Sergei Rahmaninovi ja tema teine klaverikontsert. See valmis heliloojal pärast kolm vastad kestnud masendust, mille põhjustas tema esimese sümfoonia vastuvat refräänina pühendas selle klaverikontserdi neuroloog Nikolai talile, kes aitas teda sellest raskest emotsionaalsest seisundist üle saada. Ning algselt valmisid sellest teine ja kolmas osa, mis kanti ette autorisoleerimisel 1900. aastal. Peagi kirjutas Rahmaninovi sellele ega puuduva esimese osa ning tervikuna kanti esmakordselt ette 1901. aasta oktoobris taas autori osa. Kauneid klassikalisi muusikateoseid on ikka jälle kasutatud ka filmikunstis ning erandiks pole siinkohal ka see Rahmaninovi suurepärane meistriteos. Stuudios on taas Triin Ella. Ja Jaak Jõekallas ning meie tänases saates tutvustamegi väikest osa neist klassikalise muusika pärlitest, mis on läbi aegade leidnud tee kinolinale. 1954. aastal režissöör king Viidori lavastaja käe alt kinoekraanidele jõudnud romantilises armastusfilmis rapsoodia kujuneb selle Rahmaninovi klaverikontserdi esitus filmi üheks suurimaks kulminatsiooniks. Film põhineb Henry Händel Richardsoni 1908. aastal ilmunud novellil Morris kest. See räägib imekaunist jõukast perekonnast pärit neiust Louis Nuraamdist, keda filmis mängib Elizabeth Taylor ning kes on armunud enesekeskses viiuldajasse pool promdisse Vitoria Kasmanni kehastuses ja kellega abiellumisest ta unistab. Louis endasse on aga lootusetult armunud noor pianist kest, keda filmis mängib Jon Eriksson. Louis peab tegema. Ja Denizmad soojevi ning New Yorgi Filharmoonikute esituses Alan Gilberti juhatusel kõlasid meile katkendid Sergei Rahmaninovi klaverikontserdist number kaks. Filmis rapsoodia on stseen, milles noorukil öised uraan on saabunud Zürichi konservatooriumi kohvikusse et kohv oma armastatu, viiuldaja pool Brontiga. Kuid oodatud kohtumisest kujuneb viimase eestvedamisel hoopiski hispaania viiuldaja ja helilooja Pablo test. Sära saate mustlasviiside suurepärane ühisesitus koos teiste muusikatudengitega, mille taustal Louis jääb täiesti üksi ja tähelepanu. Ja Ann-Sophie mutteri ja Viini Filharmoonikute esituses. Lywaini juhatusel kõlasid meile Pablo säärast saate mustlasviisid. Henrik Ibseni näidend beer künd räägib loo talupojast, kes elab oma elu hoobeldes teeseldes ja petes ning lõpetab oma päevad. Õnnetus seisus. Näidendile, mille esiettekanne toimus 1876. aastal kirjutas muusika Edvard Grieg mis pidi omakorda veelgi võimendama näidendid ramaatilisust. Hiljem, kartuses, et näidendi pikkuse ja keerukuse tõttu ei pälvi tema loodud muusika vääritud esitus kordi koostas kreek algse partituuri alusel K2 süüti. Oma 1915. aastal valminud tummfilmis öös avanation ehk rahvuse sünd kasutas režissöör David voog Grifis taustamuusikana Edward kriigi süüdisteeri kindpala, mis kannab pealkirjamäekuninga koopas. Sama lugu kasutas kas saksa Ekspressionistlik, lavastaja Fritz Lang oma film noastiilis linaloos emm, milles mängis peaosa pitsal loor. Välja arvatud saatuslik. Emme fataalne, naise tiidi puudumine on see film selle žanri tõeseks kehastuseks? Budapesti filharmoonia orkestri ja dirigent Jaanus Sandori esituses kõlas pala mäekuninga koopas Edward kriigi süüdist beer künt. Vene heliloojal Aleksander Borodiinil kulusama meistriteose ooperivürst Igor kirjutamiseks 18 aastat. Ta tegi seda vabast ajast oma põhitöö kõrvalt keemia professorina meditsiini ja kirurgiaakadeemias ning surres oli see tal ikka veel lõpetamata. Ooperi täielikku esitust versiooni lõid pärast Torodiini surma Nikolai Rimski korsakov ja Aleksander Klaazonov ning selle üheks tuntuimaks numbriks on kindlasti Polavetside tantsud. Poloveitside tantsu avameloodial põhinevat kuulsat laulu Strancherent härra days on kasutatud väga erinevates linateostes. 1955. aastal linastunud Metro-Golden Meyeri filmimuusikalis kismet külasse Vikte esituses. Vaest. Saates Cramo ära. Loobin ja suusa. Nõukogude liidus jõudis 1955. aastal kinoekraanidele film Oovot ehk kiin mis põhineb iiri naiskirjaniku ette Liljal voinitši samanimelisel romaanil. See toob meieni Itaalia patrioodi Arthur Portoni elukäigu Itaalia 19. sajandi iseseisvusvõitluse taustale. Filmile, mille peaosas tegi oma kinodebüüdi, oli Strežeenov, kirjutas muusika. Helilooja Dmitri Šostakovitši ning erilise tuntuse on sellest pälvinud imekaunis romanss, mis kõlab meile Londoni sümfooniaorkestri esituses Maksim Šostakovitši juhatusel. 1967. aastal linastus kinodes Rootsi lavastaja vuuviider päri film Elvira madigal mis põhineb tõsielu sündmustel Taani tsirkuseartisti Hedvig Jenseni traagilisest elukäigust. Hedvig Jensen lavanimega Elvira madigan armub ühte ohvitseri, kes on aga abielus ja kahe lapse isa. Nad põgenevad koos ja naudivad idüllilist aega kaunis maakohas. Kuni ülekohtune 19. sajandi ühiskond. Nad hävib. Filmi peateemana kõlab Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikontsert number 21 C-duur. Mida sealt peale tuntaksegi nimega Elvira madigana. Ja külas teine osa Mozarti klaverikontserdist number 21 Pjotr Randerschowski ja Varssavi sümfoonikute esituses. Austrias 24 kilomeetri kaugusel Viinist edela suunas asub 200 elanikuga Mayerlingi küla. See asetseb madalate mägedega ümbritsetud orus ning kogu ümbritsev loodus, nagu kannaks endas selle paiga rahu ja vaikust. May ringis asub loss, mille 1886. aastal omandas Austria-Ungari ainuke troonipärija Prints Rudolf von Habs burg, kes tegi sellest endale jahimaja, kuhu ta tavatses kutsuda sõpru jahti pidama ja daame lõbutsema. 1889. aasta 30. jaanuaril leiti kroonprints lossist surnuna koos oma armukese, paruness Mary vetsäraga. Kolmekümneaastane abielus Rudolf lasi maha oma 18 aastase armukese Mary ning sooritas seejärel enesetapu. Kuulujuttude peatamiseks teatati, et prints suri südamerabandusse. Mary surma kohta ei öeldud sõnagi. Sündmuse varjamiseks seati Mary surnukeha kaarikus kahe onu vahel istuma ja sõidutati järgmisel ööl minema. Paljud dokumendid ja tunnistajate ütlused hävitati koheselt, kuna skandaal osutus Habsburgide perekonnale liiga väljakannatamatuks. Kroonprints Rudolfi, noorukese Mary paruness metsara noorima tütre kirglikkust romaanist klatši diviini sammu. Neiu ema jutu järgi olla Mary lootusetult armunud Rudolf sisse pärast seda, kui oli näinud kroonprintsi. Nad pärast teist Merimetsa ära korraldatud avaliku skandaali inglise saadiku ballile kutsus valitsev monarh Franz Joseph kroonprintsi enda juurde ning nõudis igasuguste suhete katkestamist neiuga. Rudolf otsustas eraldada kaunitariga Mayerlingi lossi kavatsusega selgitada, et droon on tunnetest tähtsam ning seetõttu tuleb neil lahku minna. Probleem oli aga selles, et Mary ootas, tantsid last ning teda sunniti lossis tegema aborti, mis aga ebaõnnestus. Maryle algas verejooks ning tal jäid elada ainult mõned tunnid. Särava ja eksootilisena mõeldud lahkumine muutus äkki tragöödiaga ja oli vaja kiiresti leida väljapääs õudsest olukorrast. Saatusliku päeva eelõhtul avaldas õukonna arst Rudolf vilega kohutava tõekroonprintsil endal on krooniline süüfilis ning tal on jäänud elada õige vähe. Armastajapaar kirjutas teineteisele lahkumiskirjad, milles nad rääkisid oma ilusast võimatuks osutunud armastusest. Seejärel laskis Rudolf maha sureva Mary shampanjat ja konjakit ning suunas püstoli oma meele. Tänapäeva Austrias peetakse meeriti Rudolfiga armunute kaitsjaks ning nende saladuslik surm on ümbritsenud nad romantilise Parooliga 1968. aastal jõudis terents yangi lavastaja käe all kinoekraanidele ka selle kauni armastusloo üks ekraaniversioone Omar Sharif Kätrindianööviga peaosades. Filmi tunnusmeloodiana kasutati andaadiot Aram Hatšhaturjan balletist Spartacus, mis kõlab meile Moskva suure teatri sümfooniaorkestri esituses. Aleksander Lazarevi juhatusel. 1842. aastal palus preisi kuningas kirjutada Felix Mandelson partollil saatemuusika William Shakespeare'i näidendi suveunenägu lavastusele mis pidi kantama Berliini lähedal asuvas Potsdami lossis. Selle üheks tuntuimaks numbriks võib pidada pulmamarssi, mis on ühtlasi viska üks kõige enam kasutatud klassikaline muusikapala filmima. Nii näiteks kõlab nendelt soni pulmamarss 1946. aastal Frank kapra filmis kitsa wonderful life ehk imeline elu uudi Alleni 1982. aasta filmis Midsomer nats seks, Kamedi ehk suveöö seksikomöödia ning 1994. aasta romantilises komöödias foor Veding. Raud ehk neli pulma ja matus. Ironiseerivad. Kasutas seda aga Franz Aadrufo 1986. aastal oma linateoses lämerjee FD Anoa ehk pruut mustas, milles Jeanne Moro kehastatud lesknaine otsustab kätte maksta viiele mehele, kes laulatustalituse järel tema abikaasa tapsid. 1971. aastal valmis kuulsal filmilavastajale Loginovi Skontile linateos pealkirjaga Mort Veneetsia ehk Surm Veneetsias mis põhineb Thomas Manni samanimelisele novellile. Filmi muusikalise teemana kasutas Wisconti neljandat Ta osa Gustav Mahleri viiendast sümfooniast, mis tervikuna kujutab endast tegelikult helilooja abikaasale Almas syndlerile pühendatud armastuse avaldust. Film Surm Veneetsias kujutab endast aga tontlikult kaunist metafoori elust ja surmast ning Mahleri muusika täiendab seda perfekt lihtsalt, omandades siin täiesti uue konteksti. Ja Berliini Filharmoonikute esituses Salmon rätli juhatusel kõlas meile Jeto Gustav Mahleri viiendast sümfooniast. Oma 1975. aastal valminud filmis vääri Lindal kasutas Stanley kobrick mitmeid klassikalisi muusikateoseid ning üks neist oli Georg Friedrich Händeli sära vanud süüdist number üksteist-d-moll. Linalugu räägib oportunistliku, ent rahatust noorest iirlasest 18. sajandi Euroopas, keda kehastab rajan onil. Teose visuaalne külg, hüpnootiline sündmuste esitamise viis ja tegelastega. Kohtumise ajendid peegelduvad hendali muusikas, mis loob väljapeetud ja ähvardava temaatilise tausta. 1934. aastal komponeeris Sergei Rahmaninovi oma kuulsa rapsoodia paganiini teemale, mis koosneb 24-st variatsioonist Nicolopaga niini, prilliantsele viiuliga priisile number 24. 1980. aastal valminud, kus armastusfilmis sammuein taim ehk kusagil ajas, milles mängisid peaosi Christopher riiv. Jens Siimon soovitas filmi helilooja John Barry kasutada filmi ühe tunnusmeloodiana rapsoodiast paganiini teemale variatsiooni number 18 mis on neist kõige tuntum ja armastatuim. Lugu annab erilise nostalgilise allteksti filmile, mis toob meieni loo kirjanikust, kes armub vanal portree kujutatud naisesse ning sümpatiseerib end hämmastavale rännakule ajas tagasi, et teda leida. Ja Sergei Rahmaninovi variatsioon number 18 rapsoodiast paganiini teemale kõlas käri grafmani ja New Yorgi filharmoonia orkestri esituses Leonard Bernsteini juhatusel. 1947. aastal rahvusvahelist karjääri alustanud ooperilauljanna Maria Kallas triumfeeris pea kõikides maailma juhtivates ooperimajades esitades nõudeid rikkuja emotsionaalse artistina nii oma lavapartneritele kui ka Impressaariad kõrgeid nõudmisi ning äratas tähelepanu ka oma resoluutse ja skandaalimaigulisi käitumisega. Lauljatari pretensioonikaid väljaastumisi nautiv publik ei aimanud, et niinimetatud raevuka tiigri maski taga peitub tegelikult üksildane ja vägagi õnnetu naine, kes on ennast jäägitult pühendanud kunstile. Kallase isiklik elu oli täis ebaõnnestumisi. Karile jooksis abielu tunduvalt vanema miljonäri Impressaario Giovanni patistamine kiiniga ning lauljatari südame purustas lõplikult Kreeka miljardär ja naftamagnaat Aristottle Onassis, kelle pärast Kallas loobus kogunemist petteks aastateks laulmisest, mille tulemusel tekkisid 1960.-te aastate alguses tal probleemid häälega ning lauljatari hilisemad katsed kontserttegevuse kaudu laulmise juurde tagasi tulla lõppesid sisuliselt läbikukkumisega. Marja kallas suri 16. septembril 1977. aastal, olles vaid 53 aastane. 1993. aastal esilinastus Jonatan Emmy film Philadelphia, mis räägib aidsi haigestunud ja seetõttu vallandatud homoseksuaalsest firma töötajast, kes pöördub oma abipalvega homofoobist. Advokaadi. Toonefilmi üheks emotsionaalsemaks kulminatsiooniks on moment, mil Tom hänksi kehastatav peategelane jagab oma emotsioone advokaadile, keda mängib Denzel Washington, tutvustades talle ühte ooperimaailmapärlitest aariat mamma Morta Umberto Jordaanias ooperis Andreashenieer Marja Kallase esituses. 1890. aastal valmis Klootebessiil neljast klaveripalast koosnev Berga maskas süüt mille üks kauneimaid ja tuntuimad talu kannab pealkirja Kler tüliin ehk kuuvalgus. Ja loomulikult on see leidnud kasutust ka mitmetes filmides. 1940. aastal tahtis Walt Disney seda kasutada oma filmis fantaasia ent liigse pikkuse tõttu jäi see montaažiruumi põrandale. 1983. aastal kasutas Federico Fellini seda oma filmis Ellanavia ehk ja laev läheb. Ja 2001. aastal Steveend Sonberg silmis pation. 2008. aastal kõlas sõjaga Stefani Mayeri menuromaani ehk videvik põhjal valminud filmisarja avaosas milles vampiiri noormees Edwards, kallen tutvustab seda kui ühte oma lemmikmuusikapala oma armastatule Vello tsoonile. 2010. aastal esilinastunud film tekkinud Speed ehk kuninga kõne räägib inglise kuninganna Elizabeth, teise isast, kuningas George kuuendast tema troonile tõusmisest ja oma kõnede efektist jagusaamisest. Filmirežissöör Tom Hooper hakkas filmi tegemiseks materjali koguma juba 1970.-te aastate lõpul ent George kuuenda abikaasa Elizabeth paus Lion palus tema eluajal seda filmi mitte valmis teha ning alles pärast tema surma 2002. aastal hakkas Huper projektiga edasi töötama. Film võitis ka neli Oscari auhinda, sealhulgas parima filmi oma. Tänu Austraalia logopeedile Tanel lõugile suutis George kuues 1939. aasta septembris laitmatult sooritada raadioesinemise, milles Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale Filmis, milles George kuuenda rollis tegi suurepärase osatäitmise Cowinfors kõlab selle kõne taustaks allegreto Ludwig van Beethoveni seitsmendast sümfooniast. A-duur. Või sa? Vedaja ja stuudios olid Triin Ella, Jaak Jõekallas ja helioperaator Evelin Voodla.