Sel suvel on ajakirjanduses olnud üsna palju juttu Kiikla mõisahoonesse lasteaia noorte turvakodumarja rajamisest. Eeskätt on räägitud barokkansambli Corelli konsort muusikute heategevuslikust kontserdist, annetuste kogumiseks, mõisahoonete renoveerimise jaoks. Kiik, kloun, üks väärika ajalooga vana mõisakompleks. Aastaid tühjana ja looduse meelevallas seisnud. Mittetulundusühing, avatud värav ja selle energiline juht Marie Edala asusid juba kolm aastat tagasi pättusi koguma ja nagu peagi kuulete, on väikeseid panuseid saabunud mitmest nurgast kogu maailmast. Kiikla taastamiseks on raha andnud ka kohalik vallavalitsus ja paljud erafirmad ning kõigil muusikalisõpradel, kes möödunud sügisel Tallinna linnahallis Oliveri etenduse vaheaegadel korjandus pappidesse raha panid, peaks surema huvi kuulda, mis nende annetustest on nüüd edasi saanud. Niisiis läheme ajas tagasi eelmisesse pühap päeva kui huvilised ja asjasse pühendunud olid kogunenud Kiikla mõisa peamaja ette, kus vihmajärgne tuul räsis mõisapargi vanu puid ja trügis raadiomikrofoni. Barokiaegset trompetit puhusid kõnekoosolekuavad tukspuhujad olid Priit Aimla ja Taavi Guntu ning ja ajaloolane Jüri Kuuskemaa viis kuulajad rännakule läbi Kiikla mõisa kuulsusrikaste sajandite. Tere õhtust. Umbes 220 aastat tagasi kirjutas Virumaa pastori poeg Friedrich Gustav Farvilius kes oli saanud tol ajal siinsamas selles samas hoones koduõpetajaks järgmist. Kuigi Kiikla on metsases kogu naabrusest ära lõigatud alal ja looduse poolest väga napilt väliste võludega ehitatud heade inimeste sageli külastatavaks kogunemiskohaks. Kuna majahärral Parun Roosenil on peamiselt näiteks omadusteks joviaalsus ja külalislahkus. Ning seesinane Rosen oli kena tütre isa ja see mõjutas kaasa, et siin hakkas 1783.-st aastast käima üks kena noormees, kes oli saadetud Peterburist äsja loodud asehaldur korra kubermanguvalitsuse piinlikke asjade departemangu sekretäriks. Seda tuleb mõista kui kriminaalosakond. Ja see noormees August von Kotzebue tunni suvi Kiikla mõisapreili vastu ning siiski tema. Ja kuna tema ja papa oli ka huvitatud teatrist siis taime ajutiselt tekkis siin väikene koduteater. Ja selle koduteatriga oli veel nõnda, et August Kotzebue kirjutas siin sellest sinases hoones kaks oma näidenditest. Ning ka arvelius. Seesinane koduõpetaja siit mängis kaasa ja ta kirjutas ka seekordse poolt välja antud ajakirjale füür kaistunud herts hingele ja südamele mitmesuguseid kirjutasin aga nüüd Friedrich Gustav, parun Rosen, pooliga valitsusnõunik, kubermanguvalitsuses ja mõjukas isik ning tema ratas igati August von Kotzebue algatuste teatri loomiseks. Kui nüüd August kutsepuu oli 1784. aastal oma kulu ja kirjadega rajanud Kanuti gildi hoones saali lava Etsaks teatri tükkisid ette kanda siis selle Kiikla koduteatri raskuspunkt hakkas Kiiklas Tallinna kanduma, kusjuures sellele andis veel tõuget asjaolu, et koguni päikesest talliski linnas pisikeses sõjasadamalinnas pooli tekkinud Jaakob fon luugeni kodu, teatrikene. Nii et see paik siin on oluline meie teatri ajaloole. Kuid see on ainult üks tema aspekt. Selle koduteatri juurest viib meid ka otsene tee heategevuse juurde. Kuidas need omavahel seotud said olla võrgem see sina, Norwilius kes oli kirjutuslike kalduvustega, kes alustas ajakirja kirjutamisest ja kellest on teada, et ta muide kirjutas ka kaks luuletust Alexanderi esimese Tallinna saabumise puhul ja kirjutas kaksikdraama Eliisa, mis Riiaska kirjastati ning tema võttis enda kätte ka mitmesuguseid selliseid õpetlikke raamatuid, mis olid Saksamaal väljaantud Etneid vaadata, kohandada ja ümber panna Eesti olude jaoks. Et Eesti talupojad võiksid ka nendest mõningat hingekosutust ja mõningat näpunäidet saada. Ning siin selles samas hoones on kirjutanud koduõpetaja armeenus Kaksama kõige tähtsamat teost mille täielikult pealkirjad on. Ärge pange pahaks, ma loen need pealkirjad ette, mitte nii, nagu nad lugeda tuleks nagu neid, vaid nii nagu nad kirjutatud on, et anda teile ühtlasi aimu tolleaegse kirjaviisi säralisust. Üks kaunis juttu ja õpetus vaat sõbra poolest meie maa-laste heaks ja nendele rõõmsaks ajaviiteks kogutud ja kokku pandud, kes aegsasti pivad lugema kaks jagu. Ja teine raamat, mille Arvilius kirjutas, tõsi küll, ka mitte niivõrd täiesti originaalteosena, kuivõrd lähtudes. Ühes saksa autori puhovi kirjutiste järgi on rappa Joosepi hända ja appi raamat kui ta rahvas voib rõõmsasti Ellada ausal viisil rikkaks saada. Väga oluline õpetus ja issi enne selle ja meie rahvale von sukuses hädas ja viletsuses appi anda. Ja see rannaJoosepi hädaabiraamat kirjastati teatriseltsi rahadega tiraaž oli 10000 ning jagati tasuta talupoegadele, kuidas nemad oma hädas võivad abi leida ja võimalik, et sellelaadiline idee oleks ka tänapäeval tarviline, kuigi muidugi millist abi Tänapäevase hädas leida on võib-olla natuke erinev sellest, mis oli seal minevikus. Aga üks häda, mis meil on, on meie laste hätta ja see laste häda on muidugi suur, sellepärast et esiteks me muretseme endale liiga vähe lapsi keskmises eesti perekonnas on, eks ole, üks laps, üks kassiks koer ja mõnes isegi seda mitte. Aga selle tõttu on eriti kurb, et isegi need vähesed lapsed, kes on meil Eestis olemas, on peale kasvamas. Kõik neist ei ole väärikates kodudes, osadel pole üldse kodu. Ja vaata siit meie tänase õhtu peateema minevikku. Hädaabi viib ka tänapäevase heategevuse juurde ja sellest, mis toimumas on ja mis on plaanis, räägivad juba mittetulundusühingu avatud värav, juhid. Ma arvan, et tänu sellele Fifi juhatanud nad ainult aru, miks me tulime ja miks me Kiiklas seda tahame, dialastekodu, te näete, kultuur on siin juba muruse kivides hädaabi omast käest võtta. Eesti kirjandus, Eesti teater on siit alguse saanud. Ma arvan, et need lapsed, kes kasvavad siin meie juures kasvavad, säilitaks, nagu me tahaksime, ehk siis lastekodumarja samasuguseks hirmumärgiks nagu prantsuse lütseum, Inglise kolledž. Et laps, kes tavaliselt lastekodust on tulnud. Ta pelgab ja kardab öelda, et on lastekodulaps. See on nüüd nagu üks eesmärk, sellel, aga teine eesmärke palju laiem on võib-olla see, et me oleme kogu aeg rääkinud, see projekt ei ole pelgalt lastekodu. Seda projekti võiks vabalt nimetada lootuse projektiks meie, kes me oleme siia koondunud. Uskuge need inimesed ja neil on mujalgi kõike muud teha. Nad on edukad inimesed. Kama aga nad arvavad, et neil on elus midagi muud ka veel teha. Need on need inimesed, kes tulid Oliveri etendusele ja igaüks andis oma panuse. Kui me räägime sellest Oliveri etendusest, siis nendes karpides, uskuge, oli 50 kroonised saada kokku peaaegu 100000 50 krooniga, see on suur raha. See on Bill Clinton, kes tuli ja äripäeva seminari heategevusosa pühendas kiitma lastekodule. Seal Belastaga lapsed, kes on Soomes 80 aastat tegutsenud laste kaitsmisel ja päästmisel, kes on ülemaailmse organisatsioonis seibe Children üks osa. See on suur optimistid, kelle klubisid Eestimaal on praegu kolm. Ja samal ajal ma võin öelda, et üle maailma on 35000 klubi ja samal ajal on need klubid Austraalias saatnud oma pisikese pisku annetuse siin Eestimaal. Ja kui me räägime ülemaailmsest integratsioonist, siis päris auga Juhkusega me võime öelda, et Kiikla, see ongi ülemaailmne integratsioon. Rääkimata sellest, et selle töö käigus, kui me oleme siin käinud koos pea neli aastat kui on küsitud, et mis te sellest saate, me ei saa mitte midagi materiaalset. Aga uskuge, need sõbrad, see töörõõm, mis siit on kaasa viidud see on suur asi. Tahaksin eriti tähelepanu pöörata Mäetagusele ja Mäetaguse vallavolikogule ja Mäetaguse vallavanemale. Inimesed, kellel praegu Eestimaal on nähtavasti kõige rohkem raha nii-öelda valla raha. Aga kes seda enam on mõelnud selle peale, mis juhtub 10 aasta pärast, mis juhtub viie aasta pärast? Me tahaksime, et meie lastega koos nendes majades õpiksid inimesed käsitööd tegema. Me tahame siia luua seminarikeskuse. Me tahame, et siin saaks õpetada välja sotsiaaltöötajaid suurte perede liikmeid, kuidas hakkama saada. Nii et ma arvan, et see projekt, nii nagu on küsitud, et millal see valmis saab, see on pikk projekt, ma arvan, et ei saa niipea valmis. Selles pole midagi. Inimesed peavad püstitama eesmärke, mis on natukene kaugemal kui nende enda nina. Nii et, kallid eestimaalased, ma arvan, et see projekt on meie kõigi projekt. Sest need lapsed on meie kõigi lapsed. Nii Soomemaal, Eestimaal kui kaugel Austraalias. Siia on oma raha saatnud ka Kanadast akadeemilised Kanada naised. Siia on Genfi kyll saatnud oma raha küll need rahad on väikesed, te võite küsida, miks valmis ei ole. Need on kõik pisikesed raha, mis on tulnud. Aga kokku teevad nad suure suure panuse. Ma loodan väga, et meiega liitub ja lööb kaasa veel väga palju firmasid. Ja ma loodan, et ma võin selle välja öelda ka Eesti energia on lubanud oma toetust, sest meile nii nagu paljud teised firmadel ja täna Mäetagusel ei korjata piletiraha mitte kelleltki. Igalühel on oma südametunnistuse järgi võimalik kanda raha sellesse suurde raha torusse. Ja ma loodan, et me ei kohtu siin esimestega viimast korda sest see paik on seda väärt, et siia tagasi tulla. Ja siin hakkavad tõepoolest mõne aja pärast kasvama eesti lapsed, kellel võib-olla kodus ei olnudki nii hea olla, aga me loodame, et me suudame neid kasvatada. Toredad kodanikud, Eesti maalegi teavad, mida on väärt heategevus mida on väärt inimeste südameheadus. Suur aitäh teile, te siia tulite ja ma tahaksin eriliselt tänada Corelli muusikut kes osutas meile suurt au, tulles kaasa selle projektiga, olles mängimas nende iidsete pillide peal, neid väga-väga vanu lugusid. Ma arvan, et see on seesama vaim, mis tuleb kaasa sellest samast Kiikla mõisast nii ajaloost, teatrist kui kirjandusest. Suur aitäh teile kõigile. Järgmisena astus kuulajate ette kiitlas kas rajamist või renoveerimist ootavate hoonete arhitekt ja taastamise planeerija. Arhitekt Fredi Tombs. Tere õhtust teile ja meeldivat kohtumist siin Kiiklas. Mina arhitektina peaksin kokku panema nüüd selle kava ja programmi ja joonised selle kohta, et realiseerida kõiki neid toredaid mõtteid, mis tegelikult tekkinud on. Ma tahaksin kõigepealt öelda seda, et ajalugu juba näitas, te kuulsite hiljuti siin milline kultuuri tähtis on Kiikla mõisal. Ja Ta on seisnud juba õige mitu aastat sellisena, et keegi teda õieti ei kasuta, hooned lagunevad. Aga siin on suurepärane park ja ka need hooned tegelikult võimaldavad teha kõike seda, mis, mis kavas on. Ja ma tahaksin lühidalt tutvustada, mismoodi meil on ette nähtud neid hooneid kasutada ja millises järjekorras neid ajaloolisi hooneid on siin kokku kuus, aga nendele lisanduvad peremajad, mille algus on seal juba tehtud, neid tuleb viis, need kokku. Lõpuprogrammis on ette nähtud 11 hoonet, see on terve kompleks ajaloolises keskuses kuhu siis peaks tulema tagasi elu ja just laste ja noorte elu. Ja minu arvates on väga oluline ka see, et, et see mõte on hakanud idanema just siin Ida-Virumaal, Mäetagusel, kus rahvas selles suhtes on pooldavalt andnud oma hinnangu ja on nõus seda kõike realiseerima. See programm on muidugi suur ja ta peab kestma ilmselt õige mitu aastat, kuid esmajärjekorras on ette nähtud ehitada välja tere majad, kõigepealt kaks peremaja katlamaja ja siinsamas siis kõrvalõppetöökodade hoone, kus siis on ette nähtud ruumid nii tütarlastele kui poistele käsitöö õppimiseks. Peale selle on ka siin suurepärane mõisa kuivatimisse ja pargi serva jääb, ta on üks ilusamaid hooneid siin selles kompleksis sinna on ette nähtud siis nii-öelda kojad või töökojad, keraamikatöökoda, klaasitöökoda ja pesukoda. Ja siia tõllakuuri on ette nähtud siis seminarikeskus. See hoone, mis siin meie selja taga on, see on mõisa peahoone. Ta on küllaltki armetus seisus, kuid mitte lootusetu. Siin on ühiskondlikus korras juba tehtud üsna palju tööd, tähendab see hoone seest on juba puhastatud lisast ja prahist. Kahjuks me siia sisse minna ei saa, sellepärast et kohati on ta veel avariiseisundis. Aga juba tänavu on ette nähtud alustada siin katuse restaureerimist ja kõigepealt hoone saab katuse ja mis siia alla siis tuleb, tähendab, see oleks nagu siis ka tulevikus selle lastekodu keskus. Sellesse keskus on ette nähtud see mõisa saal uuesti tagasi teha oma kõrvalhoonete ja, ja väikese siis labaga või estraadiga. Siis siin on väga suurepärane keldrikorrus võlvitud lagedega, keldriaknad on küll kinni müüritud, aga need tulevad avamisele ja keldrisse tuleb siis õppeköök, kus siis lapsed õpivad toiduvalmistamist kõik muud sellel juurde kuulumist, samuti väike pagaritöökoda raamatukogu, mis on siia esimesele korrusele veel ette nähtud, arvestades juba siin kunagist arvjelduse elamist ja tegemist. Ja muidugi see mõisa saal peaks tulevikus siis võimaldama vähemalt samasuguseid etendusi korraldada, kui siin kunagi ammu on juba Kotzebue Arviliuse poolt korraldatud. Ja ma olen päris veendunud, et, et see, mis härra kuuske masin enne rääkis, on üks suurepärane sisu kogu sellele Kiikla keskusele. Ja ma olen päris veendunud selles, et, et kui Kotzeburajas teatri Tallinnas 1789 aga etendused siin majas tubateatrina toimusid juba 1780 see tähendab seda, et küllap Kotzebue ikkagi katsetas enne oma lugusid siin just Kiiklas ja siis viis alles Tallinnas lavale. See on noh, üks niisugune tore versioon. Aga selles mõttes väga niisugune oluline ja arvestatav versioon kogu selle väljakujundamisel siin siin on päris suur territoorium tähendab suuremat punane õunapuuaed, mille sisse ulatuvad ka peremajad ja selle taga edasi on põllud. Ja ma tahaks väga loota, et need lapsed, kes siia kunagi tulevad ja hakkavad siin kasvama, et nad siiski saatsid selle töö armastuse ja töö tahtmise endaga kaasa viia, kui nad siit lahkuvad ja et see töö armastus oleks jõutud just maaga seotud koduga, selles mõttes on ka peremajad kavandatud selliselt, et igas majas on üks perekond ja ka muu õpetus, mis paratamatult peab iga inimese või noore inimese juurde eriti kuuluma, on see käsitööoskus, on siis kangakudumine, õmblemine, tütarlastele või siis puutöö või metallitöö poistele ja muidugi ka muu ütleme niisugune kunstipärane tegevus. Ja kogu mõte ongi selles, et, et see ajalooliste hoonete kompleks, et ta uuesti saaks elu sisse ja oleks üks niisugune keskus sellele Kiiklale mis praegu, paraku, kui siin vaadata, mitmed majad on tühjaks jäänud, et uuesti seda elu siia Kiiklasse tagasi tuua. Ja no ma loodan küll väga, et, et see rahvas, kes siin oma mõistuse ja käega selle asja juures on ja, ja tahab kaasa aidata, et sellest tööst lõpuks siiski asja saab ja et me kõik võiksime sellest rõõmu tunda, aitäh teid. Mitmed Kiikla mõisa taastamise ja lastekodu rajamisega seotud või seda toetavad inimesed avaldasid pühapäeval Kiiklas heameelt selle üle, et arhitektuurse lahenduse oli nõus tegema Fredi Tombs mitut projekteerimis, üritust juhtinud, peaarhitektina töötanud ja restauraatorid koolitanud arhitektuurimälestisi, kaitsnud vanu mõisuja, linnasüdameid uuele elule aidanud mees. Ka Fredi tomp sisenäib olevat Kiikla projektist innustunud. Jah, minule tehti ettepanek, et ma võtaksin osa sellest tööst ja ma käisin siin kohapeal, vaatasin järgi, ja kuna ma olen mõistetega üsna palju tegelenud. Ja see on nii õnneks juba 12. mõis, mida ma püüan elustada Inimesed olid toredad ja ma võtsin selle pakkumise vastu. Kuid see programm, see kujunes välja üsna mitme siia käimisega arutamisega istumistega, kaalutlemistega, nendepoolsed, ettepanekud, programmid, mina pidin vaatama seda jälle ehituslikust seisukohast, kas vastab tervisekaitse nõuetele, tuletõrjenõuetele, muinsuskaitse nõuetele, selles vestluses ja, ja kokku klappimises lõpuks siis kujunes välja programm. Ma sain alguses aru, et peatähelepanu keskendub Kiikla mõisa uuesti üles ehitamisele, aga täna siin ringi vaadates ma saan aru, et kõige esmane ülesanne oli siiski projekteerida nõndanimetatud peremaju ja need on üsna suured. Ja tähendab, võib-olla see asi natukene pöördus ka teise kanti, kuna mina leidsin, et kõige tähtsam, mis siia üldse on, kui me seome teda lastekoduga, et siis peaksid olema ikkagi need hooned kõige esmased, mis, mis kõige vajalikumad on selle tõttu tekkiski siis niisugune kava või programm, et kõigepealt peremajad, neid pere mõju on ette nähtud viis ja need pered on arvestades võrdlemisi arvukat, mina arvestasin selle järgi, et minu vanaisal oli vanaemal oli 12 last, miks ei võiks siis näiteks ühes peremajas olla 10 last näiteks. Ja praegu ongi arvestatud niimoodi, et on emakasvataja ja 10 last ja need lapsed on ka erinevas vanuses, tähendab nii nagu tavaliselt maaperedes ikkagi on olnud. Et osa väiksemad osa on suuremad ja, ja nad on siis nendes peremajadest kuni 18. eluaastani. Ja teiseks kõige tähtsamaks siis selle kõrval oli see, et, et mis need lapsed siin ikkagi tegema hakkavad. Et kui me nad kindlustame elamisega ja toiduga, aga, aga mis siis edasi saab. Ja siin oligi ettepanek selles, see peab tingimata olema täidetud tööga tähendab väga mitmekülgse tööga. Siin on põllumaad nii palju, et on võimalik siin ka põlluharimisega tegeleda või, või siis aiandusega näiteks aga ka samuti nii nagu meil taluski vajalik on, et me peame oskama toitu valmistada, selleks on peahoones ette nähtud õppeköök. Me peame oskama mingil määral puutööd teha, metallitööd teha, et käed oleksid ikkagi lastel lahti ja sellest lähtudes siis on tehtud sellised õppetöökojad nendes mõisahoonetes, et neid kasutada lihtsalt võtavad kasutusele. Ja kokkuvõttes muidugi me siis teeme selle mõisa, mis on niimoodi lagunevast seisus. Me teeme Te olete planeerinud kahekorruselised, need peremajad. Kui palju on nüüd nendes seda eestlase ihaldatud euroehitust remonti ja kui palju te pidasite silmas peremajad, harmoneerub seid kuidagi ka Kiikla mõisa peahoonega? Siin oligi, eks probleem see, et viia peremajad kuidagi sellesse mõisaansamblisse ja praegu nad ei ole veel oma kuju lõpliku saanud, aga arvestatud ongi sellega. Nad armoneeruksid mõisahoonetega, kui nad mõistavad, ka korda, saavad ta moodustaks ühe terviku ja selle tõttu ka on selles peremajade arhitektuuris natukene rohkem. Võib-olla niisugust mängu Nad ei ole tehtud mitte tänapäeva mõistes niiskusekastide ehitusena, mida me tänapäeval väga armastame. Aga seal on omad niuksed, arhitektuursed nüansid ja sinna tulevad rõdukesed, kus lapsed saavad siis ka välja tulla ja oma ütleme, üüriideid näiteks seal tuulutada ja kõik see on niimoodi, on arvestatud ja samuti kõik ruumid, mis seal peremajas on ette nähtud need kõik arvestavalt muid tänapäevaseid tingimusi, pesemisruumid ja riiete kuivatusõied, valmistus triikimine, nende parandamine ja kõik niisugused asjad on arvesse võetud. Ja muidugi siis natukene suurem köök, kus siis see pereema kasvataja võiks siis oma abilistega nii palju, kui neid seal siis tuleb, võib ka toitu valmistada ja serveerida ja seal söögiruum eraldi. Nii et see on nagu kõik niimoodi arvesse võetud, et kui üks niisugune pere hakkab funktsioneerima, et tal on kõik need võimalused tänapäeva tingimused olemas. Mille poolest Kiikla vana mõisahoone teid restauraatori ja projekteerijana köidab? Vaat seda ma ei saaks eriti öelda, et ta nii hirmsasti köitev on. Ma juba ütlesin, et ma olen kõige mitmemõisaga tegelenud ja ja kui seda vaadates ta praegu paistab üsna armetackene. Aga teda võib teha väga kauniks, tähendab, see on see võimalus, on olemas ja need, ütleme, need niisugused arhitektuursed märgid, eestlane võiks, seal on värvimaalinguid on olnud sees juba jäljed, on näha siis need väljas arhitektuurist, tugevad karniisid ja uste ja akende raamistused ja tähendab, kui ta saab korda ja saab oma värvipildi. Ma küll väga loodan, et, et see hakkab kõik loodusega koos kaasa mängima ja kõik need teised hooned, mis me siin nüüd kasutusele võtame, nad on toredad paaristut siin mõlemal, nii Haidal kui tõllakuuril. Ja kui nad avame ja, ja oma värviga ka ilusti korda teeme. Minu nägemuses küll see päris niisugune tore keskus. Ja sellele saab siis tänapäevane funktsioon, et seal lasteaia noortekodu administratiivne keskus, aga ka sugune kursuste korraldamise koht. Seega tuleb tähendab, kursuste korraldamine on üks eraldi tingimus, mis on ka minule siin kaasa antud juurde ja selleks ongi see nagu seminaride hoone nüüd, mis on tõllakuurile arvestatud. Et seal on võimalik korraldada seminare, kursuseid ja seal on võimalik ka ööbida, nii et on väljaspoolt võimalik siia tulla. Mina kujutan seda ette ka koos, ütleme selle üks on see laste ja noorte kasvatamiseks ja teine on võib-olla selle õpetuse väljajagamine või välja andma nii et et ta peaks nagu mitmekordselt töötama nii, nii väljapoole kui väljast sissepoole. Tänan teid niisuguse suurepärase visiooni loomise eest teha, kontsert on juba alanud, ma soovin teile head kontserdi erilist. Barokkansambli Corelli konsort heategevuskontsert Kiikla mõis lastekodumarja toetuseks peeti samas lähedal kaunilt restaureeritud Mäetaguse mõisas sest Kiikla mõis pole veel kontsertide pidamiseks kohane paik. Aga ta saab selleks. Siin salvestus Mäetaguse mõisa suurest saalist, kui kõlab kraave ja allegro ärkanšilocaralli d-moll triosonaadist. Barokkriiulitel musitseerivad May'l Sildos ja Meelis Orgse, Peeter Sara puubarokkfagoti, Lembi Tork Seclavessiinil. Mittetulundusühingu avatud värav, juhatuse esimees ja kiitla projekti innustunud eestvedaja Marie Edala, kuidas kogu suurprojekt alguse sai? Ma arvan, et see on päris pikk lugu selles mõttes, et see koosne ainult ühest juhusest. Ma mäletan, mu noorem poeg oli pisikene ja ma sattusin mingipärast väga-väga tähtsad koosolekud nagu ikka maailmas poodi ja nägin ühte väikest poissi, poiss oli, ma arvan, aastates kaheksa kuni 10. Poiss tuli mu juurde ja küsis, et tädi, kas annad mulle raha, mõtlesin, arvamusel ei anna, aga, aga mine poodi, võta, mida sa taadiuma maksan kinni. Poiss läks ja võttis leiva. Tõepoolest, see novembrikuudel oli ainult tuulepluus, oli Tallinnas, see oli Tallinnas. Me leppisime kokku, et ma ütlesin talle ka, et mul on kohutavalt piinlik, ma pean jooksma edasi, aga lepime kokku, et me saame homme samal kellaajal kokku. Riskisin ma muidugi sellega, et ta ei tule. Aga kogu selle päeva ma tegelesin sellega, et kuhu see vaene laps panna. Ja ma helistasin läbi kõikvõimalike instants, ma ei hakka pikalt sellest rääkima ja me jõudsime lõpuks sinnamaani välja, et balti jaama juures oli mingi niisugune turvakodu. Ma viisin ta sinna, aga ma ütlen teile päris ausalt, et ma saan suurepäraselt aru, kui ta läks sealt ära, kuigi me leppisime kokku õhtuni, seal oli, mina ka ei oleks sinna jäänud. Seal olid haiged vanainimesed väga õiged päris kurvas seisus maja oli niisugune mono ja ja ma arvan, et see oli päris nukker. Ja kogu selle reisi tulemusena ma sain aru, et et tegelikult on neid lapsi päris palju veel, kes vajaks seda abi. Teine asi ja kirjastaja me olime sattunud täiesti juhuslikult vaka lastekodusse. Lihtsalt meil raamatuid üle, mida anda, sotsiaalministeerium andis nimekirjaga, kellele anda, ja ma otsustasin, et ma olen tegelikult elus, esimest korda vaatame, milline näeb välja lastekodu. Sattusin kokku seal selle lastekodu väga toreda juhiga, proua aimega, proovime ilmsaluga. Ja pärast elu keerdkäike, ma olin mitu aastat nagu käisin ka seal Bakalaste kodus. Juhtus nii, et proua Aime ei töötanud enam vokaal. Ja siis ma mõtlesin, et miks ka mitte mõelda, vaadata ja proovida ja teha nagu natukene teist tüüpi lastekodu. Tähendab juba meedi kodanlikul ajal lasteaeda tulid mõisades tegelikult. Ja kui me räägime, lastekodusid lastel tegelikult ei ole niisugust oma aialappi reeglina. No eriti kui me räägime Tallinna lastekodudest. Teiseks, see, mis neil puudu jääb, on tõesti see aktiivne tegevus, et neile antakse täiesti söök ja ma usun, et ka panin pedagoogiline kasvatus. Aga see, et ta saaks midagi teha, see, et tal oleks tugiisikud ja läheb välja sealt lastekodust, ma arvan, et see on kõige olulisem, sest et proovige hakkama saada, kui me anname teile 6000, teil pole tooli ja mitte midagi, tegelikult ei ole väga sellest, et teil ei ole elukogemust. Ja küsimus on selles, palju siis ettevõtjaid võtab endale niisuguse inimese tööle, kellel tegelikult puudub igasugune mulle ettevalmistus eluks. Ideena kasvas sellest välja, et teeks midagi täiesti teistsugust ja miks just mõis, eks meid on lahutatud selle eest, et noh, nüüd siis mais ja pompöösne ja kus on mõeldud välja. Ma arvan, et et mõis on tõepoolest see, mis võiks anda nendele lastele eneseväärikuse. Lastekodulaps on ju selline, kes suurena ei tunnista, et lastekodust tulnud, sest et laps võtab selle oma süüks, ta arvab, et tema oli kole rumal, mis iganes. Miks ema isa jätsite? Et me tahaks, et tõesti nii nagu nii nagu me oleme rääkinud mitu korda, et see laps saaks kaasa ellu sellise nii-öelda firmamärgi, nagu on prantsuse lütseum on Inglise kolledž, kui te ütlete, et ma lastekodust Maria, siis kõlab tõepoolest uhkelt peale selle, kui paljud meist saavad öelda, et nad on mõisaomanikud. Aga see mõis kuulub sellele lastekodule. Ja see küsimus, et mitu korda küsid, noh, aga kui midagi juhtub, mis siis saab? Midagi ei saa, see läheb teisele mittetulundusühingule, kes tegeleb sama tüüpi üritusega, nii et ükski, kes kaasa läheb, ühtegi kivi endaga kaasa ei võta. Te olete asunud vabatahtlikke. Ootuste korjamise teele, et selle rahaga rajada peremaju sinna Kiikla mõisa ümbrusesse ja kiitla mõis ise korda teha. Mõis jätab praegu üsna troostitu mulje. Seinad on püsti. Katus on peal, aga ta ei ole vist väga vihmakindel. Ja minu küsimus on see, kuidas te leidsite Kiiklamise, miks te just selle valisite, kuna proua hiljem salu ise on pärit Mäetaguselt, siis küsisin ka mina, et kas selles kandis mõnda mõisa võiks olla, Eestimaal on ju teada, et mõisad seisavad tühjana tegelikult. Ja täiesti puhtjuhuslikult. Öelge veel, et jumala sarm tõepoolest, seal ta seisis ja kuna vallavalitsus otsis talle tegelikult ostjat, oi küll pakutud, aga ma saan aru, et need firmad, kes pakkusid, ei olnud vallavalitsuse jaoks piisavalt soliidsed oli parasjagu müügis see mõis ja, ja nii me siis nagu läksime läbirääkimistele vallavolikogu, kes oli nii tore ja sai aru, et mittetulundusühingule mõisa müües ei saada mitte tulu selle müügi pealt, vaid selle pealt, mis tulevikus tuleb. Selles mõttes ma pean ütlema, et Mäetaguse vald on Eestimaa on minu meelest üks perspektiivikamaid valdu, kes praegu, olles kõige rikkam, suudab näha ka ninast natuke kaugemale, sellepärast et igavesti ei kesta need saastus maksud ja, ja ma arvan, et need, kes kadestavad hetkel Mäetaguse mõisa, ma arvan, et ei ole kadestamisväärt raha, mis sealt saadakse. Aga tore on see, et vald suudab näha kaugemale, et juhul kui seda maksa enam ei ole, siis neil on midagi muud, millega oma inimesi tööl hoida. Missuguseid suhtumisi te olete selle kolme-nelja aasta vältel kogenud inimestel, kellele olete oma projekti tutvustanud ja, ja lootnud, et nad vabatahtlikult annetavad selle heaks? Eestimaal on üldtuntud, eriti olümpiamängude aeg on seda hea öelda, et toetatakse sporti. Küsimus on ainult selles, et vaadake, kui me toetame praegu sporti ja meie lapsed jooksevad tänaval süstlad peos kes siis tulevikus sinna sportima lähevad? See on nagu selles mõttes natukene kummaline, aga ma arvan, et me ei ole veel lapsekingadest välja kasvanud. Küllap me jõuame sinna, kus, kus on praegu välismaa, selles mõttes, et igal soliidsem firmal on au ja kohustus toetada ühte sotsiaalprojekti. Loomulikult on päris raske aru saada, miks inimene, kes tegelikult on äris, miks ta tegeleb sellega. Ma arvan, et see on kummaline, on Eestimaal. Ma arvan, et see ei ole kummaline välismaal. Missugune on olnud kohalike inimeste suhtumine sellesse projekti? Ma arvan, et mitmesugune selles mõttes, et vaadake, eestlane on nii, nagu ma olen naljatamisi öelnud, ugrimugri, nii ta ongi. Ega me ei võta väga kiirelt omaks, me vaatame natukene nurgast ja üldse ei võeta ju mujalt tulnud inimesi väga kiirelt omaks, eriti maakohtades. Nii et selles mõttes pole see midagi originaalset, et meid on tükk aega vaadatud. Ja et me oleme pidanud tükk aega ennast tõestama. Ma mäletan, et esimene tunnustus, mis on minu jaoks küll tõeline tunnustes, oli see, kui me tulime esimestele talgutele ja meil oli üle 100 inimese. Ja kui vallavanem vaatas mulle otsa, ütles. Ma arvasin, et sa oled tubli tüdruk, aga ma ei uskunud, et nii. Ma arvan, et see on niisugune noh, tõeliselt siiras tunnustus. Ja me oleme tõesti kolm aastat teinud vabatahtlikena seda lammutustööd, siin on Eesti tippkunstnikud kipp arstid olnud lammutamas ja tegemas. Ja ma arvan, et see mõis näeb praegu niisugune natuke loovutu välja. Tegelikult ta ei ole üldse lohutus, seisnes, sest me oleme puhastamata puhtaks ta oli ikka seest päris täis ehitatud, nii nagu meie mõisad, kõik raha, mis me sellega oleme kokku hoidnud, on umbes poolest miljonist miljonini. Et praegu ta ootab just seda tehakse pakkumised katusele. Ja õnneks tänu meie kultuuriministrile härra Urmas Paetile, kes minu meelest suudab absoluutselt kindlalt täpselt paika panna eesti kultuuri niisuguseid kohti, kuhu raha tuleks suunata ja nagu te teate, Kiiklas on saanud teater ja kirjandus alguse. Tänu sellele me saame alustada katuse parandustöödega, aga loomulikult, kuna ta on muinsuskaitse all olev objekt siis seda rahaprojektideks läheb päris palju, sest et seal ei tohi lihtsalt niimoodi. Võtsite kirve kätte, hakkasite lammutama. Ma küsisin ka Mäetaguse vallavanema Veljo Kingissepa käest, kuidas kohalik rahvas sellesse projekti suhtub ja kuulame siin tema vastust. Mittetulundusühing avatud värav on püüdnud Kiikla laste ja noorte ja turvakodu rajamiseks jõupingutusi teha juba kolm aastat. Siis kuidas see kohalik rahvas, selle idee on vastu võtnud, mida on kritiseeritud, kas on umbusku, kasson, usku ja lootust? Lootust ikka on sest alguses oli projektile küllaltki suur toetus, sest kiitla mõis oli kasutamata mitu aastat ja vallavalitsus otsis talle ka omaniku, kes võtaks ta kasutusele ja siis avatud värava ettepanek oli küllaltki hea. Lisaks sellele, et oleks need hooned kasutusele võetud oli seal plaanis ehitada veel viis pereelamut ja kiik loeks saanud küllaltki elu jälle käima töökohti ja nii edasi. Aga te ütlete, tingivas kõneviisis oleks, kas on vastuolusid, kas tagasilööke, mis ühegi projekti puhul ei ole ju ei teab mis imeasi? Probleem on praegu kütusega, sest kahjuks ehitus praegu seisab ja noh, ma igal juhul loodan, et järgmine nädal tuleb ehitaja peale, on ta siis sama firma kes alustas, või siis äkki uus firma avatud värav, neid läbirääkimisi praegu peab. Ja annaks jumal, et asigi kiiresti käiku läheks, peale hakkaks, sest mida pikema viivitus, seda suurem tuleb ebausk selle ürituse vastu. Aga mida kohalikud inimesed ümberkaudu siis ikkagi asjast arvavad, kas on niisugust toetust ja huvi käiakse küsimas, kuidas läheb veel umbusku või kuidas inimesed suhtuvad asjasse? Eks ta ole nii ja naa, sest noh, projektis on väga suur, projekt on väga kallis ja mittetulundusühingul seda projekti Ja noh, iga algus on raske, et need vahendid kokku saada. Käivitamise aeg on kõige raskem. Ja sellepärast siis võib-olla kohalikud lootsid, et Ta läheb kohe-kohe läheb käiku. Sest noh, esimene variant oli, et ta esimeseks septembriks vaid lapsed oleks sees olnud, aga täna kahjustame tõdema, et et see sel aastal ei juhtu Ma saan aru siiski, et, et kohalikud on üsna lootusrikkad, oodates uusi töökohti siia Kiikla, noorte ja laste turvakodusse. Aga kuidas volikogu on näiteks rahade ja, ja finantsplaani kinni vitamisel olnud, mida vallavalitsus esitab, on olnud vastuseisu või on täielik toetus? Volikogu oma otsusega eraldas raha ühe elamu ehitamiseks ja selle kohta on otsus olemas. Neljapäeval on järgnev kordne volikogu, kus arutatakse siis kiitla lastekodu ehituse käiku ja selle töölehakkamist. No volikogul on õigus seda asja arutada, sellepärast et vallavalitsus ja volikogu on eraldanud ju üsna suured rahad, kui suured täpsemalt. Ta on 1,8 miljonit, on see summa? See on siis panus, mis on valla poolt. Aga kas toetus näiteks vallavolikogult on täielik? Ma täna ei julge seda ütelda, see saab selgeks neljapäeval. Ma isiklikult ma igal juhul toetan seda projekti. Seda projection kiitlasse vaja ja praegu on koostamisel veel valla arengukava järgmiseks viieks aastaks, nii et see võetakse vastu tänaselt novembrikuus. Siis on asi selge. Veljo Kingissepa intervjuust tuli välja ka see, et ehitushetkel seisab Marii Edala. Mis seisus see ehitustegevus Kiikla mõisas ja, ja selle lastekodu loomisel nende maja. Kest ehitamisel praegu on, hetkel annab kumbki maja, umbes pool on valmis ehitatud ja ehitajaga käivad läbirääkimised jätkamise osas, siin on olnud subjektiivseid objektiivseid põhjuseid, aga ma arvan, see, et ehitised aeg-ajalt seiskuvad ja uuesti käima lähevad, ei ole vist Kiiklale omane. Et seda juhtub igal pool ja, ja noh, tore oleks, kui seda ei juhtuks, aga, aga nii ta on lihtsalt läinud. Ma arvan, et siin on väga palju ka aidanud kaasa see, et ta vahepeal Euroopa liitunud ja hinnad on tõusnud ja misiganes. Ma ei arva, et seda peaks kuidagi üledramatiseerima ja ehitajaga meil täna just jälle kokkusaamine perega, me väga loodame, et kui kõik asjad lähevad hästi, äkki me saame veel septembrikuu lõpuks vastused. Kolmas maja hakkab kerkima. See, mida te nimetate Oliveri majaks ehk mis siis muusikali Oliver publiku annetustest kasvab. Kahjuks ei ole see maja sellepärast, et selle maja finantseerib üks firma täiesti oma taskust. Kuna vastus ei ole lõplik Caromaatia lause öelda firma nime välja. Et sel juhtumil jääb Oliver, meil neljandaksime, kogume sinna raha juurde. Kuna Oliveri etendustes tuli pea 100000, aga maja maksab kuskil kahe miljoni juures. Lasime natuke pingutame veel. Viis kuidas te räägite firmade kaasamisest arstide Õpetajate arhitektidega, muusikute kaasamisest, jätab mulle mulje, et see ei olegi nii raske, see on hea küsimus selles mõttes, et ma eeldasin, et see on kergem. Ja ma arvan, et ei oleks aus öelda, et on hirmus kerge. Aga Ma arvan, et seal on mingi niisugune õppetund. Vaadake, kui me räägime kodanikuühiskonnast, siis me tegelikult ei tea, mida see tähendab Eestimaal. Aga see projekt on küll kodanikuühiskonna projekt, need inimesed, kes seal kaasa löövad, nad on tuntud inimesed, kõik neil ei oleks vaja, ei promo, ei midagi muud. Nad ei saa sellest mitte midagi, kui me räägime materiaalsetest väärtustest, aga see hingeväärtus, mida sealt saadakse, mida mina olen sealt saanud ja mis aitab tegelikult seda teha ka siis, kui raske on? Ma arvan, et seda ei maksa keegi kinni ühegi rahaga. Ja tõepoolest ma mäletan väga hästi, kuidas härra pääsuke lammutades suuri suuri ahje. Ma küsisin, kuidas on, ta ütles, et oi, väga huvitav, ma ei ole kunagi ahjusid lammutanud, aga huvitav oli vaadata. Ütlen siis kunstiakadeemia maalikateedri ühisTiit Pääsukesest just. Ma tänan teid Mariedala selle intervjuu eest ja ma arvan, et niipea kui järjekordne maja on püsti saanud ja kui mingeid avamistseremooniat Vähegi aset leiavad, siis me oleme jälle oma mikrofoniga kohal. Seda on tore kuulda, sellepärast ma arvan, et Eestimaal on negatiivseid uudiseid palju rohkem kajastatud kui positiivseid aitäh. Olgu lisatud, et kuni 31. augustini saab Kiikla projekti 10 krooniga toetada igaüks, kes saadab SMSi märksõnaga Kiikla numbrile 177 99 number on 177 99. Ja lõpuks veel kord Mäetaguse mõisa eelmise pühapäeva kontserdile, kus noorim kuulaja toodi kohale isa süles ja vanim tuli kahe kepi toel ning kus annetusi Kiikla toetuseks kogunes peaaegu 6000 krooni. Auväärsed mõisahooned ja kaunis harmooniline barokkmuusika täitsid nende inimeste suvelõpu pühapäeva, kes tahavad paremaks ja harmoonilise maks muuta mitte ainult omaenese, vaid ka paljude teiste inimeste maailma. Allegro Antonio Vivaldi, C-duur, Canchertost, Mäetaguse mõisa kontserdil kõlab nüüd trumpetistide Priit Aimla ja Taavi viiuldajat email silduse ja Meelis Orgse ning fagotimängija Peeter Sarapuu esituses.