Apteek. Tehnomaailmasse, Indrek, mis täna, mis sind on, Messindan painanud nädal aega on ainult tegelikult, kuidas nii-öelda põlvkonnavahetus toimub tahvelarvutis ja nutitelefonis kuidas nii-öelda ühele põlvkonnale nii-öelda vanad asjad uues kestas ei sobi ja uued asjad taas ei vanad, mis iganes, no igatahes mis iganes. No igatahes kuidas kasutatakse, kuidas kasutatakse tahvelarvuteid ja nutitelefone ja ma vaatasin seekord seda asja hoopis natuke teise nurga alt, vaatasin ütleme, Siuke e e avaldamise nurga alt, nagu on seda e-raamatud ajakirjad e ajalehed kõik, mis nii-öelda meil on tuntud sellisest füüsilisest maailmast ja mis tegelikult ka kogu selle nutiseadmestiku käigu ajal on üle toodud tahvelarvutisse ja telefoni. Aga võta sa kinni, numbrid näitavad hoopis midagi muud. Et näiteks ma olen siin Eesti väljaandjaga rääkinud aastate jooksul ja ikkagi on niimoodi, et on palju raha pandud selle peale, et näiteks teha oma heast ajakirjast e-ajakiri. Ja teha noh, ikka korralikult ja võta kinni, mitte keegi, noh, okei, mitte keegi on natuke palju öeldud, aga ikkagi suure suure enamuse jaoks ei lähe Nende e-ajakirjad ja ajalehed e-raamatut nagu tegelikult korda ja seda näitab ka statistika. Ja huvitav see on, et noh, on võetud niisugune nii-öelda tuntud formaat proovitud, võimalikult tuntud sisuga tuntud kaubamärk on proovitud võimalikult üheselt tuua nagu tahvli süle või siis nutitelefonile. Ja inimesed ei loe, sa räägid siin ainult praegu nendest väljaannetest, mis ongi, ütleme, mõeldud just nimelt nutiseadmele või sa mõtled siin ka neid, mis panevad artiklid üles, aga siis tahavad, et inimene maksaks nende eest mõlemast mõlemast, tegelikult ühesõnaga inimesed ei taha väga ikkagi maksta ka nende artiklite. Jah, see see, see on, ma hakkasin mõtlema, et see on ju praktiliselt igas lehes juba, väikestes maakonnalehtedes ka jah, see tuleb huvitavast asjast, et kuidas üldse inimesed nii-öelda sisu tarbivad või mida nad teevad päeva jooksul, et ma hakkasin sellest otsast pihta. Ja näiteks, et kui võtta ja taevas meedia tarbimine viimased uuringud näitavad, et keskmiselt tavaline niisugune veebikasutaja kasutab kuus tundi päevas mingit meediat. Ja sellest 97 minutit on mobiili kasutamine, mitte siis SMS-i näed, vaid lihtsalt internäppimine, momin, internet siis 81 minutit vaadatakse televiisorit nii-öelda läbi desktopi või Topi lauaarvuti või siis laptopi kasutatakse 70 minutit arvutit. 44 minutit kuulatakse veel raadiot. Ja siis 37 minutit on tahvlid ja 33 minutit on igasugused noh, nii-öelda tavalised paberkandjad. Et noh, selle järgi nii-öelda paberkandjate maht on langenud ja seda on ka mitmed väljaandjad öelnud, et nii-öelda tellimused vähenevad, inimesed ostavad poest nii-öelda tavalist leht vähem ja samas ei tõuse need nii-öelda need müüginumbrid seal veebis või kasutajate numbreid või lugejate numbreid veebis ka see tähendab seda, et klassikalised ajakirjad ja ajalehed lihtsalt nende loetavuse jääb lihtsalt järjest väiksem jah, just nimelt jääb väiksemaks ja, ja sellele on tegelikult mitmeid põhjuseid. Et näiteks siin siin vaatasin, Meil on numbrid ja need klapivad eesti numbritega. Mis nii-öelda on, on mulle öeldud, et näiteks digiprindi osakaal, ma nimetan seda digibrindiks, ütlemisi, digiprindi osakaal on enamustel väljaannetel alla 10 protsendi, tähendab noh, nii-öelda kogu sellest tarbijast grupist, kes neil on ju siis nii-öelda digiprinti kasutab alla 10 protsendi, et kui kunagi ütleme aastal 2010 2011 loodeti, et nonii, võtan oma, Ma ei tea, võtan kroonika ja teen selles kroonikast haipadi versiooni noh, samasuguse nii nagu ta muidu on. Võta kinni inimesed loe seda ikka tahavad seda paberit katsuda või siis noh, mis iganes põhjusel son, aga kui keegi teab, siis noh, Aipäädis on niisugune asi nagu News tähendab kuhugi ajakirjad, ajalehed kokku tulevad siis tavaliselt see New Stand on väga tolmune, et sealt need enam lahti ei lähe. Salongi selle aselindudest kokku tegelikult ju kaks põhjust. Üks ongi see, mida sa just mainisid, et inimesed tahavad ikkagi lugeda ajalehte paberi ajakirjaga paberil ja kui neil on, ma arvan, on 10-st inimesest kaheksal praegu eelistus aastal 2014 on ikka veel see, et kui sa ütled neile, et näed, siin on sulle nüüd tahvelarvutiajakirja ja siin on päriselt sina sulle Eesti Ekspress, see on Eesti Ekspress paberile sinodile, tahvelarvuti loe siit. Kõik artiklid on olemas, ma arvan, 10-st kaheksa võtab ikkagi selle tavalise lehe. Tõenäoliselt, ja siin on tegelikult mitmed asjad, näiteks üks, üks niisugune asi, miks niimoodi tehakse, et et see on niisugune põlvkonnavahetus, pole veel täielikult toimunud, täpselt ja, ja kui me vaatame näiteks noh, nii-öelda meie niuksed, vanad inimesed on ju ikkagi eelistame selle paberkandjatel ja aga Hanno, sa lapsele paberajaleht või, või noh, ütleme päris väiksele lapsele, anna, anna talle mingisugune klants, ajakiri pihku hakkab libisema, hakkab näpuga, libistan, vaatan, miks ei toimi, üritab suumida, üritab vajutada seal midagi, alles hiljuti nägin Youtube'is siukest videot, kus oli antud lastele nagu väikseid siukseid, ilusa prindiga ajakirju ja nad ei saanud aru, mis asi see on, miks, miks ta ei tööta katki ja näete see tähendab siis seda, et ikkagi selle jutu põhjal ütleme, 15 20 aasta pärast. Okei, kõige rohkem 25 aasta pärast on ikkagi paber meediaga siis täiesti kööga või? No nii, tegelikult numbrid, aga iga aasta näitavad võime siukseid, vanurid jäävad ikka veel ja ma arvan küll, et selline vanem põlvkond jääb, kes ikkagi tahab seda saada ja noorematel on tegelikult ükskõik sellest sest hetkel lisaks nii tavaline printimine näiteks leidsin siukse statistilise puändi, et üle 50 protsendi tahvli omanikest ei tea, kuidas printida. Mis mõttes ütleme, et mul on tahvel siin praegu ja, ja ma ei kujuta ette, kuidas ma prindin, midagi sellega saab printida või no põhimõtteliselt võiks saada, aga ei saagi vä? Kuulun täpselt selle 50 natuke rohkem 50 protsendi hulka, kes ei teagi, et kuidas ma siit prinditehnoloogia rubriiki tegema, vabandage, printida Friendly kahe internetita arvutist välja, printer olemas, algo alla, no ei, ei tule noh, et on olemas mingisugune allianss, mis, kus siis printeritootjad üritavad luua mingit standardit, et oleks võimalikult lihtne nutitelefonist või nutiseadmest printida. Aga mis huvitav on veel kasutajaid see isegi ütleme ei koti, ei tahagi, Brina paberit ei huvita, saadan lingi, saadan mingisuguse tropp poksilingi, onju, aga kas see pole mitte tegelikult üldse hea, et ei huvita see printimine kedagi nagu paber selles mõttes küll, et puu jäävad ju alles vot selle koha pealt alles muidugi kui nad ei lähe kuhugi katlasse, aga vaatasin veel ajas tagasi siis 2010 ennustati, et kusagil tänaseks tänaseks on 20-l protsendil täisealistest elanikest on tahvelarvutid. Ennustati 2010. USA statistika tänase seisuga jaanuar 2014 oli 40-l protsendil 18 ja vanematel inimestel on tahvelarvuti plussis veel suurem Mul protsendile ligipääs tahvelarvutile. Et low selle järgi võiks arvata, et see digiprindi lugemine sealt tahvlist on nagu meeletu, onju, aga ei ole, võta kinni. Ja, ja seal mitmeid-mitmeid asju on ju, et arvati, et, et kõik tahavad lugeda hullult sedasama meediumit mis vanasti ainult sul olid ajalehed, ajakirjad, raamatud, reklaami, brošüürid, kliendilehed, noh, mis iganes, onju. Aga jällegi kedagi huvita, kõik tahavad midagi muud saada, kust see tuleb näiteks, noh, vaatasin veel, et äkki äkki kuidagi inimesed vähe kasutada, aga meediakasutuse järgi ikkagi päris palju kasutatakse seda luttidele telefoni nii-öelda minutites. Kuulge näiteks et nii mehed kui naised veedavad umbes kuus, 30 tundi erinevates kuidas nagu kuu peale kokku. Ja, ja noh, niimoodi nüüd niimoodi, et need numbrid on. Ja 43 protsenti ütleb, et nad rohkem tahvelarvutis, kui lauaarvutis nad varem olid, et noh, sellised meel, et meeletud, nii-öelda muutused on toimunud. Aga võib-olla on selles süüdi nagu ostu-müügiprotsess, et sul peavad ostma mingi näiteks lehetellimuse kuuks ajaks aastaks või siis, et sa pead ühekaupa osta või on see hind kõrge sammas äpi eest on nõus nagu igaüks mingisuguse dollar ikka välja panema ja seda seda ikkagi mitu korda nädalas isegi tegema. Võib-olla Eestis mitte nii palju, aga Lääne-Euroopas kindlasti inimesed ei, ei loe neid nii-öelda sente, mida nad äppide peale kulutavad. Et, et see, see on huvitav, on ju, et oli ka kunagi juttu micro ostmisest tulevad mingid mikromaksed, aga jällegi ei läinud see asi käima, tellimused, ligipääsu, maksed, mingid reklaamid, nii et tegelikult on asi, ma arvan, hoopis selles, et internetis on ka selline nähtus nagu nagu teised startupid nii-öelda võrreldes tüüpilise siukse meediaväljaande või, või, või siukse noh, nii-öelda traditsioon, kroonilise trükimeediaga on olemas nii-öelda siuksed, tavalised, sa võid praegu minna Facebooki teha omale lehe ja hakata seal, ma ei tea, rokkmuusikast kirjutama ja ma usun, et sul vaid rohkem kui mingisugusel. Ma ei tea Päevalehe Päevalehe mingisugusel e-ajakirjal vaja ajalehele, onju? Selles mõttes see, see on, selles on asi, et et nii-öelda nende investorite poolt rahastatud startupid või siuksed, uued tulijad, Neid netitegija noh, kasvõi Twitter, enne pakuvad sulle mingisugust teistsugust sisu, teistsugust vormi selles tahvelarvutis ja nutiseadmes. Sa saad sealt selle oma meediavajaduse kätte, et seal meedia vajadusel on ka mingisugused piirid, et sa ei jõua lõputult lugeda. Ja, ja see võib-olla ongi üks üks probleem, et et nii-öelda traditsiooniline trükimeedia üritab nii-öelda oma traditsiooniliste vahenditega raha kasseerida samal ajal neil on kõrval konkurendid, kes noh, näiteks Twitter siiamaani päris täpselt ei tea, kuidas ta raha teenib. Aga meediat on seal kõvasti, noh, lõputu hunnik linke, mingisuguseid säutse, mingisuguseid väikseid lausungeid. Et see on selline huvitav teema. Aga mis see kokkuvõte siis on? Kokkuvõte on see, et, et nii-öelda maailm on sihukses ütleme, kahe põlvkonna vahel, nagu me saadet alustasime, et et nii-öelda vana vanad inimesed ei taha loobuda sellest mõnusast pärist ja uuema aja inimesed ega neid ei huvita, et isegi kui sa võtad selle hea paberi ja panete nii-öelda tahvelarvuti sisse. Ega neid formaat enam ei huvita, et neid huvitab ikka mingisugune mürtsu, kes oleks saanud video, läheks käima, midagi saaks näppida, midagigi saaks hüpitada, onju. Ja ütleks siis, et sellise lihtsalt füüsilise maailma taastootmine nagu virtuaalses keskkonnas ei lähe nii lihtsalt läbi. Seal on väga paljud kirjastajad ja nii-öelda trükimeediainimesed öelnud, et jah, sai kunagi kõvasti raha kulutatud, aga asi asi nagu ei tasu ennast ära. Ja, ja noh, ikkagi tahvelarvuti või nutiseade annab meile sihukse multisensoorse võimaluse tarbida meediat, et see on niisugune uus asi ja kes siis tahab nii-öelda tavalise ajalehe pilti vaadata. Et see kahjuks kahjuks ta nii on, jah, beebid beebid ikka suurendavad ajalehe nii-öelda tavalist paberit ja imestavad, miks see paber ei tööta. Aga üks väike uuendus ka üks väike rakenduse soovitus. Windows kaheksast juttu olnud ja windows kaheksal tuli Windows kaheksa punkt üks ja nüüd tuli veel Windows kaheksa punkt üks update, mis tõi tagasi minna nuppu. Ja üllatus-üllatus, Windows kaheksa punkt ühele olemas eesti rakendustäie tähendab selles mõttes eestikeelne kraamina üks Eesti rakenduseestlase tehtud. See on meile kõigile nii-öelda meeldiv raadia, inimestele meeldib see rakenduse nimi ongi raadiosalt kuulata kõiki eesti raadioid Windows kaheksa punkt ühe peal. Niisugune väike nagu ikka raadio raadiorakendused on nagu toredad ja inimestele meeldivad hetkel Windows kaheksa punkt üks on peale pandud, siis otsige üles raadio, kuulake kõik eesti raadiolaineid. Aitäh sulle, Indrek.