poole minema, et ma usun, et see oli vist 22. septembril. Tiba Vene tankid Tallinna ligidal ja peate minema Viljandi poole. Läksime Viljandist läbi. Viljandis juba kõndisid punase lindiga mehed, neil olid püssid käes ja lindid käe peal. Ja Reik seal siis ütles meile, et kui nemad teid rahule jätavad ärge puudutage, et meie oleme siin ka sõja kaotanud, enam-vähem, et mis nüüd enam veretööd teha? Sõime viimasedki. Lõi. Mees jäi. Nii. Siin pall ja. Kahvli ka see ja see Kaugel nüüd järg ka, aga kus need õlad? Kaugel mett saada ja ta ka tulla. Vaat seda ma. See. Minu. Minu. Juudamaa randa näha aga ei. Hangu vaata salli maa rinnal. Loo ju vaata eestide, kui. Et ma Ära.