Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd tänased olulisemad sündmused kokku stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Ameerika Ühendriigid suurendavad sõjalist kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Julgeolekuasjatundjate hinnangul on see Eesti jaoks oluline julgeoleku garantii ning suurendab ka eestlaste kaitsetahet. Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas, et kui vennas rünnatakse Vene huve nagu 2008. aastal Lõuna-Osseetias, siis annab Venemaa sellele vastuse. Palestiina rühmitused. Fatah ja Hamas teatasid Gazas toimunud kohtumise järel lepitusest. Euroopa Liit peab looma oma energialiidu ja tagama oma gaasivarustuse, kuna Vene energiast sõltumine muudab Euroopa nõrgaks. Nii ütles Poola peaminister Donald Tusk intervjuus Briti Financial Timesile. Presidendi poolt tagasi saadetud ja parandatud 1000 euromaksuseadus läbis riigikogus teise lugemise. Põhilised kriitikud olid tänavu detsembris eelnõu poolt olnud IRL-i liikmed. Eesti Panga hinnangul kujutavad Eesti finantsstabiilsusele too väliskeskkonna mõjud kiirenenud kinnisvarahindade tõus Rootsis ja ebastabiilne Ukraina. Selle aasta esimesest augustist saab Eesti mereakadeemias Tallinna tehnikaülikooli kolledžite. Täna allkirjastati pidulikult sellesisuline leping. Ühinemisest loodetakse ennekõike kasu tudengitele, sest paranevad õppetingimused ja hariduse kvaliteet. Kultuurikatlas jõudsid esimesena oma katla avamiseni arhitektide arhitektuurikatel väärtustab vana ja on hea näide arhitektide oskusest vanasse uut ehitada. Spordist nii palju, et Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani mängib täna otsustava tähtsusega korvpalli euroliiga veerandfinaalkohtumise Tel Avivi Maccabi vastu. Ilmast, see on homme päikesepaisteline. Puhub muutliku suunaga tuul ning õhutemperatuur on kuus kuni 12 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Täna on veteranipäev president Toomas Hendrik Ilves avas hommikul Paldiskis mälestusmärgi välisoperatsioonidel langenud kaitseväelastele mälestusmärgi ristija. Plaat üheksa langenud sõduri nimega toodi Afganistanist Helmandi provintsist, kuhu see püstitati 2010. aastal. Taasavatud mälestusmärgile on kantud kõikide välisoperatsioonidel langenud kaitseväelaste nimed. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on langenud sõdurid ja nende relvavennad tõestanud, et Eesti on kindel liitlane ja teab, mis on liitlaskohus ning nüüd tuleb relvavennad meile toeks. Mida Ukraina kriisi seal ühemõtteliselt näeme. USA, Taani, Suurbritannia, Poola ja teiste liitlaste täiendavad hävitajad võivad NATO õhuturbemissioonil liitlaste laevade või NATO maaväeüksuste saabumine. Balti riikides on selle relvavendluse ja liitlassuhte nähtav külg, nii ütles president Ilves. Langenud kaitseväelasi mälestati Tori Püha Jüri kirikus toimunud jüripäeva jumalateenistusel ning toril süüdati ka veteranid mälestustuli. Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatus teatas, et suurendab sõjalist kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Vaata see igasse riiki. Ühe õhudessantkompanii 150 Ameerika sõdurit jõuavad kaitseministeeriumi kinnitusel Eestisse järgmisel nädalal ning osalevad siin koos teiste liitlaste üksustega viiendal mail algaval suurõppusel. Kevadtorm. Mall Mälberg rääkis sel teemal kaitseväe juhataja Riho Terrase ja julgeolekueksperdi Ants Laaneotsaga. Riho Terrase sõnul ongi kõige olulisem, et ameeriklased saavad kohe kevadtormil osaleda ja see annab meile aega läbi mõelda. Edasised koostööplaanid. Ilmselgelt on nende esimene ja põhiline partner Eestis, Scoutspataljon oma elukutseliste ka, aga me arutelus kindral kämpelliga Ameerika maavägede ülema ka Euroopas ei välistanud ka võimalust, et me treenitakse koos kaitseliitlaste või ka ajateenijatega. Kas nad jäävad paiknema Ämarisse või lähevad kuskile mujale? Nad esialgu on planeeritud paiknema Paldiskis Scoutspataljoniga koos ja siis hiljem liigutakse seda otsustame pärast kevadtormi. Esialgsete plaanide järgi jäävad Ameerika sõjaväelased Eestis aasta lõpuni septembris toimuval NATO tippkohtumisel Vuel, siis otsustatakse, kas pikendada seda või muuta see püsivaks kohaloluks. Kaitseväe juhataja Riho Terras peab NATO jõudude kohalolu Eestis äärmiselt oluliseks. Julgeoleku garantii. Ameeriklaste olemasolu siin annab võimaluse neil kiiresti suurendada oma kohalolu, kuna neil on juba kogemused ja teadmised piirkonnast olemas. Kõik luured on tehtud ja see väga oluliselt suurendab julgeolekut. Kindel on ka see, et ameeriklased ei jäta oma sõdureid hätta ja kui midagi peaks juhtuma, siis nad tulevad kindlasti appi. Julgeoleku ekspert Ants Laaneots, kes on varem olnud kaitseväe juhataja ning ka peaministri nõunik riigikaitse ja julgeoleku küsimustes leiab samuti, et USA sõjaline kohalolek Eestis on heidutuse seisukohast väga tähtis. No ütleme nii, et Putin tõi Euroopa uuesti mõistusele ohtude suhtes ja mul on hea meel, et NATO, aga eelkõige Euroopa liikmesriigid on ärganud üles pärast 20 aastat kestnud enese just julgeoleku valdkonnas ja NATO sõjalise juuresolekul suurenemine Balti regioonis on eelkõige signaal kremlile selle kohta, kus asub punane joon Lääne ja Venemaa vahel. Ja see on igatahes ida pool Eesti, Läti, Leedu ja Poola territooriumi ehk seal, kus kunagi Samuel Huntington määraski ära. Tõepoolest, kus lõpeb Euroopa tsivilisatsiooni, kus algab Euraasia Ants Laaneotsa hinnangul tõstab NATO üksuste kohalolek kindlasti ka eestlaste kaitsetahet. Oleme ausad, väikese rahvana me siiamaania põeb alaväärsus kompleksi ja see mõjutab oluliselt ka sellist tähtsat küsimust nagu riigikaitse. Ja muidugi tõstab eestlaste veendumust, et meie väikest riiki on võimalik kaitsta. Siit edasi läheme välissõnumitega ja Martha Grauberg. Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas, et kui Ukrainas rünnatakse Vene huve nagu 2008. aastal Lõuna-Osseetias, siis annab Venemaa sellele vastuse, viidates seejuures Gruusia sõjale. Ukraina otsustas taaskäivitada sõjalise operatsiooni kremli-meelsete separatistide vastu ning Lavrovi sõnul ei ole Ukraina täitnud endale möödunud nädalal Genfis võetud kohustusi kriisi lahendamiseks. Lavrov süüdistas USAd tõujuhtimises Ukrainas. Vene vägede esindaja kinnitas täna Reutersile, et Venemaa viib Ukrainaga piirnevas Rostovi oblastis läbi sõjalise õppuse. Ta ei täpsustanud õppuste sisu, kuid Reutersi teatel on tegemist suurejoonelise harjutusega, räägib vanemliku. Kogu see tehnika on uus, mujal maailmas midagi sellist praegu pole. Eesmärk on hävitada üle merelaevadelt võiga Maalt tulistatud objektid. Meil on Luganski ja Donetski oblastis korraldatakse 11. mail iseseisvusreferendum, teatas isehakanud donetski rahvavabariigi esindajad Deniss Pušilin. Küsimuse sõnastus kõlab, kas te toetate donetski rahvavabariigi iseseisvuse väljakuulutamist ja vastus on jah või ei, ütles Pušilin pressikonverentsil. See annab meile edaspidi võimaluse astuda föderatsiooni ükskõik mis riigiga sõltumata geograafilisest asukohast või jääda sõltumatuks, ütles donetski separatistide liider. Ta lisas, et kui enamus toetab rahvahääletusele iseseisvust, korraldatakse valimised riigijuhtorganite loomiseks. Venemaa energeetikaministeerium tegi Euroopa Liidu energeetikavolinikule Günther Oettinger-ile ettepaneku järgmisel esmaspäeval alustada gaasikõnelusi Ukraina ja Euroopa liidu vahel. Venemaa teatel võiksid kõnelused toimuda Moskvas. Palestiina rühmitused Fatah ja Hamas teatasid Gazas toimunud kohtumise järel lepitusest. Kokkuleppe kohaselt alustavad rühmitused kõnelusi, et moodustada lähinädalatel ühtne ülemineku valitsus ning kuue kuu jooksul toimuvad üldvalimised. Lepitus leiab aset ajal, kui palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasi juhitava Fatahhova ning Iisraeli valitsuse rahukõnelused on katkenud. Islamistlik Hamas on USA Euroopa Liidu ja Iisraeli poolt tunnistatud terroristlikuks organisatsiooniks. Edasi läheme koduste asjadega. Eesti finantsstabiilsust ohustavad väliskeskkonna riskid on kasvanud, nii tõdeb Eesti pank viimase kuue kuu kokkuvõttes. Reene Leas teeb ülevaate. Kõige enam ohustavad Eesti finantsstabiilsust väliskeskkonna mõjud, teadmatus, mis hakkab juhtuma Ukrainas ja mis saab Venemaa majandusest, kelle osakaal Eesti ekspordis on umbes 10 protsenti ja kes omakorda on oluline ka Eesti peamistele kaubanduspartneritele. Võrreldes sügisega vaadatakse ärevamalt ka kinnisvaraturul toimuvale seda nii Rootsis kui ka Eesti suuremates linnades. Eesti Panga asepresident Madis Müller. Rootsi poolt me näeme, et kinnisvarahinnad, eriti Stockholmis on jätkuvalt väga kiiresti kasvanud, siis tegelikult ka Eesti kinnisvaraturu arengut on tähelepanuväärselt või pisut murettekitavad siin eelmisel aastal kinnisvara kallines keskelt 15 20 protsenti. Ta on toetanud ka palkade päris kiire tõus, teisalt intressimäärad on täna erakordselt madalad, mis teeb laenumaksed soodsamaks ja eluaseme soetamise taskukohasemaks inimestele. Kuna Rootsi pangad rahastavad end suures osas finantsturgude abiga, on nad ka kergemini haavatavad. Rootsi pangagrupid moodustavad Eesti pangandusturust ligi 80 protsenti. Kui Rootsis riskihinnangud halveneks avaldaks oma mõju ka Eestis. Madis Müller. Emapanga tasemel Rootsis rahastavad ennast suures osas siis võlakirjaturgudel, ehk siis väga sõltuvad oma finantstulemustes sellest, et kui riskantsed näevad võlakirjainvestorid, Rootsit, Rootsi pankasid, kui seal kinnisvaraturul toimuks oluline hinnalangus, tõenäoliselt see tähendaks probleeme Rootsi pankade jaoks. Hinn muutuks nende jaoks kallimaks. Võlakirjaturgudel ilmselt tähendaks paremaid laenutingimusi Rootsis, aga kuna tegemist on gruppidega, kes toimetavad osaliselt ka Eestis, siis see võib lõpuks mõjutada rahastamistingimusi Eesti elanikele ja ettevõtjatele. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul on pangad praegu kinnisvaraturul toimuvas käitunud vastutustundlikult ja 2008. aasta kinnisvarabuumiga tänast olukorda võrrelda ei anna. Ardo Hansson. Seni on positiivne see, et kodumajapidamistele tugevamad finantspuhvrid ja me näeme, et pangad praegu seda eriti tagant ei küta, see tähendab, et see hinnatõus tuleb muudest kanalitest, et kui selline konservatiivne hoiak pankade poolt jätkub, siis ma arvan, et võib-olla see moodustage väga suurt riski. Vajadusel ollakse valmis siiski ka täiendavaid abinõusid kasutusele võtma. Ardo Hansson. Kas täiendavat kapitalinõuet pankadele või siis näiteks suurendama nõudeid ka klientidele, et kui nad võtavad laenu, siis kui kõvasti see laen peab olema tagatud või kui suur see laen on võrreldes nende sissetulekud? Teatud normatiivide kaudu saab seda suunata ka. Riigikogu arutas täna teisel lugemisel käibemaksuseaduse muutmist Uku Toomjälgi. Elu tegemist on niinimetatud 1000 euromaksuseadusega, mille eesmärk on vähendada käibe varjamise võimalusi, parandada konkurentsitingimusi ning suurendada maksulaekumist läbi käibemaksuseaduserikkumistega tekitatud kahju vähendamise ja neile president juba korra välja kuulutamata jättis. Nüüd on tehtud parandusettepanekuid ja seadus uuesti saalis ning vaidlus käis, kas ja kuivõrd on ta paremaks muudetud. Rahanduskomisjoni esindaja Remo Holsmer kinnitab, et parandused on olulised. Käibemaksu direktiiviga vastuolu on maha võetud. Teiseks ettevõtjatele on antud pooleaastane ülemineku periood selleks, et oma IT-arendused vastavusse viia. 2016. aastani võimaldatakse ettevõtjatele esitada arveid summeerituna. Need on muudatused, mis on tulnud praeguse menetluse käigus võrreldes selle eelnõuga, mida me menetlesime eelmise aasta lõpus. IRL, kelle fraktsiooni 22-st liikmest detsembris 17 eelnõu poolt hääletas, oli tänasele põhiline kritiseerija. Urmas Reinsalu ütles, et seadus võib olla põhiseadusvastane ja nii IRL kui paljud ettevõtlusorganisatsioonid kinnitavad, et on jäetud selle ettevalmistamisest ja arutelust kõrvale Sven Sester, et kui ettevõttel küsida, et mis see kaasamine on täna tähendanud, vähendanud on sisuliselt ühte tunni või 2000. kokkusaamist nentimise, et meil on teiega head ettevõtjad, erinevad arusaamad ja see on siis kogu kaasamine. Minu meelest me suudame suhted rikkuda kogu ette võtjaskonnaga. Ma ütleksin, et me suudame. Me solvata avalikult ja ametlikult kõiki ettevõtjaid kõiki katusorganisatsioone, pidades neid rumalateks maksupetturite ees kostjateks. Ning kuigi sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev juhtis tähelepanu asjaolule, et kui seadus on paremaks muudetud, aga seda ta on, peaksid kunagised toetajad ikka ka nüüd selle poolt olema, leidsid Isamaa ja Res Publica liidu liikmed, et eelnõu on ikka veel nõrk ja soovisid teise lugemise katkestamist. See ettepanek siiski toetust ei leidnud. Kolmandale lugemisele tuleb eelnõu maikuus. Sel sügisel lõppevad Eesti Energia tegevjuhtkonna volitused. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on ta nõukogu esimehe Jüri Käo arutanud konkursiga korraldamist juhatuse esimehe kohale. Oluline on tagada, et olemasolevad investeerimisprojektid ei kannataks ja nii on loomulik, et senistel juhtidel tuleb oma ameti säilitamiseks end konkurentsis proovile panna, ütles Ligi. Eesti Energia pressiesindaja Elis Verniku sõnul pole energiafirma juhi konkursse korraldanud alates 2006.-st aastast. Sandor Liive juhib Eesti Energiat alates 1998.-st aastast ja tema lepingut on seni lihtsalt pikendatud. Poola peaminister Donald Tusk soovitab aga Euroopa liidul laiendada üheksa aastat tagasi asutatudenergiaühenduse volitusi, et ohjeldada Venemaad keerimist energiatarnija. Enam palusime seda ideed kommenteerida energiajulgeolekuanalüütik Andres mäel. Teisipäeval Financial Timesis ilmunud artiklis esitas Poola peaminister Donald Tusk viieastmeliseks ja kuidas Euroopa Liit saaks piirata ülemäärast energiasõltuvust Venemaast kõiki viit sammu koondaks koordineeriks ja teostaks laiemate volitustega energiaühendus. Poola valitsusjuht soovitas alustada ühisest maagaasihankest, mis ühtlustaks gaasi hinna Euroopa liidus. Teiseks tuleks Euroopa liidul luua solidaarsusmehhanism, millega hoitakse ära võimalused tarnekatkestuste ka üksikuid liikmesmaid mõjuta. Kolmandaks tuleb Euroopa liidul rahastada gaasivõrgu laiendamist, mis hõlmaks vajalik ja riikidevahelisi toruühendusi ja gaasihoidlaid. Neljandaks tuleks senisest rohkem kaevandada Euroopa liidus olemasolevaid kivisöe, kildagaasi ja teiste fossiilsete kütuste varusid. Viiendaks tuleks otsida uusi ja täiendavaid energia tarnijaid. Üsna mitut asja Poola valitsusjuhi pakutust juba teostatakse. Näiteks on olemas balti riikide energiavõrkude ühendamise kava. Riikidevahelisi toruühendusi ehitavad ka Visegradi gruppi kuuluvad maad. Kivisöe laiem kasutus on Euroopa liidus niigi levinud, seda tänu hinnavahele. Praeguste hindade juures on kivisöest oluliselt odavam elektrienergia toota kui maagaasist. Raskusi on kildagaasi kasutuselevõtuga, sest mitmes Euroopa riigis ollakse sellele vastu keskkonna kaitsmise kaalutlustel. Ka uute ja täiendavate tarnekanalite leidmisega on keerulised lood, sest gaasitootjad eelistavad kõrgema hinnatasemega turgusid. Aasias solidaarsusmehhanismi varemgi kõneldud, kuid senised kogemused sunnivad pigem ettevaatusele. Meenutagem siinkohal brittide tulutuid katseid osta 2004. aastal gaasi Euroopast, kuigi hinnavahe oli gaasimüüjatele ülimalt soodne. Koordineeritud gaasihanked ei saa aga enne teoks, kui on loomuliku lõpu leidnud senised pikaajalised tarnelepped, ehk siis mitte enne aastat 2025. Kahtlane, kas õnnestub veenda üksikuid liikmesmaid loobuma otselepinguid sätestatud hindadest ja eelistama ebamäärast võimalust saada soodsam hind ühishankest. Kui Euroopa Liidu tugevus on ühtsetest turureeglites ja nõrkus ülemäärases bürokraatias siis erinevalt pangaliidust saab energiaühendusel olema üsna raske liikmesmaade kasvavast vaata impordisõltuvust reeglite või bürokraatiaga leevendada sest energiat erinevalt rahatähtedest juurde ei trügi. Ja veel. Poola võiks alustada riikidevaheliste turuühenduste rajamisel sellest, et asub koostöös Leeduga viivitamatult ehitama Poola-Leedu gaasitoru. Käesoleva aasta esimesest augustist saab Eesti mereakadeemias Tallinna tehnikaülikooli kolledž. Täna allkirjastati pidulikult sellesisuline leping Reene Leas. Eesti mereharidus on viimastel aastatel olnud eksiradadel, tõdeb Eesti mereakadeemia arendusprorektor rektori ülesannetes Roomet Leiger. Mereakadeemial ei ole kasuks tulnud ka sagedane rektorivahetus. Nüüd, kus mereakadeemia on pärast seitse aastat kestnud ettevalmistustöid purjetamas Tallinna tehnikaülikooli loodab Leiger koolile ennekõike stabiilsust nii rahaasjades kui õppekvaliteedis. Roomet Leiger. Tänase sammuga muutub asi oluliselt stabiilsemaks, me saame meile üliolulised, investeeringud infrastruktuuri ja õppe infrastruktuur ja ja me suudame seeläbi õpilastele tagada paremat haridust, kvaliteetsemat haridust, tehingutest nii palju, et suurusjärk on kuskil kuus, seitse miljonit eurot, mida me lähiajal peaksime saama. Kuidas majaski ringi vaatate siis maja mina ja näiteks keldrikorrus täiesti välja ehitamata, territoorium korrastamata. Paljud laborid on ajast ja arust, et, et nende kaasajastamisega praegu väga tihe töö käib ja need peaks juba siin lähima aasta jooksul valmis saama. Leiger lisab, et liitumisest tehnikaülikooliga, millel on ka rahvusvaheliselt kõrge maine, võidavad aga ennekõike tudengid. Meie üliõpilastel on see ainult võite kasutada tehnikaülikoolitaristut, sealhulgas raamatukogu spordisaale laboratooriume oluliselt parem ja lihtsam võimalus kaasa lüüa teadustöös. Tallinna tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik tõdeb, et ühinemine aitab mereakadeemial lahendada kaadriprobleeme. Samuti jääb kooli nimesse alles sõna mereakadeemia. Andres Keevallik. Ta jääb ka ka omaette brändiks, nad võivad kasutada seda nimetust mereakadeemia, aga nende staatus on on olla siis tehnikaülikooli kolledž. Me saame lahendada nende kaadriprobleeme. Ma arvan, et paljud meie õppejõud lähevad ka seda teedelt, õpivad ära merespetsiifika ja on valmis mereakadeemias õpetama. Tulevase Tallinna Ülikooli mereakadeemia tudengid tunnistavad, et muutused teevad natuke kurvaks. Samas vaadatakse tulevikku pigem positiivse ootusärevusega. Esimese kursuse tudengid Kaspar Janet. Igal asjal on omad plussid ja miinused, kui see, et sa spordisaali kasutada, nagu nad siin kõvasti väidavad. Suur raamat, et meil endal on hästi pisike raamatu, et meil on võimalus seal käia nimetega vabaainetest asja, aga samas kui teedeedekstesta mingit õpe, kavadi suurus protsenti, et siis seal on samamoodi meie rohkem pingutama. Tänavate pidulikult arhitektuurikatlaruumid jätkab Riina Eentalu. Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg on üleni valges ja on ka põhjust kultuurikatlas. Esimesena jõudsid arhitektid oma katla piduliku avamiseni põhja puiestee 27, a on aadress ja Raul Järg, kellele tegevus suunatakse. Esimeses järjekorras on need ruumid avalikkusele suunatud just kaasamaks avalikust diskussiooni, kuidas meer ümberruum muutub? Tallinna arhitektuuribiennaal välkloengud laste huvikool see, millega arhitektuurikeskus on tegelenud, jätkub ka arhitektuurikatlas, aga vana ja põnevat tööstusarhitektuuri pole liigse uuega peita tahetud. Tegemist on ju vana maja ligi 100 aastat vana majaga ja tegelikult väga põneva majaga tööstusarhitektuur kus tegelikult on päris palju jäätud siia vana ehedat keskkonda, rahva jahutuse õlivanni, Tanel need on siin kõik niimoodi eksponeerida ja me ei ole seda. Niimoodi ära lakkunud seinad on üsna sellised maalilised. Arhitektuurikatlasse tuleb ka galeriiruum ja maikuus tuleb juba ka esimene näitus ja edaspidi oodatakse inimesi tänavalt sisse astuma, sest paljugi tegevusest on suunatud väljapoole. Arhitektuurikatel saab koduks nii arhitektuurikeskusele kui ka arhitektide liidule. Mida arvab katlast liidu esimees Indrek Allmann. Valminud osa on küllaltki pisikene, et pikemas perspektiivis on, on üsna selge, et ruum võib osutuda rajajaks arhitektuurikeskusele. Samad organisatsioonid enam sinna ei pruugi ära mahtuda. Küll me näeme täna tegelikult võimalust nendes ümbritsevates ruumides, mida võib-olla ei ole veel nii palju renoveeritud ka, mida on võimalik juba täna kasutada erinevate selliste suure formaadilistena ürituste läbiviimisel. Võib-olla isegi Ma ei oska näha kõiki neid potentsiaal, mis selles uues keskkonnas avanevad. Aga küll me need õige pea leiame. Sünoptik taimi paljak räägib meile nüüd ilmast. Saabuv öö on selge puhub kirde ja idatuul kaks kuni seitse, saartel ja rannikul viis kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kolme-pluss kolme kraadini. Homne päev on päikeseline, tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Reedeks tuleb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Ilm on ikka kui vaikne, ülekaalus on selge taevas. Öökülm, miinimumid langevad miinus kolme miinus nelja kraadini. Päeval tõuseb tempel ratuur Sisemaal 12 15 kraadini, rannikul jääb alla 10 piiri. Ja spordisõnumitega on valmis Juhan Kilumets. Kaia Kanepi kaotas Saksamaal Stuttgardis toimuva 770000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri teises ringis itaallanna le Saara Iraanile kindlalt kolm. Kuus, kolm, kuus. Kanepi on maailma edetabelis 23. kohal. Errani jaga 11.. Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio mani mängib täna võõrsil otsustava tähtsusega korvpalli euroliiga veerandfinaalkohtumise Iisraeli klubi Tel Avivi Maccabi vastu. Milano on kolme võiduni mängitavat seerias üks. Kaks kaotusseisus ning vajab täna kindlasti võitu, et viie seeria viiendaks kohtumiseks tagasi Itaaliasse esimese kohtumise lisa rajal kaotanud Milano võitis teise mängu kindlalt, kuid üleeile jäädi vastastele alla 12 punktiga. Tänane mäng algab Eesti aja järgi kell 20 45. Jalgpalli meistrite liiga poolfinaali avakohtumises mängisid Madridi Atletico ja Londoni Chelsea eile null. Null viiki. Võõral väljakul saadud viik on seltsi jaoks küll rahuldav tulemus, kuid eile sai vigastada nii väravavaht Peeter Tšehhi kui ka meeskonna kapten John Terry. Teises paaris lähevad täna õhtul kell 21 45 vastamisi Madridi Real ja Müncheni Bayern. Raul Must kaotas Kaasanis toimuvatel sulgpalli Euroopa meistrivõistlustel juba avaringis, kui jäi alla Leedu lasele Kestutis Naarits kasele seitse. 21 18 21. Raul Musta kommentaar. Ja nii värske ja ja selline tahtmist täis, et see andis talle nagu palju sellist päris jao nagu juurde, aga mulle endale meheks ebaõnnestus täielikult ja, ja isegi siis, kui ma tulin, järgiaidsid, läksin juhtima ühe punktiga, siis ikkagi närvid peavad vastu. Noh, võib-olla see on nagu natuke tingitud vähesest võistluse võistlustest viimasel ajal, aga päevad olnud. Aitäh ja selline sai Päevakaja kolmapäeval, 23. aprillil kena õhtut ja kuulmiseni.